Legislator Case Law & Legislation
2-17-8953/9 AI generated

2-17-8953/9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-17-8953/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2-17-8953 1

Legislator headnote

AI generated

2-17-8953/9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 2-17-8953 1

Keywords

AI generated
opposition to debt enforcement withdrawal following settlement changed financial circumstances set-off of debt dissolution of co-ownership revision request
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-17-8953 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtujurist Sandri Laurand Määruse tegemise aeg ja koht 13. november 2017.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-17-8953 Tsiviilasi Xxxxhagi Xxxxvastu ühisvara jagamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, tsiviilasjas menetluse lõpetamine ning riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Xxxx(isikukood xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Aleksei Smelov (Õigusbüroo Companion, e-post aleksei.smelov@companion.ee) Kostja: Xxxx(isikukood xxxx) Kostja lepinguline esindaja: Anatoli Orlovski (Anatoli Orlovski FIE, e-post anatoli@firetek.ee) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Xxxxja kostja Xxxxvahel sõlmitud kompromiss ning jagada poolte ühisvara järgmiselt: 1.1. Korteriomand aadressil Xxxx, Tallinn, Harjumaa (registriosa nr xxxx ) jääb kostja ainuomandisse. 1.2. Kõik kohustused AS SEB Pank ees, mis tulenevad 21.11.2005.a sõlmitud laenulepingust nr XXXX ja selle lisadest, jäävad kostja kanda. Kostja kohustub täitma ainuisikuliselt laenukohustused, mis tulenevad 21.11.2005.a sõlmitud laenulepingust nr XXXX ja selle lisadest. 1.3. Kostja maksab hagejale pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxx AS-is SEB Pank välja hüvitise enamsaadud ühisvara arvel summas 10 000 eurot hiljemalt 03.12.2017.a. 1.4. Hageja annab nõusoleku kinnistusraamatu registriosa nr xxxx teises jaos oleva omanikukande muutmiseks nii, et ainuomanikuks jääb Xxxxpärast käesoleva

2-17-8953 2

kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.3 märgitud hüvitise kättesaamist. Kulud, mis on seotud kinnistusraamatu kande muutmisega kannab kostja. 1.5. Käesoleva kompromissi jõustumisest ei oma pooled teineteise suhtes mistahes pretensioone, mis on või oleks seotud 21.11.2005.a sõlmitud laenulepingu nr XXXX täitmise ja korteriomandiga aadressil Xxxx, Tallinn hooldusja kommunaalkulude kandmisega. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-8953. 3. Toimetada määrus menetlusosaliste esindajatele kätte. Menetluskulude jaotus 1. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 2. Rahuldada hageja taotlus tagastada hagejale käesoleva määruse jõustumisel pool ühisvara jagamise hagilt tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib avaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 5 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast. MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu menetluses on Xxxxhagi Xxxxvastu ühisvara jagamise nõudes. Kohus lahutas poolte abielu osaotsusega samas menetluses 07.11.2017.a. Abielu lahutamise otsus jõustus pooltele kättetoimetamisega 13.11.2017.a. 06.11.2017.a esitasid pooled kohtule kompromissi ühisvara jagamises, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Menetlusosalised on teadlikud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on läbi kaalunud kompromissi materiaalõiguslikudja menetluse lõpetamisega kaasnevad protsessuaalsed tagajärjed. Lisaks on pooled kokku leppinud käesoleva kompromissi kinnitava kohtumääruse suhtes määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises viie päevani alates kompromissi kinnitava kohtumääruse kättesaamisest. Hageja on esitanud kohtule taotluse poole tsiviilasjas tasutud riigilõivu tagastamiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

2-17-8953 3

Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et pooled kannavad kõik käesolevas kompromisslepingus nimetamata menetluskulud iseseisvalt. Kohus selgitab, et kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus on käesolevas asjas teinud abielulahutuse kohta eraldiseisva otsuse. Menetlusse jäänud ühisvara nõudelt on hageja tasunud riigilõivu 300 eurot. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus tagastab hagejale tsiviilasjas ühisvara jagamise nõudelt tasutud riigilõivust pool, s.o 150 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel

kohtunik