1-17-4966/22 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 14. november 2017

.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-17-4966 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär, tõlk Prokurör Ingrid Koddo, juuresolekul Olga Nõmmemees Sergei Listov (kirjalik arvamu s) Asja läbivaatamise kuupäev 14.11.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid J.G tingimisi enne ´i tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu J.G isikukood XXX, xxx , Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. J.G

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päev

a jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 04.10.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.G tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J.G Viru Maakohtu 19.06.2017 kohtuotsusega KarS 199 lg 2 on süüdi tunnistatud § p 4,8 karistati 8 kuu vangistusega. järgi ja Karistuse kandmise . algus 07.04.2017 07.12.2017 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses J.G kohta koostat tal puuduvad ud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristus . ed

Enne vangistus elas isik koos elukaaslasega üürikorteris aadressil xxx. Peale vanglast vabanemist soovib elama asuda emale kuuluva korterisse aadressil xxx. Kinnipeetava ema elab xxxja korteri

võtmed on ainult kinnipeetaval. Samuti ei andnud kinnipeetav vanglale ema andmeid, et

kriminaalhooldusametnik saaks J.G väidet kontrollida. põhi Kinnipeetaval on haridus. Riigikeelt ei valda. Ametlikult ei ole Enne vangistust väidetavalt töötas mitteametlikult ehitusel.

2 isiku sõnul mõtet töötada, sest siis peab trahve maksma. Sai töö eest palka, kuid sellest oli vähe

ning raha saamise eesmärgil pani toime kuriteo. Seisuga 02.10.2017 K-Raha andmetel on

kinnipeetaval tasumata

võlanõudeid 4473,97 eurot, vabanemisfondis ei ole raha. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, õde Lähedastega ning vend, kes on kriminaalkorras karistatud. vangistuses ei suhtle. Isiku tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Riskivat

ja tagajärgedega mittearvestavat elustiili ja väärteokorras iseloomustavad korduvad kriminaalkaristatused. Isik on mõjutatav, millest räägivad grupiviisilised kuriteod. J.G

puudub vabaduses toetust pakkuv Tarvitas alkoholi harva, probleeme lähisugulaste võrgustik.

esinenud ei ole. -2011 amfetamiini, heroiini, Varasemate andmete kohaselt süstis isik 2001 fentanüüli. Vanglas on saanud metadooni ravi. Väärteokorras 13 korda karistatud NPALS

alusel. 2015 aastal on osalenud xxx

taasühiskonnastavates tegevustes individuaaltööna(sõltuvus probleemid, tervisealane nõustamine). 02.10.2017 toimunud vestluse käigus isik ei tunnista oma

probleeme narkootikumidega, eitab kõike. 12.07.2017 on kinnipeetaval diagnoositud sõltuvus

.

On korduvalt kasutanud vägivalda. Tema probleemilahendus strateegia on passiivne, arvab, et probleemid lahenevad ise. Isik on impulsiivne, mis nähtub ka tema poolt sooritatud kuritegudest. Probleemide lahendamisel on kasutanud ebaefektiivseid lahendusi - narkootikumide tarvitamine. Tagajärgedele mõeldes arvestab vaid oma vajadusi. Kuritegudele leiab õigustavaid argumente

.

Karistatud kriminaalkorras 15 korral, korduvalt ka väärteokorras. Välja on kujunenud kriminaalsed hoiakud. Ametiisikute suhtes on negatiivse hoiakuga. On varem kriminaalhoolduse

nõudeid rikkunud. Suhtumine on ükskõikne ühiskonna heaolule, pidev seaduserikkuja.

Kinnipeetav on karistatud 15 korda (11 arhiveeritud), vanglas viibib korda. Uue üheksandat

kuriteo 88

kuriteo toimepanemise toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on %, vägivaldse

tõenäosus 2 aasta jooksul on 43 Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on narkootiliste %. ainete tarvitamine ja ajendiks majandusliku kasu saamine. Viru Vangla toeta J.G

ei tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt J.G soovis elama asuda emale

kuuluvasse korterisse aadressile xxx. xxx ja Korterit ei õnnestunud kontrollida, kuna ema elab

võtmed on ainult kinnipeetaval. Isik pole varem ametlikult töötanud. Garanteeritud

vabanemisjärgne töökoht puudub. Kriminaalhooldusel olnud ühel korral, karistus pöörati täitmisele, kuna isik isik ei täitnud katseaja tingimusi.

Prokurör ei toeta

kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

J.G soovib e lt vabaneda. nnetähtaegse

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud

kinnipeetava arvamuse, leiab, et J.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine

ei ole põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii

kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning

sellele järgnenud perioodil.

J.G on kriminaalkorras karistatud 15 korda, millest 4 on kehtivad. Viru Vangla materjalidest leneb, et J.G soovib selt asuda elama ema korterisse tu vabanemisjärg

aadressile xxx ajal kannab karistust varguste toimepanemise eest. Garanteeritud . Käesoleval töökoht puudub.

3

Positiivseks võib lugeda, et näita tal puuduvad distsiplinaarkaristused. See b, et vangistuses viibimine on talle mõjunud hästi.

Kohus leiab, et kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, pani taas toime uue kuriteo,

ei ole seega varasem karistus

Varasemalt ad ed süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki.

mõistetud tingimisi karistus pöörati täitmisele, kuna ta rikkus temale kohtu poolt pandud

kaitseaja tingimusi. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama.

Kohus leiab, et arvestades J.G kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu

isikut ja varasemat elukäiku, ei ole ennetähtaegne vangistusest vabastamine J.G õigustatud. Kohus leiab, et tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata

ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa

tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on

saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata

karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest h . Isik ei ole huvitatud elada stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi oiduda

väljendanud oma senise käitumisega Kohtul puudub veendumus, et seekord suudaks ta täita . kriminaalhooldusnõudeid.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda

seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse

menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest

vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik

ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele

õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine

vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm

3-1-1-91- on puuduvad 06 p 8.1). Käesoleval asjal see tingimus täidetud, kuna isikul distsiplinaarkaristus . Kohtul puudub aga alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku ed tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel,

et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Samuti on tema ennetähtaegse vabanemisele vastu nii vangla kui ka prokuratuur.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu J.G vabastamisega temale Viru Maakohtu 19.06.2017 kohtuotsusega vangistuse kandmisest enne

mõistetud tähtaega.

4

Kohtunik

Larissa Prokopenko / /