1-17-5283/21 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-17-5283 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. november 2017, Tallinn Kohtuasja number 1-17-5283 Kohtunik Meelika Aava Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 28. septembri 2017. a otsus Kirill Švetsi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,9 ja § 213 lg 2 p 1,4 järgi kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Kirill Švets RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Kirill Švetsi apellatsioon Harju Maakohtu 28. septembri 2017. a kohtuotsusega temalt välja mõistetud menetluskulude peale läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 14. juulil 2017 sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalja Lebed, süüdistatav Kirill Švets ja tema kaitsja Leelo Viil käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe Kirill Švetsi süüdi tunnistamise kohta KarS § 199 lg 2 p 7,9 ja § 213 lg 2 p 1,4 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes ning karistuse ja liitkaristuse suuruses.

Samuti lepiti kokkuleppes kokku Kirill Švetsi süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulude suuruses, milleks oli sundraha 705 eurot ja määratud kaitsja tasu 360 eurot ning kohtumenetluses tekkida võivate kulude hüvitamise kohustuses, mis kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest (4 kd tl 46-51). 2. Harju Maakohus mõistiski 28. septembri 2017. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses Kirill Švetsi kokkuleppes märgitus süüdistuses süüdi ja mõistis karistuse.

Kohus mõistis süüdistatavalt välja menetluskuluna riigituludesse sundraha 705 eurot ja määratud kaitsja tasu 744 eurot (4 kd tl 61-66). 3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav Kirill Švets, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist temalt menetluskulude väljamõistmise peale ning jätta neist pool riigi kanda. Taotlust põhjendab sellega, et ta on osaliselt töövõimetu, viibib vanglas ja peab abistama oma alaealist poega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, sõlmitud kokkuleppega, maakohtu otsusega ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud. Alates 29. märtsist 2015 jõustunud KrMS redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 võrreldes varasemaga täiendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-7-16 selgitanud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 1. aprilli 2009. a otsuses nr 3-1-1-25-09 märkinud, et kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda KrMS § 248 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. 14. juulil 2017 ringkonnaprokuröri Natalja Lebedi, süüdistatava Kirill Švetsi ja tema kaitsja Leelo Viili vahel sõlmitud kokkuleppes märgitakse muuhulgas sõnaselgelt, et kriminaalmenetluse kuluks on sundraha 705 eurot ja määratud kaitsja tasu 360 eurot ning kohtumenetluses tekkida võivad kulud, mis kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest (4 kd tl 46-51). 25. septembril 2017 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et Kirill Švets on kohtuistungil kohtuliku arutamise ajal avaldanud, et talle on kokkulepe arusaadav ja ta nõustub kokkuleppega vabatahtlikult, samuti väljendas ta kokkuleppe sõlmimisel oma tõelist tahet. Palub kokkuleppe kinnitada (4 kd tl 56). Apelleeritud kohtuotsusega ongi Kirill Švets kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on välja mõistetud menetluskulud vastavalt kokkuleppes märgitule. Kohus on väljamõistetud menetluskulud võimaldanud tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igas kuus vähemalt 120,75 eurot (4 kd tl 62 pöördel). 2(3)

Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Vaatamata sellele vaidlustab Kirill Švets maakohtu otsust ja taotleb jätta kriminaalmenetluse kulud osaliselt riigi kanda. Kohtukolleegium ei pea süüdistatava taotlust asjakohaseks. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuliku arutamise järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda ka KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 4. novembri 2011. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-11. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. 5. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava Kirill Švetsi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3(3)