1-14-7535/84 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

13. november 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number

1-14-7535

Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Kaitsja Tõlk Enn Pustak Matti Reinsalu ) (määratud korras Riina Palmi Kohtuasi

Viru Vangla materjalid T.T vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu

T.T , i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistusaja algus 12.10.2015 12.10.2019 , karistusaja lõpp Kohtuasja läbivaatamise aeg 01.11. , avalikul videokohtuistungil 2017

Kohtumääruse õiguslik alus KarS

§ 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Vabastada T.T tingimisi enne Maakohtu 05.11.2014 ja tähtaega temale Viru Tartu Ringkonnakohtu 28.01.2015 karistuse kandmisest katseajaga otsusega mõistetud kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o. 12.10 ja määrata tema katseajaks .2019 Viru

Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6

sätestatud kontrollnõudeid: 1) ohas aa sil: xxxx; elama kohtu määratud alalises eluk dres 2) ilmuma kriminaalhool kriminaalhooldusosakonda daja määratud ajavahemike järel registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada T.T suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4 ja 8 alusel järgmised kohustused:

1) mitte tarvitada alkoholi;

2) asuda

a end T jooksul peale vanglast

tööle või võtt öötukassas arvele kahe nädala vabanemist;

3) osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

T.T vabastada tingimisi elektroonilise valve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kestusega neli (4) kuud.

Välja mõista T.T-lt menetluskuluna riigituludesse 151,32 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Matti Reinsalu

poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99914700026957, selgitusse märkida: „1 , menetluskulu“. -14-7535, T.T

Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Matti Reinsalu

Advokaadibüroo kasuks 151,32 ot (sh käibemaks 20 eur %) vandeadvokaadi Matti

Reinsalu poolt

süüdimõistetu T.T kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk prokurörile, T.T-le saata Viru Vanglale, ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtum

ääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 10.10.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla.

Viru Maakohtu 05.11.2014 otsusega tunnistati T.T süüdi KarS §

2 järgi ja

422 lg mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust. KrMS §238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS §

73 lg 1,3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui T.T ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut

50 lg 1 p 1 alusel kohaldati T.T-le tahtlikku kuritegu. KarS § lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 2 aastat. Tartu

Ringkonnakohtu 28.01.2015 ots T.T usega tühistati Viru Maakohtu 05.11.2014 otsus tingimuslikus vabastamises KarS § 73 lg 1 alusel talle KarS § 422 lg 2 järgi mõistetud karistuse kandmisest.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava T.T vabastamist tingimisi enne elektroonilise

tähtaega valve alla . ühes lisakohustuste määramisega

Kohtuistung

25.10.2017.a. toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetav avaldas, et vabanedes hakkab kohe tööd otsima ja kui ei leia, siis saab pensioni, elama hakkab koos emaga ja saab tegeleda oma tervisega. Selgitas, et käis kannatanu juures vabandamas, aga vabandust ei võetud vastu. Kinnitas, et tahab alkoholi üldse välistada oma elust ning käitumiskontrolli kohustustega on loomulikult nõus.

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab T.T elektroonilise valve alla. vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist

Kaitsja märkis, et ilmselgelt on kinnipeetava poolt põhjustatud liiklusõnnetuses hukkunud kahest noorest inimesest kahju, liiatigi olid nad kinnipeetava enda sõbrad, kuid oluline on ka see, et T.T enda tervis on samuti märgistatud kogu eluks ja tema enda taastumine sellest võtab ka veel väga pikka aega. Positiivne on aga see, et vaatamata oma tervislikule seisukorrale t isik vanglas ja öötab loodab endale pärast vabanemist ka siiski mingi töökoha leida. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas elukoht ja toetav tugivõrgustik vanemate ning õe näol, distsiplinaarkaristused puuduvad, seega on kõik eeldused vabanemiseks olemas. Kaitsja selgitas, et juhtunud rasket õnnetust ei ole võimalik eitada, kuid ka õnnetuse põhjustaja peaks saama võimaluse sellest taastuda ja toibuda ning vabaduses on need võimalused tunduvalt paremad. Kaitsja palus kohtul taot s rahuldada ning T.T lu tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastada elektroonilise valve alla.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, kuula ja tema kaitsja, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud nud ära süüdimõistetu

materjaliga leiab, et T.T saab vabastada ning prokuröri kirjaliku seisukohaga

vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilise valve alla

käitumiskontrollile.

KarS § 76 lg 2 kohaselt võib kohus riteos süüdlase katseajaga p 1 tahtlikus esimese astme ku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku §

75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pa

ndud kohustusi järgida.

Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on tema õiguskuulekas käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. T.T käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega on isiku ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamine eeldus täidetud.

Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht ema juures. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva 4-toalise korteriga sobib ning kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et see elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning korteri omanik on seadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks.

Suhted ema ja õega on head ning toetavad ja kinnipeetav on koju oodatud. Lähedased on käinud vanglas ka lühiajalistel kokkusaamistel, seega on isikul vabanedes olemas teda toetav sotsiaalvõrgustik kui ka õde . Nii e

ma on valmis kinnipeetavat vabanemisel nii materiaalselt kui ka moraalselt toetama. Positiivne on ka asjaolu, et T.T sõpruskonnas puuduvad kriminaalkorras karistatud isikud.

Vabanemisjärgne töökoht isikul küll esialgu puudub, kuid tal on võimalus end koheselt arvele võtta Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Ka töö tal tööturul on kinnipeetaval elektriku oskused ja kogemused, mis aitavad edukamalt konkureerida. Samuti on isikul võimalus taastada töövõimetuspension, kuna peale avariid on talle määratud töövõimetus xxxx ulatuses. Ka on T.T vabanemisfondis 13.09.2017 seisuga 926, 83 eurot, mis aitab tal vabanedes esialgu majanduslikult toime tulla.

Positiivseks B1 loeb kohus ka seda, et isik on vangistuse jooksul läbinud riigikeele kursuse tasemel, töötanud erinevatel majandustöödel ning alates 2015. aastast käinud korduvalt psühholoogi vastuvõtul, mille tulemusena on isiku mälu ning kognitiivsed võimed paranenud. Vangla iseloomustuse kohaselt elab isik enda põhjustatud õnnetust psüühiliselt väga raskelt läbi ning vestlused psühholoogiga on aidanud lahendada tema probleeme ning leida rahu. Seega on kinnipeetav vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt.

Kohtu hinnangul näitab süüdimõistetu püüdlikkus aristuse üld , et k

- ja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ning tema resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemiks

Kohus peab äärmiselt positiivseks ka seda, et T.T sõltuvust diagnoositud alkoholi

ei ole, narkootikumidega kokkupuude puudub. uue kuriteo Seega sõltuvustest tingitud toimepanemise riskifaktorid puuduvad. Üldise korduva kuriteo tõenäosus 2 aasta jooksul 19%, kohtu hinnangul on tegemist keskmisest oluliselt madalama retsidiivsusnäitajaga ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus puudub. stamise huvides Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonna vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse vanglas. lõpuni kandmisest

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda ja vanglas viibib samuti esimest korda. Isik kahetseb toimepandud tegu ja on seisukohal, et ühiskonnas kehtivad normid on täitmiseks. Kriminaalhooldust peab vajalikuks ja on motiveeritud edaspidi elama õiguskuulekat elu. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud ning T.T kuulub karistuse kandmisest elektroonilise valve alla vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega

pikkuseks käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega. Katseaja on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. - Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku § s sätestatud

käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus peab igapäevaeluga kohanemise eesmärgil põhjendatuk taas

s elektroonilise valve kestust 4 kuud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik