2-16-5624/74 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.11.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-5624

Tsiviilasi

U.X hagi Q.D vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjades

nr

052/2011/1654,

nr

052/2011/2103, nr 052/2012/2319

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.04.2017 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

U.X apellatsioonkaebus 6000 eurot

Q.D apellatsioonkaebus 6000 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

U.X apellatsioonkaebus

Q.D apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): U.X (isikukood

XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Martin Kruus (e-post: XXX)

1(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-5624

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Q.D (isikukood

XXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja M.T (isikukood

XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi

vanemabi Julia Gramma (e-post: XXX)

Istungi toimumise aeg

05.10.2017

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 12.04.2017 otsus tühistada osaliselt, osas, milles maakohus

tunnistas täiteasjas nr 052/2011/2103 toimuva sundtäitmise lubamatuks täies

ulatuses ning osas, milles maakohus tunnistas täiteasja nr 052/2012/2319 toimuva

sundtäitmise lubamatuks 1 751,06 euro ulatuses ja sundtäitmise lubatavaks 1

173,74 eurot ületavas osas ning menetluskulude jaotuse ja riigituludesse riigilõivu

maksmise kohustuse määramise osas ning teha tühistatud osas uus otsus.

2. U.X apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Q.D apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

4.1. Hagi rahuldada osaliselt.

4.2.Tunnistada täiteasjas nr 052/2011/2103 toimuv sundtäitmine osaliselt

lubamatuks selliselt, et sundtäitmine on lubatav summa 4 335,41 euro ulatuses.

4.3. Tunnistada täiteasjas nr 052/2012/2319 toimuv sundtäitmine osaliselt

lubamatuks selliselt, et sundtäitmine on lubatav summa 1 173,74 euro ulatuses.

4.4. Jätta läbi vaatamata U.X hagi Q.D vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 052/2011/1654.

5. Poolte menetluskulud maakohtus tuleb 2/3 ulatuses jätta U.X kanda ja 1/3

ulatuses Q.D kanda, sh ka riigituludesse tasumisele kuuluv riigilõiv, mille

tasumisest oli U.X hagiavalduse esitamisel vabastatud.

6. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda, sh tuleb Q.D

kanda jätta ka riigituludesse tasumisele kuuluv riigilõiv, mille tasumisest oli Q.D

apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud.

7. Mõista välja Q.D-lt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse riigilõiv summas 583,3

eurot.

8. Mõista välja U.X-ilt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse riigilõiv summas 316,6

eurot.

9. Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud riigilõivusummad tuleb tasuda 15 päeva

jooksul käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Käesoleva otsuse jõustumisest 15

päeva möödumisest kuni riigile riigilõivu tasumiseni tuleb U.X-il ja Q.D-ltasuda

Eesti Vabariigile riigituludesse hüvitamisele kuuluvatelt riigilõivu summadelt

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

10. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

2(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-5624

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hagiavaldusest nähtub, et Harju Maakohtu 23.02.2011.a tagaseljaotsusega mõisteti

hagejalt kostja kasuks välja tagasiulatuv elatis summas 3 449,18 eurot ning igakuine elatis

alates 11.02.2010.a kuni 10.11.2018.a summas 332,34 eurot. 03.06.2011.a algatas

Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno 23.02.2011.a kohtulahendi alusel kostja seadusliku

esindaja avalduse alusel täitemenetluse asjas nr 052/2011/1654. 01.08.2011.a algatas

Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno 23.02.2011.a kohtulahendi alusel kostja seadusliku

esindaja avalduse alusel täitemenetluse asjas nr 052/2011/2103. 28.06.2012.a. algatas

Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno 23.02.2011.a kohtulahendi alusel kostja seadusliku

esindaja avalduse alusel täitemenetluse asjas nr 052/2012/2319. Tallinna Ringkonnakohtu

29.09.2015.a otsusega vähendas kohus igakuist elatist tagasiulatuvalt alates 02.07.2012.a

263,96 euroni kuus. Otsus jõustus 13.01.2016.a. Lisaks elatise vähendamisele tekkis

otsusega hagejal nõue kostja vastu 37% ulatuses kantud menetluskulude summast. Harju

Maakohtu 11.03.2016.a määrusega tsiviilasjas nr 2-12-25579 määras kohus kindlaks

asjaga seonduvate menetluskulude suuruse ja mõistis kostjalt hageja kasuks pärast poolte

menetluskulude tasaarvestamist välja 83,03 eurot. Määrus ei ole käesolevaks ajaks

jõustunud, kuivõrd kostja esitas selle suhtes määruskaebuse.

2. Hageja pangakontod on kohtutäituri poolt täitemenetluste tagamiseks arestitud. Nendele

laekunud summad kantakse üle kohtutäituri ametikontole ja need arvestatakse

täitemenetluse esemeks olevate kohustuse katteks. Samuti on hageja enda praeguse

abikaasa kontolt teinud elatise kohustuse täitmiseks jooksvalt ülekandeid otse kostja

pangakontole. Hageja on korduvalt pöördunud kohtutäitur Urmas Tärno poole

avaldustega, milles palub anda endale ülevaade täitemenetluses tasutuks loetud

summadest ja võlgnevuse jäägist, kuid ei ole oma päringutele ühelgi korral vastust saanud.

11.03.2016.a edastas kohtutäitur Urmas Tärno hagejale teate täitetoimingust, mille sisuks

on hagejale kuuluva korteriomandi aadressil XXX pildistamise korraldamine. Teates on

võlgnevuse summaks täiteasjas nr 052/2011/2103 märgitud 8098,96 eurot. Hageja eeldab,

et täitetoimingu läbiviimise eesmärgiks on asuda täitemenetluse raames korraldataval

enampakkumisel võõrandama korteriomandit aadressil XXX, mida hageja kasutab oma

praeguse perekonna elukohana.

3. Hageja on seisukohal, et tal ei saa olla kostja ees 11.03.2016.a täitetoimingu teates

näidatud võlgnevust summas 8098,96 eurot, kuivõrd hageja on jooksvalt elatise tasumise

kohustust nii kohtutäituri ametikonto kaudu kui ka otse kostjale (ning kostja seaduslikule

esindajale) pidevalt täitnud. Tegelikkuses nõuab kohtutäitur Urmas Tärno hagejalt veelgi

suurema summa tasumist, kuivõrd sama täitedokumendi (23.02.2011.a. tagaseljaotsus)

alusel on menetluses veel kaks täiteasja. Kokku on hageja kostjale tasunud 11 071,29

eurot. Nii on hageja poolt täielikult tasutud 03.06.2011.a alustatud täitemenetluses

sissenõutav summa (1000 eurot) ning 01.08.2011.a. alustatud täitemenetluses sissenõutav

summa (8098,96 eurot). 28.06.2012.a. alustatud täitemenetluse esemeks olevast

võlgnevusest on hageja arvestuste kohaselt tasumata 1026,73 eurot.

4. Lisaks eelnevale on hagejal õigus tasaarvestada kostjale tasutava võlgnevusega Harju

Maakohtu 11.03.2016.a määruses näidatud kostja kohustus hageja ees summas 83,03

eurot. Hageja vastav nõue on tekkinud 29.09.2015.a otsusega, mis on käesolevaks ajaks

3(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-5624

jõustunud. Seega on kostja täidetav nõue hageja vastu tassarvestatava summa võrra veelgi

väiksem.

5. Hageja on alates 03.06.2011.a. tasunud kokku 13 393,15 eurot. Kokku on kostja

kohtutäituri vahendusel seega saanud täiteasjade nr 052/2011/2013 ja nr 052/2012/2319

esemeks olevate võlgnevuste katteks 2 609,20 eurot. Kokku on hageja otse M.T kontole

kandnud perioodil 03.06.2011.a kuni 29.11.2016.a täiteasjade nr 052/2011/2013 ja nr

052/2012/2319 katteks 6 828,12 eurot. Seega on hageja poolt tehtud maksete arvelt pärast

juba lõpetatud täiteasjas nr 052/2011/1654 võlgnevuse täielikku tasumist kohtutäituri

vahendusel ja otse kostja ema M.T kontole laekunud 9 437,32 eurot. Sellega on hageja

ilma igasuguste vaidlusteta täielikult tasunud täiteasja nr 052/2011/2013 esemeks oleva

võlgnevuse summas 8098,96 eurot, mistõttu tuleb sundtäitmine nimetatud asjas

vaidlusteta lubamatuks tunnistada.

6. Hageja on täiteasjade nr 052/2011/2013 ja nr 052/2012/2319 raames tasunud kostjale

kohtutäituri vahendusel 2 609,20 eurot, otse kostja ema M.T kontole 6 828,12 eurot ning

otse kostja kontole 2 620 eurot. Kokku on kostja seega täiteasjade raames saanud hagejalt

12 057,32 eurot. Sellega on hageja mõlema täiteasja esemeks olnud nõuded (vastavalt

8098,96 euro ja 2999,06 eurot) täielikult ja lõplikult täitnud, mistõttu tuleb sundtäitmine

mõlemas täitemenetluses lugeda lubamatuks.

7. Hageja on seisukohal, et otse kostja kontole kantud summasid saab ja tuleb käsitleda

23.02.2011.a kohtulahendi alusel teostatud elatise maksetena. Hageja jääb varem

avaldatud seisukoha juurde, mille kohaselt leppisid hageja ja kostja ema M.T kokku, et

hageja võib elatise osaliselt kanda otse kostja, s.o. Q.D kontole. Sellist kokkulepet tõendab

esmalt kontole kantud rahaliste vahendite kasutamine. Konto väljavõtetelt nähtub, et 2013

aastal on kontolt peaaegu kõik sinna laekunud summad edasi kantud M.T kontole. 2014.a.

on kontolt teostatud väiksemates summades makseid erinevates toidupoodides, kuid

suuremad summad on kantud edasi M.T kontole, nendega on tasutud näiteks treeningute

arvete eest (Spordiklubi Garant) või lastevoodi eest. 2015 ja 2016 aastal on arvele

laekunud summadega tõepoolest tasutud väiksemate ostude eest, mille põhjal võib olla

usutav, et need tehingud on vähemalt osaliselt tehtud kostja enda poolt. Ei ole eluliselt

usutav, et M.T’l puudus ülevaade kontol toimuvast ja võimalus sinna laekunud elatise

summasid enda äranägemisel kasutada. Selline kostja väide on täielikult pahatahtlik ja

eksitav. Kuivõrd hageja ei ole kostja seadusliku esindajana kostjale kõnealust pangakontot

avanud, sai seda kostja kui alaealise piiratud teovõimega isiku nimelt teha üksnes kostja

ema M.T. Eelnevast tulenevalt on ilmne, et M.T’le kuulub täielikult kontroll ka

arvelduskonto ja sinna laekuvate vahendite käsutamise üle. Juhul, kui M.T otsustas lubada

sinna laekunud vahendeid kostjal kasutada enda äranägemisel nö. taskurahana, oli see

tema enda otsus, mida ei saanud kuidagi mõjutada hageja.

8. Hageja hinnangul on arusaamatu kostja seisukoht, mille kohaselt ei ole täitemenetluses

lubatud otse sissenõudja kontole kantud summasid nõude täitmisena arvesse võtta.

Käesoleval juhul puudub täitemenetluse aluseks oleva kohtulahendi resolutiivosas ka

igasugune viide täitmise spetsiifiliste nõuete s.h. selle kohta missugusele arvele tuleb

otsust täita, samas on hageja kostja kontole teostatud ülekannetel alati märkinud, et

ülekande aluseks on hageja poolt kostjale tasutav elatis.

9. Eelnevale tuginedes palub hageja tunnistada lubamatuks 23.02.2011.a kohtuotsuse alusel

kohtutäitur Urmas Tärno menetluses olevates täiteasjades nr 052/2011/2103 ja

052/2012/2319 toimuv täitemenetlus, kuivõrd mõlema menetluse aluseks olevad

võlgnevused on U.X poolt täielikult täidetud; kõik hageja menetluskulud jätta kostja

kanda.

Kostja vastuväited

4(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-5624

10. Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja nõue täitemenetluse nr

052/2011/1654 sundtäitmiseks lubamatuks tunnistamiseks on alusetu ja tuleb jätta

rahuldamata, kuna antud täitemenetlus on kohtutäituri poolt juba alates 20.02.2015

lõpetatud.

11. Vastavalt kohtutäituri 18.04.2016 otsusele on hageja nõuete jääk täiteasjas nr

052/2011/2013 on 6728,24 eurot ning täiteasjas nr 052/2012/2319 on 3208,84 eurot.

Seega hageja võlgnevuse suurus 18.04.2016 seisuga täiteasjades nr 052/2011/2013 ja

052/2012/2319 on kokku 9 937,08 eurot.

12. Hageja poolt otse kostja arveldusarvele makstud raha ei saa lugeda elatise tasumise

kohustuse täitmiseks, kuna vastavalt kohtuotsustele, mille alusel olid täitemenetlused

alustatud, pidi hageja tasuma elatist kostja seaduslikule esindajale.

13. Hageja ei saa nõuda kostjale makstud rahasumma tasaarvestamist kohtuotsustest tuleneva

elatise nõudega. Hageja hagiavalduse punktis 2.3. olev väide, et hagejal on õigus

tasaarvestada elatise tasumise nõue on vastuolus võlaõigusseaduse § 200 lg 1 punktiga 1,

mille kohaselt ei saa tasaarvestada ülalpidamise nõuet.

14. Pärast abielu lõpetamist augustis 2008 oli U.X viimane elatise kanne M.T pangakontole

05.10.2009 aastal summas 2000 Eesti krooni. Ajavahemikul alates 06.10.2009 kuni

26.07.2011 ei ole U.X elatist tasunud. Ajavahemikul alates 27.07.2011 kuni 21.10.2016

aastani sai M.T elatisena kohtutäituri poolt 3446,50 eurot. Kostja nõuete suurus

vaidlusolevate täiteasjades nr 052/2011/2013 ja nr 052/2012/2319 on kokku 12 098,02

eurot.

15. 02.07.2012 otsuse kohaselt pidi hageja tasuma igakuiselt 263,96 eurot lapse elatisena.

Ajavahemikul alates 27.07.2011 kuni 21.10.2016 aastani sai kostja ema elatisena hageja

poolt 6495,31 eurot. Hagejal on Kostja ees jooksev igakuine elatise võlg, mis ta peab

igakuiselt tasuma vastavalt otsusele. Käesoleval hetkel ei ole alustatud uut täitemenetluse

võla osas, mis kujunes peale 2013 aastat. Kostja emale tehtud ülekannete selgitusena on

hageja ise määranud, et makstakse elatis kostjale, kuid ei ole määratud, et nimetatud

summadega kustutatakse võlgnevust vaidlusolevates täitemenetlustes. Seega ei saa hageja

pidada kostja ema kontole kantud raha summas 6495,31 eurot kohtutäiturile tasutuks ja

selle summa võrra vähendada nõuete suurust täitemenetlustes. Väär on hageja väide, et

tema on tasunud kostjale elatisena 11 071,29 eurot. Ajavahemikul alates 27.07.2011 kuni

21.10.2016 aastani sai kostja elatisena 6 495,31 eurot, mis oli kantud kostja ema kontole

ja kohtutäituri poolt 3446,50 eurot, so kokku 9 941,81 eurot.

16. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja pangakontole ülekantud raha summas 2620

eurot tuleb lugeda elatise kohustuse täitmisena. Kostja väidab, et ta ei ole andnud

nõusolekut elatise kandmiseks kostja kontole. Ei vasta tõele, et hageja ja kostja ema vahel

oli kokkulepe, et elatis makstakse kostja kontole. Käesolevaga esitab kostja 06.05.2013

aastal hagejale edastatud e-kirja, kus kostja ema korduvalt palub hagejat tasuda elatis tema

pangakontole Danske Pangas. Nimelt kirjutas kostja ema hagejale järgmist: Tere U.X,

pöördun sinu poole veel kord, palun kanda elatis arvele: Danske Bank

XXXXXXXXXXX”. Asjaolu, et kostja ema hageja palvel teatas kostja pangaarve numbri,

ei tõenda asjaolu, et kostja ema andis nõusoleku elatise tasumiseks otseselt lapse kontole.

17. Kostja ei ole nõus hageja seisukohaga, et kostja vanemate kokkulepet elatise tasumise

kohta tõendab asjaolu, et kostja ema M.T kandis 2013 aastal üle enda pangakontole 305

eurot ning novembris 2014 kandis üle veel 150 eurot, so kokku 455 eurot. Antud summad

olid ülekantud olukorras, kus Hageja tasus elatisena ainult 80 eurot kuus ning kostja ema

ei saanud tagada lapsele igapäevase vajaduste rahuldamist. Kostja ema kinnitab, et antud

summa oli kasutatud lapse elatise kohustuse täitmiseks ning nõus 455 euro võrra

olemasoleva hageja elatise võlgnevuse vähendama.

5(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-5624

18. Lapse voodi eest maksmine kostja pangakontolt ei saa käsitleda elatise tasumisena, sest

see oli lapse soov isa poolt kingitud raha käsutada endale uue voodi soetamiseks.

Põhjendamatu on hageja väide, et kostja ema ei ole kordagi avaldanud hagejale, et ei

käsitle hageja poolt kostjale ülekantud raha elatisena. Elatise võla arvestamisel ei ole

kostja ühtegi korda arvestanud kostja pangakontole ülekantud raha. Kostja ema ei pea

arvestust ning ei jälgi kui palju lapsele kantakse.

Esimese astme kohtu otsus

19. Harju Maakohus rahuldas U.X hagi Q.D vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjades nr 052/2011/2103, nr 052/2012/2319 osaliselt. Täiteasjas nr 052/2011/2103

tunnistab kohus sundtäitmise lubamatuks, kuna sundtäidetav nõue on rahuldatud.

Täiteasjas nr 052/2012/2319 toimuva sundtäitmise tunnistab kohus lubamatuks 1751,06

euro (sundtäidetav nõue 18.04.2016.a seisuga kostja väitel 3208,84 eurot – reaalne

võlgnevus 1 457,78 eurot) ulatuses põhjusel, et nõue on rahuldatud. Sundtäitmine

täiteasjas nr 052/2012/2319 jätkub rahuldamata nõude osas summas 1 457,78 eurot.

20. Hagiavalduses on hageja esitanud nõude täiteasjades nr 052/2011/1654, nr

052/2011/2103 ja nr 052/2012/2319 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Menetluse

kestel on selgunud, et täiteasjas nr 052/2011/1654 on täitemenetlus lõpetatud juba enne

hagi esitamist. Hageja on 29.11.2016.a menetlusdokumendis oma nõuet täpsustanud ning

taotleb hagiga sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjades nr 052/2011/2103 ja

052/2012/2319.

21. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et täiteasjades nr 052/2011/2103 ja

052/2012/2319 on täitemenetlus alustatud kostja avalduste alusel, millisega taotletakse

pöörata sundtäitmisele Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-10-6879 tehtud 23.02.2011.a

tagaseljaotsus (I kd, tlk 7-9). Täiteasjas nr 052/2011/2103 on nõude sisuks hageja

elatisevõlgnevus summas 8098,96 eurot, lisanduvad täitekulud (I kd, tlk 11, 01.08.2011.a

täitmisteade) ning täiteasjas nr 052/2012/2319 on nõude sisuks hageja elatisevõlgnevus

summas 2999,06 eurot, lisanduvad täitekulud (I kd, tlk 12, 28.06.2012.a täitmisteade).

22. Harju Maakohtu 23.02.2011.a tagaseljaotsusega (I kd, tlk 7-9) tsiviilasjas nr 2-10-6879

rahuldas kohus M.T hagi U.X vastu ning mõistis U.X’lt välja elatise Q.D ülalpidamiseks

kasuks. Hagejalt mõisteti lapse kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi 11.02.2009.a –

10.02.2010.a summas 3449,18 eurot. Lisaks mõisteti hagejalt lapse kasuks välja igakuine

elatis summas 332,34 eurot kuus. Elatist tuli tasuda alates 11.02.2010.a. Tallinna

Ringkonnakohtu 29.09.2015.a otsusega tsiviilasjas 2-12-25579 (I kd, tlk 13-23) vähendati

hagejalt väljamõistetud elatist ning hageja kohustus tasuma lapse ülalpidamiseks elatist

alates 02.07.2012.a kokku 263,96 eurot kuus.

23. Kohtu arvutuste kohaselt pidanuks hageja tasuma kostjale elatist kõigi täiteasjade raames

kokku 12 098,02 eurot (1 000 + 8 098,96 + 2 999,06). Elatise sissenõudmiseks on esimene

täiteasi algatatud 03.06.2011.a ning alates nimetatud kuupäevast tehtud makseid arvestab

kohus täiteasjade raames tasutuks.

24. Kohtutoimikust nähtuvalt on hageja tasunud kostja seadusliku esindaja kontole perioodi

03.06.2011.a – 03.06.2013.a eest elatist summas 2 509,07 eurot (I kd, tlk 26, pangakonto

väljavõte, kohus ei arvestanud elatisena 10.06.2012.a menetluskulude hüvitist tsiviilasjas

nr 2-10-6879 summas 486 eurot) + perioodi 04.06.2013.a – 03.06.2015.a eest summas 2

070 eurot (I kd, tlk 27-28, pangakonto väljavõte) + perioodi 04.06.2015.a – 06.04.2016.a

eest summas 680 eurot (I kd, tlk 29, pangakonto väljavõte) + perioodi 06.04.2016.a –

29.11.2016.a eest summas 655 eurot (II kd, tlk 50, pangakonto väljavõte), s.o kokku 5

914,07 eurot.

6(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-5624

25. Kohtutäituri vahendusel on perioodil 07.12.2012.a – 26.04.2016.a täiteasjade raames

kostjale kantud 3446,50 eurot (II kd, tlk 87, kohtutäituri poolt tehtud kannete koondtabel;

I kd, tlk 185-187, pangakonto väljavõte).

26. Hageja tööandjalt X OÜ on kostja nõude katteks arestitud töötasunõuded perioodil aprill

2016.a – november 2016.a summas 1 279,67 eurot (II kd, tlk 98, koondtabel ja II kd, tlk

48-49 pangakonto väljavõtted).

27. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja ja ka kolmandad isikud hageja eest teinud

makseid otse kostja pangakontole, märkides selgituseks, et makse on tehtud elatise

kohustuse täitmiseks. Kohus on seisukohal, et tegemist on kostjale isiklikuks

kasutamiseks antud rahaga, s.o taskurahaga. Kuna antud juhul puudus kostja seadusliku

esindaja vastav nõusolek või heakskiit, ei ole hageja poolt ülalpidamiskohustus kohaselt

täidetud.

28. Kokku on hageja täiteasjades sundtäidetavate nõuete katteks tasunud 10 640,24 eurot

(5914,07 + 3446,50 + 1279,67). Seega täiteasjades sundtäidetavad nõuded rahuldamata 1

457,78 euro ulatuses (12 098,02 – 10 640,24).

29. Kuna täiteasjas nr 052/2011/1654 oli sissenõutavaks võlgnevuseks 1 000 eurot, täiteasjas

nr 052/2011/2103 oli 8098,96 eurot ning täiteasjas nr 052/2012/2319 on 2999,06 eurot, ja

täiteasi nr 052/2011/1654 on juba nõude rahuldamise tulemusel lõpetatud, loeb kohus

täitemenetluste alustamise järjekorda arvestades, et ka täiteasjas nr 052/2011/2103 on

sissenõutav võlgnevus rahuldatud, mistõttu tuleb nimetatud täiteasjas tunnistada

sundtäitmine lubamatuks. Eeltoodust tulenevalt on lubatud kostja nõudeid sundtäita

üksnes täiteasjas nr 052/2012/2319 ning seda 1 457,78-eurose võlgnevuse osas. Seega

nõuab kostja käesoleval juhul elatise tasumist ülemääraselt.

Hageja apellatsioonkaebus

30. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu

otsus osas, milles kohus jättis U.X nõude rahuldamata (resolutiivosa p 3 2. lause), samuti

menetluskulude jaotuse osas ning teha asjas uus otsus, millega hagi täielikult rahuldada

ning jätta menetluskulud kostja kanda.

31. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus otse kostja arvele tasutud

elatisemaksete analüüsimisel jätnud arvestamata kostja omaksvõtu ning jätnud

tähelepanuta hageja poolt esitatud tõendid ja põhjendused. Esmalt selgitab hageja, et

12.12.2016 kohtule esitatud menetlusdokumendi punktis 1.14 on kostja sõnaselgelt omaks

võtnud, et kostja isiklikult kontolt on tema seadusliku esindaja kontole edasi kantud 455

eurot ning neid vahendeid on kasutatud lapse igapäevaste vajaduste tarbeks ning kostja on

nõus selle summa lugema elatise katteks. Maakohus on nimetatud omaksvõtu jätnud

täielikult tähelepanuta ja lugenud ka 455 eurot täiesti põhjendamatult kostjale antud

taskuraha hulka. Eelnevaga seonduvalt juhib hageja kohtu tähelepanu sellele, et kostja

isiklikult kontolt on tema ema kontole edasi kantud 505 eurot, mitte 455 eurot, mille

kostja on elatismaksena omaks võtnud.

32. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja seisukohad, et ka teistelt kostja isiklikult kontolt

teostatud maksetest kattis kostja ema kostja igapäevaseid kohustusi. Konto väljavõttelt

nähtub, et tasutud on teleteenuste arveid Tele2 Eesti AS-ile, ujumistreeningutega

seonduvaid arveid Spordiklubile Garant, 15.12.2014 laste voodi ostmisel 256 eurot jne.

33. Maakohus on jätnud otsuse tegemisel täiesti põhjendamatult tähelepanuta hageja poolt

esitatud seisukohad, mille kohaselt on kostja ema oma tegevusega heaks kiitnud asjade

korralduse, kus hageja tasub kostjale makstavat elatist osaliselt kostja isiklikule kontole.

Kostja ema on elatisena laekunud summad osaliselt võtnud enda kasutusse ning on heaks

kiitnud nende kasutamise kostja äranägemisel. Hageja jääb seisukoha juurde, et kostja

isiklikule pangakontole kantud elatisemaksed tuleb lugeda elatisekohustuse täitmise hulka.

7(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-5624

Seega on hageja ka täiteasja nr 052/2012/2319 esemeks oleva kohustuse täielikult täitnud

ja hagi tuleb täielikult rahuldada.

34. Maakohus on otsusega jaganud riigile menetluskulu hüvitamise kohustuse

proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga, samas on kohus poolte kantud menetluskulud

jätnud poolte endi kanda. Hageja on seisukohal, et selline menetluskulude jaotus on

ebaloogiline ja põhjendamatu arvestades seda, et kohus on käesolevas asjas hagi suuremas

osas rahuldanud (86,86%). Kohtul oleks tulnud jätta menetluskulud proportsionaalselt

poolte või täielikult kostja kanda.

Kostja apellatsioonkaebus

35. Kostja palub apellatsioonakebuses tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus

rahuldas hagi ja jätta selles osas hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.

36. Kostja on nõus kohtu arvestusega, mille kohaselt ajavahemikul alates 03.06.2011 kuni

29.11.2016 tasus hageja kostja seaduslikule esindajale kokku 5 914,07 eurot ning hageja

tööandja X OÜ kandis kostjale tema elatisnõude katteks 1 279, 67 eurot. Kostja ei ole

nõus kohtu seisukohaga, et antud summa võrra tuleb lugeda rahuldatauks täiteasjades

olevaid nõudeid. Kostja on seisukohal, et antud osas on maakohtu otsuse põhjendamatu

ning ei põhine seadusel. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta jättis arvestamata

kostja vastuväite selle kohta, et hageja poolt kostja seaduslikule esindajale tasutud

summad tuleb pidada hageja jooksva elatise kohustuse täitmisena, mitte aga arvestada

täiteasjades olevate nõuete täitmisena. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja pidi

kostjale igakuiselt elatisena tasuma 3 449,18 eurot kuus kuni 24.06.2012 ning alates

25.06.2012 pidi tasuma 263,96 eurot kuus. Kohtule esitatud hageja seadusliku esindaja

pangakonto väljavõttest tuleneb, et kostja seaduslikule esindajale tehtud kõikide

ülekannete selgitusena on hageja ise märkinud, et makstakse elatist, mitte võlga

täiteasjades. Hageja ja hageja tööandja määras, et kantud rahasummaga täidetakse

elatiskohustus, mitte võlg täiteasjades. Seega määras hageja ise, millise kohustuse ta

täidab, so elatise, mitte võla tasumise. Tulenevalt sellest leiab kostja, et maakohtu järeldus

on väär selles, et kostja kontole rahasummade tasumisega täitis hageja täiteasjades olevaid

nõudeid. Kostja on seisukohal, et täitemenetluses on rahuldatud ainult neid hageja

kohustusi, mis olid täidetud kohtutäituri vahendusel.

37. Kostja ei ole nõus ka maakohtu otsusega menetluskulude jaotuse osas. 19.11.2016 esitatud

dokumendis täpsustas hageja oma nõudeid ning punktis 1.2 teatas, et täitemenetlus nr

052/2011/1654 on lõpetatud ja nõue selles osas puudub. Kohus lõpetas menetluse hageja

ühe kolmandiku nõude osas hageja menetlusliku toimingu tõttu ning pidi selles ulatuses

jätma kõik menetluskulud hageja kanda.

38. Kostja on seisukohal, et maakohus pidi sõltumata käesolevas asjas tehtud lahendist kõik

menetluskulud jätma hageja kanda, sest kõiki asjaolusid arvestades on menetluskulude

väljamõistmine kostjalt äärmiselt ebaõiglane.

39. Käesoleva menetluse sisuks oli hageja väide, et täitemenetluses olev võlg on vähenenud,

kuna ta on osaliselt seda tasunud kostja seaduslikule esindajale. Kostja on seisukohal, et

selline hageja käitumine on kostja suhtes pahatahtlik. Hageja pidi esitama kõik oma

vastuväited võla suuruse ja selle väidetava vähenemise osas kas kohtutäiturile või

kostjale, kuid selle asemel pöördus otse kohtusse, tekitades ebamõistlikke

menetluskulusid.

40. Hageja ei ilmunud kohtutäituri poolt määratud hageja enda poolt esitatud kaebuse

läbivaatamisele, mis toimus 18.04.2016 ning seega on hageja ise vältinud vaidluse

lahendamise võimalust kohtuväliselt ilma täiendavate kuludeta. Tulenevalt sellest palub

apellant jätta kõik esimeses astmes kantud ja käesolevas asjas kantud menetluskulud

hageja kanda.

8(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-5624

Vastused apellatsioonkaebustele

41. Pooled vaidlesid teineteise esitatud apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta need

rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht

42. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada osas, milles maakohus

tunnistas täiteasjas nr 052/2011/2103 toimuva sundtäitmise lubamatuks täies ulatuses ning

osas, milles maakohus tunnistas täiteasja nr 052/2012/2319 toimuva sundtäitmise

lubamatuks 1 751,06 euro ulatuses ja sundtäitmise lubatuks 1 173,74 eurot ületavas osas

ning menetluskulude jaotuse ja riigituludesse riigilõivu maksmise kohustuse määramise

osas ning teha tühistatud osas uus otsus. Hageja ja kostja apellatsioonkaebused rahuldada

osaliselt.

43. Asja materjalidest nähtub:

-

Harju Maakohus tegi tsiviilasjas nr 2-10-6879 23.02.2011 tagaseljaotsuse (I kd, tlk

79), mille kohaselt rahuldas M.T hagi U.X vastu ning mõistis U.X-ilt välja

tagasiulatuvalt elatise perioodi 11.02.2009 kuni 10.02.2010 eest kokku summas 3

449,18 eurot Q.D ülalpidamiseks. Samuti mõistis kohus välja igakuise elatise summas

332,34 eurot alates 11.02.2010 Q.D ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni

10.11.2018.a.

-

Harju tööpiirkonna kohtutäitur Urmas Tärno saatis 03.06.2011 täiteasjas nr

052/2011/1654 hagejale täitmisteate (I kd, tlk 10) teatades, et algatatud on

täitemenetlus, täitedokumendiks on Harju Maakohtu kohtuotsus nr 2-10-6879, nõude

suuruseks 1 000 eurot ja nõude sisuks elatise võlgnevus.

-

Harju tööpiirkonna kohtutäitur Urmas Tärno saatis 01.08.2011 täiteasjas nr

052/2011/2103 hagejale täitmisteate (I kd, tlk 11) teatades, et algatatud on

täitemenetlus, täitedokumendiks on Harju Maakohtu kohtuotsus nr 2-10-6879, nõude

suuruseks 8 098,96 eurot ja nõude sisuks elatise võlgnevus.

-

Harju tööpiirkonna kohtutäitur Urmas Tärno saatis 28.06.2012 täiteasjas nr

052/2011/2319 hagejale täitmisteate (I kd, tlk 12) teatades, et algatatud on

täitemenetlus, täitedokumendiks on Harju Maakohtu kohtuotsus nr 2-10-6879, nõude

suuruseks 2 999,06 eurot ja nõude sisuks elatise võlgnevus.

-

Tallinna Ringkonnakohus tegi tsiviiasjas nr 2-12-25579 U.X hagis Q.D vastu elatise

suuruse muutmise hagis otsuse (I kd, tlk 1323), mille järgi vähendas Harju Maakohtu

23.02.2011 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-10-6879 U.X-ilt Q.D ülalpidamiseks

väljamõistetud elatise suurust alates 02.07.2012 263,96 euroni kuus kuni Q.D

täisealiseks saamiseni või põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis,

gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

44. Täitmisteadetes puudub teave selle kohta, millise ajavahemiku elatise tasumata jätmise

tõttu on täitmisteadetes märgitud võlgnevused tekkinud. Nimetatu selgub kohtutäituri

otsusest (I kd, tlk 179-184). Otsusest tulenevalt oli täiteasja nr 052/2011/1654 algatamisel

03.06.2011 elatisraha võlgnevus seisuga 03.06.2011 1000 eurot, täiteasja nr

052/2011/2013 algatamisel 01.08.2011 oli elatisraha võlgnevus seisuga 11.07.2011

8098,96 eurot, täiteasja nr 052/2012/2319 algatamisel 28.06.2012 oli elatisraha võlgnevus

seisuga 28.06.2012 2 999,06 eurot.

45. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et täitmisteadetes märgitud elatise võlgnevuse suurus

on õige, kui jätta arvestamata enne täiteasja nr 052/2012/2319 algatamist kolmanda isiku

kaudu otse kostja seaduslikule esindajale tasutud elatise summad.

46. Asja materjalidest nähtuvalt keskendub pooltevaheline vaidlus peamiselt sellele, millal,

kelle poolt ja kellele kantud summasid saab lugeda täiteasjades elatise võlgnevuse

9(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-5624

tasumiseks. Kostja on menetluses läbivalt seisukohal, et hageja on kolmandate isikute

kaudu tasunud raha jooksva elatise katteks.

47. Maakohus asus otsuses seisukohale, et ülekantud summadega tasuti täitemenetlustes

elatise võlgnevust. Õige on apellatsioonkaebuse väide selles, et maakohus ei ole

põhjendanud, miks ta jättis arvestamata kostja seisukoha, et kostja seadusliku esindaja

arvelduskontole tasutud summad tuleb lugeda jooksva elatise tasumiseks, sest summad on

kantud selgitusega “U.X eest, Q.D elatis”.

48. Käesolevast asjast nähtub, et hagejal oli kostja ees kohustus tasuda algatatud täiteasjades

märgitud elatise võlgnevus ja ka jooksev elatis. Seega oli hagejal kostja ees mitu erinevat

kohustust. Asjas puudub vaidlus selles, et kõikide kohustuste katteks pole hageja piisavalt

raha üle kandnud. Kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha mitme erineva

kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi

kohustuste täitmiseks, võib võlgnik VÕS § 88 lg 1 järgi määrata, missuguse kohustuse

täitmiseks on raha üle antud. Kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja

jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib VÕS §

88 lg 4 kohaselt määrata selle võlausaldaja. Kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud,

millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse VÕS § 88 lg 6

p 1 järgi esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus.

49. Ringkonnakohus on seisukohal, et VÕS § 88 saab kohaldada tõlgendusnormina ka

juhtudel, mil võlgniku võla täidab kolmas isik juhul, kui võlgnikul on võlausaldaja ees

mitu kohustust. Seega tuleb asja lahendamisel analüüsida hageja eest kohustuse täitnud

kolmanda isiku tahteavaldust. Nagu eelpool viidatud, kanti kolmanda isiku poolt kostja

seadusliku esindaja arvelduskontole üle erinevaid summasid selgitusega „U.X eest, Q.D

elatis“. Nimetatud selgitusest on ringkonnakohtu arvates selgesti tuvastatav, et sooviti

tasuda jooksvat elatist, mitte algatatud täitemenetlustes võlgnevuse tasumist, sest

igasugune viide täitemenetlustele või võlgnevustele selgitustes puudub. Asjaolule, et

sooviti maksta jooksvat elatist lapse ülalpidamiseks viitab ka see, et kuigi ühe kuu jooksul

on makstud erinevaid summasid mitu korda, ei ületa ühes kuus makstud kogusumma

elatise väljamõistetud suurust, jäädes sellest suuremas osas märkimisväärselt väiksemaks.

Erandina on 2011.a juulis, 2011.a septembris ja 2011.a novembris tasutud (I kd, tlk 37)

ühes kuus rohkem kui igakuiselt väljamõistetud elatis, kuid samas on nimetatud perioodil

mõnel kuul jäetud elatis üldse tasumata. Ringkonnakohtu arvates lisab veenvust sellele, et

kolmas isik tasus summasid jooksva elatise katteks ka asjaolu, et 16.03.2012 on tasutud

korraga viitega „elatise eest“ kui ka „suvelaagri eest“, eristamata seejuures summasid.

Viimast viidet arvestades tasuti summa ilmselgelt jooksva elatise eest.

50. Siiski on ringkonnakohus seisukohal, et osaliselt tuleb ka kostja seadusliku esindaja

arvelduskontole kolmanda isiku poolt tasutud summadega vähendada täitemenetluses

arvestatud võlgnevust, kuigi ka need summad on üle kantud viitega “U.X eest, Q.D

elatis”. Käesolevast asjast nähtuvalt ei vaidlusta kostja seda, et otse kolmanda isiku poolt

kostja seadusliku esindaja arveldusarvele kantud summasid ei ole täiteasjades elatise

võlgnevuse vähendamisel arvestatud. Samas on 27.07.2011 kostja seadusliku esindaja

arvelduskontole tasutud 399,77 eurot, 16.09.2011 414,30 eurot, 05.11.2011 170 eurot,

29.11.2011 200 eurot, 30.12.2011 140 eurot, 16.03.2012 140 eurot. Ringkonnakohus

leiab, et ka nimetatud summasid tuleb käsitleda jooksva elatise tasumisena. Samas ei

nähtu asjast, et täiteasja nr 052/2012/2319 algatamisel on otse kolmanda isiku poolt

kostja seadusliku esindaja arvelduskontole tasutud summadega arvestatud (täiteasja nr

052/211/2103 algatamisel arvestati võlgnevust seisuga 11.07.2011), kuigi nimetatud

täiteasjas oli võlgnevus arvestatud seisuga 28.06.2012. Seega tuleb ajavahemikul

27.07.2011 kuni 16.03.2012 Q.D ülalpidamiseks tasutud maksed kostja seadusliku

10(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-5624

esindaja arvelduskontole summas 1 464,07 eurot arvestada maha täiteasja nr

052/2012/2319 võlgnevusest.

51. Kohtutäitur Urmas Tärno poolt on kostja seaduslikule esindajale tasutud ajavahemikul

07.12.2012-26.04.2016 viitega täiteasjale 052/2011/1654 kokku 1 000 eurot, viitega

täiteasjale 052/2011/2103 2 085,5 eurot, viitega täiteasjale 052/2012/2319 361,25 eurot (I

kd, tlk 185-187). Kõik kokku 3446,5 eurot. Seega, arvestades ajavahemikul 27.07.2011

kuni 16.03.2012 otse kolmanda isiku poolt kostja seaduslikule esindajale tehtud elatise

makseid summas 1464,07 eurot ning täituri poolt kostja seaduslikule esindajale tehtud

makseid, moodustab täiteasja nr 052/211/2103 võlgnevus seisuga 27.04.2016 8098,96-

2085,25=6013,71 eurot, täiteasja 052/2012/2319 võlgnevus seisuga 27.04.2016 2999,06-

(1464,07+361,25)=1173,74 eurot, täiteasjas nr 052/2011/1654 on võlgnevus tasutud ja

täiteasi on lõpetatud.

52. Lisaks nähtub, et käesoleva tsiviilasja menetluse kestel on ajavahemikul 21.07.2016-

16.03.2017 hageja tööandja kandnud otse kostja seadusliku esindaja arvelduskontole

selgitusega “Q.D eest elatise võlgnevuse katteks, U.X palgast kinnipidamine“ (II kd, tlk

111) kokku summa 1 678,3 eurot. Kuna maksekorralduste selgitustes ei ole viidatud

elatise tasumisele, vaid elatise võlgnevuse tasumisele, siis leiab ringkonnakohus, et hageja

tööandja on määranud, et tasutu arvestatakse varasemate võlgnevuste ehk täitemenetluses

arvestatud võlgnevuste katteks. Hageja tööandja ei ole märkinud, millise täiteasja

võlgnevuse katteks konkreetselt tuleb tasutu arvestada, kuid juhindudes VÕS § 88 lg 6 p-

st 1 tuleb seega arvestada tasutu täiteasja nr 052/2011/2103 võlgnevuse katteks. Seega on

täiteasja 052/2011/2103 võlgnevus seisuga 16.03.2017 6013,71-1678,3=4335,41 eurot.

53. Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas kolmanda isiku poolt otse kostja arvelduskontole

kantud summasid saab lugeda täiteasjade võlgnevuste katteks. Asja materjalidest nähtuvalt

on kolmas isik tasunud alates 21.06.2013 raha ka kostja enda kontole (I kd, tlk 30)

selgitusega “U.X eest, Q.D elatis”. Kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et sellise sisuga

selgitusest on võimalik selgesti tuvastada, et sooviti tasuda jooksvat elatist, mitte elatise

võlgnevust, sest igasugune viide täitemenetlustele või võlgnevuse tasumisele selgitustes

puudub, siis puudub vajadus analüüsida, kas ja millises suuruses kostja enda kontole

kantud rahast saaks arvestada jooksva elatise katteks ning kas kostja seaduslik esindaja on

andnud nõusoleku elatise maksmiseks otse kostja arvelduskontole.

54. Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks võimaliku järgneva nn jooksva elatise võlgnevuse

vaidluse vältimiseks osutada, et PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse

ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 4 kohaselt elatist

makstakse iga kalendrikuu eest ette. Perekonnaseadus ei reguleeri otseselt seda, kellele

tuleb ülalpidamiskohustust täita. Seega tuleb selleks, et välja selgitada, kas elatis on

täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule lähtuda võlaõigusseadusest, kuna VÕS

§ 1 lg 1 järgi kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut mh ka võlasuhetele, mis ei

ole tekkinud lepingust. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks,

kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja

õigel viisil. PKS § 100 lg 2 teise lause kohaselt lapsega koos olev vanem peab elatist

kasutama lapse huvides. Sellest sättest järeldub, et ülalpidamiskohustust tuleb täita

reeglina mitte alaealisele lapsele, vaid teisele vanemale, kes lapse heaolu eest tegelikkuses

vastutab. Seega on vanem täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks

vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb.

Erandina võivad lapse vanemad kokku leppida, et elatis tasutakse lapse arvele või lapse

seaduslik esindaja annab sellisel viisil elatise maksmiseks tagantjärele heakskiidu.

Kokkuleppe või hilisema heakskiidu olemasolu peab tõendama elatise maksmiseks

kohustatud isik.

11(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-5624

55. Hageja apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt oleks tulnud hagi rahuldada, kuna ka

kostja enda kontole tasutud summasid oleks pidanud arvestama tasutuks elatise võlgnevuse

katteks. Ringkonnakohus leidis, et hageja seisukoht ei ole põhjendatud. Kuna aga kostja

apellatsioonkaebuse alusel tuli ringkonnakohtul kontrollida, kas maakohtu seisukohad on

põhjendatud selles kes, millal, mille eest ja kui palju tasus, tuli kontrollida ka

täitemenetluse nr 052/2012/2319 maakohtu poolt sundtäitmisele kuuluva nõude summat.

Seetõttu on ringkonnakohtu arvates hoolimata hageja apellatsioonkaebuse väidetest

võimalik korrigeerida ka täiteasja nr 05272012/2319 sundtäitmise lubatavat summat.

56. Hageja esitas maakohtusse nõude tunnistada osaliselt, so 11 154,32 euro ulatuses

lubamatuks 23.02.2011 kohtuotsuse alusel läbiviidavad täitemenetlused. Puudub vaidlus,

et nimetatud kohtuotsuse alusel oli algatatud kolm täitemenetlust. Maakohus võttis hageja

hagi kostja vastu sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr

052/2011/1654, nr 052/2011/2013 ja nr 052/2012/2319 menetlusse (I kd, tlk 162). Asjas

puudub vaidlus, et peale hageja nõude menetlusse võtmist selgus, et täiteasjas nr

052/2011/1654 oli täitemenetlus lõpetatud juba enne, kui hageja kohtusse hagiga pöördus.

Maakohus ei ole teinud otsustust hageja nõudes täiteasja nr 052/2011/1654 sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks. Seega on nimetatud nõue senini menetluses. Kostja leiab, et

hageja põhjendamatut pöördumist kohtusse kostja vastu oleks pidanud menetluskulude

jaotamisel arvestama. Ringkonnakohus leiab, et hageja hagi täiteasja nr 052/2011/1654

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2

alusel, kuna hageja kohtusse pöördumise ajaks oli nimetatud täiteasi lõpetatud.

Menetluskulud

57. Hageja esitas maakohtusse nõude tunnistada osaliselt, so summa 11 154,32 euro ulatuses

lubamatuks 23.02.2011 kohtuotsuse alusel läbiviidavad täitemenetlused. Ringkonnakohus

leiab, et täiteasjas nr 052/2011/2103 on sundtäitmine põhjendatud summas 4 335,41 euro

ulatuses ja täiteasjas nr 052/2012/2319 1 173,74 euro ulatuses. Kostja oli maakohtus

seisukohal, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Arvestades vaidluse asjaolusid,

hagi rahuldamise ja rahuldamata jätmise proportsioone ning ühe täiteasja suhtes nõude

läbivaatamata jätmist, leiab ringkonnakohus, et poolte menetluskulud maakohtus tuleb 2/3

ulatuses jätta hageja kanda ja 1/3 ulatuses kostja kanda, sh riigituludesse tasumisele kuuluv

riigilõiv, mille tasumisest oli hageja hagiavalduse esitamisel vabastatud, vastavalt

maakohtu 26.03.2016 määrusele. Riigilõivu riigituludesse mõistab ringkonnakohus

pooltelt välja käesoleva lahendiga.

58. Ringkonnakohtusse esitasid apellatsioonkaebuse nii hageja kui ka kostja. Hageja

vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hageja nõude rahuldamata, st osas,

milles maakohus leidis, et sundtäitmine täiteasjas nr 052/2012/2319 on põhjendatud nõude

osas summas 1 457,78 eurot. Ringkonnakohus leidis, et täiteasjas nr 052/2012/2319 on

sundtäitmine lubatav summas 1 173,74 eurot. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes

tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hageja hagi ning teha selles

osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et sundtäitmine täiteasjas

nr 052/2011/2103 tuleb tunnistada lubamatuks. Ringkonnakohus leidis, et täiteasjas nr

052/2011/2103 on sundtäitmine lubatav summas 4 335,41 eurot. Seega tuleb mõlemad

apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt. Arvestades apellatsioonkaebuste rahuldamise ja

rahuldamata jätmise ulatust ning vaidluse asjaolusid, tuleb poolte menetluskulud

ringkonnakohtus jätta nende endi kanda, sh tuleb kostja kanda jätta riigilõivu riigituludesse

taasumise kohustus summas 425 eurot. Tallinna Ringkonnakohus andis 08.06.2017

määrusega kostjale menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse

esitamisel.

12(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-5624

59. Ringkonnakohus toob esile, et kooskõlas TsMS § 179 lg-ga 5 ja lg-ga 9 tuleb Eesti

Vabariigi kasuks välja mõistetud riigilõivusummad tasuda 15 päeva jooksul käesoleva

kohtulahendi jõustumisest ning käesoleva otsuse jõustumisest 15 päeva möödumisest kuni

riigile riigilõivu tasumiseni tuleb U.X-il ja Q.D-ltasuda Eesti Vabariigile riigituludesse

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

60. Maakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse, va riigi kasuks välja mõistetud

riigilõivu tasumise suuruse, määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 sätestatud

korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaija Kaijanen Krista Kirspuu Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

13(13)

Tsiviilasi nr: 2-16-5624