4-17-2358/11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. novembril 2017.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-17-2358 Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Väärteoasi Mari-Liis Maasing väärteoasi LS § 201 lg.2, § 242 lg.1, KarS § 280 lg.1 järgi –Väärteoprotokoll 20170402213101 02.04.2017.a. /väärtegu nr. 2316,17, 002420/. Menetlusalune isik Mari-Liis Maasing isikukood 49004115214 elukoht Xxxx

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalitus Asja läbivaatamise aeg ja koht 14. novembril 2017.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Raul Annuka , menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse on kätte saanud.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48 ning VTMS §-dest 83 p 2, § 90 lg.1 , § 107, 108, 109, 111, 113, kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada Mari-Liis Maasing LS § 201 lg.2 , LS § § 242 lg.1 järgi ning mõista karistuseks KarS § 63 alusel arest 5 (viis) päeva. Süüdi tunnistada Mari-Liis Maasing KarS § 280 lg.1 järgi ning mõista karistuseks arest 3 (kolm) päeva.

Mari-Liis Maasingule mõistetud arest kokku on 8(kaheksa) päeva ja kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri Tallinna Arestimajas Rahumäe tee 6, Tallinn ning arest peab olema kantud 15. jaanuariks 2018.a.

Aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele asumisest.

4 – 17-2358

2

Tähtaegselt aresti kandmata asumisel kohaldada Mari-Liis Maasingu suhtes sundtoomist arestimajja.

Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks:

02.04.2017.a. koostatud väärteoprotokolli kohaselt juhtis Mari-Liis Maasing 02.04.2017.a. kell 00.48 ajal Tallinnas Sõle tn. 46 juures mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust . Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud . Juhtis mootorsõidukit kontrollija nõudel ei olnud juhil esitamiseks isikut tõendavat dokumenti , samuti ei olnud kontrollija nõudel esitamiseks kaasas isikut tõendavat dokumenti. Esitas politseiametniku järelevalveja kontrollialase tegevuse käigus enda isiku kohta teadvalt valeandmeid, esinedes Xxxx.

Rikkus LS § 38 lg.2, § 88 lg.1, § 38 lg.2 , § 90 lg.1 p.1, p.3 , KarS § 280 lg.1 nõudeid

Esimene kohtuistung Mari-Liis Maasingu väärteoasjas toimus 23. mail 2017.a. ,kuid menetlusalune isik ei saanud kohtukutset kätte ja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus lükkas väärteoasja arutamise edasi 21.juunile 2017.a., 05.septembrile 2017.a., 25.septembrile 2017.a., kuid Mari-Liis Maasing ei saanud kohtukutseid kätte. 14. novembri 2017.a.kohtuistungi kohtukutse sai menetlusalune isik isiklikult kätte 17. oktoobril 2017.a. Mari-Liis Maasing väärteoasja arutamisele 14. novembril 2017.a. ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse isiklikult kätte saanud. Menetlusalune isik ei teavitanud kohut ilmumise võimatusest ning ei esitanud taotlust väärteoasja arutamine edasi lükata. Eelnevast tulenevalt kohus arutab Mari-Liis Maasingu väärteoasja VTMS § 90 lg.1 alusel ilma tema kohalolekuta.

Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning palus karistada Mari-Liis Maasingut väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumiste eest kokku arestiga 8 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma .

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Mari-Liis Maasingu süü LS § 201 lg.2 , LS § § 242 lg.1 ja KarS § 280 lg.1 järgi väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - Tunnistaja A.P ütlustega selle kohta, et olles 02. aprillil 2017.a. politseipatrullis ,peatas ta koos välijuhi A.G-ga Tallinnas Sõle 46 juures mootorsõiduki Volkswagen Polo, reg. Märgiga xxxx. Sõidukit juhtis naisterahvas, kellel ei olnud enda sõnul kaasas isikut tõendavat dokumenti .Oma nimeks väitis ta olevat Xxxx, sünniajaks 25.07.1988. Andmebaasist sellise nimega isikut ei leitud .Ka peale korduvaid küsimusi väitis naisterahvas, et on Xxxx .Välijuht leidis andmebaasist naise nimetatud andmed üles, kuid sünniaeg oli teine, võrreldes nendele öelduga. Samuti ei klappinud öeldud nime ja roolis olnud naise pildid ega allkirjad. Välijuht helistas Xxxx andmebaasis olnud telefoninumbril . Samal ajal paluti autoroolis olnud naisel üles otsida oma telefon.Telefonil olid ümber kaaned ja selle taskus kliendikaart, mille tunnistaja palus endale ulatada. Kliendikaardil oli nimi Mari-Liis Maasing, kes oli ka andmebaasi järgi peatatud sõiduki kasutajana registreeritud. Isik tunnistas seepeale, et esitas teadlikult oma isiku kohta valeandmeid. Isikusamasuse tuvastamise tulemusena selgus, et tegemist on Mari_Liis Maasinguga (ik.49004115214). Kontrollimisel selgus,

3

et isikul puudub selle kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning tema oli varem juhtimiselt kõrvaldatud. (tl.4) -isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt tuvastati, et kinnipeetud sõiduki roolis oli Mari-Liis Maasing, elukoht Xxxx, isikukood 49004115214(tl.5); -menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt oli rikkumise põhjuseks sõbranna surm, kes põdes vähki ja tema pidi sõbranna juures olema/tl.8/; -sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse 02.04.2017.a. sai M.-L.Maasing samal kuupäeval kätte (tl.9) ; - Maanteeameti liiklusregistri väljavõte kohaselt Mari_Liis Maasingul kehtivaid juhilubasid ei leitud (tl.10); -karistusregistri väljavõtte kohaselt on Mari_Liis Maasingul 1 kehtiv väärteokaristus LS § 201 lg.1 ja § 221 lg.1 järgi (otsus 21.06.2016.a., karistus 400 eurot rahatrahvi) (tl. 12).

Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – Mari_Liis Maasingule inkrimineeritud väärteod LS § 201 lg.2 , LS § § 242 lg.1 ja KarS § 280 lg.1 järgi on kvalifitseeritud õigesti , õigusrikkumised on tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg.2 , LS § § 242 lg.1 ja KarS § 280 lg.1 kvalifitseeritavad väärteod toime otsese tahtlusega, menetlusalune isik Mari_Liis Maasing oli dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt teadlik, et tal puudub juhtimisõigus ja ta esitas teadlikult enda kohta valeandmeid, tegemist ei ole juhusliku õiguserikkumisega.

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Mari_Liis Maasingu käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus ei tuvastanud ka karistust kergendavaid asjaolusid. Isik küll tunnistas väga lühikeses seletuses, et pidi olema oma sõbranna juures, kes põdes vähki, kuid rohkem mingeid seletusi ei andnud, mingit puhtsüdamlikku kahetsust menetlusalune isik üles ei näidanud. Kohus asub seisukohale, et Mari-Liis Maasing ei ole varasemast karistusest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub korduvalt õiguskorda. Mari-Liis Maasingu suhtumist toimepandusse näitab ka see, et ta teadlikult hoidus kõrvale kohtuistungitest, ei soovinud kätte saada kohtukutseid (pandi kutsed postkasti, teavitati e-maili teel), et oma väärteoasja arutamisele ilmuda ning kui politseiametnik talle kohtukutse 14.novembri 2017.a. kohtuistungile isiklikult kätte andis, ka siis jättis ta kohtuistungile tulemata. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et kuna karistusregistri väljavõtte kohaselt on Mari-Liis Maasingul üks kehtiv väärteokaristus ,siis seega ei ole Mari_Liis Maasing hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ega asunud õiguskuulekalt käituma ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik karistuse ära kandma. Kohus määrab aresti ärakandmise tähtajaks 15. jaanuar 2018.a.

Kohus juhindub KarS § 48 ning VTMS §-dest 83 p 2, § 90 lg.1 , § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4