Legislator Case Law & Legislation
1-17-10220/4 AI generated

1-17-10220/4 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Case Number 1-17-10220/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-17-10220

Legislator headnote

AI generated

1-17-10220/4 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: 1-17-10220

Keywords

AI generated
unsubstantiated identity deception regarding identity conflicting identity information identity of asylum seeker identity theft declaration of false identity
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-17-10220

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2017. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-10220 (17231600243) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Kriminaalasi

R.G 3, süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2, § 1572 menetluses järgi kokkuleppe Prokurör A Marelle Ulla biprokurör Süüdistatav R.G – isikukood XXX,

elukoht *, telefon *, e-post: *, * kodanik, *haridus,

emakeel * keel, *, kriminaalkorras karistatud töökoht

13.06.2016 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 121 lg 2 p 2

alusel vangistusega 5 kuud 27 päeva, KarS § 74 alusel

tingimisi 18-kuulise katseajaga, *. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. RESOLUTSIOON

1. ja Süüdi mõista KarS § 3 järgi R.G 121 lg 2 p 2,

karistada vangistusega 1 aasta. ( ) üks

2. Süüdi mõista KarS § R.G 157 2 karistada vangistusega 2 järgi ja (kaks) kuud.

3. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista R.G liitkaristus 1 aasta vangistust. ’ile (üks) 4. alusel, KarS § 65 lg 2 suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistet ärakandmata ud

karistust 1 aasta vangistust u Rapla kohtumaja 13.06.2016 Pärnu Maakoht

kohtuotsusega nr 1-16-5217

mõistetud ärakandmata karistuse 5 kuud 27 päeva vangistust võrra, mõista ’ile (üks) R.G liitkaristuseks 1 aasta 5 (viis) kuud 27 seitse

(kakskümmend ) päeva vangistust. 5. , 3 alusel asendada R.G 1 aasta 5 kuud 27 KarS § 69 lg 1 ’le mõistetud

päeva vangistust kümmend seitse

537 üldkasuliku tööga (viissada kolm ) tundi.

R.G i 537

’ le määratud tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 24 (kahekümne nelja) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

6. et R.G Määrata, teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Haapsalu kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lg 1 p 1 6 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p -

7, lg 4 tuleneva kohustusi: id

1-17-10220

2 6.1. elama oma alalises elukohas *;

6.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 6.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

6.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

6.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6.6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

6.7. mitte viibima katseajal kannatanu G J elukohas *, * ning mitte suhtlema

kannatanu G J-ga; 6.8. Pärnu Maakohtu 13.06.2016 otsuse nr 1-16-5217 alusel mitte viibima kan tanu na

E T elukohas * ning mitte suhtlema kannatanu E T-ga kuni 12. detsember 2017; 6.9. kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja ravi määramisel sellele alluma.

7. Kui R.G

hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täide viiv ametnik teda kirjalikult

hoiatada, kohus võib määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata talle mõistetud vangistuse

täitmisele. Kui paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue R.G

kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vahekorras üldkasuliku töö üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. 8. R.G

suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada peale . kohtuotsuse jõustumist

9. l Välja mõista R.G’i t riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud

1 296 eurot 20 senti Maksuja Tolliameti /tasuda arveldusarvele nr

EE351010052031000004 ASis SEB Pank AS, ak nr EE502200221014193355

Swedbank ASis, ak nr EE401700017002872300 Luminor Bank ASis k nr või a

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida

maksekorraldusele viitenumber 99917700074016. Maksekorralduse selgitusse

lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-17-10220, menetluskulud, R.G /. Ajatada välja mõistetud kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaeg 12 kuu peale –

määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul alljärgnevalt:

esimene osamakse 107,98 eurot tasuda 15. detsembriks 2017. a, järgnevad 11

osamakset summas 108,02 eurot evaks. Eelnimetatud järgnevate kuude 15. kuupä

tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest

nõue tasutakse. 10. Rahuldada

R.G i kannatanu

ak nr * tsiviilhagi ja välja mõista ’ lt G J /* / kasuks (tuhat kaheksasada)

1 800 eurot. 11. Asitõendid – ROM palati salvestistega jätta kriminaalasja ju 2 CD- urde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS

§ 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

1-17-10220

3

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus

R.G ’it süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toimepannud

kehalise väärkohtlemise, tungis jaanuaris 2017 menetluse käigus täpsemalt kindlaks tegemata ajal Harju maakonnas Tallinna linnas * asuvas * ühiselamu toas isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus kallale oma elukaaslasele G J-le, keda kägistas kätega kaelast,

millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja mitteeluohtlikud lühemaajalised tervisekahjustused s. o verevalumi kaela piirkonda. Peale selle selles, et tema isikuna, kes on varem süüdistatakse R.G toimepannud kehalise väärkohtlemise, tungis 12.02.2017 kella 20.00 21.00 paiku Lääne - maakonnas Ridala vallas Uuemõisa alevikus Rannarootsi tee 1 asuva Rannarootsi keskuse

parklas sõiduautos omavahelise tüli käigus le, kellele lõi kallale oma elukaaslasele G J- mitmel korral rusikaga pähe ja selga ning samuti tagus kannatanu pead vastu autoakent,

millega tekitas kannatanu G J-le füüsilist valu ning mitteeluohtlikud lühemaajalised tervisekahjustused s. o hematoomi selja piirkonda. Peale selle selles, et tema isikuna, kes on varem süüdistatakse R.G

toimepannud kehalise väärkohtlemise, tungis 29.03.2017 kella 13.00- 13.30 ajal isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus Lääne maakonnas Haapsalu linnas Tallinna mnt 1 asuva Africa pubi ees kallale oma elukaaslasele G J-le, keda hammustas ninast, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja mitteeluohtlikud lühemaajalised tervisekahjustused s. o ninale paistetuse, kriimustuse ja marrastuse. Peale selle

selles, et tema isikuna, kes on varem süüdistatakse R.G toimepannud kehalise väärkohtlemise, tungis 19. juunil 2017 kella 20.00 21.00 ajal Lääne - maak - Nigula valla

onnas Lääne s * külas * talus isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus

kallale oma elukaaslasele G J-le, keda tõukas ühel korral kätega vastu selga, mille

tagajärjel kannatanu kukkus pikali kivitrepile lüües oma pea ning jala vastu kivitreppi,

millega tekitas kannatanu G J-le füüsilist valu ja mitteeluohtlikud lühemaajalised tervisekahjustused s.o 2-3 cm pikkuse peahaava ja 10 cm läbimõõduga hematoomi vasaku jala reiele.

Sellise tegevusega pani R.G toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi

kvalifitseeritava - kuriteo s.o lähi või sõltuvussuhtes korduvalt

kehalise väärkohtlemise.

Peale selle

süüdistatakse R.G

selles, et tema eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutuse, kasutas ebaseaduslikult M R nime ning saatis viimase teadmata ja loata nimetatud isikuna esinedes enda mobiiltelefoni numbrilt * 11.juulil 2017 kella 16.27 ajal kohtueelse menetlusega kindlaks tegemata kohas

G J telefonile numbriga * viimasele, et tema - C A K on sõnumi, milles teatatakse – liiklusõnnetuses hukkunud, kuid matuste toimumise aja kohta informatsiooni ei edastata ja

saadavad teate sõnumina, et teate saaja ei nutaks ega hüsteeritseks. Oma tahtliku tegevusega kahjustas R.G kannatanu M R seadusega kaits huve tud õigusi ja ning lõi M R t kui OÜ * juhatajast ebaõige ettekujutuse. -s *

Sellise tegevusega pani R.G toime KarS § 157 2

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku identiteedi ebaseadusliku kastutamise.

Prokuröri poolt kohtus ’ nõutud karistus: R.G i le kohtus nõudis prokurör KarS § 121 lg 2 p 2, ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 1 3

aasta vangistust. KarS § 1572

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale

karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks

raskeimaga, mõista liitkar KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades istus 1 aasta vangistust.

1-17-10220

4

käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 1 aasta vangistust Pärnu Maakohtu 13.06.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-5217 mõistetud ärakandmata karistuse 5

kuud 27 päeva vangistuse võrra, mõista R.G’ile liitkaristuseks vangistus 1

aasta 5 kuud 27 päeva. KarS § 69 lg 1,3 alusel asendada R.G ’ile mõistetud ärakandmata 1 aasta 5 kuu 27 päeva (537 päeva) vangistust üldkasuliku tööga 537

tundi.

Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on 2 aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on R.G kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 tulenevaid

kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 7 tulenevaid kohustusi: mitte viibima katseajal

kannatanu G J elukohas *, *, ning mitte suhtlema kannatanu G J-ga; Pärnu Maakohtu

13.06.2016 otsuse nr 1-16-5217 alusel mitte viibima kannatanu E T elukohas * maakonnas * vallas * külas ning mitte suhtlema kannatanu E T-ga kuni 12.detsember 2017. KarS § 75 lg 4 alusel kohustub R.G kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja ravi määramisel sellele alluma.

Kannatanud on andnud nõusolekud kokkuleppemenetluse kohaldamiseks / kd 14, kd I tl II tl 8, III kd 3-4, 48 tl /.

Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe

sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. On nõus karistusena tegema üldkasulikku tööd, tervislikke vastunäidustusi ei ole. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde.

Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse

seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav.

Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab süüdi, R.G kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse.

Tsiviilhagi Kannatanu G J 800 on esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju väljamõistmiseks summas 1 eurot /III kd tl 51-52/. R.G on avaldanud ja avaldas kohtuistungil, et on kokkuleppe sõlmimisega nõus tsiviilhagi väljamõistmisega kannatanu kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju mitte hüvitamiseks. Tsiviilhag tuleb rahuldada VÕS § 134 lg 2, § , § 1045 lg 1 p 2, § 1050 i 1043

ja TsMS § 440 lg 1 alusel ja kuriteoga kannatanule tekitatud kahju tuleb R.G

’ilt välja mõista.

R.G suhtes on kohaldatud 25.05.2017 ja 18.10.2018 elukohast tõkend

lahkumise keeld /I kd tl 71, II kd tl 42, III kd tl 39/, mis tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõendina on vaadeldud Haapsalus Tallinna mnt 1 esist filmiva turvakaamera salvestist CD-ROM plaadil /kd I tl 52-58/, mis KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Samuti tuleb s KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde ideettevõtjalt saadud andmed CD-ROM plaadil /kd III/.

Menetluskulud

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

Sundraha. - Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p le 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb R.G’i kohtuotsusega välja lt

1-17-10220

5

mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 705 eurot (1,5 * 470).

Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt Kr -le 4 MS § 175 lg 1 p menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale Sandra Sepp R.G kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud 96 eurot /kd II tl 24-27/, 96 eurot /kd II tl 35-38/, 120 eurot /kd III 40-42/, 120 eurot /kd III tl 49-50/ ja 144 eurot /kd tl III 57-59/, kokku 576 eurot. tl Tunnistajale makstud 15,20 /kd III tl 22/.eurot on menetluskulu sõidukulu KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel. Kokku menetluskulud 1 296,20 eurot.

R.G on taotlenud kokkuleppes ja taotles ka kohtuistungil menetluskulude tasumist ositi 1 aasta jooksul. Kohus rahuldab taotluse KrMS § 180 lg 3 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo

kohtunik