2-17-15645/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-17-15645 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Gerli Võimre Määruse tegemise aeg ja koht 13. november 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-15645 Tsiviilasi Xxxxtaotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlustoiming Riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Taotleja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx) Taotleja seaduslik esindaja eestkostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta Xxxx taotlus riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata. 2. Toimetada kohtumäärus taotleja eestkostjale kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Xxxx(taotleja) esitas 19.10.2017 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotleja selgitas, et tema tervis on suhteliselt korras ja pension määrati talle rahalise olukorra suhtes. Taotleja keeldus pensionist, kuid see määrati talle vastu tahtmist. Tegelik invaliidsus on taotlejal seotud unehäiretega (alates 1977. a) ja selja vigastusega (alates 1990. a kevadest).

2-17-15645 2

Taotleja selgitas, et ta ei saa kellaaegade järgi tööl käia. Eestkostjat taotleja ei vaja ja ei ole kunagi seda palunud. Vanemate abi ei ole taotleja vastu võtnud juba alates 2011. a. Taotleja vanemad on seevastu taotlejalt ligi 700 eurot saanud. Taotleja märkis, et see, et ta varem vanemate abi vastu võttis, ei tee teda haigeks ning et nende 3-taoline üürikorter tagas neile hea lisasissetuleku. Samuti viitas taotleja taotluses, et Advokaadibüroo Biin ja Biin OÜ (taotlejal märgitud: „Advokaadi Büroo Biin“) ei korraldanud tema kohtumist 2015. a kohtumääruse tegijaga ja ta ei ole seda (st määrust) ka näinud. Ainus, mida advokaadibüroo teatas, oli see, et uut ekspertiisi 2015. a ei korraldatud ning õigustas (2015. a) tehtud kohtumäärust. Taotlejale oli ka arusaamatu, miks vastus tema õigusabi palvele laekus juristide liidule, mitte taotlejale. Taotleja selgitas, et ta vajab õigusabi ja et õigusvastane määrus kuulub tühistamisele. Taotleja märkis mh, et vassimisega tegelenud kohtunik võib ise riigilõivu maksta. Taotleja ootab kohtult määrust, millega minna juristide liitu.

2. 02.11.2017 telefonivestluses kohtuga teatas taotleja eestkostja, et ta ei ole teadlik taotleja (19.10.2017) esitatud riigi õigusabi taotlusest.

3. 06.11.2017 telefonivestluses kohtuga avaldas eestkostja, et ta soovib taotleja taotluse tagasi võtta ja lubas edastada vastava dokumendi kohtule ka kirjalikult.

4. 10.11.2017 menetlusdokumendis märkis taotleja eeskostja, et ta soovib taotleja poolt esitatud riigi õigusabi taotluse tagasi võtta.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 5. Kohus on seisukohal, et Xxxx taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta läbi vaatamata seoses taotluse tagasivõtmisega taotleja eestkostja poolt.

6. Kohus on tuvastanud, et taotlejale on Harju Maakohtu 23.12.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-42101 seatud eestkostja (Xxxx). Antud määruse kohaselt on eestkostja ülesanneteks taotleja esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Samuti luges kohus taotleja valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Kohus määras taotlejale eestkostja tähtajaga kuni viis aastat alates antud määruse tegemisest.

7. TsMS § 202 lg 1 järgi on tsiviilkohtumenetlusteovõime isiku võime oma tegudega kohtus teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi. TsMS § 202 lg 2 esimese lause kohaselt ei ole eestkostetaval kui piiratud teovõimega isikul üldjuhul tsiviilkohtumenetlusteovõimet, mistõttu esindab teda TsMS § 217 lg 3 järgi kohtumenetluses üldjuhul tema seaduslik esindaja (vt Riigikohtu 23.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-15, p 17). TsMS § 204 lg-st 1 tulenevalt kontrollib kohus menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg-s 3 on sätestatud, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud.

8. Kohtule 10.11.2017 esitatud menetlusdokumendis avaldas taotleja eeskostja (Xxxx), et ta soovib taotleja poolt esitatud riigi õigusabi taotluse tagasi võtta.

2-17-15645 3

9. TsMS § 4 lg-st 1 tuleneb, et kohus menetleb tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. TsMS § 477 lg 6 kohaselt võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses, kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel. Vastavalt TsMS § 424 lg-le 1 võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmine avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse (TsMS § 424 lg 2). Avalduse tagasivõtmise korral jätab kohus kooskõlas TsMS § 423 lg 1 p-ga 2 avalduse läbi vaatamata.

10. Eeltoodust tulenevalt ja taotleja eeskostja 10.11.2017 taotluse alusel jätab kohus seega taotleja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. Võttes arvesse taotleja riigi õigusabi taotluses esitatud selgitusi, esineb käesoleval juhul kohtu hinnangul muu hulgas riigi õigusabi andmisest keeldumise alus. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 2 sätestab nimelt, et riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik