Legislator Case Law & Legislation
2-16-13469/68 AI generated

2-16-13469/68 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-16-13469/68
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

2-16-13469/68 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: 1

Keywords

AI generated
supplementary benefits to AHV energy tax exemption health care needs energy policy needs assessment remand to insurer
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 13. november 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-16-13469 Tsiviilasi Arvo Ilissoni hagi AS Eesti Energia vastu kahju hüvitamiseks Hagi osaline läbivaatamata jätmine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 28. augusti 2017 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Arvo Ilissoni määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): Arvo Ilisson (isikukood XXX) Vastustaja (kostja): Eesti Energia AS (registrikood 10421629)

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu 28. augusti 2017 määrus ja saata Arvo Ilissoni nõue ravining taastusravikulu väljamõistmiseks maakohtule läbivaatamiseks koos antud tsiviilasjas esitatud kahju hüvitamise hagiga. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

2

1. Arvo Ilisson (hageja) esitas 6. septembril 2016 Tartu Maakohtule AS Eesti Energia (kostja) vastu töövigastusega tekitatud kahju hüvitamise hagi, mille kohus võttis 25. novembril 2016 menetlusse. 3. märtsil 2017 esitas hageja hagiavalduse täienduse ja 31. mail 2017 menetlusdokumendi, milles märkis, et kostjal tuleb rahastada uuringud ja tasuda ravi ning taastusravi eest. 2. Maakohus jättis 1. juuni 2017 määrusega hageja nõude ravining taastusravikulu väljamõistmise osas käiguta ning andis hagejale 10 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks – selge nõude ja tõendite esitamiseks. Hagejal tuli esile tuua, millised ravikulud hageja on juba kandnud ning millises osas ta nende hüvitamist kostjalt nõuab. Tulevikus tekkivate taastusravikulude osas tuli hagejal esitada konkreetne nõue. 3. Hageja esitas 13. juunil 2017 vastuse kohtumäärusele, milles leidis, et määrus on temale arusaamatu. Kostja ei ole hagejale midagi hüvitanud. Hageja peab kasutama kuut retseptiravimit ja lisaks käsimüügiravimeid ning ta vajab jätkuvalt taastusravi. MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus jättis 28. augusti 2017 määrusega hageja nõude ravining taastusravikulu väljamõistmise osas läbi vaatamata. Määruse kohaselt ei ole hageja kohtu määratud tähtpäevaks kõrvaldanud 1. juuni 2017 kohtumääruses märgitud puudusi (puudub selge nõue, selle arvestuskäik ning nõuet põhistavad tõendid), mistõttu hagi tuleb jätta TsMS § 3401 lg 2 alusel läbi vaatamata. Maakohus märkis, et kohus on teinud korduvalt hagiavalduses puuduste kõrvaldamise määrusi, mida hageja on täitnud vastavalt enda arusaamale menetlusest. Hageja on kohtule teatanud, et tema riigi õigusabi ei taotle. Ravija taastusravi kulutuste hüvitamise nõue kohtus tähendab konkreetse rahalise nõude esitamist. Hageja ei ole seda teinud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 5. Hageja taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 28. augusti 2017 määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus ebaõigesti käsitlenud asjas esitatud tõendeid ning vääralt hakanud asja lahendama ravija taastusravikuludest. Kõigepealt tuleb kostjal tunnistada saadud vigastusi tööõnnetusel. Kohus pole erapooletu asja lahendamisel või puuduvad kohtul vajalikud teadmised asja lahendamiseks. Kohus pole lahendanud hageja taotlust välja nõuda kostjalt tõend hageja töötasu kohta aasta enne ja pärast tööõnnetust ning praeguse samaväärse töötaja töötasu kohta AS-is Eesti Energia. Antud dokumentideta pole hagejal võimalik välja arvestada kahju, mis tekkis hageja sissetulekute vähenemisega praeguseni. Hageja arvates on tal õigus vajalike tõendite kogumiseks saada aega. Pärast kostja poolt saadud vigastuste tunnistamist ning uuringute vastuste saamist saab hageja esitada kohtule konkreetse summa eelneva ja edaspidise osas ravi ja taastusravi kulude nõudes. Kohus hakkas ebaõigel ajal nõudma hagi arvestuslikku käiku ja tõendeid, samas nõudmata kostjalt uuringute rahastamist asja kiiremaks lahendamiseks.

VASTUSTAJA SEISUKOHT 6. Kostja määruskaebusele ei vastanud.

3

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 28. augusti 2017 määrus tuleb tühistada ning hageja nõue ravining taastusravikulu väljamõistmiseks tuleb saata maakohtule läbivaatamiseks koos antud tsiviilasjas esitatud kahju hüvitamise hagiga. 8. Asja materjalide kohaselt võttis Tartu Maakohus 25. novembril 2016 menetlusse hageja hagi kostja vastu töövigastusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja täiendas hagiavaldust 03.03.2017 ja 31.05.2017 märkides, et kostjal tuleb muu hulgas rahastada uuringud ja tasuda ravi ja raviteenuste eest. Vaidlustatud määrusega jättis maakohus hageja hagi läbi vaatamata osaliselt, s.o hageja nõude ravija taastusravikulu väljamõistmiseks. 9. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on vaidlustatud määruses ebaõigesti jätnud nõude ravija taastusravikulu väljamõistmiseks läbi vaatamata põhjusel, et puudub selge nõue ja selle arvestuskäik ning nõuet põhistavad tõendid. Maakohtu menetluses on hageja hagi kostja vastu töövigastusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Nõue ravija taastusravikulude väljamõistmiseks moodustab töövigastusega tekitatud kahju hüvitamise nõudest ühe osa, kuid tegemist ei ole iseseisva nõudega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millised on konkreetselt töövigastusest tingitud ravija taastusravikulu (hageja ei ole märkinud, millist ravi ja taastusravi ta vajab seoses töövigastusega ning millised on kulud sellele ravile olnud ja on tulevikus) kuid juhul, kui eelmenetluse käigus hageja ei täpsusta oma nõude suurust ega esita vastavaid tõendeid, on see asjaolu hagi rahuldamata jätmise aluseks. Samas ei saa kohus põhjusel, et hageja ei ole esitanud vastavaid tõendeid, jätta hagi läbi vaatamata. Ringkonnakohus juhib hageja tähelepanu sellele, et antud juhul tema poolt kohtule esitatud menetlusdokumendid on sisult laialivalguvad, palju on esitatud asjakohatuid väiteid ja asjaolusid ning seetõttu on arusaamatu, milles täpselt hageja arvates seisneb töövigastusega tekitatud kahju, millal kahju tekkis ning ka see, kas tekkinud kahju ei ole juba varasemate jõustunud kohtuotsuste alusel hüvitatud. Hageja kahju saaks puudutada kolmeaastast perioodi enne hagi esitamist, vastasel juhul on hagi aegunud (ning kostja on oma vastuväites tuginenud hagi aegumisele). Juhul, kui hageja ise ei suuda hagiavaldust korrektselt esitada, peaks ta kasutama õigusabi ning maakohus on hagejale selgitanud riigi õigusabi saamise võimalusi.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson