2-17-10973/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liisi Vernik Määruse tegemise aeg ja koht 13.11.2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-10973 Tsiviilasi Xxxxja OÜ Xxxx hagi Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu vastu Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu juhatuse 20.06.2017 otsuse kehtetuks tunnistamiseks Menetlustoiming Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine, kirjalikus menetluses Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx) Hageja II: OÜ Xxxx (registrikood xxxx, asukoht Xxxx) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo (e-post andrus@advokaadid.ee) Kostja: Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu (registrikood 12541563, asukoht: Pronksi Tallinn, e-post: info@eestihoius.ee) Kostja lepinguline esindaja: Xxxx(e-post xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning välja mõista Xxxxja OÜ-lt Xxxx solidaarselt Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu kasuks menetluskulud summas 840 eurot.

3. Välja mõista Xxxxja OÜ-lt Xxxx solidaarselt Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude (s.o 840 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

4. Määrus saata pooltele. Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses oli Xxxxja OÜ Xxxx hagi Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu vastu Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu juhatuse 20.06.2017 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Harju Maakohus jättis 04.10.2017 kohtumäärusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kohtumäärus jõustus 20.10.2017.

Kostja esitas 23.10.2017 kohtule taotluse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Kostja menetluskuludeks on õigusabikulud summas 840 eurot ilma käibemaksuta. Kostja esindaja tunnitasuks oli 140 eurot tund, millele lisandus käibemaks. Kostja taotleb väljamõistetavatelt menetluskuludelt arvestada viivist VÕS § 113 kohaselt kuni menetluskulude tasumiseni.

Hagejad esitasid menetluskulude nimekirjale vastuväite, milles olid seisukohal, et kostjal puuduvad menetluskulud, kuivõrd kostja lepinguline esindaja on tegelikkuses kostja kui äriühingu asutaja, revisjonikomisjoni liige ning volinik, kes osaleb koosolekutel. Kohtumenetluses on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat, mistõttu ei saa Xxxxkasuks menetluskulusid välja mõista, kuivõrd ta on kostjaga seotud.

Maakohtu põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

Käesoleval juhul on kohus menetluskulude jaotuse otsustanud Harju Maakohtu 04.10.2017 määruses, mis on jõustunud 20.10.2017.

2. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepinguline esindaja osutanud õigusabi kokku 6 tundi. Kostja lepinguline esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid: - Probleemi arutelu kliendiga 1 tund; - Hagiavaldusega tutvumine, vastuse ettevalmistamine ja vastuse projekti arutamine kliendiga 5 tundi.

Kohtu hinnangul on kostja poolt väljatoodud ajakulu mõistlik ja põhjendatud ning vastavuses osutatud teenustega. Kliendiga probleemi arutamine on tsiviilasja menetluses vajalik õigusliku positsiooni kujundamiseks ning 1 tund sellele on kohtu hinnangul usutav. Arvestades tsiviilasja keerukuse (tegemist ei olnud keskmiselt keerukama vaidlusega) ning esitatud hagiavalduse sisu ja mahuga ning ka kostja vastuse sisu ja mahuga, on kohtu hinnangul 5 tundi hagiavaldusega tutvumiseks, vastuse koostamiseks (s.h vastuse projekti arutamine kliendiga) mõistlik ja usutav.

Seega on kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud kokku 6 tundi. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määraks oli 140 eurot/tund (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on nimetatud tunnitasu mõistlik ja põhjendatud. Seega on põhjendatud esindaja tasu suuruseks 840 eurot.

3. Kohus peab vajalikuks selgitada, et käesoleval juhul esindab kostjat vandeadvokaadist lepinguline esindaja, kes on ühtlasi kostja asutaja ning revisjonikomisjoni liige ja volinik. Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolu ei tähenda seda, et kostjaga seotud isik peab osutama kostjale tasuta õigusabiteenust. Riigikohus on asunud seisukohale, et ÄS-ist ei tulene äriühingu juhatuse liikme kohustust anda äriühingule õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi. Äriühingu juhatuse liige ei pea osutama äriühingule tasuta õigusabiteenust (vt ka Riigikoht lahend 3-2-1- 102-16 p 15). Kohtu hinnangul on võimalik Riigikohtu seisukohta rakendada ka käesoleva vaidluse raames. Kostja esindaja on kohtumenetluses esitlenud ennast kostja lepingulise esindajana (vt kostja vastus, tlk 21). Seega ei saanud see hagejatele tulla üllatusena. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul olnud õigusabikulud lepingulise esindaja osavõtu tõttu kohtumenetluses TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt põhjendatud ja vajalikud.

4. Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele ning hagejatelt tuleb solidaarselt välja mõista menetluskulud summas 840 eurot, s.o esindaja tasu 840 eurot.

TsMS § 177 lg 4 järgi kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejatel tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (840 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Kohus selgitab, et jätab tähelepanuta kostja menetluskulude nimekirjas märgitud lause, mille kohaselt lisandub õigusabile ka riigilõiv. Kohtu hinnangul on tegemist ekslikult märgituga, kuna riigilõivu ei ole kostja käesolevas tsiviilasjas tasunud.

Kohtu selgitused kaebeõiguse ja määruse kätte toimetamise kohta

6. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

7. TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt) Liisi Vernik Kohtunik