3-17-2314/5 · 3-17-2314/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 13. november 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-2314 Haldusasi G. K. esialgse õiguskaitse taotlus Menetlustoiming Taotluse lubatavuse kontrollimine RESOLUTSIOON Jätta G. K. esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. Tallinna Halduskohtule saabus 09.11.2017 G. K. esialgse õiguskaitse taotlus, milles taotleja palub esialgse õiguskaitse korras Tallinna Vanglas suitsetamise võimaldamist. Taotluse kohaselt ri- kub Justiitsministeeriumi kehtestatud piirang (suitsetamise keelamine) Tallinna Vangla territooriumil taotleja inim- ja põhiõigusi. 2. Vastuseks kohtu 09.11.2017 nõudele esitas Tallinna Vangla 10.11.2017 G. K. esialgse õigus- kaitse taotlusele seisukoha, milles palub jätta taotluse läbi vaatamata. Vangla selgituste kohaselt muu- deti Tallinna Vangla direktori 26.04.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/31 Tallinna Vangla kodukorda ja selle seletuskirja. Käskkirja punktid 1.1.-1.15. sätestavad muudatusi regulatsioonis, mis ei seondu suitsetamisega ja nende osas jõustus käskkiri 01.05.2017. Käskkirja punktid 1.16.-1.26. sätestavad muudatusi suitsetamisega seonduvas regulatsioonis ning nende osas jõustus käskkiri 01.10.2017. G. K. viibib Tallinna Vanglas alates 19.06.2017 ning on registri andmetel suitsetaja. G. K. ei ole taotle- nud vanglalt suitsetamist ega esitanud ka vanglas viibimise ajal ühtegi vaiet, mistõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-st 2 lubatav ja tuleb jätta läbi vaatamata. 3. HKMS § 249 lg 1 alusel saab kohus kohaldada esialgset õiguskaitset eeldusel, et kohtu me- netluses on kaebus ning tulenevalt sama paragrahvi lg-st 2 saab esialgset õiguskaitset kohaldada ka vaidemenetluse ajal. Tallinna Vangla 10.11.2017 vastuse kohaselt ei ole G. K. vanglale vaiet esitanud. Seega ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ja kohus jätab selle läbi vaatamata.

2

4. Isegi kui käsitleda G. K. taotlust kaebusena justiitsministri 06.10.2016 määruse nr 21 „Justiits- ministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmise määrus“ peale, ei kuuluks vastava kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse. Justiitsministri 06.10.2016 määrusega nr 21 muudeti vangistusseaduse alusel justiitsministri määru- sega kehtestatud vangla sisekorraeeskirja. Muuhulgas sõnastati § 641 p 31 ümber järgmiselt: Kinni- peetavale on vanglas keelatud suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada. Määrus jõustus 01.10.2017. Vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 1 võib halduskohtule esitavava kaebusega taotleda haldusakti tühis- tamist. Justiitsministri 06.10.2016 määrus nr 21 ei ole haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 tähenduses, vaid on õigustloov akt vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 51 lg-le 1. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 2 p-le 1 on õigustloovate aktide peale esitatud kaebuste läbivaatamiseks kehtesta- tud teistsugune menetluskord. Seega ei kuulu vastavalt HKMS § 4 lg-le 1 ja PSJKS § 2 p-le 2 õigust- loovate aktide peale esitatud kaebuste läbivaatamine halduskohtu pädevusse ning vastav kaebus kuu- luks tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. 5. Kui käsitleda G. K. taotlust kaebusena Tallinna Vangla direktori 26.04.2017 käskkirja nr 1- 1/17/31 peale või suitsetamist keelava kodukorra punktile (p 2.3.), ei oleks kaebus lubatav põhjusel, et taotleja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Nimelt on vangistusseaduse (VangS) § 11 p-s 5 sätestatud, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Praegusel juhul ei ole G. K. Tallinna Vanglale suitsetamist puu- dutavas osas taotlusi ega vaideid esitanud, mistõttu ei oleks kaebusega kohtu poole pöördumine luba- tav ning kaebus kuuluks tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab ka, et tuvastamis- kaebus ei oleks HKMS § 45 lg 2 alusel lubatav põhjusel, et G. K. leidub oma õiguste kaitseks tõhu- samaid vahendeid (nt tühistamiskaebus, kohustamiskaebus). 6. Kohus selgitab taotlejale, et tal on võimalik vaidlustada justiitsministri määruse alusel tema suhtes antud haldusakt või toiming ning taotleda selle vaidluse raames põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamist. Näiteks on võimalik esitada vanglale taotlus suitsetada ning vaidlustada vangla keeldumise tuginedes sellele, et suitsetamise täielik keelamine vanglas on vastuolus põhisea- dusega. Taotlejal võib olla vajalik vaidlustada täiendavalt ka eelpool nimetatud Tallinna Vangla di- rektori käskkirjaga kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p 2.3, kuna selles on sätestatud suitsetamis- keeld vanglas. Nii kohustamis- kui ka tühistamiskaebus eeldavad vastavalt VangS § 11 lg-le 5 eelneva vaidemenetluse läbimist. Taotlejal on võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse siis, kui ta on eelnevalt esitanud tema õigusi riivava otsustuse ja Tallinna Vangla kodukorra peale vaide vanglatee- nistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagasta- nud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Lisaks võib taotleja esitada avalduse õiguskantslerile kontrollida viidatud justiitsministri määruse kooskõla põhiseaduse ja seadustega. Õiguskantsleril on võimalik teha ministrile ettepanek viia akt põhiseaduse ja seadustega kooskõlla ning sellega arvestamata jätmisel pöörduda Riigikohtu poole taotlusega tunnistada akt põhiseadusega vastuolus olevaks, pärast jõustumist ka kehtetuks. 7. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus G. K. esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm