4-17-4336/13 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-17-4336

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. november 2017. a,

Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-4336 Kohtunik Raina Pärn Taotluse esitaja Politsei-

ja Piirivalveamet Lõuna prefektuur Taotlus Asenduskaristuse kohaldamiseks Süüdlane G.K

Isikukood: XXX;

elukoht: registrijärgne xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxegelik elukoht: teadmata, Soome Vabariik -post: x ; registrijärgne e

RESOLUTSIOON

Jätta ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Politsei- avaldus G.K-le asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata.

Kohtumäärus tuleb Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, kohtutäitur edastada Politsei- ja Jane Rumjantsevale ja G.K-le.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalikult määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2

TAOTLUSE SISU JA

MENETLUSE KÄIK

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsusega määrati 19.09.2015. a kiirmenetluse

G.K-le 2490,15,001634 liiklusseaduse -s 259 lg 2 p-s 1 väärteoasjas nr § sätestatud süüteo toimepanemise eest rahatrahv 100 eurot (tl 5). Kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise kohta jõustus 05.10.2015. a. 21.08.2017. a saabus Tartu Maakohtule Politsei- avaldus ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri G.K-le mõistetud rahalise karistuse asendamise otsustamiseks. Süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi vabatahtlikult ning tema suhtes alustati 30.11.2015 18.08.2017. a . a täitemenetlust. teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Sellest ja juhindudes TMS § st 201 palub kohtuväline menetleja kohtul ot - sustada tasumata rahatrahvi summas 100 eurot asendamine arestiga (tl 2).

Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 01.09.2017. a kell 11.00. Kohus edastas

kohtukutse G.K-le

aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Väljastusteade tagastati kohtule märkega, et saaja ei viibinud kohal. Samuti proovis kohus G.K-le kohtukutset kätte toimetada Rahvastikuregistrist, Kohtute Infosüsteemist ja Maksu-

ja Tolliameti andmebaasidest kättesaadavate telefoni numbrit – e kaudu telefoni numbrid ei vasta, on välja lülitatud või ei ole kasutusel. Kohtukutse edastati G.K-le ka e-posti teel, aadressile x 1.09.2017. a kohtuistungile G.K innitust kutse kättesaamise kohta ei ole. 0 ei ilmunud. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 10.10.2017. a kell 10.00. Kohtukutse edastati G.K-le

e-posti teel (x, kinnitust kutse kättesaamise kohta ei ole. Kohus edastas kutse aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkutse tagastati kohtule märkega, et saaja ei viibinud

kohal. Kohus edastas kutse

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxeva maakond, kutse

tagastati märkega, et saaja ei viibinud kohal. Kohus edastas kutse aadressile

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxk, kutset G.K-le

kätte toimetada ei õnnestunud. 10.10.2017. a kohtuistungile G.K ei ilmunud. 10.10.2017. a tegi kohus järelpärimise Politsei ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile ja palus - informatsiooni politseile teadaolevate G.K kontaktandmete kohta.

07.11.2017. a saabus kohtule Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri vastus. Vastuse

kohaselt kontrolliti G.K

võimalikku elukohta

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxaakond. Selgus, et antud aadressil elab G.K ema xxxxxxxxxxxx. Ema sõnul poeg temaga ei ela, vaid elab ja töötab Soomes. Ema sõnul käib poeg kord aastas temal külas. Kui poeg helistab, siis on alati erinev telefoni number ja seetõttu ei oska ta poja telefoni numbrit nimetada, samuti ei tea poja

Soomes olevat elukohta. Ema ütles, et kui poeg ühendust võtab, siis palub tal ise kohtuga ühendust võtta. Politseil puuduvad lisaandmed G.K võimaliku elukoha kohta.

KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti kuna käesoleval juhul ei ole võimalik lahendada

Lõuna prefektuuri jätta taotlust rahatrahvi asendamiseks arestiga, tuleb esitatud taotlus

rahuldamata. VTMS § 211 lg 11 kohaselt tuleb kohtul lahendada asenduskaristuse taotlus süüdlase osavõtul. G.K osavõtt ei ole võimalik, kuna kohtumenetluse käigus on selgunud, et G.K

3

on küll Eesti Vabariigi kodanik, kuid ei ela alaliselt Eesti Vabariigis. Kuna kohtule ei ole senini

teada G.K elukoha aadress, ei ole kohtul olnud võimalik kätte toimetada ka

kohtukutset. Rahvastikuregistri andmetel on G.K

aadressiks

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxaakond. Samas on tuvastatud, et nimetatud aadressil elab G.K ema xxxxxxxxxxxxxxxelle sõnul elab ja töötab G.K Soome Vabariigis. Asjaolu, et G.K tegelik viibimiskoht on Soome Vabariigis kinnitab seegi, et Rahvastikuregistri andmetel on alates 21.10.2009. a G.K sideaadressiksxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohtute Infosüsteemi

kohaselt on G.K vastu esitatud haginõudeid (viimati aastal 2013). Neljast

kohtumenetlusest kolmes ei ole kohtul olnud võimalik G.K-le menetlusdokumente kätte toimetada muul viisil kui Ametlike Teadaannete kaudu. VTMS § 211 lg 3 sätestab muuhulgas, et kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata.

Kuna rahatrahvi asendamine ei ole G.K suhtes võimalik, tuleb taotlus jätta rahuldamata. Kohus peab oluliseks osundada VTMS §-le 2042, -le 1 KrMS § 488 lg 1 p ja § 50869 . Seega, jj

kui kohtuväline menetleja tuvastab, et kõik õigusaktidest tulenevad alused on olemas, on

võimalik kohtuvälisel menetlejal rahatrahvi sissenõudmiseks pöörduda Soome Vabariigi vastavate õigusasutuste poole.

Raina Pärn Kohtunik