1-17-5830/15 · 1-17-5830/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-17-5830

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. november 2017, Tallinn Kohtuasja number 1-17-5830 Kohtukoosseis Meelika Aava, Orvi Koik, Sten Lind Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 4. septembri 2017. a otsus F.K

199 lg 2 p 8,9 süüdistuses KarS § ja § 424 järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav F.K Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava läbi vaatamata ja tagastada.

F.K apellatsioon

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtu

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 4. septembri 2017. a tunnistati F.K otsusega lühimenetluses süüdi § järgi rS § 424 ja karistati karistusseadustiku (KarS) 199 lg 2 p 8,9 1 aasta vangistusega ja Ka

järgi 6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks kohaselt

mõisteti 1 aasta vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 22. veebruari 2017. a

kohtuotsue järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 7 kuu 29 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud 29 päeva vangistust algusega 18. maist 2017.

2(3) 2. tunnistati F.K KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna pani uuesti Maardu linnas toime kolm vargust, neist ühe korterist ning kaks Maxima kauplusest. Korterist varastas ta televiisori ning kauplusest alkohoolseid jooke.

Lisaks sellele tunnistati F.K süüdi KarS § 424 järgi süüdi selles, et ta 5. aprillil 2017 Harjumaal Maardu linnas juhtis mootorsõidukit narkootilise joobe seisundis.

3. Apellatsiooni 13. novembril 2017. tähtaeg lõppes

4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni , kes vaidlustab kohtuotsust süüdistatav F.K

mõistetud karistuse osas, sest mõistetud karistus ei vasta tema süü suurusele. Taotleb vangistuse tähtaja lühendamist.

Apellatsiooni motiivide kohaselt tunnistas ta end toimepandud kuritegudes täielikult süüdi ja kahetses. Tekitatud kahju ei ole suur. Kauplusele Maxima tekitas ta kahju vaid 187,96 euro suuruses summas. Kannatanu -le on televiisor tagastatud. SD

R

INGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab

üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt

selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata

jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid

ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud

seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea

vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

Kohtukolleegium leiab, et praeguses asjas tehtud maakohtu otsuses selliseid eksimusi ei esine.

KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on vangistuse keskmine määr 2 aastat 6 kuud.

Apelleeritud kohtuotsusega F.K-le kolme vargusepisoodi eest vangistus mõisteti

1 aastaks, s.o Kohus arvestas k alla sanktsiooni keskmist määra. aristuse mõistmisel kahe kvalifitseeriva asjaolu esinemist, s.o. sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Tegemist ei olnud mitte ühe, vaid kolme lõpuleviidud vargusega. Tegemist on isikuga, kes paneb vargusi toime vaatamata

sellele, et teda on varem samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest karistatud. Viimase

kohtuotsusega asendati talle mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, kuid ta ei teinud sellest ära

ühtegi tundi, vaid asus katseajal uuesti toime panema vargusi. Seega ei ole varasemad karistused süüdistatava käitumisele mõju avaldanud, mistõttu teda tuleb karistada rangema karistusega. Kohus on karistuse mõistmisel arvesse võtnud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust.

3(3) Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti oli maakohtule teada tekitatud kahju suurus ning ta on sellega arvestanud. karistuse mõistmisel

Karistuse mõistmist KarS § 424 järgi ei ole F.K vaidlustanud.

Kuna vargus ja mootorsõiduki joobes juhtimine on eriliigilised kuriteod sätestatud , mis on

karistussead F.K-le ustiku erinevates koosseisudes, siis on maakohus mõistnud

põhjendatult KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse Riigikohtu kriminaalkolleegium on 10. märtsi .

2016. a otsuses nr. 3-1-1-20-16 märkinud, et KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel mõne

kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise vältimiseks tuleks pigem hoiduda

absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest juhul, kui liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud

üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale. Kuna praeguses

kriminaalasjas ei ole F.K-le 199 lg 2 sanktsiooni mõistetud karistus mitte KarS §

ülemmääras, vaid alla keskmist määra, siis on maakohus kohaldanud KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel põhjendatult karistuste liitmise põhimõtet.

Kuna kriminaalasi vaadati läbi lühimenetluses, siis vähendas maakohus mõistetud liitkaristust KarS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ja mõistis liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

Kuivõrd F.K pani uued kuriteod toime katseajal, siis on maakohus kohaldanud tema suhtes põhjendatult KarS § 65 lg 2 sätteid ja suurendanud mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

Apellatsioonis ei esitatud asjaolusid, mis võimaldaksid F.K-le mõistetud vangistuse tähtaja lühendamist. Selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka ringkonnakohus.

6. Seega on F.K süüdistatava apellatsioon karistuse mõistmise peale ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg st 3 läbi vaatamata. -