1-16-10718/67 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. november 2017 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-10718

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Kriminaalasi

Sulev Kirsi süüdistuses KarS § 303 lg 1 ja § 274 lg 2 p 3

järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 29. augusti 2017

otsus

Apellatsioonide esitajad

Süüdistatav Sulev Kirs ja tema kaitsja vandeadvokaadi

vanemabi Andres Veski

Prokurör

Juhtivprokurör Kairi Kaldoja

Kaitsja

Vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski

Süüdistatav

Sulev Kirs

isikukood 34904160018;

elukoht puudub;

kriminaalkorras karistatud korduvalt;

tõkendina kohaldatud vahistamist alates 17.02.2017.

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 29. augusti 2017 otsus muutmata ja apellatsioonid

rahuldamata.

2. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must advokaat Andres Veski poolt Sulev Kirsile

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 288

eurot (sh käibemaks 48 eurot).

3. Välja mõista Sulev Kirsilt menetluskulu 288 eurot Eesti Vabariigi kasuks

määratud kaitsjale makstud tasu katteks

4. Sulev Kirsilt väljamõistetud summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva

otsuse

jõustumisest

kohtuotsusele

lisatud

makseinfo

lehel

näidatud

arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded

pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 13. novembril 2017 ja samast

kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda.

Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva

jooksul alates 14. novembrist 2017.

Süüdistus

1. Sulev Kirsi süüdistatakse KarS § 303 lg 1 järgi selles, et soovides kätte maksta tema suhtes

õigusemõistmisel osalenud ringkonnaprokurör X.X. ning kohtunik Y.Y., ähvardas neid kirja

teel ajavahemikul 18.05.2009 kuni 10.08.2015 vägivallateo toimepanemisega.

2. Eeltoodu seisnes selles, et S. Kirs, kandes vangistust, saatis Lääne Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör X.X. kirju, milles ähvardas viimast tervisekahjustuse tekitamisega

kättemaksuks tema poolt kohustuste täitmise eest kriminaalasjas nr 1-08-11282 järgmiselt:

-

18.05.2009: „Uskuge mind-, see ei lõpe hästi, kui nii alatult politsei tomis minu suhtes.

Ma ei saa seda kuidagi andestada ega ka unustada!!!.....Mina olen kuritathlikult Teie

poolt süüdi mõistetud!“

-

24.08.2009: „Kahetsusväärne küll, kuid oluline, et mõistate olukorda kuhu oleme

sattunud!!.. Aeg ei peatu ja tuleb kätte seegi aeg, kus vastutus muutub tegelikkuseks.

Igaühele oma, igaühele tema vajaduste järgi!“

-

14.06.2012: „Vaatlejad otsustavad, et - - …sa saatana sigitis!!!Minu silmis olete

tagasiulatuvalt ikkagi väga alandatud inimolevus!“

-

06.05.2013: „Teatan Teile veel kord, et olete ju, n-ö. Sündinud saatana sigitiseks siia

maailma“

-

13.08.2015: „Teie, tegite valega minust-, tapja, eks siis, peangi tapma hakkamagi!“

Nimetatud kirju lugedes tunnetas X.X. reaalset hirmu oma elule ja tervisele.

3. Samuti saatis S. Kirs Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kohtunik X.X. kirju, milles

ähvardas viimast tervisekahjustuse tekitamisega kättemaksuks tema poolt kohustuste täitmise

eest kriminaalasjas nr 1-08-11282 järgmiselt:

-

27.06.2010: „Panite inimese kinni, ilma ühegi süütõendita kinni. Märkimisväärne

suhtumine Teie poolt….!!!! Isegi Teie lapselapsed- peavad seda veel mäletama. Teie

planeerite-mina kombineerin!... Võimatu, et kõik jääbki nii.“

-

13.10.2012: „Ka siis, kui ma peaksin selle Teie poolt minule ebaõiglaselt mõistetud nn.

karistuse ära kandma. Minul on selleks täielik inimlik õigus, et Teie saaksite oma tõelise

karistuse vääriliseks. Julgen öelda, et teen selleks kõik minust oleneva ja ka

mitteoleneva. Mind on ju sellini viidud, Teie seaduste taha peitunud kurjategijad ja

mõrtsukad niisugused!“

-

07.10.2011: „Ja kolmandaks-kas arvate, et selline –kuritahtlik kurjategemine peab

jääma unustusehõlma ning haihtub kui kevadine lumi päiksepaistel?!? Siin eksite

rängalt nagu olete seda ka varem teinud. Jääb vaid loota Teil heale õnnele, kuid õnn ei

ole asi mida saab käega katsuda. Nii, et seniks pikka meelt ja kainet mõistust

kõlupeadesse- jah, mida öelda ja mõelda, kui ei ole Teil ju, millega seda teha!!!

Agressiivne uss“

-

23.04.2013: „Kui ei oleks õelaid lahkumisi, siis – ei oleks ka kurbi kohtumisi!“

-

21.01.2015: „Kui Teie mõistsite mind süüdi ebaõiglaselt, kasutades selleks nii seaduste

alatusi, kui valet enda huvisid ja töövõitu silmas pidades! Siis julgen väita, et aeg on

kõige kohtumõistjaks-ning kui ka Teie leiate ja olete n.ö veendunud, et see on ähvardus

nagu seda kohtunik K.K. , siis ütlen, et ei ole veel püssi põõsasse visanud ning võitlen

edasi võiduka lõpuni. Kurjategijate ohver. Seaduste taha peitunud kurjategijad!

Justiitsministeeriumi hoorad! Õigus ja õiglus on kaks eri asja.“

-

25.03.2015: „Niisiis, kuigi mina ei ole nägijaja pean kuidagi viis oma visiooni Teile

selgeks tegema! Igaühele meist on oma aeg antud olesklemiseks, ühel lõpeb see varem,

teisel hiljem. Näete ka rahvakunstnikud on surelikud nagu Baskin, Savisaar ning Saul.

Mida siis rääkida teistest omasugustest. Räägin selgesõnaliselt omas keeles, et mõelge,

kui üleüldse seda teha ju ka suudate-, mis saab edasi, kas teie mõtisklete või on teil

sisetunne ja veendumud, enamgi veel, nn. selgeltnägija roll. Oodake siis oma aega-

kurjategijate jõuk!. Operatiivne- ei ole väsinud ma vihkamast.“

-

18.06.2015: „Ärge siis kurtke ja peitke end seaduste taha kui tasumine tuleb?! Seaduse

nimel teen seda.“

-

10.08.2015: „Aeg on meile kõigile ju kohtumõistjaks“

Nimetatud kirju lugedes tunnetas Y.Y. reaalset hirmu oma elule ja tervisele.

4. Samuti süüdistatakse S. Kirsi KarS § 274 lg 2 p 3 järgi selles, et olles kinnipeetav Tartu Vanglas

ning Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5832 süüdi tunnistatud KarS § 303 järgi

kohtuniku ähvardamise eest, ähvardas 14.01.2016 kella 17.07 paiku Tartu Vangla E-1

eluosakonna kambris nr 1002 füüsilise vägivalla ja tervisekahjustuse tekitamisega

ametiülesandeid täitvat valvur R.T. , öeldes viimasele „kuradi ment, tule siia raisk, ma löön sul

selle kausiga pea lõhki“. Seda ähvardust võttis R.T. reaalsena.

Maakohtu otsus

5. Tartu Maakohtu 29.08.2017 otsusega mõisteti S. Kirs KarS § 303 lg 1 järgi süüdi ning karistati

vangistusega 5 aastat. Sama otsuse alusel tunnistati S. Kirs süüdi ka KarS § 274 lg 2 p 3 järgi

ja karistati vangistusega 3 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti S. Kirsile kuritegude kogumi

eest liitkaristuseks 5 aastat vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. KarS §

68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuse viibitud aeg ning karistusaja alguseks loeti

17.02.2017.

6. Maakohus leidis, et S. Kirsi poolt ringkonnaprokurör X.X. , kohtunik X.X. ning uurija V.V.

kinnipidamiskohast saadetud kirjadest (II kd, tl 29-43, 79-11, 153-154) ning kirjade kohta

koostatud asitõendi vaatlusprotokollidest (II kd, tl 11-28, 44-78) nähtuvalt ei ole kahtlust selles,

et kirjad on S. Kirsi poolt kirjutatud kinnipidamiskohas viibides ning edastatud ka viimase poolt

vanglale väljastamiseks. Eeltoodu on kinnitust leidnud nii kirjadele märgitud S. Kirsi kui

kirjade koostaja nimest kui ka kinnipidamiskoha poolt väljastatud ümbrikutele kirjutatud kirja

saatja S. Kirsi nimest. Maakohus ei kahtle, et kõik kriminaalasja materjalide juures olevad

kirjad (pakendites 1-15) kirjutas ringkonnaprokurör X.X. , kohtunik X.X. ning uurija V.V.

süüdistatav S. Kirs. Eeltoodu on kinnitust leidnud ka X.X. , Y.Y. ja V.V. ütlustega (maakohtu

otsus lk 14-16). Nii X.X. kui ka Y.Y. avaldasid maakohtu istungil, et nad pidasid S. Kirsi

kirjades avaldatud ähvardusi reaalseteks, missugustes järeldustes puudus maakohtul alus

kahelda. Kuigi S. Kirs püüdis enda käitumist põhjendada sellega, et tema ähvardused olid

mõeldud tema elukaaslase tegelikule tapjale, mitte kriminaalasja menetlenud isikute

adressaadil, ei olnud toodud väited maakohtu hinnangul usutavad ja veenvad olukorras, kus S.

Kirs oli enda kirjad adresseerinud X.X. ja X.X. ning viidatud kirjad edastanud prokuröri ja

kohtuniku töökoha aadressidele. Eeltoodu põhjal leidis maakohus, et S. Kirs on toime pannud

KarS § 303 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu.

7. Ka kuriteo toimepanemise subjektiivne külg on tõendatud. S. Kirsi kirjades prokuröri ja

kohtuniku ähvardamine tervisele ja elule ohtliku vägivallaga kättemaksuks kriminaalasja

menetlemise eest on toime pandud kavatsetult, sest pikema aja vältel pärast maakohtu

30.12.2008 otsust jätkas S. Kirs sellesisuliste kirjade saatmist. Tegemist oli paljude kirjadega,

mille sisust nähtub S. Kirsi selge soov ja eesmärk maksta enda vangla-aastate eest prokurörile

ja kohtunikule kätte, ähvardades neid nii nende kui nende lähedaste elu ja tervist ohustavate

vägivallategudega, sh tapmisega.

8. Lähtudes S. Kirsi süü suurusest, s.o kannatanuid KarS § 303 lg 1 järgi on kaks ning tegu on

toime pandud pika aja perioodi vältel (prokuröri terroriseeris S. Kirs aastatel 2009-2012 ja

kohtunikku aastatel 2010-2015), leidis maakohus, et puuduvad karistust raskendavad ja

kergendavad asjaolud. Kaitsmaks õiguskorra huve ja mõjutamaks S. Kirsi edasiselt hoiduma

süütegude toimepanemisest, leidis maakohus, et põhjendatud on S. Kirsi karistada

raskemaliigilise karistuse, s.o vangistusega sanktsiooni maksimummääras, milleks on 5 aastat

vangistust.

9. Maakohtu hinnangul on KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine S.

Kirsi poolt tõendatud. Seda tõendab kannatanu R.T. poolt 14.01.2016 Tartu Vangla direktorile

adresseeritud ettekanne nr 262, et R.T. teostas valvurina 14.01.2016 kella 17.07 ajal õhtust

toidujagamist E1 eluosakonna kambris 1002, kus paikneb kinnipeetav S. Kirs, kes ütles talle

„Kuradi ment, tule siia raisk. Ma löön sul selle kausiga pea lõhki“. R.T. tundis ennast öeldust

ohustatuna (II kd, tl 1). Ettekandes toodu on kooskõlas ka R.T. poolt kriminaalasja kohtulikul

uurimisel antud ütlustega (III kd, tl 21-24). R.T. ütluste kohaselt sai ta aru, et öeldu, s.o kausiga

pea lõhki löömise ähvardus oli mõeldud just talle ning mitte kinnipeetavast toidujagajale, kuna

S. Kirs ütles, et „Kuradi ment, ma löön sul selle kausiga pea lõhki“. R.T. tundis S. Kirsi

hääletoonist ennast reaalselt ähvardatuna. Samuti olid S. Kirsil närvilised liigutused ning ta ei

olnud enam rahulik (III kd, tl 22). R.T. ütluste kohaselt oli ta teadlik, et S. Kirs on teisi

vanglatöötajaid ähvardanud ja isegi rünnanud, mis suurendas S. Kirsi ähvarduse tõsidust (III

kd, tl 22, 24).

10. Maakohus leidis, et S. Kirs, ähvardades töökohustusi täitval vangivalvuril toidujagamise ajal

kausiga pea lõhki lüüa, pidi vähemalt möönma, et valvur võib võtta tema öeldud ähvardust

reaalse ohuna enda tervisele ja elule (KarS § 16 lg 4 täheldatud kaudne tahtlus).

11. Kuna S. Kirsi on varasemalt õigusemõistmisvastase vägivallakuriteo toimepanemise eest KarS

§ 303 järgi karistatud (Tartu Maakohtu 09.07.2015 ja Tartu Ringkonnakohtu 01.12.2015 otsuste

alusel), on S. Kirsi poolt toime pandud kuritegu kvalifitseeritav KarS § 274 lg 2 p 3 järgi.

12. Selle kuriteo eest karistuse mõistmisel leidis maakohus, et karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud puuduvad. Kaitsmaks õiguskorra huve ja mõjutamaks S. Kirsi edasiselt

hoiduma süütegude toimepanemisest, leidis maakohus, et põhjendatud on S. Kirsi karistada

vangistusega sanktsiooni keskmise lähedases määras, milleks on 3 aastat vangistust.

Süüdistatava S. Kirsi apellatsioonid

13. S. Kirs on esitanud 2 apellatsiooni (10.09.2017 ja 02.10.2017). Ta oma süüd ei tunnista ning

märgib, et kohtud ja uurimisorganid on korrumpeerunud ning sõltuvad üksteisest täielikult.

Kohtupidamine on nõukogudeaegse mentaliteediga, kus peetakse mitte kohut, vaid see on

palagan ja tsirkus. Ei laskuta üleüldse süüdimõistetava tasandilegi, vaid aetakse asju lausa

isiklikul pinnal. Tegu on lihtsalt pinnapealne, minnes mööda faktidest, neid kohandades ning

tõlgendades, kohtule vajaminevaks kõlblikuks süüdimõistmiseks. S. Kirsi poolseid fakte

moonutatakse ähvardamiseks, kuigi ta selgesõnaliselt on kirjutanud Y.Y. le, et teeb seda

seaduse nimel. X.X. on kannataja, mida ta tegelikult ei ole. Seejärel sisaldab apellatsioon

etteheiteid 2008 a. toimunud uurimisele, kus S. Kirs süütõendite puudumiste tõttu vabastati

pärast 48 tundi kinnipidamist.

14. Kohtud töötavad endist viisi põhimõttel, et kellel jõud, sellel ka võim, või siis vastupidi.

Aegunud ja vananenud meetodid, mida ei tohi enam 21. sajandil kasutada. Meie õigusloome on

vääralt ülesehitatud selliselt, et süüdlaseks jääb tavainimene, mitte juriidilised isikud. Kas

sellised peavadki kohtud olema?

15. S. Kirs väidab, et teda ei olnud kodus juba hommikul enne lõunat. Aga X.X. on ka selle ajaliselt

paika sobitanud selliselt, et korterinaaber olevat kuulnud lõuna ajal, et kõrvaltkorterist oli keegi

ühel korral karjunud ja siis olnud vaikus. Kas nii fabritseeritakse fakte, kus kellaaega

sobitatakse enda kasuks. S. Kirs kirjutas juba 2008 a, et riigil tuleb maksta talle kahjutasu, mille

üle vaid naerdi ülbelt. Uurija V.V. ja prokurör X.X. koos esitasid sellise süüdistuse, kuna neile

oli vajalik töövõit. Korter oli igalt poolt verd täis pritsitud. Uurija ei oleks tohtinud korterist

ühtegi asja võtta ja hiljem neist tehtigi asitõendid ja DNA.

16. Kohtute selline ainuõiguslik isiklik meelevaldsus peegeldub ka faktide moonutamisel ja

otsustamisel, et S. Kirs on paadunud kurjategija. Kuhu kaob õiglus ja teo ning tõe õigustamisel

seaduste tasandil. Kuriteokoosseisu puudumisel KrMS § 340 lg 1 alusel juhindudes nii KarS §

303 lg 1 kui ka § 274 lg 2 p 3 järgi ei ole S. Kirs toime pannud kuritegu, sest õigus on vaid

garantii ühe osapoole mõistmisel. Õiglus aga on seaduste õiguse puudumine olukordades ja

ainult see, kes teab tõde, mõistab tõde ning elu olemust, kui seesugust suudab kord ka saavutada

endale seatud eesmärgi.

Kaitsja advokaat A. Veski apellatsioon

17. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja S. Kirsi õigeksmõistmist. Kaitsja on seisukohal,

et maakohtu otsus tuleb tühistada tõendite ebaõige hindamise ja materiaalõiguse väära

kohaldamise tõttu.

18. Apellatsioonis leitakse, et S. Kirs ei ole süüdi KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises. KarS § 274 järgi peab vägivald või sellega ähvardamine olema seotud

võimuesindaja ametikohustuste täitmisega, s.t vägivalla ajendiks peab olema mingi konkreetne

võimuesindaja tegu ametikohustuste täitmisel. Siinjuures on kaitsja arvates oluline, et üksnes

tööl viibimine ja igapäevaste rutiinsete tööülesannete täitmine ametiisiku poolt ilma otsese ja

vahetu suhtlemiseta süüdistatavaga (näiteks mingi korralduse andmine süüdistatavale), sellist

tegu ei sisalda. Seega pelgalt abstraktsest vimmast mingi konkreetse ametikoha (vangivalvur)

vastu, millega kaasneb sõim või ähvardamine, ei piisa, et isik süüdi tunnistada KarS § 274 järgi.

19. Ei ole selge, milline R.T. tegu ametiisikuna viis S. Kirsi vihapurskeni, mille käigus ta R.T.

ähvardas. Et ka maakohus on leidnud, et S. Kirsi iseloomustab korrale allumatu käitumisviis ja

vaenulikkus õiguskaitsesüsteemi vastu tervikuna, siis ei olnud see ähvardus suunatud

konkreetselt mitte R.T. vastu seoses tema tegevusega ametikohustuste täitmisel, vaid lihtsalt

vihapurse vanglas töötavate ametnike vastu üldiselt. Seetõttu puudub S. Kirsi tegevuses KarS

§ 274 lg 2 p 3 sätestatud kuriteo koosseis.

20. S. Kirsile KarS § 303 lg 1 järgi esitatud süüdistuse osas ei ole maakohus piisavalt tähelepanu

pööranud süüdistatava kohtueelsel uurimisel antud ütlustele.

21. S. Kirs ei ole eitanud X.X. ja X.X. kirjade saatmist. S. Kirs selgitas, et tema eesmärgiks ei

olnud nimetatud isikuid ähvardada. S. Kirs põhjendas enda käitumist sellega, et tema avaldatud

ähvardused olid mõeldud tema elukaaslase tegelikule tapjale, mitte tema kriminaalasja

menetlenud isikute aadressil. S. Kirs andis selle kohta ka vastavasisulisi ütlusi. Kuigi S. Kirs ei

nõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas 1-08-11282 ning on veendunud, et tema naise tappis

keegi teine, ei tähenda see, et ähvardused oleksid adresseeritud kannatanute aadressil. S. Kirsil

puudus võimalus saata kirju oma naise tegelikule tapjale, mistõttu edastas ta need nimetatud

kriminaalasjas osalenud prokurörile ja kohtunikule, püüdes rõhutada, et tegelik tapja saab

ükskord oma karistuse kätte.

22. Tõenditena kasutatud kirjade puhul on kirjast võetud välja üksikud laused ja fraasid, mis

väidetavalt peaksid kinnitama S. Kirsi süüd. Samas on need kontekstist välja rebitud ning kui

kirja tervikuna lugeda ja hinnata selle sisu, ei saa väita, et tegemist oleks ähvardustega

kriminaalasja nr 1-08-11282 menetlejate aadressil. S. Kirs kirjutas asja menetlenud kohtunikule

ja prokurörile oluliselt rohkem kirju kui käesolevas kriminaalasjas märgitud ning need ei

sisaldanud mingeid fraase või lauseid, mida vähimalgi määral oleks olnud võimalik tõlgendada

ähvardusena.

Kannatanu Y.Y. kirjalik seisukoht

23. Kannatanu on seisukohal, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning palub jätta

apellatsioonid rahuldamata.

24. Kaitsja on apellatsioonis leidnud, et maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust ja valesti

hinnanud tõendeid. Kaitsja on tuginenud S. Kirsi enda selgitustele, kus viimane leiab, et

kannatanule saadetud ähvarduskirjad olid tegelikkuses mõeldud S. Kirsi elukaaslase tegelikule

tapjale, mitte aga tema kriminaalasja menetlenud isikute aadressil.

25. Kannatanu toodud väitega ei nõustu. Kirjad olid saadetud temale kui kohtunikule ja nendest

kirjadest luges kannatanu üheselt välja süüdimõistva otsuse tegemise eest ähvardused, mis

kujutavad ohtu nii talle kui ka tema perele. Kirjad olid saadetud pikema perioodi jooksul ja

muutusid

aina

ähvardavamaks,

mille

peale

esitas

kannatanu

lõpuks

avalduse

kriminaalmenetluse alustamiseks.

26. S. Kirsilt ähvarduste saamine mõjutas ja mõjutab senini kannatanut, misläbi on tal tekkinud

tervisehäired. Kannatanu on seisukohal, et sel ajal kui S. Kirs kannab vangistust, on tema elu

ohutum. Päeval, mil S. Kirs vabaneb vangistusest, on tema elu ohustatud. Seda enam, et S. Kirsi

elukoht asub pärast vabanemist Saaremaal.

Ringkonnakohtu seisukoht

27. Esmalt märgib ringkonnakohus, et S. Kirsi poolt esitatud apellatsioonid on äärmiselt raskesti

mõistetavad. Süüdistatav justkui apelleeriks kriminaalasjas nr 1-08-11282 tehtud kohtuotsust,

mille alusel mõisteti S. Kirs süüdi KarS § 113 ja KarS § 418 lg 1 järgi ning karistati vangistusega

7 aastat 5 kuud ja 28 päeva, missugune otsus jõustus 20.05.2009. Esitatud apellatsioonidest on

vaid aru saada, et S. Kirs ei ole käesolevas kriminaalasjas nõus enda süüdimõistmise ja

karistamisega KarS § 303 lg 1 ja § 274 lg 2 p 3 järgi (vt käesoleva määruse p 13).

28. S. Kirsi kaitsja leiab, et S. Kirsi süü temale esitatud süüdistuses ei ole tõendamist leidnud. KarS

§ 303 lg 1 järgi esitatud süüdistuse osas leiab kaitsja, et kõnealustes kirjades olevad ähvardused

olid mõeldud S. Kirsi elukaaslase tegelikule tapjale, mitte tema kriminaalasja menetlenud

isikute aadressil. KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo osas oli tegemist S. Kirsi

vihapurskega ametnike vastu üldiselt, mitte aga konkreetselt vangivalvur R.T. vastu.

29. Kriminaalkolleegium,

tutvudes

kriminaalasja

kõigi

materjalide,

maakohtu

otsuse,

apellatsioonide ja kannatanu kirjaliku seisukohaga, ei nõustu kaebustes tooduga ning leiab, et

maakohtu otsus S. Kirsi süüdimõistmise ja karistamises tuleb jätta muutmata.

30. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha KarS § 303 lg 1 järgi S. Kirsile esitatud süüdistuses.

31. Vaidlust ei ole selles, et X.X. ja Y.Y. on KarS § 303 lg 1 mõistes õigusemõistmises osalevad

isikud. Samuti on kriminaalkolleegium seisukohal, et vaidlust ei ole selles, et S. Kirs on saatnud

erinevatel kuupäevadel kriminaalasja nr 1-08-11282 menetlenud prokurörile ja kohtunikule

kirju, mida S. Kirs ei ole ka eitanud. Käesoleva apellatsioonimenetluse keskseks küsimusteks

on, kas S. Kirsi poolt saadetud kirjadest on võimalik järeldada, et viidatud kirjad ja neis

sisalduvad ähvardused olid mõeldud just konkreetsetele kannatanutele, s.o X.X. ja Y.Y. le,

mitte aga S. Kirsi elukaaslase tegelikule tapjale, missuguseid ähvarduskirju ta edastas lihtsalt

asja menetlenud kohtunikule ja prokurörile, püüdes rõhutada, et tegelik tapja saab ükskord oma

karistuse.

32. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on antud küsimusele võimalik vastata jaatavalt. Tutvudes

nimetatud kirjade, konkreetsemalt adressaadi- ning saatja reale märgitu ning kirjade sisuga, ei

ole ringkonnakohtu hinnangul kahtlust selles, et kõnealused kirjad ja neis sisalduvad

ähvardused olid mõeldud X.X. ja Y.Y. hirmutamiseks, missugusele järeldusele jõudis

õiguspäraselt ka maakohus (vt maakohtu otsus lk 13-15).

33. Eeltoodut kinnitab eelkõige kõnealuste kirjade sisu. Siinkohal nõustub ringkonnakohus

maakohtuga, et KarS § 303 koosseisulist tunnust, s.o vägivalda, tuleb analüüsida läbi KarS §

120. Seda põhjusel, et reaalse vägivallani ei jõutud, vaid süüdistatava eesmärgiks oli kirjades

sisalduvate ähvarduste läbi kannatanutes hirmutunde tekitamine.

34. Analüüsides saadetud kirjades olevaid ähvardusi (vt käesoleva otsuse p-d 2-3), on ilmselge, et

S. Kirs ei ole rahul enda süüdimõistmise ja karistamisega elukaaslase tapmise eest, mistõttu

ähvardas S. Kirs kriminaalasja menetlenud prokuröri ja kohtunikku füüsilise vägivallaga.

Vastupidiselt kaitsjale leiab ringkonnakohus, et S. Kirsi poolt saadetud kirjadest ei ole võimalik

välja lugeda, et kirjad olid saadetud X.X. ja X.X. teadmiseks, et tema elukaaslase tegelik tapja

saab ükskord karistuse.

35. Konkreetsemalt, tutvudes X.X. saadetud kirjadega (vt käesoleva otsuse p 2), on neist võimalik

üheselt välja lugeda, et S. Kirs ähvardab prokuröri põhjusel, et viimane oli tema kriminaalasja

menetlevaks prokuröriks ning esindas kohtumenetluses riiklikku süüdistust („see ei lõppe hästi,

kui nii alatult politsei toimis minu suhtes“, „teie tegite valega minust tapja, eks siis pean tapma

hakkamagi“).

36. Samale tulemusele on võimalik jõuda ka X.X. saadetud kirju analüüsides (vt käesoleva otsuse

p 3), milles S. Kirs ähvardab kohtunikku selle eest, et viimane mõistis ta süüdi ja karistas teda

vangistusega („panite inimese kinni ilma ühegi süütõendita, isegi teie lapselapsed peavad seda

mäletama“, „ka siis, kui ma peaksin selle teie poolt minule ebaõiglaselt mõistetud karistuse

ära kandma. Minul on selleks täielik inimlik õigus, et teie saaksite oma tõelise karistuse

vääriliseks. Julgen öelda, et teen selleks kõik minust oleneva ja ka mitte oleneva“, „Kui teie

mõistsite mind süüdi ebaõiglaselt, kasutades selleks nii seaduste alatusi, kui valet enda huvisid

ja töövõitu silmas pidades. Julgen väita, et aeg on kõige kohtumõistjaks ning kui ka teie leiate

ja olete n.ö veendunud, et see on ähvardus nagu seda kohtunik K.K. , siis ütlen, et ei ole veel

püssi põõsasse visanud ning võitlen võiduka lõpuni“, „ärge siis kurtke ja peitke end seaduste

taha kui tasumine tuleb?! Seaduse nimel teen seda“, „aeg on meile kõigile ju kohtumõistjaks“).

37. S. Kirsi koostatud kirju analüüsides ei ole võimalik jõuda tulemuseni, et neis sisalduvad

ähvardused ei ole mõeldud X.X. ja Y.Y. le. On arusaadav, et S. Kirs ei ole jätkuvalt rahul

kriminaalasja nr 1-08-11282 tulemusega, missugust pahameelt väljendab saadetud

ähvarduskirjades. Muuhulgas kinnitab eeltoodut ka S. Kirsi poolt ringkonnakohtule esitatud

apellatsioon, milles S. Kirs kritiseerib jätkuvalt enda süüdimõistmist ja karistamist

kriminaalasjas nr 1-08-11282, millest on tänaseks päevaks möödas juba ca 9 aastat (Pärnu

Maakohtu 30.12.2008 otsus, jõustus 20.05.2009), millest saab järeldada, et S. Kirsis püsib

jätkuv trots isikute vastu, kes menetlesid eespool viidatud kriminaalasja (vt käesoleva otsuse p

12). Samuti on X.X. andnud ütluseid, et S. Kirs ei ole saadetud kirjades kordagi maininud, et

keegi kolmas isik oleks midagi tema naisele teinud, vaid süüdistatav ähvardas just nimelt

politseid, uurijaid, prokuröri ja kohtunikke (III kd, tl 34).

38. Samuti on arusaamatu, miks oleks S. Kirs pidanud edastama ähvardava sisuga kirju tema

kriminaalasja menetlenud kohtunikule ja prokurörile, kui need olid tegelikkuses mõeldud tema

elukaaslase tapjale. Saadetud kirjade hulk ning asjaolu, et need on saadetud pikema ajaperioodi

vältel (prokurörile aastatel 2009-2012 ja kohtunikule aastatel 2010-2015), näitab veenvalt, et S.

Kirs saatis teadlikult ähvarduskirja just nimelt eespool viidatud kannatanutele. Arvestades

süüdistatava isikut ning tema poolt edastatud kirjade sisu, oli S. Kirs ringkonnakohtu hinnangul

vägagi teadlik, kellele ja miks ta taolisi kirju saadab ning puudub igasugune alus arvata, et

tegelikkuses ei olnud kirjades sisalduvad ähvardused mõeldud X.X. ja Y.Y. le.

39. Eeltoodut kinnitab ka seegi, et süüdistatava poolt ähvarduskirjade saatmine eskaleerus, mida

lähemale jõudis S. Kirsi eeldatav vabanemisaeg aastal 2015, justkui sooviks süüdistatav

rõhutada, et tal on plaanis kirjades sisalduvad ähvardused ellu viia, kuna vabaneb peagi

vanglast. Seda kinnitavad nii X.X. , kes on andnud ütluseid, et just 2015 a. saadetud kirjad olid

väga räige sisuga (III kd, tl 33 pöördel) ning ka Y.Y. , kes on öelnud, et arvestades S. Kirsi

isikut ning seda, mida lähemale tuli tema kinnipidamiskohast vabanemise aeg, seda vihasemaks

kirjad läksid. Seetõttu tunnetas Y.Y. ohtu enda ja oma perekonna elule ja tervisele (III kd, tl

35 pöördel).

40. Kaitsja väidab, et tõenditena kasutatud kirjade puhul on kirjadest võetud välja üksikud laused

ja fraasid, mis väidetavalt peaksid kinnitama S. Kirsi süüd. Need on kontekstist välja rebitud

ning kui kirja tervikuna lugeda ja hinnata selle sisu, ei saa väita, et tegemist oleks ähvardustega

kriminaalasja nr 1-08-11282 menetlejate aadressil. Siinkohal juhib ringkonnakohus tähelepanu,

et S. Kirsi poolt koostatud kirjades olevad laused ja fraasid on piisavalt konkretiseeritud, et neid

pidada kirja adressaadi suunas mõeldud ähvardusteks (nt „Teie, tegite valega minust-, tapja,

eks siis, peangi tapma hakkamagi!“, „Ka siis, kui ma peaksin selle Teie poolt minule

ebaõiglaselt mõistetud nn. karistuse ära kandma. Minul on selleks täielik inimlik õigus, et Teie

saaksite oma tõelise karistuse vääriliseks. Julgen öelda, et teen selleks kõik minust oleneva ja

ka mitteoleneva. Mind on ju sellini viidud, Teie seaduste taha peitunud kurjategijad ja

mõrtsukad niisugused!“).

41. Samas ei oma tähtsust, et S. Kirs kirjutas asja menetlenud kohtunikule ja prokurörile oluliselt

rohkem kirju kui käesolevas kriminaalasjas märgitud, ja need ei sisaldanud mingeid fraase või

lauseid, mida vähimalgi määral oleks olnud võimalik tõlgendada ähvardusena. S. Kirsile on

süüdistus esitatud süüdistusaktis välja toodud konkreetsetes kirjades olevate ähvarduste

esitamise eest (I kd, tl 1-6). Teisisõnu ei ole S. Kirsi süüditunnistamiseks KarS § 303 lg 1 järgi

vajalik, et ähvardusi sisaldaksid kõik kirjad, mida S. Kirs tema kriminaalasja menetlenud

isikutele edastanud on.

42. Seega on igakülgselt leidnud tõendamist, et S. Kirsi poolt X.X. ja X.X. saadetud kirjades olevad

ähvardused olid mõeldud just viimastele ajendatuna nende rollist kriminaalasjas nr 1-08-11282.

43. Tuvastanud, et S. Kirs edastas ähvarduskirju X.X. ja Y.Y. le, tuleb hinnata, kas kannatanud

tundsid reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Siinkohal leiab kriminaalkolleegium, et maakohus

on õiguspäraselt tuvastanud, et kannatanutel oli alust karta S. Kirsi poolt ähvarduste

täideviimist (maakohtu otsus lk 14-17).

44. Võttes arvesse, et KarS §-ga 120 kaitstakse ka inimese vaimset tervist, on ähvardamine

karistatav põhjusel, et sellega tekitatakse kannatanus hirmutunnet. Seega kujutab ähvardamine

endast ka psüühilise vägivalla kasutamist. Järelikult saab süüdlase karistamine ähvardamise

eest kõne alla tulla vaid siis, kui ähvardatu peab süüdlase käitumise tõttu oma elu, tervist või

vara ohustatuks (vt ka RKKKo 3-1-1-7-07, p 13). Asjaolud, millel ähvardatu kartus põhineb,

tuleb eraldi tuvastada. Seega ei saa kannatanu hirmutunne tuleneda pelgalt tema enda isikulisest

eripärast ja alust karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt

avaldunud sündmused. Viimati märgitu tõttu peab ähvardus reeglina tunduma lisaks

kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast,

et süüdlane täidab KarS § 120 objektiivse koosseisu siis, kui ta paneb oma tegevusega elu,

tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi ja tekitaks hirmu reeglina ka

objektiivsele kõrvalseisjale (RKKKo nr 3-1-1-59-11).

45. X.X. on andnud ütluseid, et ta tundis ennast S. Kirsi poolt ohustatuna, kuna süüdistatav

ähvardas teda tapmisega (III kd, tl 33). Ähvarduse tõsiseltvõetavusele viitas see, et S. Kirs on

korduvalt kriminaalkorras karistatud ning korduvalt viibinud kinnipidamiskohas. X.X. on

teadlik, et S. Kirs on varem karistatud kuue korteriga elamu põlema panemise eest ning toime

pannud ka vägivaldseid kuritegusid. Seetõttu tekkis X.X. hirm, et ta võib kannatanu suhtes

kasutada vägivalda nagu ta kirjades kirjutas (III kd, tl 33 pöördel). Kui S. Kirs peaks

kinnipidamiskohast vabanema, tunneb X.X. hirmu oma julgeoleku pärast, kuna süüdistatav ei

ole kinnipidamiskohas maha rahunenud, vaid veel ähvardavamaks muutunud (III kd, tl 34).

46. Sarnase sisuga ütluseid on andnud ka Y.Y. , kes on öelnud, et tema jaoks olid saadetud kirjad

ähvardavad. Arvestades S. Kirsi isikut ning seda, mida lähemale tuli tema kinnipidamiskohast

vabanemise aeg, seda vihasemaks kirjad läksid. Seetõttu tunnetas Y.Y. ohtu enda ja oma pere

elule ja tervisele (III kd, tl 35 pöördel). Kui S. Kirs peaks kinnipidamiskohast vabanema, tunneb

Y.Y. ennast igapäevaselt ohustatuna, sest S. Kirs on saarlane ja teab, kus kannatanu elab.

Samuti ei ole tema elukoht kannatanu elukohast kuigi kaugel. Kuna Y.Y. teab, et S. Kirs tuleb

kindlasti Saaremaale tagasi, siis see teadmine „hakkab lambina põlema“, kui süüdistatav

vabaneb. Kannatanu tunnetab kindlasti ohtu, kuna S. Kirsil on püssid ning kannatanu tunneb,

et S. Kirs võib püssiga põõsas passida, mis mõjub Y.Y. tervisele ja tekitab stressi (III kd, tl 35

pöördel).

47. Käesoleval juhul saab tõsikindlalt öelda, et S. Kirsi poolt ähvarduskirjade saatmine on

konkreetsetes kannatanutes, s.o X.X. s ja Y.Y. s tekitanud hirmutunnet. Kannatanud tunnevad

hirmu oma elu ja tervise pärast, kuna nad on kursis S. Kirsi varasema elukäigu ja süüdistatava

isikuga. Eelkõige sellega, et S. Kirsi on varasemalt karistatud tapmise ja tulirelva omamise eest.

Ka kriminaalkolleegiumi hinnangul on tuvastamist leidnud, et S. Kirsi tegevus, s.o

ähvarduskirjade saatmine ning saadetud kirjades olevate ähvarduste tõsidus on tekitanud

kannatanutes sedavõrd suurt hirmutunnet, et nad tunnevad enda elu ja tervist reaalselt

ohustatuna.

48. Eeltoodut kokku võttes leiab ringkonnakohus, et S. Kirsi süüditunnistamine ja karistamine KarS

§ 303 lg 1 järgi tuleb jätta muutmata.

49. Samuti süüdistatakse S. Kirsi KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises,

s.o vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, mis

on toime pandud korduvalt. Esmalt märgib ringkonnakohus, et ei nõustu kaitsjaga selles, et

KarS § 274 lg-s 1 toodud objektiivse koosseisu täitmiseks, s.t vägivalla ajendiks peab olema

võimuesindaja konkreetne tegu ametikohustuse täitmisel ning üksnes töölviibimine ja rutiinsete

tööülesannete täitmine ametiisiku poolt ilma vahetu suhtlemiseta süüdistatavaga sellist tegu ei

sisalda. KarS § 274 lg-s 1 toodud objektiivne koosseis on täidetud juba siis, kui võimuesindaja

vastu on kasutatud vägivalda seoses tema ametikohustuste täitmisega (muuseas kuulub

ametikohustuste hulka ka töölviibimine ja rutiinsete tööülesannete täitmine) ning selle jaoks ei

ole vajalik, et vägivallale oleks eelnenud mingi konkreetne võimuesindaja tegu.

50. Kuna kaitsja leiab, et S. Kirsi poolt lausutud ähvardus ei olnud mõeldud konkreetsele

kannatanule, vaid vanglas töötavatele ametnikele üldiselt, siis on käesoleval juhul vaidlus

selles, kellele oli suunatud S. Kirsi poolt öeldu „kuradi ment, ma löön sul selle kausiga pea

lõhki“.

51. Kriminaalkolleegiumi hinnangul oli selleks vähimagi kahtluseta kannatanuks olev R.T. . Nimelt

nähtub kannatanu ütlustest, et 14.01.2016 ühe õhtuse toidujagamise ajal, kui R.T. oli S. Kirsi

kambri juures, et toidujagajale avada uks toidu andmiseks, ähvardas S. Kirs kannatanut R.T.

tervisekahjustuse tekitamisega (III kd, tl 21-22). R.T. ütlustest ilmneb, et ta sai aru, et öeldu oli

mõeldud konkreetselt talle, sest süüdistatav kasutas sõnu „kuradi ment, ma löön sul selle

kausiga pea lõhki“ (II kd, tl 22).

52. Kannatanu ütlustest nähtub, et S. Kirsile toidujagamise juures olid vaid tema ja kinnipeetavast

toidujagaja (III kd, tl 22, 23). Ringkonnakohtu hinnangul tõendavad kannatanu ütlused

veenvalt, et S. Kirsi ähvardus oli suunatud just R.T. vastu, kuna tol hetkel viibis S. Kirsi kambri

juures vanglaametnikest vaid tema. Samuti kasutas S. Kirs kannatanut verbaalselt ähvardades

sõna „ment“, millest kannatanu järeldas, et ähvardus oli mõeldud just talle. Ka ringkonnakohtu

hinnangul viitab S. Kirsi sõnakasutus sellele, et öeldu oli mõeldud just kannatanule, kuna sõnale

„ment“ on antud vanglaslängis tavakasutusest teistsugune tähendus. Vanglaslängis tähendab

„ment“ vanglaametnikku ning kannatanu R.T. oli ainukene vanglaametnik, kes antud

situatsiooni juures viibis ja seda tajus. Samuti ähvardas S. Kirs kannatanu pea lõhki löömist

kausiga ning kuna kannatanu ähvardamine toimus just nimelt toidujagamise ajal, mille juures

viibis vanglaametnikest ainult R.T. , siis on ringkonnakohtu hinnangul tõendamist leidnud, et

S. Kirsi poolt öeldu „kuradi ment, ma löön sul selle kausiga pea lõhki“ oli mõeldud just R.T.

le.

53. Eeltoodu põhjal puudub mõistlik alus eeldada, et R.T. poolt lausutud ähvardus oli suunatud

kõikide vanglaametnike vastu üldiselt, kui antud situatsiooni juures viibis vaid R.T. , kes sai

üheselt aru, et S. Kirs ähvardas teda kehavigastuse tekitamisega. Samuti saab S. Kirsi

konkreetsest sõnakasutusest üheselt eeldada, et süüdistatava poolt lausutud ähvardus oli

mõeldud R.T. le.

54. KarS § 274 lg 1 objektiivse koosseisu moodustab võimuesindaja vastu vägivalla kasutamine

seoses tema ametikohustuste täitmisega. R.T. on KarS § 274 mõttes võimuesindaja, missuguse

tulemuseni on maakohus ka õigustatult jõudnud (maakohtu otsus lk 12-13).

55. Vägivallaga KarS § 274 lg 1 mõistes on tegemist juhul kui selle käigus pannakse toime mõni

karistusseadustiku 9. peatüki 2. jao 2. jaotises „vägivallateod“ nimetatud süüteokoosseisule (§-

d 120-121) vastav tegu. Käesoleval juhul süüdistatakse S. Kirsi selles, et olles kinnipeetav Tartu

Vanglas ning Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5832 süüdi tunnistatud KarS §

303 järgi kohtuniku ähvardamise eest, ähvardas 14.01.2016 kella 17.07 paiku Tartu Vangla E-

1 osakonna kambris nr 1002 füüsilise vägivalla ja tervisekahjustuse tekitamisega

ametiülesandeid täitvat valvur R.T. , mida kuuldes tunnetas kannatanu reaalset ohtu oma elule

ja tervisele.

56. Tuginedes R.T. ütlustele (III kd, tl 21-24) ning Tartu Vangla direktorile adresseeritud

ettekandele nr 262 (II kd, tl 1), on tõendamist leidnud, et kannatanu R.T. tundis ennast reaalselt

ähvardatuna, kuna kartis, et S. Kirs võib ähvarduse täide viia (III kd, tl 22). Nimelt on R.T.

selgitanud, et kõnealune kauss oleks trellide vahelt läbi mahtunud ning ähvarduse tõsidusele

viitas ka S. Kirsi hääletoon ja närviline olek (III kd, tl 22). Samuti suurendas ähvarduse

tõsiseltvõtmist ka see, et R.T. teadis taustinformatsioonina, et S. Kirs on ka teisi vanglatöötajaid

ähvardanud ja isegi rünnanud (III kd, tl 22). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist ka

kannatanu pihta suunatud solvanguga, vaid on üheselt aru saada, et S. Kirs ähvardas kannatanu

pea lõhki löömist kausiga.

57. Eeltoodut kinnitab veelgi asjaolu, et S. Kirs väljendas endapoolset teatavat impulssiivsust ning

autoriteeti omavatele isikutele vastuhakku ka maakohtus toimunud kohtuistungi käigus,

keeldudes kohtu korraldustele allumast, mistõttu oli maakohus sunnitud S. Kirsi esimesel

kohtuistungi toimumise päeval kohtusaalist eemaldama ja kriminaalasja kohtuliku arutamist

ilma temata jätkama (I kd, tl 87-88).

58. Ringkonnakohus on veendunud, et käesoleval juhul S. Kirsi sõnakasutus ja väljendusviis

kogumis andsid kannatanule aluse eeldada koosseisupärase kahju tekkimist. Kannatanu

ütlustest on võimalik üheselt järeldada, et süüdistatav S. Kirs ähvardas kannatanut

tervisekahjustuse tekitamisega, mis tekitas kannatanus piisavalt suurt hirmutunnet.

59. Kuna S. Kirsi on varasemalt juba Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5832 KarS

§ 303 järgi kohtuniku ähvardamise eest karistatud, on S. Kirs toime pannud KarS § 274 lg 2 p

3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses teama

ametikohustuste täitmisega, kui see on toime pandud korduvalt.

60. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu

Maakohtu 29.08.2017 otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

61. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi A. Veski on esitanud taotluse hüvitada apellatsioonkaebuse

koostamise ja esitamise eest kokku 6 tunni ulatuses 288 eurot, sh käibemaks 48 eurot.

Ringkonnakohus peab kaitsjatasu nõuet 288 euro ulatuses põhjendatuks ja rahuldab

justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava

tasu arvestamise aluste ja maksmise korra alusel kaitsja taotluse. KrMS §-st 185 lg 2 tulenevalt

jäävad menetluskulud 288 eurot S. Kirsi kanda, sest apellatsioonimenetluses tehakse KrMS §

337 lg 1 p 1 nimetatud lahend.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mati Kartau Maarika Kuusk Tiit Lõhmus