1-17-5283/20 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-17-5283

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. november 2017. a., Tallinn

Kohtuasja number 1-17-5283

Kohtunik Meelika Aava Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 28. septembri 2017. a otsus E.I süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,9, § 213 lg 2 p 1,4, § 4231 ja § 424 järgi kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav E.I RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava E.I apellatsioon Harju Maakohtu 28. septembri 2017. a kohtuotsusega temalt välja mõistetud menetluskulude peale läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse

Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

31. juulil 2017 sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalja Lebed, süüdistatav E.I ja tema kaitsja Karine Nersesjan käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe E.I süüdi tunnistamise kohta KarS § 199 lg 2 p 7,9, § 213 lg 2 p 1,4, § 4231 ja § 424 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes ning karistuse ja liitkaristuse suuruses.

Samuti lepiti kokkuleppes kokku E.I süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulude suuruses, milleks oli sundraha 705 eurot, määratud kaitsja tasu 480 euro,

Lukuabi OÜ teenus 35 eurot ja sõiduki hoiukohta teisaldamise kuku 34,80 euro ning kohtumenetluses tekkida võivate kulude hüvitamise kohustuses, mis kuuluvad tasumisele

12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest (4 kd tl 39-45).

2. Harju Maakohus mõistiski 28. septembri 2017. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses E.I kokkuleppes märgitus süüdistuses süüdi ja mõistis karistuse.

Kohus mõistis süüdistatavalt välja menetluskuluna riigituludesse sundraha 705 eurot, määratud kaitsja tasu 480 eurot, Lukuabi OÜ teenuse 35 eurot ja sõiduki hoiukohta teisaldamise kulu 34,80 eurot (4 kd tl 61-66).

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav E.I , kes taotleb kohtuotsuse tühistamist temalt menetluskluna sõiduki hoiukohta teisaldamise kulu 34,80 euro väljamõistmises. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, sõlmitud kokkuleppega, maakohtu otsusega ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud. Alates 29. märtsist 2015 jõustunud KrMS redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 võrreldes varasemaga täiendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-7-16 selgitanud, et

KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 1. aprilli 2009. a otsuses nr 3-1-1-25-09 märkinud, et kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda KrMS § 248 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks.

31. juulil 2017 ringkonnaprokuröri Natalja Lebedi, süüdistatava E.I ja tema kaitsja

Karine Nersesjani vahel sõlmitud kokkuleppes märgitakse muuhulgas sõnaselgelt, et kriminaalmenetluse kuluks on sõiduki hoiukohta teisaldamise kulu 34,80 eurot (4 kd tl 45).

25. septembril 2017 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et E.I on kohtuistungil kohtuliku arutamise ajal avaldanud, et talle on kokkulepe arusaadav ja ta nõustub kokkuleppega vabatahtlikult, samuti väljendas ta kokkuleppe sõlmimisel oma tõelist tahet. Palub kokkuleppe kinnitada (4 kd tl 56-57).

Apelleeritud kohtuotsusega ongi E.I kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on välja mõistetud menetluskulud vastavalt kokkuleppes märgitule. Kohus on väljamõistetud menetluskulud võimaldanud tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igas kuus vähemalt 104,5 eurot (4 kd tl 62 pöördel). Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. 2(3)

Vaatamata sellele vaidlustab E.I maakohtu otsust ja taotleb jätta sõiduki hoiukohta teisaldamise tasu temalt välja mõistmata. Kohtukolleegium ei pea süüdistatava taotlust asjakohaseks. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuliku arutamise järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda ka KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma

4. novembri 2011. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-11. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.

5. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava E.I apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. 3(3)