1-06-6912/64 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 1-06-6912

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juunil 2009.a. Tartu, Kalevi 1. Kriminaalasja number 1-06-6912 (02278004340) Kohtukoosseis Kohtunik Ene Muts Rahvakohtunikud Ülle Laursoo ja Vello Tattar Kohtuistungi sekretärid Kädi Leola, Kaire Päri, Jane Oidsalu, Prokurör Kristiina Laas Kriminaalasi R.G süüdistuses KrK § 179, § 141 1 lg 3 p 1, KarS § 209 lg 2 p 1, 3, § 394 lg 2 p 1, 3 järgi, Peeter Varese süüdistuses KrK § 179, § 1411 lg 3 p 1, KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi Süüdistatav R.G

Elukoht: XXXXXX XX-X, Tallinn, isikukood: XXX,

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteomenetluses karistatud 14-l korral

Tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Maksim Greinoman Süüdistatav Peeter Vares

Elukoht: Tartu, XXXXXXX XXX. XX-XX, isikukood: 37402214264,

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteomenetluses karistatud 3-l korral

Tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja Advokaat Owe Ladva RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306 lg 1, 3 ja § 309 lg 2, 3

2

Õigeks mõista R.G KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi OÜ-lt Kodukaupade Grupp 07.02.2003. a kauba väljapetmise episoodis. Õigeks mõista R.G KrK § § 141 1 lg 3 p 1 järgi 03.08.2001. a OÜ-lt Hamata kinnistu riisumise episoodis. Õigeks mõista R.G KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi.

Süüdi tunnistada R.G KrK § 17 lg 6 - § 179 järgi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Süüdi tunnistada R.G KrK § 141 1 lg 3 p 1 järgi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada R.G KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista R.G liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust osaliselt täitmisele. Määrata mõistetud karistusest koheselt ärakandmisele 4 (neli) kuud vangistust. 2 (kahe) aasta ja 2 (kahe) kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui R.G ei pane 3 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määratud kontrollkohustuse ning KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise

ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrata R.G-le katseajaks kontrollkohustus asuda heastama

kuriteoga tekitatud kahjusid, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest kuni katseaja lõpuni igakuiselt vähemalt 3000 (kolm tuhat) krooni.

KarS § 49 alusel mõista R.G-le lisakaristuseks tegutsemiskeeld ning võtta temalt õigus

tegutseda ettevõtjana ning äriühingu juhatuse liikmena, nõukogu liikmena, likvideerijana ja prokuristina 2 (kahe) aasta jooksul. KarS § 55 lg 1 järgi lisakaristus laieneb põhikaristuse kandmise kogu ajale ning lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

Õigeks mõista Peeter Vares KrK § § 1411

lg 3 p 1 järgi 03.08.2001. a OÜ-lt Hamata kinnistu riisumise episoodis. Õigeks mõista Peeter Vares KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi.

Süüdi tunnistada Peeter Vares KrK § 179 järgi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Peeter Vares KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõista Peeter Varese liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

3 KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Peeter Varese eelvangistuses viibitud aeg 16.11.2005.a. 1 (üks) päev ning mõista Peeter Varese lõplikuks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Peeter Vares ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakata R.G ja Peeter Varese katseaja algust arvestama alates kohtulahendi kuulutamisest 19.06.2009. a.

R.G tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsusega mõistetud osalise vangistuse kandmisele asumisest. Peeter Varese tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tsiviilhagid rahuldada osaliselt.

TsK § 448 lg 1ja VÕS § 137 lg 1 alusel välja mõista R.G-lt ja J.B. solidaarselt 44 200 (nelikümmend neli tuhat kakssada) krooni OÜ Arnex Ko (registrikood: 10291889) kasuks. J B on nimetatud nõue välja mõistetud Tartu Maakohtu 02.02.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-2975.

VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista R.G-lt 150 926 (ükssada viiskümmend

tuhat üheksasada kakskümmend kuus) krooni ja 45 senti OÜ Kihelkonna Kütus (pankrotis, registrikood: 10552953) kasuks.

TsÜS § 143 ja § 150 lg 1 alusel tunnistada aegunuks OÜ-le Hamata (pankrotis) tsiviilhagi.

KrMS § 310 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata OÜ Kodukaupade Grupp tsiviilhagi.

KrMS § 310 lg 3 alusel selgitab kohus kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde järgmised asitõendid:

- OÜ Kihelkonna Kütus nimelt väljastatud palgatõend, garantiikiri, volikiri, B-kaart ja

järelmaksuga müügileping;

- AS Juvest Baltica ja OÜ Hamata vahel 29.03.2001.a. sõlmitud ostu-müügileping nr 72;

- OÜ Vivace ja OÜ Hamata vahel sõlmitud ostu-müügileping;

- AS AVST-i ja OÜ Hamata vahel 28.03.2001.a. sõlmitud leping nr 226;

- AS Timo-Keraamika ja OÜ Intercorporate vahel 16.04.2001.a sõlmitud ostu-müügileping;

- AS Arkogren ja OÜ Intercorporate vahel 17.04.2001.a. sõlmitud leping nr R-49;

- Hackmann Eesti AS ja OÜ Intercorporate vaheline leping nr 010301.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista R.G-lt 15 891 (viisteist tuhat kaheksasada üheksakümmend üks) krooni ja 40 senti ning Peeter Vareselt 68 463 (kuuskümmend kaheksa tuhat nelisada kuuskümmend kolm) krooni ja 40 senti riigituludesse menetluskulude katteks.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber 2800049874. Maksekorraldusele märkida vastav viitenumber ning selgitus: „R.G või P. Vares, 1-06-6912, menetluskulud”.

4

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded

pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 20. juunist 2009.a.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates 13. juulist 2009.a.

Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool

esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates 14. juulist 2009.a.

Süüdistuste sisu, mille järgi kohus süüdistust arutas.

R.G ja Peeter Varest süüdistatakse selles, et nemad grupis koos

- ajavahemikul 04.07-22.11.2001.a. Tartu linnas võõrandasid 04.07.2001.a. kohtutäituri poolt Jaama 173a, Tartu asuvas Kodukaupade kaupluses Tartu Maakohtu 28.06.2001.a. määruse alusel Ärieksperdi

AS-i (registrikood 10011677, jur. aadress Tallinn, Kadaka tee 74f) esitatud hagi OÜ Hamata (registrikood 10253955) vastu summas 49 310. 60 krooni tagamiseks arestitud ja OÜ Hamata volitatud esindajale P. Varesele hoiule antud üleskirjutatud OÜ Hamata vara;

- ajavahemikul 07.08-03.09.2001.a. Tartu linnas võõrandasid 07.08.2001.a. kohtutäituri poolt Jaama 173a, Tartu asuvas Kodukaupade kaupluses Tartu Maakohtu 31.07.2001.a. määruse alusel AS Alvistra

(registrikood 10164855, jur. aadress Tartu, Jaama 173a) esitatud hagi OÜ Hamata (registrikood

10253955) vastu summas 14 423. 60 krooni tagamiseks arestitud ja P. Varesele hoiule antud üleskirjutatud OÜ Hamata vara.

Sellega pani R.G toime KrK § 179 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. üleskirjutatud vara võõrandamise grupis isikuga, kelle vastutavale hoiule vara oli antud (alates 01.09.2002. a

vastab eelkirjeldatud teole KarS § 308 sätestatud kuriteokoosseis, s.o. üleskirjutatud vara hoidmise nõuete rikkumine).

Sellega pani Peeter Vares toime KrK § 179 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. üleskirjutatud vara

võõrandamise grupi poolt isikuna, kelle vastutavale hoiule vara oli antud (alates 01.09.2002. a

vastab eelkirjeldatud teole KarS § 308 sätestatud kuriteokoosseis, s.o. üleskirjutatud vara hoidmise nõuete rikkumine).

R.G süüdistatakse veel selles, et tema OÜ Hamata faktilise omaniku ja juhatajana sai

pettuse teel korduvalt võõrast vara, milleks organiseeris 22.03.2001. a OÜ Hamata osa omandamise A.M. poolt ja A.M. määramise OÜ Hamata juhatuse liikmeks, et ennast OÜ-ga Hamata mitte seostada,

5 alates 02.04.2001. a sai võõrast vara pettuse teel sellega, et kavatsuseta tasuda saadava kauba eest, sõlmis 29.03.2001. a OÜ Hamata faktilise juhina OÜ Hamata nimelt AS-ga Juvest Baltica ostu- müügilepingu nr. 72, millel oli OÜ Hamata esindajaks märgitud varijuhataja A.M. , kuid tegelikult

täitis ja allkirjastas lepingu A.M. nimelt R.G. Ostu-müügilepingu nr 72 alusel sai R.G

OÜ Hamata nimel AS-st Juvest Baltica erinevaid kodukaupu AS Juvest Baltica arve-

saatelehtede nr. 982 (kuupäevast 02.04.2001.a), nr. 1266 (kuupäevast 23.04.2001.a), nr. 1846

(kuupäevast 08.06.2001.a) ja nr. 2159 (kuupäevast 05.07.2001.a) alusel, jättes ettekavatsetult saadud kaupade eest tasumata saades seega pettuse teel võõrast vara 48 062.10 krooni väärtuses; alates 14.05.2001.a sai võõrast vara pettuse teel sellega, et kavatsuseta tasuda saadava kauba eest, sõlmis täpselt kindlaks tegemata ajal 2001.a. mais OÜ Hamata faktilise juhina OÜ Hamata nimelt OÜ-ga Vivace ostu-müügilepingu, millel oli OÜ Hamata esindajaks märgitud varijuhataja A.M. ,

kuid tegelikult täitis ja allkirjastas lepingu A.M. nimel R.G . OÜ-ga Vivace sõlmitud ostu-müügilepingu alusel sai R.G OÜ Hamata nimel OÜ-st Vivace erinevaid kaupu kauba

nimekirja alusel, jättes ettekavatsetult saadud kaupade eest tasumata, saades seega pettuse teel võõrast vara 23 524 krooni väärtuses. Kokku sai R.G pettuse teel võõrast vara 71 586.10 krooni väärtuses.

Eesmärgiga saada pettuse teel võõrast vara, selleks, et ennast juriidiliselt mitte siduda OÜ-ga Temanter,

korraldas M.L. ´i, kes tegelikult OÜ-t Temanter ei juhtinud ega teadnud midagi OÜ Temanter majandustegevusest, OÜ Temanter juhatuse liikmeks vormistamise, ning seejärel R.G OÜ Temanter faktilise omanikuna ja varijuhatajana grupis koos J.B.´iga, esindades OÜ-t Temanter, sõlmis

02.05.2002. a OÜ-ga Arnex & Ko (esindaja A.S.) ostu-müügilepingu, mille allkirjastas volitusi

mitteomav J.B. ning mille kohaselt OÜ Arnex & Ko müüs OÜ-le Temanter Tartus, Valestori Turu

müügiboksis nr 29 asuva tervikvara, mille hulka kuulusid külmlett Norpe, külmkamber Electrolux,

elektronkaal, 2 riiulit ja väikeinventar maksumusega 44 200 krooni, kavatsuseta saadava kauba eest tasuda, saades pettuse teel võõrast vara 44 200 krooni väärtuses. OÜ-lt Arnex & Ko ostu-müügilepingu

alusel pettuse teel enda valdusesse saadud tervikvara müüs R.G 03.06.2002.a edasi A.S. ´ile.

Varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, esinedes OÜ Kihelkonna Kütus uue omanikuna, viies sellega eksimusse OÜ Kihelkonna Kütus tankla

operaatorid A.P. , V.K., P.R. ning A.L., sai ajavahemikul 23.12.2002.a kuni 31.12.2002.a Pärnu

maakonnas Saarde vallas Lodja külas OÜ-le Kihelkonna Kütus kuuluvast tanklast võõrast vara alljärgnevalt:

23.12.2002. a diislikütust 3060 liitrit (maksumusega 7,12 krooni liiter) ja bensiini 95 60 liitrit (maksumusega 7,46 krooni liiter), kogumaksumusega 26 237. 05 krooni; 29.12.2002. a diiselkütust 9650 liitrit (maksumusega 7,12 krooni liiter), kerget kütteõli 3400 liitrit

(maksumusega 5,42 krooni liiter), bensiini 95 1400 liitrit (maksumusega 7,46 krooni liiter) ja talvised töökindad üks paar maksumusega 16,95 krooni, kõik kokku 92 480. 10 krooni; 31.12.2002. a bensiini 95 2000 liitrit (maksumusega 7,20 krooni liiter), kerget kütteõli 1000 liitrit

(maksumusega 5,42 krooni liiter) ja diiselkütust 1050 liitrit (maksumusega 7,12 krooni liiter), kogumaksumusega 32 209. 30 krooni ning andis OÜ Kihelkonna Kütus raamatupidaja M.K. ´le OÜ Eilingen rekvisiidid ja lasi raamatupidajal vormistada eelnimetatud kütuse koguste müümise kohta arved OÜ-le Eilingen. Tegelikkuses OÜ Eilingen OÜ-lt Kihelkonna Kütus arvetel nimetatud kaupu

ei tellinud, kaupa enda valdusesse ei saanud ja seega OÜ-le Eilingen väljastatud arvete eest ei

6 tasunud. Tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel tekitas R.G OÜ-le Kihelkonna Kütus varalise kahju kokku 150 926. 45 krooni.

Varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel,

grupis koos eeluurimisel kindlaks tegemata isikuga ja J.B. panid toime kelmuse OÜ Kodukaupade Grupp kauplusest alljärgnevalt: 07.02.2003.a. Pärnu linnas, kaubakeskuse Port Artur juures autos andis R.G J.B., OÜ

Kodukaupade Grupp kaupluses järelmaksuga kaupade ostmisel vajaliku lepingu sõlmimiseks OÜ Kihelkonna Kütus võltsitud volikirja 07.02.2003.a. juhataja D.L. nimelt (astus juhatuse liikmest tagasi

31.12.2002.a.), nimekirja järelmaksuga ostetavatest kaupadest kaupadest; võltsitud OÜ Kihelkonna Kütus garantiikirja 07.02.2003.a.; OÜ Kihelkonna Kütus B-kaardi ja võltsitud palgatõendi J.B. nimele (august 2002-jaanuar 2003) OÜ-st Kihelkonna Kütus, kus J.B. ei ole tegelikkuses kunagi töötanud ega töötasu saanud. Eelnimetatud dokumendid esitas J.B. 07.02.2003.a. Pärnu linnas, Papiniidu 42 asuvas

OÜ Kodukaupade Grupp kaupluses kaupade järelmaksuga ostmiseks vajaliku müügilepingu

sõlmimisel, millega viis eksitusse kaupluse töötaja G.P.. J.B. poolt esitatud võltsitud dokumentide

alusel sõlmis OÜ Kodukaupade Grupp esindaja G.P. J.B. kui OÜ Kihelkonna Kütus esindajaga müügilepingu nr 430207 ning samal päeval väljastati eeluurimisel tuvastamata OÜ Kihelkonna Kütus

esindajale peale esimese 3000 krooni suuruse sissemaksu tegemist videomagnetofon Sanyo VHR-

H772; printer Canon Jet 1550; pesumasin BEKO WMN 6508K ja tolmuimeja BOSCH BSA 2202,

kogumaksumusega 12 676 krooni. R.G, J.B. ega eeluurimisel tuvastamata isik edasisi makseid vastavalt maksegraafikule ei teinud ning seega said nad pettuse teel varalist kasu 9676 krooni suuruses summas.

Sellega pani R.G toime KarS §-de 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o. korduva grupilise kelmuse, isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse ja omastamise.

R.G ja Peeter Varest süüdistatakse ka selles, et neist esimene olles OÜ Hamata faktiline juht ja juhataja ning OÜ Intercorporate osanik alates 21.05.2001. a ja teine olles OÜ Intercorporate

juhatuse liige alates 16.05.2001. a, nemad grupis koos riisusid R.G-le usaldatud ja tema korralduses olevat OÜ Hamata vara suures ulatuses kokku 1 228 380.05 krooni ulatuses alljärgnevalt: korraldasid OÜ Hamata nimelt arve nr 20 (kuupäevaga 01.06.2001. a ja selgitusega “kaubad

vastavalt nimekirjale seisuga 01.06.2001.a”) vormistamise OÜ Intercorporate nimele, mille alusel võõrandasid P. Vares ja R.G OÜ-le Hamata kuulunud kaubad 633 137. 05 krooni

väärtuses R.G-le kuuluvale ja P. Varese poolt juhitavale OÜ-le Intercorporate, kavatsuseta saadud kauba eest tasuda; korraldasid OÜ Hamata nimelt arve nr 21 [kuupäevaga 01.06.2001. a ja selgitusega “inventari

müük vastavalt nimekirjale (va. kaubabuss Ford Transit)“] vormistamise OÜ Intercorporate

nimele, millise arve alusel võõrandasid P. Vares ja R.G OÜ-le Hamata kuulunud

inventari 252 956. 60 krooni väärtuses R.G-le kuuluvale ja P. Varese poolt juhitavale OÜ-le Intercorporate, kavatsuseta saadud kauba eest tasuda;

kasutades ära OÜ Hamata volitatud isiku V.P. teadmatust OÜ Hamata majandustegevusest, korraldasid 14.11.2001. a ARK Pärnu büroos OÜ Hamata omandis olnud kaubik Ford Transiti

väärtusega 35 200 krooni (reg.nr XXX XXX, ehitusaasta 1988) vormistamise R.G-le kuuluva ja P. verese poolt juhitava OÜ Intercorporate nimele, kavatsuseta kaubiku eest OÜ-le Hamata tasuda, millega riisus enda korralduses olnud võõrast vara 35 200 krooni ulatuses;

7

kasutades ära OÜ Hamata varijuhataja A.M. teadmatust OÜ Hamata majandustegevusest, riisusid OÜ-le Hamata kuuluva kinnistu asukohaga Valga, Köie 10/12 (registriosa nr-ga 724), milleks 03.08.2001.a korraldasid OÜ Hamata (esindaja varijuhataja A.M. ) ja OÜ Intercorporate

(esindaja juhatuse liige Peeter Vares) vahelise notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimise kinnistu müügi kohta endale kuuluvale OÜ-le Intercorporate hinnaga 420 000 krooni, millest lepingu kohaselt kuulus OÜ-le Hamata tasumisele 307 086. 40 krooni, eelneva kavatsuseta OÜ Hamata ees lepingust tulenevaid kohustusi täita, saades seega võõrast vara 307 086.40 krooni suuruses summas.

Sellega R.G pani toime KrK § 141 1

lg 3 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o. süüdlasele usaldatud ja tema korralduses oleva võõra vara riisumise suures ulatuses, grupi poolt

ja isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ja omastamise (alates 01.09.2002. a vastab eelkirjeldatud kuriteole KarS § 201 lg 2 p 1, 2, 4 järgi kvalifitseeritav kuritegu, s.o. valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise, suures ulatuses ja grupi poolt).

Sellega Peeter Vares pani toime KrK § 1411

lg 3 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o. kaasaaitamise süüdlasele usaldatud ja tema korralduses oleva võõra vara riisumisele ametiisiku poolt suures ulatuses ja isikuna, kes on varem toime pannud omastamise (alates 01.09.2002. a

vastab eelkirjeldatud kuriteole KarS § 201 lg 2 p 1, 2, 4 järgi kvalifitseeritav kuritegu, s.o. valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise, suures ulatuses ja grupi poolt).

Veel süüdistatakse R.G , kes OÜ Intercorporate osanikuna, ja Peeter Varest, OÜ Intercorporate likvideerijana, pidamata silmas likvideeritava äriühingu OÜ Intercorporate huve, nemad grupis koos organiseerisid tehingute ja õigustoimingute teostamise nende poolt otseselt KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise tulemusena saadud kinnisvaraga – kinnistu nr. 724, asukohaga Köie 10/12, Valga, alljärgnevalt.

Eesmärgiga varjata nimetatud kinnisvara tegelikku omanikku OÜ-t Hamata, R.G OÜ Intercorporate osaniku ja faktilise juhina grupis koos OÜ Intercorporate likvideerija Peeter Varesega, kasutades ära R.M. ’i, lubades viimasele tasuda R.M. i nimelt sõlmitavast krediidilepingust tulenevad

kohustused ja selleks, et ennast mitte seostada OÜ Intercorporate vara müügiga ja AS-st Balti

Investeeringute Grupp võetava krediidiga ja krediidilepingust tulenevate kohustustega, korraldas 06.05.2004.a. OÜ Intercorporate likvideerimismenetluses kinnistu asukohaga Köie 10/12, Valga müügi R.M. ile alla kinnistu tegeliku turuväärtuse, milleks Pärnu notar K. Kivimägi büroos sõlmiti R.G

organiseerimisel OÜ Intercorporate (esindaja juhatuse liige Peeter Vares), R.M. i (ostja), AS

Hansapank ja AS Balti Investeeringute Grupp (edaspidi BIG) vahel kokkulepe hüpoteekide

kustutamiseks Eesti Hoiupank õigusjärglase AS Hansapank kasuks, müügileping kinnistu nr. 724,

asukohaga Köie 10/12, Valga R.M. ile müümise kohta hinnaga 32 050 krooni eest (kinnistu tegelik

väärtus oli 360 000), hüpoteegi seadmise leping AS BIG kasuks summas 400 000 krooni ja asjaõigusleping.

Samal päeval, s.o. 06.05.2004.a Pärnus sõlmis R.M. R.G korraldusel AS-ga BIG krediidilepingu nr 04022/35p, mille kohaselt sai R.M. krediidiandjalt krediidisumma 200 000 krooni, mille tagatiseks määrati Valga, Köie 10/12 asuv kinnistu ja millisest lepingust tulenevad kohustused

lubas täita R.G . 06.05.2004.a. sõlmitud krediidilepingu alusel kandis AS BIG 07.05.2004.a. krediidisumma järgnevatele arveldusarvetele:

8

- 20 000 krooni T.R. ´e SEB Eesti Ühispanga kontole nr. XXXXXXX , millega R.G

kustutas oma võla T. R ees;

- 147 950 krooni R.G isa U.V. Sampo panga kontole nr. XXXXX, millist kontot käsutas

tegelikkuses R.G;

- 32 050 krooni Hansapanga arveldusarvele nr XXXXXXX AS-le Hansapank.

Oma olemuselt oli kinnistu ostu-müügi puhul tegemist näiliku tehinguga TsÜS § 89 mõttes, kuna poolte eesmärgiks polnud niivõrd õiguslike tagajärgede loomine, vaid tekitada ettekujutus R.M. ist kui vara heausksest omandajast, et varjata seeläbi nimetatud vara ebaseaduslikku päritolu ja selle tegelikku

omanikku OÜ-t Hamata ning teha võimatuks vara tagasivõitmine OÜ Hamata pankrotimenetluses. Samasugust eesmärki kandis R.M. i nimel krediidilepingu sõlmimine AS-ga BIG – R.G puudus kavatsus täita AS-ga BIG sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi, mille täitmata jätmise tõttu pööras AS BIG oma nõude krediidilepinguga seatud tagatisele, et takistada tegeliku omaniku tuvastamist ja OÜ Hamata pankrotimenetluses vara tagasivõitmist.

Sellega pani R.G toime KarS § 394 lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo – isikute

grupis rahapesu suures ulatuses, s.o. grupi poolt kuriteo tulemusena saadud varaga suures ulatuses tehingute ja õigustoimingute sooritamise, mille eesmärgiks oli vara tegeliku omaniku ja ebaseadusliku päritolu varjamine.

Sellega pani Peeter Vares toime KarS § 394 lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo – isikute

grupis rahapesu suures ulatuses, s.o. grupi poolt kuriteo tulemusena saadud varaga suures ulatuses tehingute ja õigustoimingute sooritamise, mille eesmärgiks oli vara tegeliku omaniku ja ebaseadusliku päritolu varjamine.

Kohtuistungil tuvastatud asjaolud, tõendid ja kohtu järeldused.

R.G ja Peeter Vares ei tunnistanud ennast neile esitatud süüdistuses süüdi.

I. R.G-le ja Peeter Varesele esitatud süüdistus KrK § 179 järgi (üleskirjutatud vara võõrandamine)

Dokumentaalsed tõendid. I episood:

Tartu Maakohtu 28.06.2001. a määrus (I kd, tl 97). Kohus arestis hagi tagamiseks OÜ Hamata pangakontod ja raha puudumisel või ebapiisavusel OÜ Hamata vallasvara hagihinna ulatuses. Volikiri 01. juulist 2001.a (I kd, tl 113). OÜ Hamata juhatuse esimees A.M. volitab Peeter Varest esindama OÜ-t Hamata kõikides õigustoimingutes. AS Ärieksperdi avaldus 29.06.2001. a täitemenetluse algatamiseks OÜ Hamata suhtes (I kd, tl 93-94).

Avalduses on võlgniku esindajaks märgitud A.M. , kontakttelefoniks on märgitud R.G telefoninumber. Vallasvara arestimise akt 04.07.2001.a (I kd, tl 95-96). Kohtutäitur Anne Böckler on arestinud Tartu

Maakohtu 28.06.2001. a määruse nr 2-951/2001 alusel OÜ Hamata aadressil Jaama 173, Tartu AS

Alvistra hagi tagamiseks hagihinna 49 310.60 krooni ulatuses kontoritehnika, kassaaparaadi ning puidust ja metallist kaubariiulid. Vara hoidjaks on määratud OÜ volitatud isik Peeter Vares, kes

keeldus alla kirjutamast. Akti lahtrist avaldused ja märkused nähtub, et arestimise ajal on kaupluse

seinal asukohaga Jaama 173, Tartu OÜ-le Hamata Tartu Linnavalitsuse poolt välja antud

9

kauplemisluba (välja antud 10.08.2000. a kehtivusega kuni 10.08.2003.a). Kaupluse kassaaparaat väljastas kassatšekke OÜ Hamata rekvisiitidega.

Kohtutäitur Anne Böckleri määrus (I kd, tl 114). 04.07.2001. a vallasvara arestimise akti alusel arestitud OÜ Hamata vara hoidjaks on jäetud P. Vares. Mittetäielik koopia 2-l lehel mitteeluruumi rendilepingust 01.06.2001. a (I kd, tl 115-116). Lepingu on

sõlminud AS Astri&AV (esindaja I.H.) ning OÜ Intercorporate (esindaja juhatuse liige R.G ). Kohtutäitur Anne Böckleri poolt koostatud akt 04.07.2001. a (I kd, tl 120-121). Akti andmetel R.G

takistas täituril hagi tagamise määrust täitmast, väites, et tegemist ei ole OÜ-ga Hamata.

Samas keeldus näitamast dokumente, mis tõestaksid vara päritolu, keeldub andmast lugeda lepingut mitteeluruumide rentimise kohta ja paljundamast neid täies mahus. Aadressil Jaama 173, Tartu on OÜ Hamata juriidiline aadress, esimesel korrusel asuv kauplus väljastas müügitšekke OÜ Hamata templiga, teisel korrusel asub kontor OÜ Hamata sildiga. Kontori laual on OÜ Hamata dokumendid. R.G pakkus kohtutäiturile raha, et kohtutäitur lahkuks kontorist ja kauplusest. R.G poolt arestimise käigus antud seletus (I kd, tl 125). R.G seletas, et kohtutäitur on arestinud OÜ-le Incorporate kuuluva vara. Arestitud vara ei kuulu OÜ-le Hamata. 04.07.2001. a ostutšekk (I kd, tl 126). Jaama 173, Tartu Kivilinna kodukaupade kauplusest teostatud ostu kohta väljastatud tšekk on OÜ Hamata rekvisiitidega.

II episood:

Tartu Maakohtu 03.09.2001. a otsus tsiviilasjas nr 2-986/01 (I kd, tl 72-73). Kohus rahuldas AS Alvistra hagi OÜ Hamata vastu võlgnevuse 14 423. 60 krooni nõudes. Hagi tagamise määrus 31.07.2001. a (I kd, tl 74). Määruse põhjenduste kohaselt kohus arestis AS

Alvistra poolt 09.04.2001.a. esitatud hagiavalduse tagamiseks 29.06.2001.a. OÜ Hamata

arveldusarved. Määruse täitmisel ilmnes, et OÜ Hamata arveldusarvetel raha ei leidu. AS Alvistra

esitas taotluse täiendavaks hagi tagamiseks ning 31.07.2001.a. arestis kohus OÜ-le Hamata kuuluva vallasvara hagihinna ulatuses kaupluses „Kodukaubad“ aadressil Jaama 173, Tartu. Vallasvara arestimise akt 07.08.2001. a (I kd, tl 73-74). Kohtutäitur Reet Rosenthal arestis OÜ Hamata asukohas Jaama 173, Tartu AS Alvistra võlanõude katteks vallasvara 14 423. 60 krooni ulatuses. Aktist nähtub, et manukatena on arestimise juures viibinud R.G ja Kalju Siilivask ning võlgniku

nimel on alla kirjutanud Peeter Vares, kes on arestimise aktis avaldanud, et vara kuulub OÜ-le Intercorporate.

Tunnistaja Anne Böckler kinnitas tema poolt koostatud vallasvara akti kantud asjaolusid. Tunnistaja ütluste kohaselt tegi ta vara arestimise teostamise soovi esmalt teatavaks OÜ Hamata kaupluse müüjale, kes juhatas toimingust osavõtjad samas majas asuvasse OÜ Hamata kontorisse R.G juurde. Tunnistajale jäi mulje, et tegemist on OÜ Hamata juhatuse liikmega. Kontori uksel oli silt OÜ Hamata.

Kontoris olid laual OÜ Hamata dokumendid. Kaupluse kassaaparaat väljastas tšekke OÜ Hamata

rekvisiitidega. Kaupluse müüja väitis esialgu, et töötab OÜ-s Hamata, hiljem aga muutusid müüja vastused kõhklevaks. R.G kutsus arestimise juurde ka Peeter Varese, kes esitas hiljem volikirja OÜ Hamata esindamiseks. Peeter Vares ei esitanud arestimistoimingu läbiviimisel ühtegi vastuväidet. Tema eest rääkis R.G, kes väitis, et tegemist on OÜ Intercorporate varaga, kuid ei esitanud selle kinnituseks dokumente. Arestimisele kuuluv vara oli OÜ Hamata territooriumil ning kui vara on võlgniku valduses eeldatakse, et tegemist on võlgniku varaga. Mõlemad nii R.G kui ka P. Vares

keeldusid aktile alla kirjutamast. Seetõttu tegi kohtutäitur eraldi akti, kus määras vara hoidjaks

P. Varese. Akti andis P. Varesele üle kas järgmisel või ülejärgmisel päeval. Võlgnik akti ei vaidlustanud. Võlausaldaja ei saanud oma nõuet arestitud vara arvelt rahuldada, kuna arestitud vara ei suudetud hiljem leida (XII kd, tl 291 pöördel – 294).

10

Tunnistaja Kalju Siilivask andis ütlusi, et esindas AS Alvistra õigusabi lepingu alusel võla

sissenõudjana. OÜ Hamata oli võlgu 14 400 krooni. Tunnistaja koostas kohtusse hagi ja palus hagi tagamiseks arestida vara. Koos kohtutäitur Rosenthaliga läksid arestima OÜ Hamata vara Jaama 173. Kontoris olid R.G ja P. Vares, kes väitsid, et OÜ Hamata ei asu sellel aadressil. Kohtutäitur märkas OÜ Hamata dokumente laual, mispeale Vares ja R.G olid nõus arestimisega. Kohtutäitur koostas akti ja andis vara hoiule P. Varesele. P. Vares kirjutas alla kui OÜ Intercorporate juhatuse liige ja väitis, et arestitav kaup kuulub OÜ-le Intercorporate, kuid selle tõenduseks dokumente ei esitatud. R.G ütles, et vahet pole, kes selle hoiule võtab, et las Vares võtab. Nad ütlesid, et väike summa,

et maksavad kohe ära. Peale arestimist hakkas kauba äraviimine, mõne päeva pärast AS Alvistra esindaja V.V. ütles, et ei ole enam millegi arvelt otsust täita. R.G ja Varesega ei olnud võimalik enam ühendust saada. R.G ja Varesega suhtles kui OÜ Hamata esindajatega, A.M. ei ole kunagi näinud (XII kd, tl 298).

Tunnistaja V.V. andis ütlusi, et on AS Alvistra juhatuse liige. OÜ-ga Hamata algas koostöö 1998. a. Võlgnevus tekkis 2000. a. 2001. a selgus, et nõuet ei tasuta. Võla sissenõudmiseks läks kohale OÜ Hamata kontorisse, kus selgus, et M ei ole enam omanik, et on Vares ja R.G. R.G ja Vares lubasid võlgnevuse tasuda, väitsid, et on Hamata üle võtnud. Lubaduse tasuda andsid nad mõned kuud

enne hagi esitamist. Hiljem tegeles hagi esitamise, tagamise taotluse koostamise ja arestimisel osalemisega Kalju Siilivask (XII kd, tl 296 pöördel – 298).

Tunnistaja Reet Rosenthal andis ütlusi, et ta puutus R.G ja P. Varesega kokku kohtutäiturina

täitemenetluse käigus. Viimased olid OÜ Hamata esindajad. Arestimine toimus OÜ Hamata

äriregistrisse kantud aadressil Jaama tänaval, kus asusid OÜ Hamata kontor ja kauplus. Varese ja R.G-ga suhtles kui OÜ Hamata esindajatega. Arestimise juures oli võlgniku esindaja, kes tundis OÜ

Hamata esindajaid. Eraldi volitusi ei esitatud. Arestimistoimingu läbiviimise sooviga pöördus kohtutäitur P. Varese poole, kuna tema oli ruumis. Kohtutäitur nõudis bilanssi, mida ei esitatud. Arestimine viidi läbi OÜ Hamata kaupluses. Vares ja R.G vaidlesid omavahel, kes peaks aktile alla kirjutama, kelle vastutavala hoiule peaks vara andma. R.G käis Varesele peale, et viimane aktile

alla kirjutaks. Oli veel vaidlus selle üle, et vara ei kuulu OÜ-le Hamata, kuid selle tõenduseks ei

esitatud ühtegi dokumenti. Peeter Vares avaldades märkuse vara kuulumise kohta, kirjutas ka aktile ühtlasi alla. Kui ta oleks keeldunud alla kirjutamast, siis oleks selle kohta ka vastav märge, aga ta ei

keeldunud. Vara hoidmisega kaasnevaid õigusi ja kohustusi selgitas tunnistaja P. Varesele, kuid R.G oli seal kogu aeg juures. AS Alvistra hagi rahuldati kohtus, kuid arestitud vara arvelt ei

olnud võimalik nõuet täita, kuna vara ei olnud enam. Pärast hagi rahuldamist käis kohtutäitur sissenõudjaga koha peal ja seal ei olnud enam kauplust (XII kd, tl 302 – 304).

Tunnistaja V.R. andis ütlusi, et OÜ Hamata oli Ärieksperdi AS-i lepingupartner aastatel 1997-2001. a. 2001. a ilmus OÜ Hamata omanikuna välja R.G. B-kaardile oli märgitud A.M. . Võlgnevus tekkis 2000-2001. a. Tasumata jäid 4 arvet perioodist 08.02.2001. a kuni 17.04.2001. a. OÜ-ga Hamata suhtles tunnistaja vaid R.G-ga selles osas, et kuidas OÜ Hamata võlgnevuse tasub. Soovis saada 5000 krooni eest kaupa, siis maksab 10 000 krooni tagasi. Mingi ajani maksmine toimus, siis enam mitte ja Ärieksperdi AS lõpetas kauba andmise. Mingil hetkel teatas R.G, et Hamata on

müüdud OÜ-le Intercorporate ja soovis, et Ärieksperdi AS sõlmiks lepingu OÜ-ga Intercorporate.

R.G faksis võla ülekandmise lepingu 15.08.2001. a ja kokkuleppe võla ajatamise ja viivise annulleerimise kohta, millele soovis allkirja. Sellel lepingul oli isegi äriühingu ärinimi vale ja tunnistaja keeldus alla kirjutamast, samuti kaupa andmast. AS Äriekspert esitas kohtusse hagi, mille tagamiseks

palus arestida vara. Kohtutäitur Anne Böckleriga läks tunnistaja Jaama 173, Tartu OÜ Hamata

11

Kodukaupade kauplusesse, kus kohtutäitur tegi müüjatele teatavaks tuleku eesmärgi ja sellepeale kutsuti kohale R.G. R.G püüdis takistada toimingu läbiviimist. Ütles, et kaup on teise

firma – OÜ Intercorporate oma. Müüjad andsid ebalevaid vastuseid selle kohta, millises firmas nad

töötavad. Seepeale tegi tunnistaja kontrollostu ja kassaaparaat trükkis kviitungi Hamata OÜ nimele. Selle peale ajas R.G mingit segast juttu, et OÜ Intercorporate rendib seda pinda. OÜ Hamata

kontoris olid laual ainult Hamata dokumendid. Arestimise juurde kutsus R.G P. Varese kui väidetava OÜ Hamata esindaja, kes esitas ka volikirja. Peeter Varest nägi tunnistaja esimest ja viimast

korda arestimise juures. Peeter Vares oli arestimise juures nagu statist, kes tegi seda, mida R.G tal teha käskis. Tegevus oli kooskõlastatud. Nii Peeter Vares kui ka R.G keeldusid alla kirjutamast, R.G isas omakäelise teksti. Hiljem ei olnud nõuet võimalik arestitud vara arvelt

rahuldada, kuna vara ei olnud säilinud. Sama nõude esitas Ärieksperdi AS ka OÜ Hamata pankrotimenetluses (XII kd, tl 317 – 319).

Süüdistatav Peeter Vares andis ütlusi, et tema sattus 28.07.2001. a vallasvara arestimise juurde täiesti

juhuslikult, vist viibis sel hetkel OÜ Intercorporate tegutsemiskohas Jaama 173. Ei tea, miks on esitanud volikirja OÜ Hamata esindamiseks, kuivõrd enda arvates esindas OÜ-t Intercorporate. Selgitas koos R.G-ga kohtutäiturile, et tegemist ei ole OÜ Hamata varaga. P. Varese ütluste kohaselt ei olnud tema nõus võtma vara vastutavale hoiule ja arvas, et kuna avaldas protesti toimuvale ja enda vara hoidjaks määramisele, siis ei määratud teda vara hoidjaks. Ei uskunud, et nii kergesti saab vara

hoidjaks määrata. Määrust, millega kohtutäitur määras tema vara vastutavaks hoidjaks, nägi esimest

korda kohtusaalis. Käis ka kohtutäituri juures asja selgitamas, vara kuuluvuse kohta dokumentide

esitamist ei mäleta. 04.07.2001. a arestimise aktiga arestitud vara anti rendivõla katteks Astri&AV.

P. Vares ei oska öelda miks lepingu sõlmimisel esindas OÜ-t Intercorporate K.P.. K. P korralduse esindada OÜ-t Intercorporate andis kas tema või R.G.

07.08.2001.a. arestimise juures samuti ei andnud ta nõusolekut vara vastutavale hoiule võtmiseks. Arestiti OÜ Intercorporate vara. Jalgrattad olid võetud lihtsalt müüki ja isik, kes need müüki tõi, viis need lihtsalt ära, kuna müük ei läinud. Arestitud triikrauad ja tolmuimejad tagastati firmadele, kellelt kaup oli ostetud. Kaupade tagastamine oli ühine otsus R.G-ga (XIV kd, tl 30 pöördel – 36).

Uuritud tõendid kinnitavad, et Tartus, Jaama 173a tegutsesid nii 04.07.2001. a kui ka 07.08.2001. a

toimunud arestimise ajal mõlemad süüdistatavad, kes olid seotud OÜ-ga Hamata. Kohtutäitur Anne

Böcklerile esitati arestimise toimingu ajal mittetäielik koopia AS Astri&AV ja OÜ Intercorporate

vahelisest mitteeluruumi rendilepingust, kus OÜ-t Intercorporate on esindanud OÜ Intercorporate

juhatuse liige R.G. Astri&AV OÜ poolt esitatud lepingute hulgas ei ole lepingut, kus

R.G oleks OÜ-t Intercorporate esindanud. Sama kuupäeva kandvas lepingus on OÜ-t Intercorporate esindanud Peeter Vares (XIV kd, tl 90-93). Tunnistaja I. H rääkis R.G-ga lepingu

sõlmimisest, millest järeldub R.G tegutsemine Jaama 173a aadressil. Mis asjaoludel on sama kuupäeva kandval lepingul erinevad esindajad, ei oma asjas tähtsust, küll aga annab küllaldaselt alust järeldada Peeter Varese tegutsemist Jaama 173a aadressil. Ei ole välistatud prokuröri väide, et

leping onhiljem ümber muudetud, et R.G seost OÜ-ga Intercorporate varjata. Kuigi

01.07.2001.a. oli sõlmitud rendipinnale, mida kasutas OÜ Hamata, rendileping ka OÜ-ga Intercorporate, on teiste tõenditega leidnud tõendamist, et Jaama 173a, Tartus tegutses OÜ Hamata. Nii oli see kõrvalistele isikutele tajutav. Seda kinnitavad järgmised asjaolud: tunnistajate, poes töötavate

müüjate teadmine, et nende tööandjaks on OÜ Hamata; poe- ja kontoriuksel olid OÜ Hamata rekvisiitidega tahvlid, kontoris olid ainult OÜ Hamata rekvisiitidega dokumendid ja ükski muu tõend ei

viidanud OÜ-le Intercorporate, kaupluses olev kassaaparaat väljastas kassatšekke OÜ Hamata

rekvisiitidega. Samuti ei esitatud arestitava vara kuuluvuse kohta OÜ-le Intercorporate mitte ühtegi

12 kirjalikku tõendit. Isegi kui üleskirjutatud vara oleks kuulunud 3.isikule, siis oleks pidanud huvitatud isik esitama kohtule hagi vara arestist vabastamiseks. Hagi lahendamiseni on aga isikul kohustus vara alles hoida. Tartu Maakohtu 28.06.2001. a ja 31.07.2001. a määrustega on tõendatud vara arestimise alus, millele

järgnes kohtutäiturite tegevus. Vallasvara arestimise aktid ja kohtutäituri määrus tõendavad kohtumääruse täitmist vara tegeliku arestimise ja üleskirjutamisega. TMS § 50 lg 1 kohaselt seisneb vara arestimine selle üleskirjutamises, käsutamise keelamises ja hoiule

andmises. Arutatavas süüdistuses on mõlemal juhul määratud vara hoidjaks Peeter Vares. Esimese

episoodi puhul on P. Vares keeldunud protokollile alla kirjutamast, mille kohta on tehtud ka vastav märge. Aktile alla kirjutamast keeldumise tõttu on kohtutäitur oma määrusega määranud vara hoidjaks Peeter Varese. Kohtumäärus on P. Varesele kätte antud arestimisele järgmisel päeval. Teise arestimise

episoodi puhul on Peeter Vares aktile alla kirjutanud. Asjaolu, et allkiri on kirjutatud avalduste ja märkuste lahtrisse, ei muuda P. Varesele vara hoiule andmist olematuks. Märkusi ei ole P. Vares akti kandnud. Mõlemal juhul selgitasid kohtutäiturid P. Varesele vara hoidmisega kaasnevaid kohustusi ja vastutust. Õiguste ja kohustuste selgitamise juures oli ka R.G.

TMS § 53 lg 1 kohaselt antakse arestitud ja äravõtmata vara hoiule võlgnikule, kellel ei ole õigust

sellest kohustusest keelduda. Esimese vara arestimise episoodi puhul esitati kohtutäiturile P. Varese poolt volikiri, mis näitas tema volitusi esindada OÜ-t Hamata, teisel juhul oli P. Vares sissenõudjale tuntud kui võlgniku esindaja. Mõlema toimingu läbiviimise käigust nähtub, et isikuks, kes oli huvitatud vara arestimise toimumata

jäämisest, oli R.G . Tema esitas vastuväiteid, püüdis arestimist takistada, andis lubadusi võla tasumise kohta, andis P. Varesele korraldusi vara arestimise aktile allakirjutamiseks, vältides sellega endale kohustuste võtmist ning vastutust. Nii OÜ Hamata töötajad kui ka hankijate esindajad teadsid R.G kui OÜ Hamata omanikku, kellel oli õigus otsustada OÜ Hamata tegevuse üle. KrK § 179 koosseis näeb ette vastutuse üleskirjutatud vara raiskamise, võõrandamise või varjamise eest isiku poolt, kelle vastutavale hoiule see oli antud. OÜ Intercorporate ja AS Astri&AV vahel sõlmitud 05.10.2001. a ostu-müügilepingust (VIII kd tl 193-194), kus OÜ-t Intercorporate on P. Varese volikirja alusel esindanud K.P. (VIII kd tl 195), nähtub, et OÜ Inetrcorporate on rendivõla katteks AS-le Astri&AV müünud kaupluse sisustuse kassa-arvuti komplekti, makseterminali, metallriiulid 38 m, klaas-puitriiulid 2 tk, metallstendid 2 tk, kassaleti 1 tk, ja klaas-vitriinkapid 2 tk. Tegemist on osaliselt sama inventariga, mis arestiti 04.07.2001.a. kohtutäitur Anne Böckleri poolt ja anti vastutavale hoiule

Peeter Varesele. K.P. ütluste (XII kd, tl 267 -269) kohaselt on ta küll ostu-müügilepingule alla

kirjutanud Peeter Varese korraldusel, kuid ei tea lepinguobjektiks olevast varast midagi. Lepingule allkirja kirjutamise eest maksis P. Vares K.P 1000 või 1500 krooni. Tunnistaja töötas 2001. a merel, laeval. OÜ-t Incorporate teab ta seoses R.G-ga. Tunnistaja I.H ütlustega (XII kd, 314 pöördel -

317) on tõendatud, et OÜ Intercorporate rendivõlg tasaarveldati kaupluse sisustuse müügiga AS-le Astri&AV, kusjuures läbirääkimised rendivõla tasaarveldamiseks toimusid R.G-ga. Seega R.G teades, et kaupluse sisustus on arestitud tsiviilhagi tagamiseks ja vara hoidjaks on määratud P. Vares, võttis osa selle vara võõrandamisest AS-le Astri&AV. R.G ja Varese seotuse

varjamiseks on müügilepingu sõlmimiseks kasutatud variisikuna K.P.. Nimetatud käitumine viitab

otseselt soovile vabaneda vastutusest arestitud vara võõrandamise eest. Süüdistatavate väited, et

ülejäänud arestitud vara tagastati hankijatele, ei ole täielikult tõendamist leidnud. Süüdistatavad väidavad, et kauba tagastamisel koostati kauba tagastamisaktid. Kohtueelsel uurimisel kogutud kauba

tagastamisaktid ja süüdistatavate enda poolt täiendavalt esitatud kauba tagastamisaktid ei kinnita

13 süüdistatavate väiteid, et kogu ülejäänud arestitud vara, s.o. 4 jalgratast, 2 Ufesa triikrauda, 2 Ufesa tolmuimejat ja Severin grill tagastati hankijatele. Nimetatud kaubast on aktide kohaselt tagastatud vaid 1 Ufesa triikraud hinnaga 575 krooni Anava Eesti AS-le. Kuivõrd pärast arestimist jätkus Jaama 179, Tartu kaubandustegevus, siis on alust arvata, et teised arestitud kaubad müüdi ostjatele. Kauba müügi korraldamisega tegelesid mõlemad süüdistatavad. Kumbki võlausaldaja ei saanud arestitud varast oma nõuet rahuldatud. Hagi rahuldamise ajaks ei olnud vara säilinud. Vara raiskamine KrK § 179 mõttes tähendab vara äratarvitamist. Toiminguid, mida saab varaga teha – kinkimine, müümine, vahetamine, tasuta äraandmine – on käsitletavad vara võõrandamisena. Ükskõik kummale äriühingule kas OÜ-le Hamata või OÜ-le Intercorporate konkreetne arestitud vara kuulus, ei

võinud seda vara selle arestituse tõttu tagastada ega kellelegi võõrandada. Kuivõrd vallasvara

omandiõigus läheb üle asja üleandmisest, kui pole kokku lepitud vara võõrandamises

omandireservatsiooniga, siis vara tagasi andes oli tegemist vara tagasimüügiga ja võla

tasaarveldamisega ehk võõrandamisega, mis aga vallasvara arestimise akti kohaselt oli keelatud.

Samuti oli tegemist vara võõrandamisega tehingu puhul AS-ga Astri&AV, mille puhul rendi võlga tasaarveldati arestitud varaga.

Asjakohatud on Peeter Varese väited, et tema ei saanud aru, et ta on määratud vara hoidjaks.

Arusaamist toimingu toimumisest ja sellest, et just tema määrati vastutavaks hoidjaks, kinnitab P. Varese tegutsemine pärast vara arestimist. Nimelt läks P. Vares pärast vara arestimist kohtutäiturile

selgitama, et arestitud vara näol ei ole tegemist OÜ Hamata varaga. Kohtutäituri ütlustega on tõendatud, et ta andis P. Varesele kätte määruse, kus vara hoidjaks oli määratud P. Vares. Samuti on

tunnistajate ütlustega tõendatud, et kohtutäiturid selgitasid P. Varesele vara hoidmisega seotud kohustusi ja väljendasid selgesõnaliselt, et vara hoidjaks saab P. Vares. P. Vares oli kohustatud vara

hoidma olenemata vara kuuluvusest kuni vastava vaidluse lahendamiseni. Ta ei vaidlustanud vara

kuuluvust tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Ka ei küsinud ta õigustatud isikutelt, täitemenetluses sissenõudjatelt, luba arestitud ja üleskirjutatud vara kasutamiseks ja käsutamiseks.

Seetõttu on arestitud vara kasutamine või käsutamine ebaseaduslik ja täidab KrK § 179

kuriteokoosseisu. Allpoolnimetatud asjaoludel on tõendatud P. Varese tegutsemine R.G korralduste järgi. Seetõttu ei oma tähtsust asjaolu, millal ja millistel asjaoludel toimus arestitud vara äraviimine ja ebaseaduslik võõrandamine.

KrK § 179 nõuab kuriteosubjektina erilise isikutunnusega isikut – isikut, kelle vastutavale hoiule on

vara antud. Selliseks isikuks on konkreetsel juhul P. Vares, kes on seetõttu eelkirjeldatud kuriteo

täideviijaks. R.G hoidis kõrvale üleskirjutatud vara hoiule võtmisest, andes korralduse

P. Varesele, et viimane kirjutaks arestimise aktidele alla, et vabaneda vastutusest, kui arestitud vara ära kaupluses ära müüakse. Süüdistatava Peeter Varese ja tunnistajate K.M. (XII kd, tl 248 pöördel), J I (XII kd, tl 250 pöördel), K.K. (XII kd, tl 255), M.P. (XII kd, tl 256 pöördel), V.R. ja I.H., kes olid nii

OÜ Hamata töötajad kui ka OÜ Hamata ja OÜ Intercorporate lepingupartnerid, ütlustest nähtub, et Peeter Vares ei võtnud iseseisvalt OÜ-tes Hamata ega Intercorporate vastu otsuseid. OÜ Hamata ja OÜ

Intercorporate nimel tehtavad tehingud ja toimingud sündisid kas R.G korralduste alusel või kokkuleppel R.G-ga. Arestitud vara võõrandamise puhul kinnitab eeltoodut otseselt tunnistaja I. H. Vara tagastamise otsustasid R.G ja P. Vares koos. Kuivõrd R.G-le ei ole

arestitud vara hoiule antud, kuid ta oli teadlik, et aktides üles loetletud vara on arestitud ja antud

vastutavale hoiule P. Varesele, siis osaledes sellise vara võõrandamisel, mis seisnes läbirääkimiste

pidamises vara võõrandamiseks ja vara tagastamisel hankijatega, vastutab ta kuriteost osavõtjana kaasaaitamise vormis.

14 KrK § 179 sätestatud kuriteo subjektiivne koosseis on täidetud, kui süüdlane tegutseb otsese tahtlusega. KrK § 8 lg 2 kohaselt on tahtlus otsene, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest ning juhul, kui kriminaalkoodeksi järgi loetakse tegu lõpule viiduks teatava tagajärje saabumisega, näeb ette selle tagajärje ja soovib seda. R.G ja P. Vares said aru, et võõrandades

arestitud vara 3.isikutele, jäävad võlausaldajate õigused kaitseta. Millegagi ei ole ümber lükatud R.G ja P. Varese soov teenida OÜ Hamata ja OÜ Intercorporate vara müügist võimalikult palju kasu ükskõik milliste vahenditega. Sellest järeldub süüdistatavate ettenägelikkus ja soov KrK § 179 sätestatud tagajärje saabumiseks. Ka KarS § 16 lg. 3 järgi on tegu toime pandud otsese tahtlusega. Mõlemad süüdistatavad teadsid süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamist ning tahtsid või vähemalt möönsid seda. KrK §-s 179 sätestatud kuriteo koosseisule vastab KarS § 308 sätestatud koosseis, s.o. üleskirjutatud vara hoidmise nõuete rikkumine.

II. R.G ja Peeter Varese süüdistus OÜ Hamata vara riisumises KrK § 141 1 lg 3 p 1 järgi

Kannatanu OÜ Hamata (pankrotis) esindaja pankrotihaldur Sirje Tael esitatud avalduse (IV kd, tl 2-4)

ja kannatanu esindaja ütluste kohaselt ilmnes pankrotiavalduse läbivaatamise istungitel, et OÜ-t Hamata ei juhtinud pärast M.M. poolt 22.märtsil 2001. a osaühingu osa müümist A.M. ile isik(ud), kes

olid äriregistri kohaselt õigustatud äriühingut juhtima. A.M. ist järgmine osanik ja juhatuse liige oli V.P. , kes esindas võlgnikku pankrotimenetluses. Kumbki isik – ei A.M. ega V.P. reaalselt äriühingu

varalisest seisust midagi ei teadnud, samuti ei teadnud nad varade olemasolust ega vara asukohast

midagi. Üks neist kinnitas (avaldusest nähtuvalt A.M. ), et tegelikud äriühingu juhid olid R.G

ja Peeter Vares. A. M väitis, et ta sai taskuraha selle eest, et oli nõus allkirjaõiguslik isik

olema, ise majandustegevust ei juhtinud. Vara oli äriühingust välja viidud 4 kuu jooksul. Pankrotimenetluse kohtuistungil andis R.G ütlusi, et 01.juunil 2001.a. ostis OÜ Intercorporate

OÜ Hamata kaubajäägid ja inventari, mille kohta OÜ Intercorporate omanikuna esitas kaks arvet summas 886 093.65 krooni, mille OÜ Hamata oli OÜ-le Intercorporate esitanud. R.G ja OÜ

Intercorporate juhatuse liige Peeter Vares väitsid, et OÜ Intercorporate tasus A.M. ile sularahas

Kivilinna kaubanduskeskuse kontoris, mida aga A. M ei kinnitanud. Samuti ei esitatud ühtegi dokumenti, mis kinnitaksid arvete eest sularahas tasumist. R.G korraldamisel viidi ka muu vara

OÜ-st Hamata välja: 03.08.2001. a müüdi OÜ-le Hamata kuuluv kinnistu OÜ-le Intercorporate. A. M ütluste kohaselt raha ei makstud, samuti ei ole esitatud raha tasumist kinnitavaid dokumentaalseid tõendeid, kuigi notariaalses lepingus on kinnitus, et OÜ Intercorporate poolt on enne lepingu sõlmimist tasutud 307 086 krooni. 14.11.2001.a. on liiklusregistris tehtud kanne omandiõiguse muutmise kohta

OÜ-le Hamata kuulunud kaubiku Ford Transit kohta, uue omanikuna on registrisse kantud OÜ Intercorporate.

OÜ Hamata pankrotihaldur arvestas riisumisega põhjustatud kahju summas 921 293, 65 krooni ja esitas hagi väljamõistmiseks solidaarselt R.G-lt ja P. Vareselt. Kahju koosneb riisutud kaupadest summas 633 137. 05 krooni, inventarist 252 956. 60 krooni ja kaubiku Ford Transit reg nr-ga XXX XXX maksumusest 35 200 krooni OÜ Hamata pankrotihaldur Sirje Taela poolt esitatud avaldusele on . lisatud OÜ Hamata arved 01.06.2001.a arve nr. 21 OÜ-le Intercorporate ja 01.06.2001.a arve nr. 20 OÜ-le Intercorporate, mille kohaselt on müüdud vastavalt OÜ Hamata inventar vastavalt nimekirjale

(va kaubabuss Ford Transit) ja OÜ Hamata kaubad seisuga 01.06.2001.a. (IV kd, tl 5-6), kinnistu Valga, Köie tn 10/12 ostu-müügi leping, võla ülekandmise leping ja asjaõigusleping 03.08.2001.a. ja (IV kd, tl 7-13) ja Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse väljavõte, kust nähtub, et 14.11.2001.a. on

15 kaubiku Ford Transit reg nr-ga XXX XXX omanikuna registrisse kantud OÜ Intercorporate (IV kd, tl 14).

R.G ja P. Vares väidavad, et nemad on OÜ-ga Hamata seotud ainult niivõrd, et sõlmisid OÜ-ga Hamata tehingu OÜ Hamata varade ülevõtmise kohta. P. Varese ütluste kohaselt OÜ Intercorporate, mille juhatuse liikmeks oli P. Vares ja osanikuks R.G, võttis OÜ-lt Hamata kõik varad ja võlad üle. Millise lepingu alusel seda tehti, P. Vares ei tea, kuid lepingu sõlmimisel esindas OÜ-t Hamata kas A. M või M. M. OÜ Intercorporate poolt võttis otsuse vastu osanik R.G. Tasumiseks võttis R.G

eraisikuna laenu 200 000 krooni ja andis selle OÜ-le Intercorporatele. Maksti ka muudest vahenditest. Seejuures jäi P. Vares võlgu vastuse, kes OÜ Intercorporate nimel väljamakse tegi. Samas

teab, et OÜ Hamata poolt võtsid raha vastu A. M ja M. M. Maksmist tõendavate dokumentide asukohast ei tea P. Vares midagi, kuid OÜ Hamata dokumentide hulgas peaks olema kassa väljamineku orderid. Kõik varad, mis OÜ Intercorporate tegevuse lõpetamisel alles jäid, tagastati hankijatele (XIV kd, tl 23-29).

R.G ei kinnita, et oleks toimunud OÜ Hamata kõikide varade ja võlgade ülevõtmine. OÜ Intercorporate juhatuse liige sõlmis lepingu ainult OÜ Hamata kaupade ja riiulite ülevõtmiseks. Midagi ei fikseeritud, OÜ Hamata esitas ainult arve. Kuna oli vaja kaubanduspinda Kivilinna keskuses, siis

võttis OÜ Intercorporate üle OÜ Hamata rendipinna kohustusega tasuda ka OÜ Hamata võlgnevus. Läbirääkimisi peeti M. M, kes esindas OÜ-t Hamata juunini. Kaupade ja inventari eest maksmise kohta tuleb küsida P. Vareselt. R.G sõnul toimus osaline tasumine nii sularahas kui ka pangaülekandega,

pangalaen ja rendivõlg võeti üle ning tagastati hankijatele kaubad. P. Vares tasus OÜ Hamata esindajale M kui ka hankijatele. Hankijatele tasus kaupluse juhataja, kelle nime R.G ei tea. OÜ Intercorporate andis väidetavalt kaubad tagasi OÜ-le Hamata ning seejärel kaupluse müüja tagastas need kaubad OÜ Hamata hankijatele. OÜ Interorporate võttis üle ainult need OÜ Hamata võlad hankijatele, millised hankijad olid nõus jätkama tarneid OÜ-le Intercorporate. R.G sõnul oli tal A. M poolt väljastatud volitus esindada OÜ-t Hamata, pidada läbirääkimisi hankijatega (XIV kd, tl 81 pöördel-83).

Tunnistaja M.M. andis ütlusi, et ta müüs 2001.a. märtsis OÜ Hamata osa R.G-le ja Peeter

Varesele, kuid firma vormistati A.M. nimele. R.G ja P. Vares tulid koos OÜ Hamata kontorisse

ja soovisid OÜ Hamata osa osta. 2001.a. oli tegemist tegutseva äriühinguga, mis vajas täiendavaid investeeringud. M. M müüs firma, kuna puudusid vahendid investeerimiseks. Enne ostu-müügilepingu sõlmimist tutvusid R.G ja P. Vares firma majandusliku seisuga, nii varade kui ka kohustustega.

Vaatasid majandusaasta aruandeid, arvutist sai välja võtta nii kohustused kui ka varad. Lepingu

sõlmimise hetkel oli tasumata arveid, mille täpset suurust ei oska öelda ja oli pangalaen, mille tagatiseks oli maja Valgas. Kuna OÜ-l Hamata oli kohustusi ja firma vajas investeeringuid, oli firma

hinnaks 50 000 krooni, millise summa maksid R.G ja P. Vares osade kaupa.

Raamatupidamisdokumendid anti üle. Inventuuri müügi hetke seisuga läbi ei viidud, kuna R.G

ei pidanud seda vajalikuks. Kokkuleppe kohaselt pidi R.G esitama äriregistrisse avalduse juhatuse liikme muutuste kohta, kuid millegipärast ta ei teinud seda kohe, vaid alles pärast meeldetuletamist, kui M. M avastas, et on ikka veel äriregistri andmete kohaselt juhatuse liige (XII kd, tl 246-248).

Tunnistaja K.M. andis ütlusi, et tema töötas OÜ-s Hamata Tartu Kivilinna kaupluse juhatajana ja jäi

tööle ka pärast OÜ Hamata osa müümist. Firma müügi põhjuseks oli suurte kaubandusfirmade turuletulek, kuid kuna ta firma juhtimisega ei tegelenud, siis täpset põhjust öelda ei oska. Otseselt firma

müügi läbirääkimistest K. M osa ei võtnud, kuid tema teada osales läbirääkimistel ostja poolelt R.G

. Pärast osa müüki hakkas firmat juhtima R.G. R.G jagas korraldusi,

kellele tuleb arvete eest tasuda, kellelt kaupa tellida, ajas asju hankijatega, maksis palkasid, korjas

rahad kassast kokku. Lisaks sellele maksti R.G korraldusel raha isikutele, kes ei olnud

hankijateks. Ka P. Vares võttis kassast rahasid. Peeter Vares oli R.G jooksupoiss, kes täitis

R.G-lt saadud korraldusi. A.M. on tunnistaja paaril korral kontoris näinud, kuid A.M. ühtegi korraldust töötajatele ei andnud, OÜ Hamata igapäeva tööst osa ei võtnud. Mingil hetkel ilmus välja

üks OÜ Hamata hankijatest. Vaidlusest R.G-ga ilmnes, et OÜ Hamata on juba mõnda aega hoopis OÜ Intercorporate, kuigi kaupluses väljastati tšekke OÜ Hamata nimel. Vara võõrandamisest OÜ-le Intercorporate ei tea tunnistaja midagi, kuid vaidluses hankijaga võis R.G mainida midagi sellist (XII kd, 248 pöördel -250).

Tunnistaja J.I. andis ütlusi, et tema töötas OÜ-s Hamata raamatupidaja 2001.a. suveni. 2001.a. alguses toimus omanike vahetus ja tema teada sai uueks omanikuks A. M, mida nägi B-kaardilt. Nägi ka M

OÜ Hamata kontoris koos R.G ja Varesega vahetult peale ostu-müüki. Pärast osa ostu-müüki

andsid OÜ-s Hamata korraldusi R.G ja Vares. Kes R.G ja Vares OÜ-s Hamata olid, J.I. ei teA.M. äriühingu juhtimisest osa ei võtnud. Raamatupidajana nõudis I R.G-lt volitust, mis kinnitaks tema volitusi OÜ-s Hamata tegutsemiseks, kuid sellist volitust ei esitatud. M ei saanud vastavat volitust

nõuda, kuna tunnistaja ei teadnud M kontakte. Segadus OÜ Hamata juhtimisel oligi tunnistaja töölt lahkumise põhjuseks. Päevakassa toodi igal õhtul kauplusest kontorisse. Väljamaksete tegemiseks kassast andis korralduse kas R.G või Vares. Sularaha ei olnud raamatupidaja valduses ja sularaha

kassat raamatupidaja ei kontrollinud. Poe ja kontori arvutid olid ühendatud ja päevamüük kajastus arvutis. Tunnistaja tööloleku lõpu poole müüdi OÜ Hamata buss ja maja OÜ-le Intercorporate, mille

esindajaks B-kaardi järgi oli Vares. Müügist laekumisi ei toimunud, vähemalt ei ole raamatupidaja

näinud ei arvele ega ka kassasse laekumisi. 01.06.2001.a. OÜ Hamata poolt OÜ-le Intercorporate esitatud arvete kohta andis tunnistaja seletuse, et need arved on tema koostatud. Arved on koostatud arvetel näidatud kuupäeval ja arvete koostamiseks andis korralduse R.G, kelle kätte tunnistaja ka arved andis. Arved koostas raamatupidamises olevate andmete järgi – müüdi kogu kaup ja inventar, mis arvete koostamise hetkel OÜ-le Hamata kuulus. Nende arvete eest OÜ-lt Intercorporate laekumisi

ei toimunud. Kaupa ja inventari reaalselt kauplusest ära ei viidud, vähemalt kuni tunnistaja OÜ-s Hamata töötamise lõpuni (tunnistaja ei näinud seda) (XII kd, 250 -255).

Tunnistaja K.K. andis ütlusi, et tema oli OÜ-s Hamata müüjaks ning R.G ja P. Vares olid talle tööandjaks OÜ-s Hamata. 2001.a. mais, võis olla ka varem, tuli M. M kauplusesse ja teatas, et firmal on uus omanik ja tutvustas R.G, juures oli ka P. Vares. R.G oli uus ülemus ja P. Vares

oli tema jooksupoiss. Korraldusi andis ainult R.G. Pärast R.G tulekut jäid tööülesanded samaks, kuid töö läks pingelisemaks, kuna hankijad nõudsid raha. R.G ei vastanud telefonidele, vajutas telefoni lihtsalt kinni. Kassasse viidi sisse vihik, sest R.G käsul võtsid R.G ja Vares

kassast raha. Vihik viidi sisse selleks, et probleemide tekkimisel tõestada, et kassa klapib. Raamatupidaja pidi olema teadlik summadest, mis kassast välja läksid. See müüja, kes lõpetas päeva, vormistas ka kassa ja viis raha raamatupidamisse. See raha, mis kassast R.G-le ja Varesele välja maksti kajastati ainult vihikus, kuhu R.G ja Vares andsid raha kättesaamise kohta allkirja. Kassast seda raha läbi ei kantud. Juunis või juulis 2001.a. tuli Urmas poodi ja teatas, et ta muutis firma nime ja nüüd on firma nimi Intercorporate, kuid tšekid väljastati ikka Hamata nimel. Kõik isikud firmas jäid

samaks, muutus ainult nimi. A.M. nime on tunnistaja kuulnud. M kohta öeldi, et tema ongi tegelik

omanik, kuid töötajate jaoks oli ta variisik. A. M tunnistaja näinud ei ole. Pärast omanike vahetust hakkas firmal halvasti minema (XII kd, 255 -256).

17

Tunnistaja M.P. andis ütlusi, et tema oli OÜ-s Hamata müüja-kassapidaja, kes töötas OÜ-s Hamata 1999. a sügisest kuni 2001. a suveni, kas juuni või juulini kui OÜ Hamata asemel hakkas tegutsema OÜ Intercorporate. OÜ Hamata omanike vahetusest sai teada K.M. ja ühel hetkel tuli kauplusesse R.G

ja ütles, et on OÜ Hamata majandusjuhataja. Kõik tööüleanded andis R.G . Peeter Varese käis küll OÜ Hamata kontoris, kuid tema tööfunktsiooni OÜ-s Hamata tunnistaja ei tea. Iga päeva lõpus koguti kassaraha karpi ja viidi üles raamatupidamisse. Kassas oli raamat, kuhu kirjutati sisse summad, mis R.G kassast välja võttis. Info kassas peetavast raamatus olevatest andmetest jõudis raamatupidamisse, kas K. M või J. I vahendusel. OÜ-s Intercorporate korraldas tööd samuti R.G

. Septembris anti R.G korraldusel osadele firmadele kaupa tagasi. Intercorporate ajal pidid müüjad ise kassast palga võtma ja kassas olevasse vihikusse kirja panema. Kuigi I lahkus mingil hetkel firmast, käis ta raamatupidamist tegemas ka hiljem. I vormistas ka septembri palgad. Ta tegi

palgalipikud ja R.G lubas lipikul oleva summa kassast välja võtta. A.M. nime on tunnistaja kuulnud R.G telefonivestlustes, kuid kes see isik on, tunnistaja ei tea (XII kd, 256 pöördel -257).

Tunnistaja S.V. andis ütlusi, et tema töötas müüjana OÜ-s Hamata 1997. a septembrist kuni 2001. a

juulini. Suvel 2001. a nimetati OÜ Hamata ümber OÜ-ks Intercorporate. OÜ Hamata omanike vahetusest sai tunnistaja teada sel moel, et R.G tuli kauplusesse ja teatas, et tema on nüüd uus ülemus. Vares ja R.G käisid koos Kivilinna kaubanduskeskuses ja jäi mulje, et nad töötavad koos. Vares tõi kauplusesse kaupa. Kassas peeti vihikut, kuhu ühele poole pandi kirja päevakassa ja teisele poole väljamaksed. A. M nime olen kuulnud, aga isikut näinud ei ole (XII kd, 257 pöördel -259).

Tunnistaja A.P. andis ütlusi, et töötas OÜ-s Hamata 2001. a juunini. 2001. a märtsis-aprillis müüs M.

M firma ära ja peale seda tulid OÜ-sse Hamata R.G ja P. Vares, kes juhtisid edasi firmat. Suvepoole hakkas poest kassast raha välja minema – maksti Varesele ja R.G-le, tunnistaja sai poe kassast oma lõpparve kätte. See müüja, kes päeva lõpus kassa lõpetas, viis kassasse kogunenud raha üles kontorisse. A. M nime on tunnistaja küll kuulnud, aga ei tea, millega seoses (XII kd, 259 -260).

Tunnistaja E.M. andis ütlusi, et töötas 2001.a. septembri lõpust kuni 2001.a. novembrini, s.o. poe

kokkupakkimiseni OÜ-s Intercorporate kaupluse juhatajana. R.G ja P. Vares olid OÜ-s Intercorporate ülemused, suhtles nendega tööalaselt iga päev. R.G oli firma omanik, kes võttis tunnistaja tööle. Lepinguid allkirjastas P. Vares. Kaupa tellis tunnistaja koos P. Varese ja R.G-ga. Läbirääkimisi hankijatega pidasid mõlemad, nii P. Vares kui ka R.G. Kassarahad viis tunnistaja

iga päeva lõpus kontoris olevasse seifi, kust R.G ja Vares need rahad ära võtsid ja väidetavalt panka viisid. R.G ja Varese telefonijuttudest hankijatega kuulis tunnistaja, et Vares ja R.G olid OÜ Hamata üle võtnud ja nad väitsid, et on nõus maksma OÜ Hamata võlgu. Need olid jutuajamised, kui oli vaja kaupa tellida. Tehti ka maksegraafikuid. Kas tegelikult võlgu ka tagasi maksti, tunnistaja ei tea. Hankijad helistasid poodi ja otsisid telefoni teel R.G taga. Müügiesindajad käisid kohapeal

raha küsimas. Osad hankijad viisid kauba ära – Arcogren, Juvest Baltica ja üks Pärnu firma, vist Kodulux. Osa kaupa pandi koristusruumi. Müüdud kaup ja kaubajääk kajastus arvutis. Inventuuri poe sulgemisel ei tehtud (XIII kd, 39 -41).

Tunnistaja V.P. andis ütlusi, et tunneb R.G ja P. Varest seoses sellega, et mõlema isiku näol on tegemist Pärnu inimestega ja R.G oli klassivend 9 klassi. A. M on naaber. OÜ-st Hamata teab seda, et sellel äriühingul oli kaks kodutarvete kauplust – üks Narvas ja teine Tartus. Sellest on A.M. väidetavalt tunnistajale rääkinud. Tunnistaja andis ütlusi, et on esindanud OÜ-t Hamata volikirja alusel autoregistrikeskuses ühe bussi ostu-müügitehingul. Toimus ainult vormistamine, raha maksmisest ei tea midagi, tema ei ole kelleltki raha vastu võtnud. Kellelt korraldus tuli lepingu sõlmimiseks, tunnistaja ei tea – oli lihtsalt volitus. A.M. ei saanud ise vormistada, kuna oli merel. Sõiduki ostu-müügi (omaniku

18 vahetuse) lepingu täitis Peeter Vares, kust andmed sai ei tea. Esmalt vastas tunnistaja, et ei tea, et oleks esitanud ARK-ile avalduse tehnilise passi duplikaadi väljastamiseks. Pärast vastava avalduse (XI kd tl 117-118) avaldamist vastas V. P, et on vastava avalduse teinud, et see on tema poolt koostatud, kuid

see on kirjutatud sama käekirjaga, mis ostu-müügiavaldus, seega hoopis Peeter Varese poolt. Tunnistaja ei mäletanud, kellelt ta sai teada, et auto tehniline pass on kadunud. Tehnilise passi taotles Tartus ja tegi seda koos P. Varesega. Tartus ARK asukohta tunnistaja kirjeldada ei osanud. Veel väitis V. P kohtus, et ta ei ole OÜ Hamata juhtimisorganitesse kuulunud – juhatuse liikmeks ei ole olnud, kuid on olnud OÜ Hamata esindajaks pankrotimenetluses. Tema käest küsiti raamatupidamise dokumente, kuna need olid tema käes. Dokumendid sattusid tunnistaja kätte, kuna A.M. oli merel ja tunnistaja ajas asju edasi OÜ-s Hamata. Kes ettepaneku OÜ Hamata asjade ajamiseks tegi, tunnistaja ei tea. Kas A. M tegi vastava ettepaneku, tunnistaja samuti ei tea. OÜ-st Hamata kedagi teist ei tea kui ainult A. M. Tunnistaja käes oli mingi raamatupidamisdokument ja veel mingi paber, kuid kust need tema kätte said, tunnistaja ei tea. Juhatuse liikme kohustusi ei tea. OÜ-ga Hamata seoses on tunnistaja käinud Otepääl notari juures sõlmimas aktsiate ostu-müügilepingut. Omandas aktsiad M, mille hinda ei

mäleta ja kellele maksis samuti ei mäleta. OÜ Hamata omandamisel töötas Pärnu kalatööstuses ja kavatses OÜ-t Hamata juhtida sellisel viisil, et käib korra kuus Tartus. Reaalselt ei saanudki äriühingut juhtida, kuna enne kuulutati pankrot välja. Enne ostu-müüki firma majandusliku seisuga ei tutvunud.

Mingeid pabereid vaatas, aga mida, ei tea. Raamatupidamise dokumente üle ei antud ja raamatupidamisest midagi ka ei jaga. IV kd tl 19-22 olevad OÜ Hamata bilansi ja hankijate nimekirja

esitas kohtule, kuid kust ta need dokumendid sai, tunnistaja ei tea, vist sai A. M. OÜ Hamata omandamisel vist toimus mingi majandustegevus – majatarvete müük Tartus ja Narvas. Kui tunnistaja sai juhatuse liikmeks, ei juhtinud keegi OÜ-t Hamata.

Põlva notar Ere Kürsa tõestatud OÜ Hamata juhatuse liikme V.P. avalduses Tartu Maakohtu Registriosakonnale (VI kd, tl 82), V. P avaldab, et 05.10.2001.a. toimus osanike koosolek, kus otsustati kutsuda tagasi OÜ Hamata juhatuse liige A.M. ja määrata uueks juhatuse liikmeks V. P. Esialgu V. P

ei väitis, et tema ei ole OÜ Hamata juhatuse liige olnud, ei ole vastavat nõusolekut andnud, vaid

notaribüroos toimus ainult „aktsiate“ ost-müük. Samuti ei osanud V.P. seletada, miks teda kutsuti

pankrotimenetlusse, kuigi pankrotimenetluses esines ta võlgniku esindajana. Nimetatud asjaolud

kinnitavad, et V.P. ei olnud huvitatud OÜ Hamata osade omandamisest ja juhatuse liikmeks

hakkamisest, vaid ta täitis 3.isiku tellimust, olles tankistiks. Kuigi V.P. ei esitanud juhatuse liikme

muutmise avaldust Tartu Maakohtu Registriosakonnale vastava kande tegemiseks, algasid tema volitused osanike koosolekul A. M tagasikutsumisest ja V. P juhatuse liikmeks valimisest. OÜ Hamata nimel toimingute tegemisel oleks tal endal olnud formaalne õigus otsustada OÜ Hamata varade saatuse üle. V. P õigustab aga tehingu tegemist ainult volikirja olemasoluga, mille õigsuses ta on ise kahelnud A.M. eemalviibimise tõttu ja volikirjal oleva A.M. allkirja erinevuse tõttu A.M. tegelikust allkirjast. Samuti ei ole teda huvitanud OÜ Hamata vara müügist laekuvad vahendid, väites, et see ei olnud tema

asi. Mõlema ARK-ile esitatud avalduse visuaalsel vaatlusel võib öelda, et need on kirjutatud ühe ja

sama isiku poolt. V.P. poolt kirjutatud osa sõiduki tehnilise passi duplikaadi väljastamise põhjuste kohta ei lange kokku ülejäänud avaldusel oleva käekirjaga. Järelikult on ülejäänud tekst kirjutatud P. Varese kui ostja esindaja poolt. V.P. ütlustest nähtuvalt ei huvitanud teda üldse milliseid toiminguid ta ARK-is tegi, vaid andis ainult erinevatele avaldustele allkirju ja täitis talle antud korraldusi. A.M. eitab vastavate volituste andmist V.P. .

Tunnistaja A.M. oli äriregistri kande kohaselt OÜ Hamata osanik ja juhatuse liige (IV kd, tl 28-29).

Osa ostu-müügileping M.M. ja A.M. vahel on sõlmitud 22.03.2001.a. OÜ Hamata kõikide osade omandamise kohta A.M. poolt (IX kd, tl 45-46). Samal päeval on A.M. andnud nõusoleku OÜ Hamata juhatuse liikme kohale asumiseks (IX kd, tl 47). A.M. ütluste kohaselt tuli ta Tartusse tollimaaklerina tööle OÜ-sse Silberg, kus töötas veebruarini 2001.a. Pärast seda läks merele tööle. Töö

19 merel nägi välja selliselt, et 1-1,5 kuud merel ja seejärel sama palju vaba aega. Ta tahtis lisatööd ja R.G-lt tuli pakkumine hakata OÜ Hamata juhatuse liikmeks. OÜ Hamata ostmiseks läbirääkimisi ei pidanud, kui palju firma maksis, tunnistaja ei tea. Firma eest maksis R.G, tema oligi tegelikuks omanikuks. Kas P. Vares OÜ-ga Hamata seotud oli, tunnistaja ei tea, kuid P. Vares on vist tegelenud

OÜ Hamata kaupade veoga ja Hamata bussi kasutas ka. Pangas avatud arveldusarve kasutamiseks

sõlmitud deebetkaardilepingu ja selle alusel saadud kaardid andis tunnistaja R.G kätte.

Raamatupidamise dokumendid ei ole kunagi tunnistaja valduses olnud. Ühtegi hankelepingut ei ole

tunnistaja sõlminud, äriühingu juhtimisega ei ole tegelenud. R.G soov oli müüa OÜ-le Hamata kuuluv kinnistu OÜ-le Intercorporate, millise äriühinguga oli ka R.G seotud. Ostja ei tasunud OÜ-

le Hamata midagi. Notari juures käis koos R.G-ga. Mingil ajal tekkisid probleemid, kohtutäitur hakkas helistama, asi tundus imelik. Tunnistaja pöördus R.G poole, et ei taha juhatuse liige olla. R.G leidis uue juhatuse liikme – V.P. . Juhatuse liikme ümbervormistamiseks käisid notari juures, kuid kuna M ei teadnud, et vastavad dokumendid tuleb saata äriregistrisse, jäi juhatuse liikme vahetus

äriregistris vormistamata. OÜ Hamata kaupade saatusest ei tea midagi, ei ole andnud korraldusi kaupade müümiseks OÜ-le Intercorporate, samuti ei ole teinud tehinguid kaubabussiga. Tunnistaja ütluste kohaselt pidi ta kedagi OÜ-ga Hamata seoses volitama, kuid ei mäleta keda, pigem

R.G . Kõikidele paberitele kirjutas alla R.G soovil. I kd, tl 113 asuv volikiri, millega

A.M. volitab P. Varest esindama OÜ-t Hamata kõikides õigustoimingutes, võib olla tema poolt allkirjastatud, kuivõrd allkiri on sarnane tema allkirjale. Samas ei mäleta P. Varesele volituse andmist.

Pigem oli tegemist firma blanketiga, kuhu A.M. R.G korraldusel allkirja andis. Tunnistaja

kinnitas eeluurimisel antud ja kohtuistungil avaldatud ütluste õigsust, et kohe peale OÜ Hamata juhatuse liikmeks saamist andis ta R.G korraldusel viimasele volituse, P. Varest ei ole kunagi volitanud (XIII kd, tl 97-101).

Uuritud tõenditega on tõendatud süüdistatavate süü omastamises. Olenemata sellest, kas A.M. allkirjastas ja väljastas OÜ Hamata esindamiseks volikirja R.G-le või P. Varesele, ei ole selles väljendatud tahteavaldusel õiguslikke tagajärgi. TsÜS § 117 lg 1 kohaselt on esindusõigus õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. TsÜS

§ 118 lg 1 kohaselt toimub volituse andmine esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. A.M. OÜ Hamata

osanikuks ja juhatuse liikmeks saamise asjaolud annavad tunnistust sellest, et A.M. ei soovinud tegelikult täita juhatuse liikme ülesandeid. Ta võttis juhatuse liikme kohustused vastu soovimata OÜ Hamata nimel majandustegevusega tegeleda. OÜ Hamata nimel pidid tegutsema R.G ja P. Vares. See asjaolu oli teada juba enne A.M. juhatuse liikmeks saamist. A.M. osanikustaatuse

saamisega omandasid R.G ja Vares OÜ Hamata üle kontrolli. Volitus(t)e väljastamisel ei avaldanud ega väljendanud A.M. enda tahet ja soovi, vaid täitis R.G korraldusi, teadmata

nende tegelikke eesmärke. Volitusi oli U. Velletsele ja P. Varesele vaja selleks, et vajadusel (kui

kellelgi peaks esindusõiguse olemasolus tekkima kahtlus) näiliselt tekitada juriidiliselt korrektne olukord äriühingu nimel tegutsemiseks, samas aga vältida juhtorgani liikmele kaasnevat vastutust

21.05.2001.a. omandas R.G Francoberg OÜ-lt Intercorporate OÜ osa (XI kd, tl 100-103); 16.05.2001.a. kutsus OÜ Intercorporate osanik Peeter Järve ennast juhatuse liikme kohalt tagasi ja valis uueks juhatuse liikmeks Peeter Varese. 21.05.2001.a. osanike koosolekul määrati muuhulgas uueks OÜ

Intercorporate asukohaks Tallinna mnt 41, Narva (IX kd, tl 98), s.o. OÜ Hamata Narva kaupluse aadress. Tunnistaja Peeter Järve (OÜ Intercorporate juhatuse liige kuni 16.05.2001.a.) ütluste kohaselt

ei olnud tema kuni juhatuse liikme vahetuseni teinud ühtegi tehingut, samuti ei volitanud ta kedagi esindama OÜ-t Intercorporate.

20

Kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajad, nii OÜ Hamata töötajad kui ka hankijate esindajad on

nimetanud OÜ Hamata nimel tegutsejatena R.G ja P. Varest. OÜ Hamata on omandatud

variisiku A.M. nimele, kes on ka firma varijuhatajaks, kuid kes tegelikult OÜ Hamata tegevusest midagi ei tea. R.G ja P. Varese eesmärgiks on olnud majandusraskustes OÜ Hamata varatuks muuta OÜ Hamata vara teise R.G ja P. Varese omandatud äriühingusse OÜ-sse Intercorporate kantimise teel. Samas varjata enda isikut OÜ Hamata tegelike juhtidena, et vabaneda juhatuse liikme staatusega kaasnevast vastutusest ning varjata OÜ Hamata seotust OÜ-ga Intercorporate (lähikondsust), et välistada vara tagasivõitmise võimalused pankrotimenetluses. OÜ Hamata ülevõtmise soovi kinnitab

asjaolu, et kohe peale OÜ Hamata omandamist võttis OÜ Intercorporate üle Narva kaupluse ja OÜ

Intercorporate asukohaks on saanud OÜ Hamata kaupluse aadress (Narva, Tallinna mnt 41). Kuigi ametlikult on osanik R.G muutnud OÜ Intercorporate asukohta alles 21.05.2001. a, on P. Vares

OÜ Intercorporate nimelt P. Järve allkirja võltsides sõlminud lepingud 16.04.2001. a AS-ga Timo-

Keraamika, 27.03.2001. a Hackmann Eesti AS-ga ja 17.04.2001.a, AS-ga Arkogren. Sõlmitud lepingute alusel müüjad on väljastanud arvetega OÜ-le Intercorporate kaupa Narvas asuvasse endisesse

OÜ Hamata kauplusesse [AS Arkogren arve-saatelehed 49550 24.04.2001.a. ja 50754 22.05.2001.a. (VI kd, tl 15-18); AS Timo-Keraamika arved nr 1712 19.04.2001.a. ja 1781 24.05.2001.a. (VI kd, tl

149) ning Hackman Eesti AS arve nr 102836 03.04.2001.a (VII kd, tl 36-37)]. Kuna hankijate

esindajate ütluste kohaselt OÜ-le Hamata kauba hankimisega tegeles põhiliselt R.G ning vähemalt esialgu on OÜ Intercorporate nimel hankelepingud sõlminud P. Vares, siis hankijad ei saanud arugi, et tegelikult tegutsevad mõlema äriühingu nimel samad isikud. Nad olid viidud süüdistatavate poolt eksimusse. Süüdistatavad väidavad, et nende eesmärk oli tavapärane majandustegevus, milleks OÜ Intercorporate

ostis kõik OÜ Hamata varad (arved nr 20 01.06.2001.a. kauba müügi kohta ja nr 21 01.06.2001.a.

inventari müügi kohta) ning P. Varese selgituse kohaselt võtsid üle ka kõik võlad. Asjaolu, et OÜ Intercorporate ei võtnud OÜ Hamata võlgu üle kinnitab ka see, et hankijatele on tagastatud kaupu nii OÜ Hamata kui ka OÜ Intercorporate nimel, mis kinnitab, et hankijad, kellele oli OÜ Hamata võlgu,

said kaupu tagasi Hamata nimelt ja kellele oli võlgu OÜ Intercorporate, said kaupu tagasi OÜ-lt Intercorporate. Sellist lepingut, millest nähtub, et OÜ Intercorporate võtab üle kõik OÜ Hamata võlad, ei eksisteeri. Samuti ei ole pankrotimenetluses nimetatud lepingut keegi esitanud ega sellise lepingu

olemasolu maininud. Ettevõtte üleminekut või äriühingute ühinemist äriseadustiku mõttes ei ole

toimunud. Enamus hankijatest (kriminaalasjas tuvastatud 31 hankijat, kelle nõuded on pankrotimenetluses tunnustatud) ei teadnud OÜ Intercorporate poolt võlgade ülevõtmisest midagi ning võla ülekandmise lepingud on sõlmitud ainult kolme hankijaga 13.08.2001.a. AS-ga Arkogren (IV kd, tl 60-61), 06.08.2001.a. AS-ga Juvest Baltica (IV kd, tl 203-204), mille allkirjastamist A.M. eitab ja 25.07.2001.a. OÜ-ga Lõuna-Eesti Kaubavahetus (VIII kd, tl 144). Eelnimetatutele lisaks on sõlmitud võla ülekandmise leping ka AS-ga Astri&AV, kuivõrd OÜ Intercorporate soovis edasi tegutseda samal

rendipinnal, kus oli eelnevalt tegutsenud OÜ Hamata. Lisaks kirjalikele lepingutele võla ülevõtmise kohta, väitsid R.G ja P. Vares mõnedele hankijatele nagu Ärieksperdi AS esindajale V.R.e, OÜ Antiaris osanikule K.T. (XII kd, tl 279 pöördel – 280) ka suuliselt, et OÜ Intercorporate on OÜ Hamata võlad üle võtnud. Seda asjaolu kinnitavad eelnimetatud tunnistajate ütlused. Tegelikkuses oli tegemist pettusega, et samadelt hankijatelt OÜ-le Intercorporate kaupa saada. Kauba tarnete jätkumise eesmärgil

võlgade väidetavat ülevõtmist kinnitas R.G ise oma ütlustes. Kuigi OÜ-ga Intercorporate on

sõlmitud eelnimetatud võla ülekandelepingud, ei ole nende lepingute alusel hankijatele tasutud ja oktoobrist 2001.a. OÜ Intercorporate enam Kivilinna Kaubanduskeskuses ei tegutsenud. AS Astri&AV

on 01.06.2001.a. OÜ-ga Intercorporate sõlmitud rendilepingu (VIII kd, tl 183-186) ühepoolselt üles

öelnud seoses rendivõlaga alates 01.10.2001.a. (VIII kd, tl 88). Kuigi väidetavalt müüdi kõik OÜ

Hamata kaubad ja inventar 01.06.2001.a. OÜ-le Intercorporate ja OÜ Intercorporate võttis üle OÜ Hamata rendipinna, tellisid P. Vares ja R.G jätkuvalt hankijatel kaupu nii OÜ Hamata nimel kui

21

ka OÜ Intercorporate nimel, jättes kaupade eest tasumata. Mõningal määral said hankijad OÜ-lt Intercorporate viimasele müüdud kaupu tagasi – AS Eesti Pliiats 1474.90 krooni eest (kaupu oli tellitud

ca 7000 krooni eest; AS ECT Kodu 17 758.50 krooni eest (VII kd, tl 96, 98-103, 104); AS Timo Keraamika 08.10.2001.a. arve nr 2103 alusel 5325 krooni eest (VII kd, tl 136-139); AS Abestock 6466.

54 krooni eest (kauba tagastusakt 03.10.2001); Sandmani Grupi AS 9997. 75 krooni (kauba üleandmisakt 02.10.2001); Anava Eesti AS-le 5736.70 krooni eest (kauba tagastusakt 19.10.2001); AS- le Siker 643.10 krooni eest (kauba üleandmisakt 09.10.2001); AS-le Jats 1783.30 krooni eest (kauba tagastusakt 03.10.2001); OÜ-le H.S.Trending 4067.22 krooni (kauba üleandmisakt 02.10.2001); AS-le Maxton 4924. 50 krooni eest (kauba üleandmisakt 02.10.2001); OÜ-le Patareiekspert 10 001.15 krooni

eest (kauba tagastusakt 03.10.2001); AS-le Calvor 16 458.75 krooni eest (kauba üleandmisakt 02.10.2001); Gauruse Fotokaubanduse AS-le 3 446.89 krooni eest (kauba üleandmisakt 02.10.2001). OÜ Hamata nimelt on kaupu tagastatud AS-le ETC Kodu 05.09.2001.a. arve nr 5179 alusel (VII kd tl 75-77); Trideston Hulgi OÜ-le 73 322.20 krooni eest 15.10.2001.a. saatelehtede alusel (XIII kd tl 212-

225); AS-le Abestock 4809. 10 krooni eest, millega likvideeriti OÜ Hamata võlg (AS Abestock

tõendus 03.10.2001.a.); Sandmani Grupi AS (tõendus 02.10.2001). Pärast väidetavalt OÜ-lt Hamata kaupade ja võlgade ülevõtmist seisuga 01.06.2001.a. on OÜ Hamata nimel kaupu ostetud järgmistelt äriühingutelt OÜ-lt Sinine Seitse 22.06.2001.a.arve nr 334 (VIII kd, tl 135), 28.06.2001.a arve nr 335

(VIII kd, tl 136); AS-lt Reede Kaubakontor 14.06.2001.a. arve nr 892 (VIII kd, tl 33-38), 17.juuli 2001.a. arve nr 1064 (VIII kd, tl 39-44); AS-lt ETC Kodu 12.07.2001.a. arve nr 4114 (VII kd, tl 70-71), 26.06.2001.a. arve nr 3694 (VII kd, tl 72-74); OÜ-lt Manilla 22.06.2001.a. arve-saateleht nr 49 (VII kd,

tl 152); Reiw-Elektroonika AS-lt 08.06.2001.a. arve nr 017849 (VII kd tl 3); Juvest Baltica AS-lt

08.06.2001.a. ja 05.07.2001.a. arvete nr 1846 ja 2159 alusel (VII kd, tl 216-218); AS-lt Arkogren 04.06.2001.a. arve nr 51332, 05.06.2001.a arve nr 51388, 15.06.2001.a arve nr 51966, 15.06.2001.a. arve nr 51984, 21.06.2001.a.arve nr 52265, nr 52268, nr 52270, 04.07.2001.a nr 52746, 52756, 52757, 52762, 17.07.2001.a. nr 53377, 18.07.2001.a. nr 53413 alusel (IV kd, tl 24-35), OÜ-lt Trideston Hulgi 08.06.2001.a. arve nr 1369 alusel (XIII kd, tl 226-227). Samuti on antud hankijatele OÜ Hamata nimel lubadusi tasuda võlgnevus, näiteks 18.06.2001.a. AS-le Timo Keraamika (VI kd tl 128). Samuti varjati nii töötajate kui ka hankijate eest fakti, et väidetavalt on OÜ Intercorporate üle võtnud OÜ Hamata ja osadele hankijatele väitis R.G, et pole üldse OÜ-ga Hamata seotud. R.G ja P. Varese poolt

vara omastamist kinnitab asjaolu, et OÜ Intercorporate ei tasunud OÜ-lt Hamata saadud kaupade, inventari ja kaubabussi eest ja OÜ-l Intercorporate puudusid ka vahendid tasumiseks. P. Varese ja R.G

ütlused, et tasuti R.G poolt laenatud vahendite arvelt A.M. ile või M. M, ei ole tõendatud. A.M. ei kinnita raha saamist, M.M puudusid tehingu tegemise hetkel volitused müüa OÜ Hamata vara ja ei ole ka tõendeid, et M. M oleks tegutsenud OÜ Hamata nimel pärast osade müüki ja juhatuse liikme kohalt tagasiastumist. Puuduvad tasumist tõendavad dokumentaalsed tõendid. Kaitsja

poolt esitatud OÜ Hamata kviitungid sissetuleku orderitele nr 82, nr 92 ja nr 93 kokku summas 108 137.05 krooni ei kinnita 01.06.2001.a. arvete nr 20 ja 21 eest tasumist, kuivõrd nendelt ei nähtu,

mille eest on tasutud. Tunnistaja J. I, kes oli raamatupidaja, ütluste kohaselt OÜ Hamata kauba ja inventari kohta esitatud arvete eest ei tasutud. Hankijatele väärinformatsiooni avaldamine – oma seotuse varjamine OÜ-ga Hamata, probleemide tekkimisel OÜ-ga Intercorporate seotuse eitamine ka selle äriühinguga, oma töötajatele informatsiooni

avaldamata jätmine uue äriühingu nimel tegutsemisest, samuti hankijate teavitamata jätmine OÜ Intercorporate poolt väidetavate võlgade ülevõtmisest on muuhulgas tõenditeks, et OÜ Hamata varade

eest ei olnud plaaniski tasuda. Vaatamata OÜ Hamata võlgade väidetavale osalisele ülevõtmisele, võlgu hankijatele ei tasutud ja see ei olnudki eesmärgiks. Eesmärk oli saada OÜ Intercorporate nimel OÜ Hamata hankijatelt võimalikult palju kaupa nii OÜ Hamata kui ka OÜ Intercorporate nimel, kaup lühikese aja jooksul maha müüa ja müügist laekunud raha endale jätta.

22

Kauba hankimist OÜ-le Hamata selle eest raha saamata tõendavad tunnistajate K.T. (XII kd, tl 279 pöördel – 280), A.N. (XII kd, tl 280 – 281), A.H. (XII kd, tl 281 pöördel – 283), T.R. (XII kd, tl 283 – 284), E.L. (XII kd, tl 284 pöördel – 287), A.Õ. (XII kd, tl 289– 290), Tunnistajate, kes töötas OÜ Hamata kaupluses müüjatena, Katrin Koori (XII kd, tl 287 pöördel), M.P. (XII kd, tl 257 pöördel), A.P. (XII kd, tl 259 pöördel) ütlustega on tõendatud, et R.G võttis suvest alates poe kassast raha. Sularaha, mis päeva lõpul kassasse jäi, viidi väidetavalt Hamata

kontorisse. Alates juunikuust on oluliselt vähenenud OÜ Hamata arveldusarvele (XI 20-53) laekuva sularaha hulk ning ka tasumised hankijatele. OÜ Intercorporate arveldusarve (XI kd tl 20-53 + kaitsja

poolt lisatud väljavõte vahemiku 30.01.2001 – 15.08.2001.a. kohta) analüüsist nähtub, et arvelduskontole teevad kuni augustini 2001.a. sissemakseid Olga Rõbina ja Liidia Jermolajeva, kes olid esmalt OÜ Hamata ja siis OÜ Intercorporate Narva kaupluse müüjad. Asjaolu, et tegemist oli Narva kaupluse töötajatega, on tõendatud Maksu- ja Tolliameti poolt edastatud informatsiooniga nende isikute

eest tulu- ja sotsiaalmaksu maksmise kohta nimetatud äriühingute nimelt. Maksed, mis on OÜ

Intercorporate arvelduskontole laekunud, on sellises suuruses, mis ilmselgelt ei oleks võimaldanud

tasuda OÜ-le Hamata kauba ja inventari eest. Seejuures võetakse suur osa rahast arveldusarvelt

sularahas välja või kasutatakse ilmselgelt mitte OÜ Intercorporate majandustegevuslikul eesmärgil,

näiteks on tasutud toitlustus- ja majutusettevõtetes või sellistes kauplustes (nt Extreme Sport), mis

ilmselgelt ei seostu OÜ Intercorporate tegevusega. Kontolt ei nähtu, et oleks tehtud selliseid

väljamakseid, mis seostuks kaupade hankimise või muu majandustegevusega. OÜ Intercorporate arveldusarvelt ei nähtu mitte ühtegi makset OÜ-le Hamata, mis seostuks kauba, inventari, kinnistu või

kaubiku eest tasumisega. Vastupidi OÜ Hamata on tasunud OÜ-le Intercorporate kolmel korral selgitusega arve eest kokku summas 17 500 krooni, millistele maksetele on raamatupidaja teinud juurde

küsimärgid ja märke laen, mis viitab sellele, et väljamaksed on tehtud ilma arveta ning raha

väljaviimise eesmärgil. Pärast kaupade, vara võõrandamist OÜ-le Intercorporate, on see omakorda võõrandatud OÜ Intercorporate majandustegevuse käigus, kuid jaemüügist laekuv raha ei ole jõudnud ei OÜ-sse Intercorporate ega OÜ-sse Hamata. OÜ Intercorporate arvelduskonto analüüs lükkab ümber R.G väited, et OÜ-le Hamata tasuti ka ülekande teel. Kriminaalasjas uuritud tunnistajate ütlused kinnitavad, et OÜ Hamata faktiliseks juhiks, kes korraldas

äriühingu igapäevast majandustegevust, oli R.G . Tal olid OÜ-s Hamata juhtimisalased ja

materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ülesanded. Samuti tegutses OÜ Hamata nimel ka

P. Vares, kuid peamiselt R.G korralduste alusel. R.G ja P. Varese näol oli tegemist

ühiselt kooskõlastatult tegutsevate isikutega, kelle eesmärgiks oli saada OÜ Hamata vara OÜ Intercorporate kontrolli alla. OÜ Hamata vara, mille R.G koos P. Varesega omastas vara OÜ-le

Intercorporate nn ümberkantimise teel, oli R.G ja Varese korralduses. Peeter Vares võimaldas ümberkantimiseks kasutada tema ja R.G poolt juhitavat ja R.G-le kuuluvat äriühingut OÜ

Intercorporate. Samuti korraldas P. Vares R.G korralduses oleva vara müüki, organiseerides V.P. poolt kaubiku Ford Transit müügi ja ARK Pärnu büroos ümberregistreerimise OÜ Intercorporate nimele, kusjuures kaubiku eest OÜ-le Hamata tasu ei laekunud.

Tunnistaja V.P. ütluste usaldusväärsus seati kohtulikul arutamisel kahtluse alla. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldati tunnistaja eeluurimisel antud ütlused osaliselt X kd, lk 41, 42- 44 ja XI kd, 136-138. V.P. väitis, et 16.11.2005.a. ülekuulamisel politseiametnik mõjutas teda andma ütlusi R.G vastu, samas ei osanud ta välja tuua, mida politseiametnik siis rääkida käskis. Samas

08.04.2002.a. ja 03.05.2006.a. toimunud ülekuulamistel ei toimunud mõjutamist. Viimati nimetatud

ülekuulamistel tunnistaja poolt antud ütlused langevad aga kokku 16.11.2005.a. ülekuulamisel räägituga (XII kd, tl 272 -279). Tunnistaja ebausaldusväärsete ütluste tõttu tuleb tema ütlused jätta teo tehioludes kõrvale. Tunnistaja V.P. ütlused tõendavad Peeter Varese tegevust seoses OÜ-ga Hamata ning koosmõjus A.M. ütlustega on tõendavad R.G seost OÜ-ga Hamata. Sellest omakorda on alust järeldada viimaste poolt süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemist.

23

R.G ja P. Vares panid riisumise toime otsese tahtlusega KrK § 8 lg 1 mõttes. Mõlemad isikud

olid seotud OÜ Hamata ja Intercorporate majandustegevusega, mis andis neile teadmised mõlema

äriühingu majanduslikust ja varalisest seisust, kuid OÜ Hamata töötajate ütlustega on tõendatud, et P. Vares iseseisvalt ei võtnud vastu otsuseid OÜ-ga Hamata ega Intercorporate seonduvalt, vaid täitis talle R.G poolt antud korraldusi. See annab alust väita, et OÜ Hamata vara ei olnud P. Varese

korralduses, vaid U. Velletse korralduses, kes otsustas vara saatuse oma äranägemise järgi. Nende eesmärgiks oli tellida OÜ Hamata nimel nii palju kaupu kui võimalik, mitte ennast siduda selle äriühinguga, mida kinnitab OÜ Hamata vormistamine variisikute nimele, müüa kaubad edasi OÜ-le Inercorporate, jätta nende eest maksmata ja omastada kaupade müügist saadavad vahendid. Mõlemad süüdistavad, teades OÜ Intercorporate võimatust tasuda kaupade eest ja soovideski jätta kaupade eest

tasumata, nägid ette kahju tekkimise OÜ Hamata võlausaldajatele ja vastavalt enda varalise seisu paranemise, kuivõrd OÜ Intercorporate nimel kaupu müües läksid kaupade müügist saadud vahendid R.G ja P. Varese valdusesse. KarS § 16 lg 2 mõttes on R.G ja P. Vares teo toime pannud kavatsetult.

Nii kohtueelses menetluses kogutud kui ka kaitsjate kohtuistungil esitatud dokumentaalsed tõendid,

samuti tunnistajate ütlused tõendavad asjaolu, et OÜ Hamata majandustegevus läks üle OÜ-le Intercorporate. Üleminek toimus ajal, kui OÜ- Hamata oli faktiliselt juba süüdistatavate ettevõte ja nad

tegutsesid seal. Kõige selgemalt väljendub süüdistatavate tahe eemalduda OÜ Hamata kohustustest KrK § 179 järgi esitatud süüdistuses kirjeldatud tegudes. Nad tegid kõik selleks, et eitada nende OÜ-ga

Hamata seotud kohustusi. Teo toimepanemise ajal kehtinud ÄS § 5 lg 2 redaktsioonis oli eesmärk

silmas pidada võlausaldajate ja äriühingu töötajate huve. Koos ettevõtte üleminekuga läksid

kohustused üle automaatselt. Asjaolu, et süüdistatavad täitsid kohustusi panga ees, ei tõenda nende tahet täita kõiki kohustusi, eelkõige kohustusi võlausaldajate ees. R.G-le ja Peeter Varesele esitatud süüdistus R.G-le usaldatud ja tema korralduses oleva võõra vara riisumise suures ulatuses on tõendatud. Nad panid teo toime koos grupis ja eelnev omastamine annab mõlemale korduvuse. R.G eelnes omastamisele ja kelmus. Seega esineb

mõlemal süüdistataval kolm koosseisulist raskendavat asjaolu: 1) tegude toimepanemine grupis; 2)

Peeter Vares isikuna, kes on varem toime pannud omastamise ja R.G isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ja omastamise. Alates 01.09.2002. a vastab tõendatud kuriteole KarS § 201 lg 2 p 1, 2, 4 järgi kvalifitseeritav kuritegu,

s.o. valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise, suures ulatuses ja grupi poolt. Seadusemuudatuse tõttu langeb R.G ära vastutust raskendava koosseisulise asjaoluna varem toimepandud kelmus, kuid KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud vastutust raskendav asjaolu

jääb mõlemal süüdistataval, selleks esimene varasem omastamine. Omastamise suur ulatus jääb püsima ka KarS § 201 lg 1 p 2 tähenduses. KarSRS § 8 p 2 järgi suur on kahju, mis ületab kehtivat

palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Omastatud kaupade väärtus ületab 900 tuhande krooni.

kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv, Vabariigi Valitsuse 20.12.2007. a määrusega nr 254 kehtestatud

palga alammäär on 4350 krooni, mille 100-kordne korrutis on väiksem tekitatud kahjust. Tegude toimepanemise ajal oli palga alammäär väiksem.

P. Varest ja R.G süüdistatakse ka OÜ-le Hamata kuulunud kinnistu nr 724, asukohaga Köie 10/12, Valga riisumises. Kuigi teo toimepanemise ajal vastas R.G ja P. Varese käitumine KrK § 1411

tunnustele, siis sellele koosseisule vastav KarS § 201 koosseisu 1. septembrist 2002 kuni

31.detsembrini 2003 kehtinud redaktsioonis käsitas omastamise objektina üksnes võõrast vallasasja.

24 Seega ei olnud kuriteona karistatav sellise isikule usaldatud võõra vara, mis ei olnud vallasasi, enda

kasuks pööramine. KrK § 6 lg 2 ja KarS § 5 lg 2 kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse,

kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. KarS § 201 1.septembrist 2002 kuni 31.detsembrini 2003 kehtinud redaktsioon kergendab süüdistatavate olukorda. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistuse osa, mis käsitleb 03.08.2001.a. OÜ-le Hamata kuulunud kinnistu riisumist, jätta süüdistusest välja. KrMS § 309 lg 2 alusel teeb kohus mõlema süüdistatava suhtes õigeksmõistva otsuse KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi 03.08.2001. a OÜ-lt Hamata kinnistu riisumise episoodis.

III. Rahapesu süüdistus

Karistust kergendava seaduse tagasiulatuva jõu tõttu langes ära R.G ja P. Varese süüdistus OÜ Hamata kinnistu riisumise episoodis. Rahapesu süüdistus käsitleb just riisutud kinnistuga kui kuriteo läbi saadud varaga tehingute tegemist. Riisumise süüdistuse kui rahapesu eelkuriteo äralangemise tõttu on tõendamata ka KarS § 394 järgi esitatud süüdistus. Prokurör palub rahapesu süüdistuses KarS § 394 järgi mõlema süüdistatava õigeksmõistmist.

KrMS § 309 lg 2 alusel teeb kohus mõlema süüdistatava suhtes õigeksmõistva otsuse rahapesu süüdistuse osas KarS § 394 lg 2 p 1, 3 järgi.

IV. R.G süüdistus KrK § 143 lg 2 p 2 järgi (AS-lt Juvest Baltica ja OÜ-lt Vivace kauba väljapetmises)

AS-lt Juvest Baltica ja OÜ-lt Vivace kauba väljapetmine seostub olulisel määral riisumise episoodiga. R.G seotus OÜ-ga Hamata, et tegemist oli OÜ Hamata faktilise omaniku ja juhatajaga, kes enda

seotuse varjamiseks korraldas OÜ Hamata osa omandamise A.M. poolt ja A.M. juhatuse liikmeks valimise, on kirjeldatud riisumise episoodi juures. Samuti on riisumise episoodi juures motiveeritud

OÜ Hamata üle kontrolli saamise eesmärki läbi OÜ Hamata osade omandamise variisik A.M. vahendusel, milleks oli OÜ Hamata vara omastamine OÜ Intercorporate kaudu. 29.03.2001.a. sõlmis AS Juvest Baltica (esindaja juhatuse liige J.K.) OÜ-ga Hamata ostu-müügilepingu

nr 72, mille alusel väljastati OÜ-le Hamata arve-saatelehtede nr. 982 02.04.2001. a, nr. 1266 23.04.2001. a, nr. 1846 08.06.2001. a ja nr. 2159 05.07.2001. a alusel kaupa kokku 70 962.10 krooni

väärtuses (VI kd, tl 208-219). Lepingu kohaselt on OÜ-t Hamata esindanud A.M. . A.M. ütluste

kohaselt ei ole ta ühegi hankijaga kauba ostmiseks läbirääkimisi pidanud ega ühtegi lepingut OÜ

Hamata nimel sõlminud. 18.01.2006. a käekirjaekspertiisi aktis nr. DK-0019-06/192 antud eksperdi

arvamuse kohaselt on AS Juvest Baltica ja OÜ Hamata vahel 29.03.2001.a. sõlmitud ostu- müügilepingu nr 72 musta värvi pastakaga kirjutatud käsikirjaline tekst kirjutatud R.G poolt, allkiri A.M. nimelt on tõenäoliselt kirjutatud R.G poolt (IX kd, tl 24-31). Kuigi allkirja

osas on ekspertiisiarvamus tõenäolises vormis, siis arvestades seda, et lepingu käsikirjaline tekst on kirjutatud R.G poolt on tõenäoline, et ka allkirja kirjutas tema. Tunnistaja P.T. andis ütlusi, et oli AS Juvest Baltica müügiesindaja ja suhtles klientide, s.h. OÜ-ga Hamata ja OÜ-ga Intercorporate. Tunnistaja teadis OÜ Hamata esindajana R.G, kes muuhulgas esindas OÜ-t Hamata lepingu sõlmimisel ja täitmisel, tellis kaupu, pidas läbirääkimisi OÜ Hamata võla ülevõtmiseks ja võla ajatamise lepingu sõlmimiseks, selgitas, et OÜ Intercorporate on OÜ Hamata üles

ostnud (XII kd, 269 pöördel – 272). Need asjaolud lisaks ekspertiisiaktile annavad tunnistust, et R.G esines lepingu sõlmimisel OÜ Hamata juhataja A.M. ina ning allkirjastas tema nimel lepingu. P.T. ütluste kohaselt ei täitnud OÜ Hamata oma lepingust tulenevaid kohustusi, tekkisid võlgnevused.

25 Kuivõrd kaup kuulus kuni täieliku tasumiseni AS-le Juvest Baltica, siis soovis AS Juvest Baltica veel müümata kaupa OÜ Hamata kauplusest ära tuua, kuid see ei õnnestunud, kuivõrd R.G väitis, et

kaup ei kuulu OÜ-le Hamata, vaid OÜ-le Intercorporate. OÜ Hamata valduses oleva 3.isiku kauba realiseerimisega OÜ-le Intercorporate, milleks R.G puudus volitus, tekitas R.G olukorra,

kus AS-l Juvest Baltica puudus võimalus käsutada oma vara. Kauba võõrandamine OÜ-le Intercorporate, selle kauba eest tasumata jätmine, on lisaks ülaltoodule need objektiivsed asjaolud, mis tõendavad kelmuse olemasolu.

Pettus seisnes selles, et OÜ Hamata nimel võttis kohustuse isik, kellel selleks ei olnud õigust, seejuures

esinedes teise isikuna, ning tekitades AS Juvest Baltica esindajas pettekujutelma, et OÜ Hamata on omandatud majandustegevuse arendamiseks (tegelikult oli ainult soov saada kätte äriühingule kuuluv vara). Lepingu sõlmimisega sai võimalikus AS Juvest Baltica vara valduse üleminek OÜ-le Hamata ja

seeläbi R.G kontrolli alla. Objektiivne pilt R.G OÜ Hamata nimel tegutsemisviisist näitab seda, et kauba saamiseks tasus R.G OÜ Hamata kohustustest hankijatele mõningal määral, et hankijad jätkaksid kaubatarneid, et seeläbi vara müügist saada veel suuremat kasu. Samuti

viitab hilisem R.G käitumine, so OÜ-ga Hamata seotuse eitamine ja vara edasimüük OÜ-le Intercorporate kavatsuseta vara eest tasuda, et tema eesmärgiks oli tellida hankijatelt nii palju kaupa kui

võimalik ning selle müügist isiklikult kasu saada. Lepingute sõlmimisega olid lepingupartnerid eksimusse viidud. R.G tellis hankijatelt kaupu OÜ Hamata nimel ka pärast seda, kui OÜ Hamata

enam kaubandusega ei tegelenud, olles võõrandanud kõik kaubad OÜ-le Intercorporate. AS Juvest

Baltica avalduse kohaselt tasus OÜ Hamata talle üle antud kaubast 22 900 krooni (VI kd, tl 194). Varaline kasu, mille R.G AS-lt Juvest Baltica kaupade müügist saadud vahendite omastamise läbi sai, oli 48 062, 10 krooni.

Kahju on tõendatud OÜ Hamata ja OÜ Intercorporate vaheline 06.08.2001.a võla ülekandmise lepinguga (VI kd, tl 203-204); AS Juvest Baltica ja OÜ Intercorporate 06.08.2001.a kokkuleppega võla ajatamise ja viivise annulleerimise kohta (VI kd, tl 205-206); AS Juvest Baltica arve-saatelehtedega nr 982, 1266, 1846 ja 2159 OÜ-le Hamata (VI kd, tl 208-219);

OÜ Vivace esindaja J.I. ütluste (XIII kd, 84 pöördel -86) ja avalduse (I kd, tl 144) kohaselt sõlmis OÜ Vivace OÜ-ga Hamata lepingu mais 2001.a. Lepingu sõlmimiseks läks J. I OÜ Hamata kauplusesse ja palus kassapidajal kutsuda firma omaniku, mille peale kutsuti R.G. Rendipinna saamiseks

pidas läbirääkimisi R.G-ga . Suuliselt lepiti rendi tingimustes kokku, et rendipinna eest tasub rentnik 1500 krooni, samuti lepiti kokku muud tingimused, J. I andis OÜ Vivace arveldusarve numbri,

kuhu kokkuleppe kohaselt OÜ Hamata pidi tasuma makseid läbimüüdud kauba pealt, mis tehakse

kindlaks mõlema firma esindaja juuresolekul läbiviidava inventuuri käigus ja millest on rendihind maha arvatud. Suulise kokkuleppe alusel koostas J. I lepingu ning allkirjastas lepingu ühe eksemplari OÜ Hamata kontoris. Seejärel ütles R.G, et J. I saab oma lepingu eksemplari kätte hiljem. Mõne aja pärast sai lepingu, kus oli tehtud parandused rendihinna osas ja tasumise osas. Kuna kaup oli juba kohal, pidi ta nende muudatustega leppima. Leping oli allkirjastatud A.M. nimel, keda J. I ei ole kunagi

näinud ja kellega ei ole ka läbirääkimisi pidanud. 12.06. võttis R.G-ga telefoni teel ühendust

maksmise osas. R.G lubas maksta, ütles, et nädala pärast maksab, siis veel nädala pärast, kuid

seejärel kadus üldse ära ning kontakti ei olnud võimalik enam saada. 02.07.2001.a. tõi tunnistaja

müümata kauba OÜ-st Hamata ära. Dokumentide kohaselt viis J. I audio- ja videokassette müüki ajavahemikul 14.05-12.06.2001.a. kokku 49 822 krooni väärtuses. Perioodil 14.05.-02.07.2001.a. müüs

OÜ Hamata OÜ Vivace kaupa dokumentide ja J. I ütluste kohaselt 23 524 krooni eest, mis on tuvastatud 02.07.2001.a. inventuuriga (I kd, tl 146-152). Kahju on tõendatud tunnistaja J.I. ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega: OÜ Vivace 02.07.2001.a.

26

inventuuriga (I kd, tl 146-152); OÜ Vivace müügikokkuvõttega OÜ-le Hamata 14.05.2001.a kuni 02.07.2001.a (I kd, tl 162-163);

OÜ Vivace episoodi puhul seisnes pettus selles, et OÜ Hamata nimel sõlmis lepingu isik, kellel selleks

volitused puudusid (riisumise episoodis on motiivid volituste puudumise kohta). R.G on

sõlminud ja allkirjastanud lepingu A.M. nimelt A.M. allkirja võltsides, et ennast mitte OÜ Hamata

nimel võetud kohustustega seostada. Väidet, et leping on allkirjastatud R.G poolt, tõendab 18.01.2006.a käekirjaekspertiisi aktis nr. DK-0019-06/192 antud eksperdi arvamus, mille kohaselt on OÜ Vivace ja OÜ Hamata vahel sõlmitud lepingu musta värvi pastakaga kirjutatud käsikirjaline tekst kirjutatud R.G poolt, allkiri A.M. nimelt ei ole kirjutatud A.M. poolt, kirjutajat ei ole võimalik määrata, kuid on viiteid, et allkiri võib olla kirjutatud R.G poolt (IX kd, tl 24-31).

Arvestades asjaolu, et lepingu käsikirjaline osa on kirjutanud R.G ning A.M. on

kirjutajana täiesti välistatud, ning arvestades muid lepingu sõlmimise asjaolusid, on tõenäoline, et

lepingu on allkirjastanud süüdistatav R.G . Lepingu alusel sai R.G valduse OÜ Vivace kaubale, mille realiseerimisel tekkis kohustus tasuda realiseerimisest saadud tulu OÜ-le Vivace. R.G seda kohustust ei täitnud ning tema käitumine nii lepingu sõlmimisel (lepingu sõlmimine teise isiku nimel) kui ka lepingu täitmise käigus (igasuguste kontaktide vältimine) annavad tunnistust

sellest, et tal ei olnud kavaski lepingut täita. Lisaks sellele lasi R.G võtta kaupa vastu OÜ Hamata nimel pärast seda kui väidetavalt OÜ Hamata oli kõik kaubad müünud OÜ-le Intercorporate ning väidetavalt tegutses OÜ Hamata ruumides OÜ Intercorporate. R.G sai pettuse teel varalist

kasu OÜ Vivace kauba müügist laekunud tulu omastamisega summas 23 524 krooni. Mõlemad kelmuse episoodid on toime pandud otsese tahtlusega KrK § 8 lg 2 mõttes, millele KarS-s vastab KarS

§ 16 lg 3 sätestatud tahtluse vorm (otsene tahtlus). Põhjendatud ei ole rendihinna 3000 krooni mahaarvamine. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on tegemist esindusõiguseta isiku tehinguga, mis on tühine. Sellel tehingul ei ole õiguslikke tagajärgi, küll aga viis eksimusse tehingu teise poole. Nii kohtueelses menetluses kogutud kui ka kaitsjate kohtuistungil esitatud dokumentaalsed tõendid,

samuti tunnistajate ütlused tõendavad asjaolu, et OÜ Hamata majandustegevus läks üle OÜ-le Intercorporate. Üleminek toimus ajal, kui OÜ- Hamata oli faktiliselt juba R.G ettevõte ja ta tegutses seal. Asjaolu, et süüdistuses nimetatud kahju ei kajastu OÜ Hamata raamatupidamisaruandes, sõltus R.G-st endast.

V. R.G-le esitatud süüdistus KrK § 143 lg 2 p 1, 2 järgi (OÜ-lt Arnex Ko inventari väljapetmine).

Dokumentaalsed tõendid:

Ostu-müügileping 02.05.2002. a (II kd, tl 78). OÜ Arnex &Ko (esindaja A. S) ja OÜ Temanter

(esindaja J.B.) sõlmisid lepingu, millega OÜ Arnex müüs ja OÜ Temanter ostis külmlett Norpe,

külmkamber Electrolux, elektronkaalu, 2 riiulit ja väikeinventari. Lepinguobjekti maksumuseks on 44 200 krooni ning nimetatud summa on ostja kohustatud tasuma osade kaupa 4-s võrdses osas 10., 17., 24. ja 31. mail 2002. a ning kuni viimase osamaksu tasumiseni kuuluvad ostu-müügilepingu objektiks olevad esemed müüja omandusse. Ekspertiisiaktis nr DK-0019-06/192 esitatud käekirjaeksperdi arvamuse kohaselt on OÜ Arnex&Ko

ning OÜ Temanter vaheline ostu-müügilepingule ning OÜ Valestor Turg ja OÜ Temanter vahel sõlmitud turuhalli müügikoha kasutamise leping allkirjastatud tõenäoliselt J.B. poolt. (IX kd, tl 24-30). OÜ Temanter äriregistri B-osa registrikaart seisuga 25.10.2002. a (II kd, tl 8). M.L. on registrikaardile juhatuse liikmena sisse kantud 08.07.2002.a. Endised juhatuse liikmed on J.P. ja ja A.V..

27

Osa võõrandamise leping 22.11.2001. a (II kd, tl 47). M.L. on OÜ-lt Autente omandanud OÜ

Temanter osa. OÜ Autente näol on tegemist valmis firmade müügiga tegeleva äriühinguga, kes ise asutatud äriühingute nimel majandustegevusega ei tegele. OÜ Temanter osaniku otsus 22.11.2001. a (II kd, tl 51). Kutsutakse juhatuse liikme kohalt tagasi J.P. ja A.V. ning uueks juhatuse liikmeks valitakse M.L. .

OÜ Valestor Turg ja OÜ Arnex&Ko vahel sõlmitud turuhalli müügikoha kasutamise leping 08.11.2001. a ning avaldus OÜ-lt Arnex&Ko 30.04.2002. a lõpetada rendileping alates 01.05.2002.a. (II kd, tl 102-105). Rendileping 02.05.2001. a on sõlmitud OÜ Valestor Turg ja OÜ Temanter (esindaja J.B.) vahel (II kd,

tl 109-110b). Valestor Turg OÜ teatis 10.06.2002. a (II kd, tl 108), millega teatatakse OÜ-le Temanter rendilepingu ühepoolsest lõpetamisest seoses rendivõla ja müügiboksi mittekasutamisega. Ostu-müügileping nr 03/06 03.06.2002. a on sõlmitud OÜ Temanter (esindaja J.B.) ja A.S. vahel (II

kd, tl 147-149). OÜ Temanter müüs ja A.S. ostis müüja müügikohas Tartu turuhallis paiknevad seadmed – külmlett-vitriin Norpe, külmutuskapp Electrolux ja elektronkaal kokku koos käibemaksuga 57 820 krooni. OÜ Temanter arve nr 51 10.06.2002. a (II kd, tl 146). Arve on väljastatud A.S. ile eelnimetatud lepingu alusel summas 57 820 krooni. Arvel märge „makstud sularahas“.

Kannatanu OÜ Arnex&Ko juhatuse liige A.S. andis ütlusi, et 1996-2002.a. tegeles OÜ Arnex Ko

piimasaaduste müügiga. 2001.a. tutvus A. S R.G-ga , kes rääkis, et tegeleb analoogse

tegevusega kui OÜ Arnex&KO. R.G teadis A. S Janekina. OÜ Arnex&Ko soovis

piimasaaduste müüki lõpetada ja R.G oli nõus seda tegevust jätkama. Läbirääkimisi OÜ

Temanter nimelt pidas R.G ainuisikuliselt. Tegelikku J.B. ei ole kannatanu varem näinud.

Samuti ei ole kunagi kohtunud M.L. iga. 2002.a. mais toimus ostu-müügilepingu sõlmimine OÜ-ga

Temanter. R.G rääkis sellest firmast kui enda firmast. Ostu-müügilepinguga müüs OÜ

Arnex&KO (esindaja A.S. ) OÜ-le Temanter (esindaja J.B.) külmleti, külmkambri, kaalu, riiulid ja väikeinventari. Lisaks sellele müüs OÜ Arnex KO OÜ-le Temanter kaubajäägi 9200 krooni eest. R.G

maksis lepingu sõlmimisel 10 000 krooni, millest 800 krooni jäi seadmete ettemaksuks. Inventari eest pakuti kiirmüügihinda 45 000 krooni. Sellest summas läks mahaarvamisele 800 krooni.

Seetõttu kujunes inventari müügihinnaks 44 200 krooni. Lepingu valmistas ette A.S. R.G võttis lepingu kaasa ning tagastas lepingu allkirjastatult. OÜ Temanter ei maksnud mitte ühtegi osamakset. Telefoni teel ei olnud võimalik R.G kätte saada. 2-3 kuu pärast selgus, et samas müügiboksis, kus tegutses OÜ Arnex&Ko, tegutseb juba uus firma. Selgus, et A.S. oli ostnud müügiboksi sisustuse OÜ-lt Temanter. Telefoni teel R.G-ga (tundis ära hääle järgi) suheldes, soovitas R.G kogu asi ära unustada (XII kd, 133 pöördel -136).

Tunnistaja A.S. andis ütlusi, et tema tunneb R.G kui OÜ Külminaator klienti. R.G pakkus tehingut, et osta turul olev tehnika koos turul kauplemisvõimalusega. Inventari hulka

kuulus kindlasti külmlett ja külmriiul ning boksi sisustus. R.G viis kokku OÜ Temanter esindajaga, kelle nimi oli Janek ja turu esindajaga. Arvatavasti pidas läbirääkimisi OÜ Temanter

juhatuse liikmega. Lepingu alla kirjutamisel kohtus OÜ Temanter juhatuse liikmega. Lepingu sõlmimine ja arve väljastamine toimusid tõenäoliselt samaaegselt, kuigi lepingul ja arvel on erinevad

kuupäevad. Tasumine toimus sularahas lepingu sõlmijale ehk juhatuse liikmele. Juhatuse liikme

volitused said kontrollitud B-kaardi vahendusel krediidiinfost, volikirju ei esitatud. B-kaardile oli kantud J.B. ja lepingu sõlmiski temaga. Tunnistaja, vaadeldes kohtutoimikusse lisatud OÜ Temanter B- kaardi väljavõtet, kust ei nähtunud OÜ Temanter juhatuse liikmena J. B väitis, et ju siis esitas müüja

28 valeandmeid. Turult lahkudes jäi inventar turuhoonesse OÜ Innovador rendivõla katteks, mille kohta koostati üleandmise-vastuvõtmise akt ja turg esitas kreeditarve (XIII kd, 50-53).

Tunnistaja V.V., kes on OÜ Arnex Ko raamatupidaja alates 1993.a., andis ütlusi, et tema väljastas II kd tl-l 5 oleva kinnituskirja, mis tõendas, et OÜ-le Arnex Ko ei ole OÜ-lt Temanter laekunud inventari eest raha ning 02.05.2002.a. ostu-müügilepinguga müüdud vara on siiani OÜ-s Arnex&Ko arvel,

kuivõrd seadmete omandiõigus pidi OÜ-le Temanter üle minema alles viimase osamaksu tasumisel. Dokumente selle kohta, et OÜ Temanter oleks tasunud, ei ole esitatud. Külmseadmed olid põhivarana arvel, muud lepingu objektiks olnud esemed kanti kuludeks ostmisel. Seadmete soetamist kinnitavad dokumendid on firmas olemas (XII kd, 304).

Tunnistaja H.K. andis ütlusi, et ta oli 2002.a. turuhallis asedirektor. A.S. soovis lõpetada turuhallis

kauplemist ning tõi turuhalli uued rentnikud. Tunnistaja teab R.G kui J.B.. B esinenud

R.G-le andis tunnistaja kaasa rendilepingu mõlemad eksemplarid, kuna väidetavalt ei olnud uuel

rentnikul pitsatit kaasas. Hiljem tõi ta allkirjastatud lepingu tagasi. Rendileping vormistati 02.05.2002.a. kuupäevaga. Juuni alguses ei olnud rentnikku võimalik enam kätte saada. Müüja müüs kuni kaupa jätkus ja siis seisis müügiboks tühjana. 10.juunist lõpetas OÜ Valestor Turg rendilepingu

ühepoolselt. Peale seda, kui OÜ Temanter lahkus helistas tunnistaja A. S, kuna seadmed seisid

müügiboksis. Tunnistaja ei teadnud, milles OÜ Arnex&Ko ja OÜ Temanter olid omavahel kokku

leppinud. Arne ütles, et jättis inventari OÜ-le Temanter, kes pidi graafiku järgi maksma, kuid ei maksnud ühtegi osamakset. Pärast OÜ-t Temanter tuli samasse müügiboksi kauplema OÜ Innovador ja

A.S. . A. S ütles, et tal on kokkulepe A. S nende seadmete osas. Vahepeal vahetas A. S 3 uksega

külmkambri kahe uksega külmkambri vastu. Kuna seadmed ei kuulunud turuhallile, siis tunnistajat

seadmete saatus ei huvitanud. Tunnistaja arvates on 2 uksega külmkamber, mille A. S turuhalli tõi, turuhallis siiani, külmvitriini kohta ei oska täpselt öelda, kuid visuaalselt tundub turuhallis olev sama kui oli OÜ-l Arnex&Ko. Asjaolu, et J.B. esinenud isik on hoopis R.G, sai tunnistaja teada müüjalt I.F. (XII kd, 304 pöördel -306 pöördel).

Tunnistaja I.F. andis ütlusi, et ta oli OÜ-s Arnex&Ko müüja ning kui Arnex&Ko lõpetas turul tegutsemise, siis A.S. tutvustas I. F uut firmajuhti ja tööandjat. R.G võttis I. F OÜ-sse

Temanter tööle. Ühtegi teist töötajat I. F seoses OÜ-ga Temanter ei tea. Kõik tööülesanded sai

tunnistaja R.G-lt , samuti tellis R.G kaubad ja temale andis tunnistaja üle müügist laekunud raha. OÜ-s Temanter töötas tunnistaja 1,5-2 kuud, töölepingu ütles üles Urmas (R.G).

Mõne aja pärast võttis A. S ühendust ja siis asus tunnistaja tööle OÜ-sse Innovador. Müügiboksi sisustus oli kõikides eelnimetatud äriühingutes töötamisel sama (XII kd, 330 pöördel -332 pöördel).

Tunnistaja M.L. andis ütlusi, et tutvus oma töökaaslase K.P. kaudu R.G-ga. Viimased tegid ettepaneku, et tunnistaja oleks ajutiselt OÜ Temanter omanik, sest Urmasel olid mingid probleemid, mille tõttu ta ei saanud firmat enda nimele võtta. Pärast seda tuli Peeter Vares autoga tunnistajale koju järgi ning koos sõideti Tallinnasse firmat ümber vormistama. Tunnistaja ei teinud ühtegi ettevalmistust firma ostuks ega tasunud osade eest, kõik lepiti kokku tema eest. Dokumendid, mis notar üle andis, jäid P. Varese kätte. Tunnistaja ei tea, kas ta sai lisaks omanikustaatusele ka juhatuse liikmeks või mitte. Mõne aja pärast kutsus K. P ta jälle kodust välja ja siis R.G asi tal mingitele paberitele alla kirjutada. Urmase väitel oli tegemist dokumentidega, mis lõpetavad M. L firmaomaniku staatuse. Kuid

mis dokumentidega tegelikult tegemist oli, tunnistaja ei tea, kuna väljas oli pime ning tal ei

võimaldatud dokumente läbi lugeda. Millega see firma tegeles, tunnistaja ei tea. Tunnistaja ei ole soovinud kedagi volitada OÜ Temanter nimel tegutsema ja enda teada ei ole seda ka teinud (XII kd, 332 pöördel -334 pöördel).

29 Tunnistaja M.L. on sõlminud 22.11.2001.a. osa võõrandamise lepingu, mille alusel on omandanud OÜ Temanter osa (II kd, tl 47). Samal päeval on M.L. valinud ennast OÜ Temanter juhatuse liikmeks (II kd, tl 51).

Tunnistaja K.P. andis ütlusi, et R.G otsis nii OÜ-sse Intercorporate kui ka OÜ-sse Temanter firmajuhti, kuna väidetavalt R.G ise ei saanud firmajuhiks hakata. Tunnistaja leidis R.G-le firmajuhiks M.L. i. M.L. pidi R.G-lt mingi raha saama selle eest, et oli nõus juhatuse liikmeks hakkama, aga Urmas ei maksnud talle (XII kd, tl 267 pöördel -268).

Tunnistaja V.A. andis ütlusi, milles ei ole otsest teavet (XIII kd, tl 41 pöördel -45). Tema poolt

edastatud asjaoludest on tunnistaja teada saanud teiste isikute vahendusel. Sisuliselt ei osanud kriminaalasjas tähtsust omavate asjaolude kohta ütlusi anda. Ta on küll allkirjastanud müügikoha

kasutamise lepingud nii OÜ-ga Temanter kui ka OÜ-ga Innovador, kuid tegelikult ei ole ta nende inimestega eriti kokku puutunud Küll kinnitas tunnistaja, et OÜ Innovador jättis tema poolt kasutatud seadmed müügiboksi.

Uuritud tõenditest nähtub, et OÜ Temanter nimelt korraldas äriühingu tegevust R.G.

M. L näol, kes ostis OÜ Temanter osa ning on äriregistri kohaselt OÜ Temanter juhatuse liige, on

tegemist tüüpilise variisikuga, kes ei tea dokumentide kohaselt tema juhtida oleva äriühingu

majandustegevusest midagi. Asjaolu, et M. L puhul on tegemist variisikuga, kinnitavad tema enda

ütluste kõrval ka tunnistaja K.P. ütlused, tema äriühingu omanikuks ja juhatuse liikmeks saamise asjaolud, soovi puudumine tegeleda majandustegevusega ning tegeliku kontrolli puudumine äriühingu

tegevuse üle. Kannatanu esindaja A. S, tunnistajate H. K ja I. F ütluste kohaselt teavad nemad U. Vellestet ainsa OÜ Temanter esindajana. Sealjuures A. S ja H. K teadsid OÜ-ga Temanter tehingute tegemisel, et R.G on J.B. ning tegemist on isikuga, kes on õigustatud tegutsema OÜ Temanter nimel. A. S ütluste kohaselt rääkis R.G, et on OÜ Temanter omanik, kes soovib jätkata Tartu

turuhallis OÜ Arnex&Ko poolt renditaval pinnal piimasaaduste müüki. R.G-ga toimunud müügiboksi sisustuse ostu-müügi läbirääkimiste käigus jäi kannatanu esindajal A. S mulje, et R.G on ainuke esindusõiguslik isik OÜ-s Temanter. Dokumente ega volitusi kannatanu esindaja ei kontrollinud. Tegelikku J.B. ei ole ei A. S ega H. K kunagi näinud. R.G, tegutsedes OÜ

Temanter nimel, ei ole juriidiliselt sidunud ennast nimetatud äriühinguga ning on vältinud OÜ

Temanter esindajana lepingutele allakirjutamist. R.G korralduste alusel on lepingud

allkirjastanud J. B, kes samuti ei omanud mingeid volitusi, et võtta OÜ-le Temanter kohustusi või tekitada õigusi. Tunnistaja H.K. on eeluurimisel esitatud äratundmiseks R.G, J.B. ja Peeter Varese fotod. R.G kohta on tunnistaja öelnud, et tegemist võib olla J.B.. (II kd, tl 114-119). Tunnistaja ütlustest

äratundmiseks esitamisel järeldub, et ta ei tunne J.B. ja Peeter Varest seoses OÜ-ga Temanter ega Innovador. Äratuntud isik esines teise nime all. I. F on eeluurimisel esitatud fotode järgi äratundmiseks R.G, kelle tunnistaja on ära tundnud ja lisanud, et tegemist oli tema ülemusega (II kd, tl 92-94). Samuti on äratundmiseks esitatud J.B. , keda tunnistaja ei tunne (II kd, tl 95-97). Eeltoodust järeldub, et tunnistaja tundis ära tegelikult tegutsenud isiku.

J. F ütlusi (XIII kd, tl 190 – 195) selle kohta, et tegelikult oli tal OÜ-ga Temanter töösuhe ning keegi Urmase tuttav võttis ta tööle piimatoodete müüjana Tartu turule, ei kinnita teised tõendid. Väidetavalt viis R.G J. F kokku OÜ-st Temanter ühe mehe ja ühe naisega, kelle juuresolekul vormistati OÜ Valestor Turg ja OÜ Temanter vahel sõlmitud rendileping (II kd tl 109-110b) ning OÜ Arnex&Ko ja

OÜ Temanter vaheline inventari ostu-müügileping (II kd tl 78). Alul väitis J. F, et ei pidanud

30 läbirääkimisi lepingute sõlmimiseks kellegagi, hiljem väitis, et pidas külmlettide ostuks läbirääkimisi eelmise omanikuga (A.S.). Need J.B. ütlused on ümber lükatud nii A.S. kui ka H. K ütlustega, kes ei ole kunagi J. B kohtunud, temaga läbirääkimisi pidanud, küll aga teavad R.G J. B. samuti ei kinnita tõendid J. B ütlusi selles, et R.G osa oli ainult info vahendamine müügikoha saadavuse kohta. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et R.G oli isikuks, kes OÜ Temanter nimel kohustusi võttis. Kõik J.B poolt allkirjastatud dokumendid olid müügiboksis kohapeal, kes need sinna tõi, J.B. ei

tea. Kuna mõlema lepingu puhul on lepingu teise poole esindajad andnud lepingublanketid

allkirjastamiseks R.G kätte ning tema on tagastanud lepingud lepingu teisele poolele

allkirjastatuna. Eeltoodud asjaoludel on tõenäoline, te nii OÜ-ga Arnex&Ko kui ka OÜ-ga Valestor Turg lepingud esitas J.B. ile allkirjastamiseks R.G. Dokumente, mis käsitlevad inventari müüki

OÜ-le Innovador, ei ole J.B. enda sõnul allkirjastanud ja sellest tehingust ei tea ta midagi. J.B. i ütlused, et tal olid volitused lepingute sõlmimiseks olemas, ei ole tõendatud. OÜ Temanter juhatuse liige M. L ei kinnitanud tehingute tegemiseks J.B. ile volituste andmist. J. B ei oska öelda, kellelt ta

volitused sai. Pärast lepingute sõlmimist ei teinud ta midagi selleks, et ostetud inventari kasutama

hakata, samuti ei tasunud lepinguga ettenähtud osamakseid. J. B käitumine ostu-müügilepingu

sõlmimise järgselt annab tunnistust asjaolust, et lepingu sõlmimise eesmärgiks ei olnud lepinguliste kohustuste täitmine, vaid tasu saamine selle eest, et varjata tegelikku OÜ Temanter nimel tegutsejat – R.G ja saada varalist kasu. Tasu eest lepingu sõlmimisel, kusjuures tasu lubab isik, kes ei ole seotud äriühinguga, kelle nimel leping sõlmitakse, peab isik möönma, et sellise lepingu sõlmimise

eesmärgiks ei ole tehingust tulenevate kohustuste heas usus täitmine. Tegelikult tegutseva isiku

varjamine viitab otseselt kuritegelikele kavatsustele. J. B allkirjastas ostu-müügilepingu omamata volitusi ning kavatsust lepingust tulenevaid kohustusi täita, samuti varjas ta isikut, kes tegelikult soovis omandada lepingust tulenevaid õigusi. Eelkirjeldatud tegevusega esitas ta lepingu sõlmimisel teadvalt

valeandmeid R.G korraldamisel ning tegi võimalikuks vara valduse ülemineku R.G kontrolli all olevale OÜ-le Temanter. Kelmuse teel vara omandamisest annavad tunnistust järgmised objektiivsed asjaolud. R.G esines

OÜ-ga Arnex&Ko ja OÜ-ga Valestor Turg lepinguid sõlmides võõra nime all, esinedes J.B. ina.

Samuti esines ta äriühingu nimel, mille esindamiseks puudusid tal volitused. Samas on R.G

faktiliselt ainuke isik, kes OÜ-t Temanter esindas ning käitus kui äriühingu juhatuse liige – sõlmis

lepinguid võttes OÜ-le Temanter kohustusi, andis töötajale korraldusi, sõlmis hankijatega lepingud,

tema valduses oli OÜ Temanter majandustegevusest laekunud vahendid. R.G lasi lepingud allkirjastada OÜ Temanter nimel tegutsemiseks volitusi mitteomaval J.B., et ennast OÜ-ga Temanter mitte siduda. Lisaks võõra nime all esinemisele ning tegutsemisele äriühingu nimel, mille esindamiseks puudusid R.G igasugused õigused, näitab kelmuse teel inventari omandamist ka lepingu objekti eest tasumata jätmine; lepingu objekti edasimüük ajal, mil inventar ei kuulunud OÜ-le Temanter ning väga lühikese aja möödumisel selle omandamisest; samuti väga lühikest aega vaid umbes 1 kuu jooksul tegutsemine turuhallis, sealjuures jäädes võlgu ka rendimaksete eest; pärast maksetähtaegade saabumist enda varjamine müüja ees ning soovimatus kokku leppida lepingu täitmata jätmisest tingitud kahjude

hüvitamise osas. J.B. on aidanud R.G pettuse teel kaupa saada, allkirjastades kauba enda

valdusesse saamiseks vajalikke dokumente, teades, et tal vastavad volitused ja õigused puuduvad. Samuti on J.B. osalenud seadmete edasimüügis A.S. ile, esinedes kui OÜ Temanter esindaja. J.B. on

selles kuriteoepisoodis KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 02.02.2009. a

otsusega kriminaalasjas nr. 1-09-2975. Seega on tõendatud, et J.B. ja R.G egutsesid OÜ-lt Arnex&Ko kaupa välja pettes grupis. R.G süüküsimuse otsustamisel ei oma tähtsust, kelle valduses või kus asuvad praegusel hetkel OÜ-le Arnex&Ko kuulunud inventar või kas A.S. tasaarveldas enda rendivõla OÜ-ga Valestor Turg inventari arvel või jäi inventar järgmisele samas müügiboksis tööd jätkanud isikule. OÜ-l Arnex&Ko

31

puudus võimalus pärast inventari edasimüüki 03.06.2002.a. A.S. ile võtta inventar tagasi enda

valdusesse, kuivõrd inventari omanikuks vaatamata sellele, et OÜ Temanter ei olnud õigustatud

inventari edasi müüma, oli saanud A.S. . Vastavalt AÕS § 95 lõikele 1 on isik, kes on asja

üleandmisega omandanud heauskselt, asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et A.S. oleks olnud teadlik, et OÜ-l Temanter puudub õigus asja võõrandada. Seega on A.S. i näol tegemist heauskse omanikuga AÕS § 95 mõttes, kellelt ei olnud võimalik inventari välja nõuda.

Kohus ei nõustu kaitsja väitega selles, et kannatanu varalist kahju tuleb tõendada raamatupidamisdokumentidega. Kuna süüdistuses nimetatud kahju ei kajastu OÜ Arnex&Ko vastava perioodi majandusaasta raamatupidamisaruandes, on kannatanule tekitatud kahju tõendamata. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga selles, et äriühingu raamatupidamisdokumendid on üheks võimalikuks tõendiks, millega kriminaalmenetluses on võimalik kahju tõendada. Kriminaalmenetluses on võimalik kahju tekkimist tõendada kõikide KrMS § 63 sätestatud tõendi liikidega. Kuigi J.B. i roll kelmuse täideviimisel oli vara R.G valdusesse saamiseks. R.G on kelmuse toime pannud otsese tahtlusega KrK § 8 lg 1 mõttes, millele KarS vastab kavatsetus KarS § 16 lg 2 mõttes – tema eesmärgiks oli saada enda valdusesse OÜ-le Arnex&Ko kuuluv vara, jätta selle eest

tasumata ning saada seeläbi varalist kasu, teades, et tema käitumise läbi saabub tagajärg OÜ-l Arnex&Ko kahju ja R.G sama suure varalise kasu tekkimine, varalise kasu saamine oligi R.G eesmärgiks.

VI. R.G süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1 järgi (OÜ-lt Kihelkonna Kütus kütuse väljapetmine)

OÜ Kihelkonna Kütus pankrotimenetlusega seoses esitas pankrotihaldur K.M. mitu avaldust

kriminaalmenetluse alustamiseks. Avaldustest nähtub, et Pärnu Maakohtu otsusega 18.11.2003.a.

tsiviilasjas nr 2-920/2003 kuulutati välja OÜ Kihelkonna Kütus pankrot ning pankrotihalduriks nimetati K.M.. 15.05.2004.a. esitas K. M avalduse selle kohta, et OÜ-st Kihelkonna Kütus on 3 arve

alusel – arve nr 220075 23.12.2002.a.; nr 220076 29.12.2002.a. ja nr 220077 31.12.2002.a. – väljastatud OÜ-le Eilingen erinevat kütust ja 1 paar talve töökindaid kogusummas 150 926. 45 krooni.

OÜ Eilingen ei olnud kauba eest tasunud. Pankrotihalduri nõudekirjale arvete tasumata jätmise põhjuste kohta vastas OÜ Eilingen endine juhatuse liige V.V., et ta ei ole OÜ Eilingen nimel OÜ-ga Kihelkonna Kütus ühtegi majandustehingut teinud (III kd, tl 83-100).

Kihelkonna Kütus OÜ nimel on väljastatud OÜ-le Eilingen järgmised arved: arve 220075 23.12.2002.a. diisel 3060 l ja bensiin 95 60 l kogumaksumusega 26 237. 05 krooni; arve nr 220076 29.12.2002.a. diisel 6950 liitirit, kerge kütteõli 3400 l, bensiin 95 1400 l ja 1 paar talve töökindaid kogumaksumusega 92 480. 10 krooni; arve nr 220077 31.12.2002.a. bensiin 95 2000 l, kerge kütteõli 1000 l ja diisel 1050 l kogumaksumusega 32 209. 30 krooni. (III kd tl 184, 186, 188). Laoarvestusest tehtud väljatrükid näitavad, et arvetel näidatud kaubad on samal päeval laost ka väljastatud (III kd, tl 185, 187, 189).

Kannatanu OÜ Kihelkonna Kütus (pankrotis) esindaja K.M. andis ütlusi, et 23.12.2002.; 29.12.2002. ja 31.12.2002.a. väljastatud arvete alusel oli kütus läinud OÜ-le Eilingen. Sel ajal oli juhatuse liikmeks

32 D.L., kellega ei ole õnnestunud kontakti saada pankrotimenetluse käigus. Töötajad selgitasid, et 2002.a.

lõpus sekkus tankla juhtimisse R.G , kes korraldas tankla juhtimist ka ajal kui juhatuse liikmeks sai A.A.. A. A sõnul pöördus 2002.a. lõpus tema poole R.G, kes pakkus mittetegutseva

firma vormistamist tema nimele ning pärast litsentsi uuendamist vormistatakse firma kellegi teise nimele. A. A teada äriühing ei tegutsenud. R.G oli lubanud A. A 3000 krooni sellise tegevuse eest. Töötajad rääkisid veel, et A ei õnnestunud kontakti saada, kuna tema väidetaval telefonil vastas R.G. Pankrot kuulutati välja OÜ Kihelkonna Kütus enda avalduse alusel. Avalduse esitas

A. A. Avaldusest nähtuvalt ei olnud OÜ-l Kihelkonna Kütus mingit vara, kuigi raamatupidamise

kohaselt oli äriühingu kinnistu millel asus tankla, kaubajääke, kassajääk. 2003.a. augustini oli raamatupidamisdokumentatsioon seisuga 31.12.2002.a. ühe töötaja Annely M.M. niku, mitte juhatuse liikme valduses. A. A ei teadnud vahepealsetest tehingutest midagi (XII kd, 138 pöördel -140).

Tunnistaja A.A. andis ütlusi, et tutvus R.G-ga E.J. kaudu 2002.a. Sellel ajal töötas A. A

täistööajaga Tartus ühes maamõõdufirmas. R.G tegi ettepaneku saada OÜ Kihelkonna Kütus osanikuks ja juhatuse liikmeks, mille eest lubas 3000 krooni. Paari nädala pärast lubas korraldada osade müügi uuele osanikule. Ühtegi toimingut ostu-müügitehingu teostamiseks ei teinud, raha ei maksnud.

Samuti ei teinud mitte ühtegi tehingut OÜ Kihelkonna Kütus nimel ja ei volitanud ka 3. isikuid

tehinguid tegema. Mingil ajal hakkasid saabuma tunnistaja aadressile võlanõuded ja ühendust võttis politsei. Siis pöördus tunnistaja juristi poole, kes soovitas esitada avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Raamatupidamisdokumendid sai tunnistaja enda valdusesse tükk aega hiljem peale osade ostu-müüki ühelt töötajalt A.P.. Dokumendid sai kätte OÜ Kihelkonna Kütus tanklast. Tunnistaja tunneb ka R.S.

samamoodi E. J kaudu, kuid ei tea tema seotusest OÜ-ga Kihelkonna Kütus. Tunnistaja ütluste

kohaselt, kui tema juhatuse liikmeks oleku ajal on tehinguid tehtud, siis on need ilmselt tehtud R.G poolt (XII kd, 308 pöördel -311).

Samasuguseid selgitusi on A. A andnud ka 08.10.2003. a kirjutatud seletuskirjas OÜ Kihelkonna Kütus ajutisele pankrotihaldurile (III kd, tl 78-79). Samuti on kriminaalasja materjalide hulgas A. A poolt esitatud pankrotiavaldus ja selgitus pankroti põhjuste kohta 11.juulist 2003.a. (III kd, tl 76-77). A.

A seletuse kohaselt oli juristi soovitus kirjutada pankrotiavaldus ja pankroti põhjustena just sellised põhjused, mis näitab, et A. A ise ei osanud hinnata firma majanduslikku seisu ja ei teadnud tegelikult osaühingu majandustegevusest midagi.

Tunnistaja M.K. andis ütlusi, et ta oli OÜ Kihelkonna Kütus raamatupidajaks. Töösuhe lõppes 31.12.2002. a. 2002.a. detsembris ilmus välja R.G, kes rääkis, et soovib tanklat ära osta. Dokumentide järgi oli ostjaks aga A.A., keda tunnistaja ei ole enda teada kunagi näinud. Detsembrist

2002.a. hakkas tankla tegevuse korraldamisega tegelema R.G . R.G uuris tunnistajalt ka

äriühingu majanduslikku seisu, mida aga tunnistaja ei avaldanud. Müügiaruannetest oli näha, et

tanklast on suured kogused kütust välja läinud - kokku 17 000 liitrit ja tunnistaja pöördus R.G

poole, et teada saada, kellele arve tuleb väljastada. R.G ütles firma andmed, kellele arved väljastada. Selleks firmaks oli OÜ Eilingen, kes ei olnud OÜ Kihelkonna Kütus kliendiks varem olnud. Tunnistaja koostas R.G-lt saadud andmete alusel OÜ-le Eilingen arved. Laoaruannetele,

kust nähtus kütuse väljaminek, võttis tunnistaja allkirja juhatajalt D.L.. Tekst, et kütuse kohta on esitatud arved OÜ-le Eilingen, on aruannetele märgitud pärast L allkirja võtmist tunnistaja poolt (XII kd, 322 -325).

Tunnistajad A.P. (XII kd, 325 -327), P.R. (XII kd, 327 -330) ja V.K. (XII kd, 311 -314) andsid ütlusi,

et nad olid OÜ Kihelkonna Kütus töötajad. 2002.a. lõpus teatas D.L. OÜ Kihelkonna Kütus uutest

omanikest. Seejärel ilmus detsembris 2002.a. välja R.G , kes tutvustaski ennast uue

33

omanikuna. V.K. teadis teda kui tankla uut juhatajat. Pärast R.G tulekut tanklasse anti töökorraldusi telefoni teel. Käske jagasid kas R.G või A.A., kes pidi ka omanik olema, kuid hääle järgi tuvastades oli ennast Ardoks nimetanud isik samuti R.G. A. A õnnestus töötajatel

näha alles aprillis 2003.a. töövaidluskomisjonis. Veel käsid tanklas R ja E, kes enda sõnul täitsid Urmase korraldusi ja ka Urmas oli eelnevalt öelnud, et need kaks isikut tegutsevad tema korralduste kohaselt. R käis tanklast kassaraha ja aruandeid võtmas. 2002.a. lõpus toodi suurtes kogustest kütust tanklasse ja R.G korralduste kohaselt viidi see 2 valge ja 1 punase kaubikuga tanklast minema.

P.R.i sõnul oli ühel korral kütuse väljastamisel ka R.G kohal ja tegi siis arve OÜ Eilingen

nimele. Kogu väljaminev kütus pandi aruandesse kirja. M.K. i lahkumisel toodi raamatupidamise dokumentatsioon tanklasse, mille P. R vastu võttis ning mais 2003.a. andis A. P selle edasi A. A.

Tunnistaja E.J. andis ütlusi, et tema on 2002.a. lõpus/2003.a. alguses R.G palvel toonud OÜ

Kihelkonna Kütus tanklast kütuse müügist laekunud raha. Eelnevalt oli R.G töötajatele ette helistanud. Raha andis tunnistaja R.G kätte. R.G ütles, et ajab kütuseäri. Tunnistaja ei ole andnud töötajatele korraldusi kütuse väljastamisega. Tunnistaja tunneb ka R. S, kellega koos on ühel korral käinud tanklas raha järel, aga tema seotusest OÜ-ga Kihelkonna Kütus tunnistaja ei tea. A. A hiljem rääkis, et R.G oli OÜ Kihelkonna Kütus vormistanud tema nimele, aga A tegelikult seal ei

tegutsenud. A töötas Tartus geodeesiafirmas. A küsis nõu, mida teha, kuna tuli välja, et firma on pankrotiseisus (XII kd, 334 pöördel -336).

Tunnistaja R.S. andis ütlusi, et R.G tegi 2002.a. suvel talle ettepaneku vormistada OÜ Kihelkonna Kütus tema nimele ja hakata selle äriühingu juhatajaks. Tunnistaja ei olnud nõus, kuna ei teadnud bensiinijaama juhtimisest midagi. Enne uut aastat, s.o. 2003.a. helistas R.G tunnistajale ning palus majutada enda juures A. A ning juhatada ta järgmisel hommikul notaribüroosse. A rääkis tunnistajale, et R.G palus tal mõneks ajaks võtta firma enda nimele, mille eest lubas 3000 krooni. Hiljem A kohtudes ütles ta tunnistajale, et ta ei saanudki lubatud raha. Tunnistaja ütluste kohaselt tellis tanklasse kaupu R.G. Kuulis pealt vähemalt kahte kõnet, kui R.G tellis kütust krediiti,

kusjuures ühel korral tutvustas R.G ennast A.A.. Kütus toodi Lodja tanklasse ning veeti

esimesel võimalusel punase kaubikuga laiali. Kütuse vedas Velletse korraldusel tanklast ära üks

Paikuselt pärit vene rahvusest noormees 200 liitriste vaatidega. Eelnevalt helistas R.G tankla

operaatorile ning andis korralduse kaubikuga kohale tulnud isikutele kütus väljastada. Kuhu kütus

veeti, tunnistaja ei tea. Tunnistaja käis R.G korraldusel tanklast raha toomas. Raha andis tunnistaja R.G kätte. Samuti on tunnistaja toonud tanklast dokumente firma raamatupidaja M.

R.G korraldusel on tunnistaja püüdnud tellida tanklasse ka toidukaupu, kuid see ei ole õnnestunud tasumata arvete tõttu. A. A ei teadnud tanklas toimuvast midagi. R.S. mälu järgi toimus

tanklast kütuse vedu pärast A vormistamist juhatuse liikmeks, kuid aja suhtes oli tunnistaja kahtlev (XIV kd, tl 79-81).

Tunnistaja D.L. andis ütlusi, et 2002. a enne OÜ Kihelkonna Kütus osade müüki tundis R.G

firmale kuuluva tankla ja osade ostu vastu huvi, uurides tankla käivet, kütuse läbimüüki jne. Tunnistajale helistasid tankla operaatorid ja rääkisid, et tanklas oli käinud R.G ja tutvustanud ennast kui firma uus omanik. Tunnistaja oli ka osa ostu-müügitehingu juures ja nägi, et osade eest tasus R.G. Tunnistaja teada sai R.G ka OÜ Kihelkonna Kütus juhatuse liikmeks R.G,

kuid kaks aastat hiljem, kui politsei välja kutsus küsitlemiseks, tuli välja, et juhatuse liikmeks sai hoopis keegi teine. R.G-ga oli küll keegi kaasas, kuid see isik ootas R.G autos. A. A ei ole kunagi näinud ja see isik ei ole ka kunagi OÜ Kihelkonna Kütus vastu huvi tundnud.

Tunnistaja selgitas, et OÜ Kihelkonna Kütus ei ole kunagi sellistes kogustes kütust müünud nagu nähtub OÜ-le Eilingen väljastatud arvetelt ning laoaruannetest. Läbimüük oli umbes 10 000 kuni

34 15 000 liitrit kütust kuus. OÜ-le Eilingen väljastatud arved ei ole koostatud ega allkirjastatud tunnistaja

poolt, kuigi OÜ Kehlkonna Kütus oli arvete väljastamise õigus ainult tunnistajal. Samuti ei ole ta andnud OÜ Kihelkonna Kütus töötajatele korraldust väljastada OÜ-le Eilingen arveid Samuti ei ole ta

andnud korraldust väljastada tanklast kütust arvetel ja laoarvestuses näidatud kogustes. Osade ostu- müügitehingu toimumise päeval esitas raamatupidaja talle allkirjastamiseks dokumente ja tõenäoliselt allkirjastas tunnistaja laoarvestust kajastavad dokumendid (III kd tl 185, 187, 189) teiste dokumentide hulgas, ilma nende sisusse süüvimata (XIII kd, 108 pöördel -111).

Käekirjaekspertiisi aktis antud eksperdi arvamuse järgi tõenäoliselt on OÜ Kihelkonna Kütus laoarvestust kajastavad arvuti väljatrükid 23.12.; 28-29.12 ja 31.12.2002.a. allkirjastanud D.L. Tunnistaja V.P. andis ütlusi, et R.G tuli tema juurde 2002.a. detsembris ja palus kütust tuua

Killingi-Nõmme lähedalt Lodja tanklast Pärnusse. Esimesel korral sõitsid nad koos tanklasse ja Urmas

andis tankla töötajatele korralduse väljastada kütust. Teistel kordadel toimus suhtlus telefoni teel. Tunnistaja seletuse kohaselt käis ta tanklas paar korda R.G palvel kütuse järel ja viis kütuse R.G

poolt öeldud sihtkohta. Tunnistaja vedas kütust punase mikrobussiga. Korraga tõi tanklast 1200 l kütust, mis oli 6 200-liitrises vaadis. Tunnistaja seletuse kohaselt laaditi esimesel korral kütus teise auto peale ümber ja teisel korral viis tunnistaja kütuse kuskile eramaja juurde, kus ta andis kütuse

üle talle tundmatule isikule. Keegi teine peale R.G talle kütuse veo ja üleandmisega seoses korraldusi ei andnud. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole ta pärast 2002.a. detsembrit R.G-ga enam kokku puutunud, sellega on seletatav asjaolu, et tunnistaja ei tundnud R.G enam ära (XIII kd, 111 pöördel -112).

OÜ Eilingen äriregistri väljatrüki kohaselt on nimetatud äriühing registrisse kantud 12.12.2002.a. OÜ Eilingen asutajaks on OÜ Riverde ja juhatuse liikmeks asutamisest kuni 07.05.2003.a. oli V.V. (III kd tl 93-94). V.V. on pankrotihaldurile esitanud avalduse, millest nähtub, et äriühing oli asutatud müügi eesmärgil. OÜ Eilingen osad müüdi 23.04.2003.a. K.R. ja E.R. Kuni müügi hetkeni ei teinud V. V OÜ

Eilingen nimel ühtegi tehingut ja ei andnud ka volitusi tehingute tegemiseks. 2002.a. lõpus/2003.a. alguses käisid kontoris potentsiaalsed kliendid, kes soovisid OÜ Eilingen osta, milleks lepiti kokku ka notari aeg, kuid leping jäi sõlmimata. Saadud infot võidi kasutada ebaseaduslike tehingute tegemiseks. (III kd, tl 92).

Uuritud tõenditega on tõendatud urmas R.G süü kelmuses OÜ Kihelkonna Kütus suhtes. Tunnistajate A.P., P.R. ja V.K. ütlustega on tõendatud, et umbes pool aastat enne OÜ-lt Kihelkonna Kütus kütuse väljapetmist hakkas R.G tundma huvi OÜ Kihelkonna Kütus vastu, milleks uuris

tolleaegselt juhatajalt D.L. tankla müügikäivete ja muude tanklaga seonduvate asjaolude kohta.

Tunnistajad teadsid asjaolusid seoses töösuhetega äriühingus. Tunnistajate E.J., A.P., P.R. ja

V.K.ütlused tõendavad, et 2002.a. lõpus tutvustas R.G end kui uut OÜ Kihelkonna Kütus juhatajat ja just R.G korraldusel väljastati OÜ Eilingen arvete alusel kütust ja muid kaupu süüdistuses toodud mahus, s.o 13 760 l diislikütust, 3460 l bensiini 95, 4400 l kerget kütteõli ning üks paar töökindaid. Tunnistajate, tankla töötajate ütlustega on tõendatud, et OÜ Eiling arvete alusel väljastatud kütus viidi tanklast ära 2002.a. detsembri lõpus. Mitme tunnistaja ütlused lükkavad ümber tunnistaja R.S. ütlused, kui ta arvab, et kütuse äravedu toimus pärast A.A. juhatajaks saamist. Uuritud

tõendid ei ole välistatud, et R.G korraldas kütuse äravedu ka peale A. A juhatuse liikmeks

saamist. Tunnistaja raamatupidaja M.K. kinnitas, et R.G oli isikuks, kes andis korralduse

väljastada laoaruannete järgi välja läinud kütuse/kauba kohta arved OÜ-le Eilingen. Pankrotihaldur K.M. esitatud OÜ Eilingen tehingute toimumise ajal juhatuse liikmeks olnud V.V. avaldus tõendab, et

kuni OÜ Eilingeni müügini 23.04.2003.a. ei teinud tema ühtegi tehingut OÜ Eilingen nimel. R.G poolt kelmuses osalemist tõendavad veel R.S. ütlused, selle kohta, et R.G korraldas OÜ Kihelkonna Kütus osade omandamise A. A nimele ja A. A juhatuse liikmeks määramise, samuti seda,

35

et R.G esines A. A OÜ-le Kihelkonna Kütus kaupade tellimisel. Kütuse vedu R.G

korraldusel OÜ Kihelkonna Kütus tanklast Pärnusse ja selle ümber laadimist teistele autodele

kinnitavad ka tunnistaja V.P. ütlused. Asjaolu, et tunnistaja ei tundnud kohtus R.G ära, on seletatav pika ajalise vahega kuriteo toimepanemise ja ütluste andmise vahel (6 aastat) ning asjaoluga, et tunnistajal ei ole R.G-ga enam pärast 2002. a detsembrit kontakte olnud. Kogumis tankla töötajatest tunnistajate ütlustega, et kütuse veoks andis korralduse R.G ja see viidi ära punase

mikrobussiga (V. P kasutas kütuseveoks punast mikrobussi), saab V. P ütlused lugeda usaldusväärseks selle kohta, et talle andis korralduse kütuseveoks R.G. Tunnistaja A. A ütlused tõendavad, et OÜ Kihelkonna Kütuse osade omandamise ja juhatuse liikmeks määramise korraldas R.G , kes ka juhtis OÜ Kihelkonna Kütus majandustegevust. A. A ise ei ole teinud ühtegi tehingut ega andnud töötajatele korraldusi. A. A ütlusi kinnitavad ka tankla töötajate ütlused, kes väitsid, et nad said telefoni teel A. A esinevalt isikult korraldusi, kuid A. A esineva isiku hääl vastas R.G häälele. Eeltoodud tõendid kinnitavad, et R.G esines OÜ Kihelkonna Kütus juhatajana/omanikuna, kuigi tal vastavad volitused puudusid. Teades OÜ Kihelkonna Kütuse halba majanduslikku seisu organiseeris ta A. A OÜ Kihelkonna Kütus varijuhatajaks, et ennast OÜ-ga Kihelkonna Kütus mitte seostada, kuid mis võimaldas tal vabalt käsutada OÜ Kihelkonna Kütus varasid enda huvides. Pettuse tõttu, mille R.G

tekitas tankla töötajates, täitsid tankla töötajad R.G korraldusi ning väljastasid tema poolt nimetatud isikutele kütust süüdistuses märgitud mahus. Tema poolt nimetatud isikute valdusesse

sattunud OÜ Kihelkonna Kütus kauba üle kehtestas R.G oma võimu, käsutades seda enda äranägemisel ja enda huvides, andes selle üle uurimisel tuvastamata isikutele.

Tekkinud kahju ulatust kinnitavad lisaks kannatanu K.M. ütlustele, laoaruanded ja OÜ-le Eilingen väljastatud arved. R.G sai pettuse teel OÜ-lt Kihelkonna Kütus varalist kasu 150 926. 45 krooni.

Kaitsja väide, et R.G-le süüksarvatava kuriteo pani toime hoopis teine isik, viidates maksupettuste eest kriminaalkorras karistatud OÜ Kihelkonna Kütus asutajale ja osanikule R.L. (XIV kd, tl 59), on ümber lükatud Riigikohtu 31.01.2003. a määrusega kriminaalasjas nr 3-1-1-16-03

(XIV kd, tl 55-58). Määruse andmetel oli R.L. kriminaalasjas kohaldatud 08.01.2002. a Pärnu

Maakohtu määrusega tõkend – vahi all pidamine. Kohtuistungil 05.11.2002. a taotleti tõkendi tühistamist. Kohus jättis taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 04.12.2002. a määrusega jäeti

läbi vaatamata erikaebuse Pärnu Maakohtu 05.11.2002. a määruse peale. Nendel asjaoludel R.G-le

süüks arvatava kelmuse episoodi toimepanemise ajal, detsembri lõpus 2002. a oli R.L.

vahistatud ning sellest tulenevalt ei olnud ta isikuks, kes pani toime R.G-le esitatud süüdistuses kirjeldatud teod.

R.G on kelmused toime pannud nii kriminaalkoodeksi kui ka karistusseadustiku kehtivuse perioodil. KrK § 143 järgi kvalifitseeritud kelmus on kuriteona karistatav ka KarS § 209 järgi. R.G

kelmuse tegudes esinevad kaks koosseisulist vastutust raskendavat asjaolu: korduvus ja teo

toimepanemine grupis. Varasem kelmus on järgnevate suhtes korduvus ja vastutust raskendavaks asjaoluks nii KrK § 143 lg 2 p 2 kui ka KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. OÜ-lt Arnex Ko vara väljapetmise

pani R.G toime koos J.B., kes on selles kuriteos süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 02.02.2009. a otsusega. Grupis kelmuse toimepanemine on koosseisuline karistust raskendav asjaolu nii KrK § 143 lg 2 p 1 kui ka KarS § 209 lg 2 p 3 järgi.

36

VII. R.G süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi (OÜ-lt KodukaupadeGrupp kauba väljapetmine)

Dokumentaalsete tõendite, kannatanute OÜ Kihelkonna Kütus esindaja pankrotihaldur K.M., OÜ Kodukaupade Grupp esindaja A.P., tunnistajate D.L. ja R.S. ütluste, samuti samas kuriteoepisoodis süüdistatava J.B. ütluste analüüsimise ja hindamise tulemusena loobus prokurör R.G-le esitatud süüdistusest episoodis, mis käsitleb OÜ-lt Kodukaupade Grupp kauba väljapetmist 07.02.2003.a. R.G

korralduste alusel puutusid OÜ-ga Kihelkonna Kütus ja selle dokumentidega kokku ka 3.

isikud, kes võisid saadud andmeid kuritarvitada. R.G vastu puuduvad selles kuriteoepisoodis otsesed tõendid. KrMS § 309 lg 2 alusel teeb kohus R.G suhtes õigeksmõistva otsuse KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi OÜ-lt Kodukaupade Grupp kauba väljapetmise episoodis.

Kriminaalmenetluse normide järgimisest kriminaalasja kohtulikul arutamisel.

I. Tunnistajate ettevalmistamine.

Kaitsjad on viidanud väidetavalt olulisele menetlusnormide rikkumisele, mille alusel paluvad jätta tõendite hulgast välja kõik kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate ütlused. Nimelt on tunnistajad enne

kohtulikku ülekuulamist tutvunud enda poolt kohtueelsel menetlusel antud ütlustega, millega on

väidetavalt rikutud KrMS § 289 sätestatud kohtueelses menetluses tunnistaja antud ütluste

kohtuistungil avaldamise korda. Samuti on väidetavalt rikutud kohtumenetluse võistlevuse ja poolte võrdsuse põhimõtteid.

Sellise kaitsja väitega ei nõustu prokurör. Prokuröri väitel olid tunnistajad, kes olid loetletud

süüdistusaktis, süüdistaja tunnistajad. Prokurör peab tagama, et isik, kes on kuriteo toime pannud, kohtu poolt ka süüdi mõistetakse. Kuriteo toime pannud isiku süüdimõistmise tagamiseks on prokuröril õigus oma tõendeid (tunnistajaid) ette valmistada. Sellist õigust tunnustab ka Riigikohus oma lahendis 3-1-1-105-06 28.02.2007. a. Prokurör ei ole palunud kordagi tunnistajatel valetada, vaid rääkida tõtt, et isik, kes on kuriteo toime pannud, saaks õiglase karistuse. Kohtuistung ei ole mälumäng. Tunnistaja peab pahatihti andma ütlusi sündmuste kohta, millest on möödunud aastaid. Samas on tunnistaja

vahetult peale sündmust andnud üksikasjalikke ütlusi. Tunnistaja on kohustatud andma õigeid/tõepäraseid ütlusi. Olukorras, kus mahukate kriminaalasjade menetlemisel kulub palju aega ja kohtuistung toimub sageli aastate pärast, seame me tunnistajad absurdsesse olukorda – anda detailseid ütlusi aastate eest toimunu kohta. KrMS § 289 nõudeid ei ole rikutud, kuivõrd tunnistajate eeluurimisel

antud ütlusi ei ole kohtuistungil avaldatud. Samuti ei ole rikutud kohtumenetluse võistlevuse

põhimõtet, kuivõrd kaitsjal oli võimalik tunnistajaid ristküsitlusel küsitleda ja nende ütlusi ümber lükata ja poolte võrduse põhimõtet, kuivõrd kaitsjal oli võimalik kohtuistungile kutsuda omapoolseid tunnistajaid.

Eesti Vabariigi Riigikohus on 27.02.2007. a otsuses nr. 3-1-1-105-06 käsitlenud ütluste avaldamise ja

kohtuistungiks ettevalmistamise problemaatikat. Riigikohtu kriminaalkolleegium on sama problemaatikat käsitlenud ka 28.06.2006. a otsuses nr. 3-1-1-52-06.

Otsuse nr. 3-1-1-105-06 punktis 7 (7.2. ja 7.3) on Riigikohtu kriminaalkolleegium öelnud, et

Kriminaalmenetluse seadustiku § 14 lg-s 1 sätestatu kohaselt täidavad kohtumenetluses süüdistus- ja

37 kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. See tähendab

muuhulgas, et kohtulikul arutamisel võib kohus lähtuda eeldusest, et nii prokurör kui kaitsja on

kohtuistungi eelselt hoolitsenud selle eest, et tunnistajatel, kelle ülekuulamist kohtuistungil nad on

taotlenud, on olnud võimalus meenutada sündmusi, mille kohta nad on varem ütlusi andnud ja et

kohtuistungil ei teki üldjuhul küsimust sellest, et kohtusse kutsutud tunnistaja tajutud faktilisi asjaolusid ei mäleta. Vaatamata märgitule leiab kolleegium, et ka suutmatus meenutada kohtuistungil

varem tajutud olulisi asjaolusid on käsitatav teatava vastuoluna KrMS § 289 lg 1 mõttes. Seega juhtudel, mil tunnistaja ei mäleta ristküsitlemisel tõendamiseseme olulisi asjaolusid, mille kohta ta on

varem ütlusi andnud, võib neid talle meelde tuletada tuginedes tema kohtueelses menetluses antud ütluste protokollile. Seejuures tuleb niisugusel meenutamisel lähtuda eesmärgist üksnes värskendada

tunnistaja mälu, et oleks võimalik tema ristküsitlemine. Kirjeldatud eesmärgil ütluste avaldamine ei tohi aga kujuneda ülekuulamisprotokolli täies mahus ettelugemiseks. Eelöeldu tähendab, et avaldades tunnistaja mälu värskendamiseks tema kohtueelses menetluses antud ütlusi, tuleb ristküsitlust jätkates

välja selgitada, mis talle meenub ning ristküsitlusel antud ütlusi hinnata kogumis teiste kohtus

kontrollitud tõenditega. Kui vaatamata püüdlustele tunnistaja mälu ei taastu ja teda ei ole võimalik ristküsitleda, on tema eeluurimisel antud ütluste tõendina kasutamine välistatud.

Eeltoodust lähtudes on lubatud tunnistaja kohtuistungiks ettevalmistamine temale tõendamiseseme

asjaolude meeldetuletamisega. Kas tunnistaja ettevalmistamisel temale asjaolude meeldetuletamiseks valitud viis, protokolli saatmine oli kõige õigem ja sobivam viis, peab selgitama kohtupraktika. Küll

aga peab kohus vajalikuks märkida, et kohtumenetluse poole poolt tunnistajate ettevalmistamine

kohtuistungiks on vajalik ka otstarbekuse kaalutlustel, kohtuistungi aja ratsionaalse kasutamise

huvides. Tunnistajale tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamisega asjaolude

meeldetuletamine on enam aeganõudvam kui ettevalmistuse tegemine kohtuistungivälisel ajal.

Tunnistajad on seotud karistusõigusliku vastutusega valeütluste andmise või ütluste andmisest keeldumise eest. Juba see asjaolu ei anna alust järeldada tunnistajate mõjutamist ütluste andmisel vaid eeldab tunnistaja teadlikku valikut anda tõeseid ütlusi, milleks ta on kohustatud KrMS § 66 lg 3 alusel või riskida kriminaalvastutusega, kui puuduvad ütluste andmisest keeldumise alused KrMS §-de 71-73 järgi.

II. Subjektide lahususe põhimõtte rikkumine.

Süüdistatava Peeter Varese kaitsja Owe Ladva seisukoha kohaselt on kriminaalasja menetlemisel oluliselt rikutud KrMS § 14 lg 1 sätestatud kriminaalmenetluse subjektide lahususe põhimõtete kui ka KrMS § 54 p 1. Peeter Varese endine kaitsja Madis Mahlapuu on olnud kriminaalasjas muu menetluse subjekt.

Prokurör on seisukohal, et kaitsja vastav väide on ekslik. Madis Mahlapuu töötas Lõuna

Politseiprefektuuris ajavahemikul 06.03.2000 kuni 31.12.2003.a. Majanduskuritegude talituse komissarina, s.o. ajal, mil eeluurimist reguleeris kriminaalmenetluse koodeks. KrMK §-de 106, 108 lg 1 ja 109 lg 2 kohaselt oli kriminaalasi konkreetse uurija, mitte uurimisasutuse menetluses. KrMK § 109 lg 2 kohaselt oli uurija kohustatud viivitamata tegema kriminaalasja oma menetlusse võtmise määruse,

millega sai konkreetse kriminaalasja menetlejaks. Kriminaalmenetluse seadustiku jõustumisel kehtestati põhimõte, et kuritegude menetlejaks on uurimisasutus. Lahendatav kriminaalasi ei ole mitte

kunagi olnud Madis Mahlapuu menetluses, seega ei ole ta ka käesolevas asjas olnud menetleja.

Menetlustoimingule rakendatakse toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Hilisema seadusega

kehtestatud muutunud põhimõtted ei saa rakenduda varem tehtud menetlustoimingutele. Kuivõrd

38 Madis Mahlapuu ei ole olnud käesolevas asjas muu menetluse subjekt (menetleja), ei olnud ka aluseid tema taandumiseks või taandamiseks. Seega ei ole rikutud ka P. Varese kaitseõigust.

Vandeadvokaadi vanemabi oli kriminaalasja kohtuliku uurimise staadiumis Peeter Varese kaitsja.

Pärast tema kaitseülesande lõpetamist viitas vandeadvokaat Maksim Greinoman eeltoodud menetlusnormide rikkumisele, mida kordas ka kaitseülesanded ülevõtnud Peeter Varese kaitsja. Kohtu

järelepärimine Lõuna Politseiprefektuurile kinnitas prokuröri esitatud andmeid Madis Mahlapuu töötamisest politseiprefektuuris eelnimetatud ajal (XIV kd, tl. 160-161).

Kohus nõustub prokuröri seisukohaga seda kordamata. Uuritava kriminaalasja menetlus on kestnud aastaid ja selle aja jooksul on muutunud menetlusnormid.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus ei tuvastanud R.G ja Peeter Varesel karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistusregistri andmetel on R.G karistusregistrisse kantud (XIV kd, tl 172-175). Teda on karistatud väärteomenetluses 14-l korral peamisel liikluseeskirjade rikkumisega seotud väärtegude eest.

Viimased 5 karistust on väärteomenetluses määratud kriminaalasja kohtuliku uurimise perioodil. R.G on varem kriminaalkorras karistamata isik.

Karistusregistri andmetel on Peeter Vares karistusregistrisse kantud (XIV kd, tl 176-177). Teda on karistatud väärteomenetluses 3-l korral liikluseeskirjade rikkumisega seotud väärtegude eest. Viimane

karistus on väärteomenetluses määratud kriminaalasja kohtuliku uurimise perioodil. Peeter Vares on varem kriminaalkorras karistamata isik.

R.G süü on tõendamist leidnud kolmes kuriteos: üleskirjutatud vara võõrandamisele kaasaaitamises kahes episoodis, kelmuses raskendavatel koosseisulistel asjaoludel kolmes episoodis ja

omastamises raskendavatel koosseisulistel asjaolude kolmes episoodis. R.G kuriteod

kahjustavad õiguskorraga kaitstud mitut erinevat õigushüve. KrK §-s 1411

ja KarS §-s 209 on ette

nähtud varavastased kuriteod. KrK §-ga 1411

(omastamine) kaitstav õigushüve on omand, omandi

koosseisus olev vallasvara. KarS §-ga 209 (kelmus) kaitstav õigushüve on vara. Varavastaste kuritegudega tekitatud kahjud on väga suured, kokku üle 1,1 miljonit krooni. R.G on kuritegude toimepanemisel ära kasutanud teisi isikuid. R.G oli kuritegude toimepanemisel aktiivne ja

kontrollis olukorda. Arvestades kahju suurt ulatust, toimepandud tegude episoodide rohkust ning

kuritegelikku aktiivsust suhteliselt pika perioodi vältel, on võimalik R.G hoida edaspidi samasugustest kuritegudest raskemaliigilise karistusega, vangistusega.

KrK §-s 179 ettenähtud kuritegu on õigusemõistmisevastane kuritegu. KrK §-ga 179 (karS § 308) kaitstav õigushüve on õigusemõistmine. Karistatav tegu on seotud õigusemõistmise takistamisega.

KrK §-s 179 sätestatud kuriteo koosseisule vastab KarS § 308 sätestatud koosseis, s.o. üleskirjutatud vara hoidmise nõuete rikkumine. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS-is sätestatud sanktsioonist,

mis näeb ette alternatiivsed karistused (rahaline karistus või kuni 1-aastane vangistus). KarS sanktsioon on kergem kui vastava teo sanktsioon KrK-is. KrK § 1411 lg 3 sätestatud kuriteo koosseisule vastab KarS § 201 sätestatud koosseis. KrK § 1411 lg 3 sanktsioon on raskem kui KarS § 201 lg 2 sanktsioon, mis näeb ette alternatiivsed karistused (rahaline

39 karistus või kuni 5-aastane vangistus). Ka karistuse mõistmisel omastamise eest tuleb lähtuda KarS-is sätestatud kergemast sanktsioonist.

Karistuse mõistmisel KrK § 179 ja § 1411

lg 3 järgi tuleb KarS § 5 lg 2 järgi arvestada kergema karistuse tagasiulatuva mõjuga. Kuigi mõlema paragrahvi järgi on võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, on kohus seisukohal, et R.G-le ei avalda kergemaliigiline karistus piisavalt mõju

hoidumaks teda edaspidi samasugustest kuritegudest. KarS § 209 lg 2 näeb karistusena ette ainult vangistuse. Seega tuleb R.G-le mõista kõigi kuritegude eest karistuseks vangistus, mis kahe kuriteo puhul tähendab raskemaliigilist karistust. R.G kui varem karistamata isikuna saab raskemaliigilise karistusega karistades mõjutada karistusega vastava sanktsiooni alla keskmise määra.

KarS § 64 lg 1 alusel tuleb mõista lisakaristus, mille mõistmisel arvestab kohus R.G kuritegelikku aktiivsust ning mõistab lisakaristuse üksikkaristustest raskeima suurendamise teel.

Esmakordselt kriminaalkorras karistamisel kaalub kohus karistusest vabastamise võimalikkust.

Arvestades eeltoodud asjaolu, kuritegelikku aktiivsust, ei ole võimalik R.G karistusest

täielikult vabastada. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel tuleb pöörata karistusest väike osa täitmisele ja ülejäänud karistusest tingimuslikult vabastada KarS § 74 lg 3 sätestatud maksimaalse katseajaga KarS

§ 75 lg 1 ettenähtud kontrollkohustuste täitmise kohustusega. Kuna kuritegudega on põhjustatud

kannatanutele suures ulatuses kahju, tuleb käitumiskontrolli ajaks määrata ka KarS § 75 lg 2 p 1 sätestatud kontrollkohustus: kuriteoga tekitatud kahjude hüvitamise kohustus.

R.G on tegev äriühingute juhtimisorganites. Ta on varjatult variisikute varjus juhtinud OÜ-t Hamata, OÜ-t Temanter, OÜ-t Kihelkonna Kütus, täites nendes äriühingutes sisuliselt juhatuse liikme

kohustusi. Kuriteoepisoodides kannatanute OÜ-te Kihekonna Kütus ja Hamata vastu on toimunud juriidilise isiku vara enda huvides kasutamine. Võimalike uute sarnaste kuritarvituste vältimiseks tuleb R.G mõjutada ka KarS § 49 alusel lisakaristusega, tegutsemiskeeluga.

Peeter Varese süü on tõendamist leidnud kahes kuriteos: üleskirjutatud vara võõrandamises kahes

episoodis ja omastamises raskendavatel koosseisulistel asjaolude kolmes episoodis. Peeter Varese kuriteod kahjustavad õiguskorraga kaitstud kahte erinevat õigushüve. KrK §-s 1411 (omastamine) on ette nähtud varavastane kuritegu ja kaitstav õigushüve on omand, omandi koosseisus olev vallasvara.

KrK §-s 179 ettenähtud kuritegu on õigusemõistmisevastane kuritegu. KrK §-ga 179 (KarS § 308) kaitstav õigushüve on õigusemõistmine. Karistatav tegu on seotud õigusemõistmise takistamisega.

Peeter Varese süüdistuse maht ja süü aste on väiksem kaassüüdistatava süüst. P. Vares oli pigem käsutäitja kui initsiaator. Ta tegutses R.G juhendamisel.

Karistuse mõistmisel Peeter Varesele on valida alternatiivsete karistuse vahel. P.Vares ei tööta ja seetõttu puudub tal püsiv stabiilne sissetulek. Kohtule ei ole teada ka Peeter Varesel vara olemasolu, mille arvelt rahalist karistust kanda. Seetõttu ei ole võimalik P. Varest karistada kergemaliigilise

karistusega. Raskemaliigilise karistusega karistamisel on P. Varest võimalik mõjutada edaspidi hoiduma samasugustest tegudest karistusega alla vastava sanktsiooni keskmist määra. Arvestades P. Varesel kuritegeliku initsiatiivi puudumist peab kohus võimalikuks KarS § 64 lg 1 alusel

liitkaristuse mõistmisel lugeda kergema karistuse kaetuks raskeimaga. Peeter Vares on olnud 16.11.2005. a kahtlustatavana kinni peetud ja see päev eelvangistust tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. P. Vares on varem kriminaalkorras karistamata isik. Seetõttu ja arvestades tema süü astet on võimalik

karistusest tingimuslik vabastamine KarS § 73 lg 1 alusel käitumiskontrollile allutamata sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud minimaalse katseajaga.

Mõlemale süüdistatavale on kohtueelsel uurimisel kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld.

Tõkend kehtis ka kohtuliku uurimise staadiumis. Peeter Varesel langeb tõkendi vajadus ära

40 kohtuotsuse jõustumisel. R.G on tõkendiga vajalik tagada kohtuotsuse täitmist. Seetõttu langeb temal tõkendi vajadus ära osalise karistuse kandmisele asumisest.

Kaitsja vandeadv. Maksim Greinoman viitab menetluse pikaajalisusele ja sellega seotud mõistliku aja möödumisele. Kooskõlas Riigikohtu seisukohaga kriminaalasjas nr. 3-1-1-3-04 on vajalik kaaluda menetluse lõpetamist otstarbekase kaalutlustel või ka vastava asjaolu arvestamist karistuse mõistmisel.

27.02.2004.a otsuse nr. 3-1-1-3-04 punktis 22 märkinud, et mõistliku aja küsimuse käsitlemise lõpetuseks peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks märkida, et kriminaalasja menetlemise

mõistliku aja möödumine ei pea iseenesest ja alati tähendama isiku õigeksmõistmist. Sõltuvalt asjaoludest võib kriminaalasja menetlemise mõistliku aja möödumise proportsionaalseks järelmiks olla

ka näiteks kriminaalasjas menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel või ka kõnealuse asjaolu arvestamine karistuse mõistmisel.

Arutatav kriminaalasi on kohtu menetluses alates 24.05.2006. a. Kohus on seisukoha, et kriminaalasja mahukust ja keerukust arvestades ei ole asja lahendamiseks vajalik mõistlik aeg möödunud. Ka ei ole

lahendatava kriminaalasja asjaolud samad, mida käsitletakse Riigikohtu 27.02.2004.a otsuse nr. 3-1-1-3-04. Seetõttu ei kaalu kohus menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Kohtupraktikas on karistuse mõistmisel arvesse võetud aja faktorit, nimelt süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemisest kohtuotsuse tegemiseni möödunud aega ja süüdistatava käitumist sellel ajal. Kohus arvestas sama asjaolu ka karistuse mõistmisel süüdistatavatele R.G-le ja Peeter Varesele.

Tsiviilhagid ja nende lahendamine.

Kriminaalasjas on esitanud järgmised tsiviilhagid:

1) OÜ Hamata (pankrotis) 1 222 063.18 krooni nõudes Nõude esitas OÜ Hamata (pankrotis)

pankrotihalduri Sirje Taela kannatanuna ülekuulamisel 02.02.2006. a. Kannatanu ülekuulamise protokollist ei nähtu, millest nõue koosneb (X kd, tl 45-46).

OÜ Hamata pankrotihaldur esitas 08.04.2008.a. hagi summas 1 053 568,27 krooni (XIII kd, tl 138-

142). Sellest riisumisega põhjustatud kahju nõue 921 293, 65 krooni ulatuses väljamõistmiseks solidaarselt R.G-lt ja P. Vareselt, mis koosneb riisutud kaupadest summas 633 137. 05 krooni,

inventarist 252 956. 60 krooni ja kaubiku Ford Transit reg nr-ga XXX XXX maksumusest 35 200 krooni OÜ Hamata pankrotihaldur Sirje Taela poolt esitatud avaldusele on lisatud OÜ Hamata arved . 01.06.2001.a arve nr. 21 OÜ-le Intercorporate ja 01.06.2001.a arve nr. 20 OÜ-le Intercorporate, mille kohaselt on müüdud vastavalt OÜ Hamata inventar vastavalt nimekirjale (va kaubabuss Ford Transit) ja OÜ Hamata kaubad seisuga 01.06.2001.a. (IV kd tl 5-6), kinnistu Valga, Köie tn 10/12 ostu-müügi leping, võla ülekandmise leping ja asjaõigusleping 03.08.2001.a. ja (IV kd tl 7-13) ja Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse väljavõte, kust nähtub, et 14.11.2001.a. on kaubiku Ford Transit reg nr-ga XXX XXX omanikuna registrisse kantud OÜ Intercorporate (IV kd tl 14).

Nõue 60 688,52 krooni ulatuses on 28.03.2001. a OÜ Hamata ja AS-i AVST vahel sõlmitud ostu-

müügilepingu nr. 226 järgi saamatajäänud tasu. Samas ulatuses on AS AVST esitanud nõude OÜ Hamata vastu.

41 Nõue 48 052,10 krooni ulatuses on 29.03.2001. a OÜ Hamata ja AS-i Juvest Baltica vahel sõlmitud

ostu-müügilepingu nr. 72 järgi saamatajäänud tasu. Samas ulatuses on AS Juvest Baltica esitanud nõude OÜ Hamata vastu. Nõue 23 524 krooni ulatuses on 2001. a mais OÜ Hamata ja Vivace vahel sõlmitud ostu-müügilepingu järgi saamatajäänud tasu. Samas ulatuses on AS Vivace esitanud nõude OÜ Hamata vastu.

2) OÜ Arnex KO 44 200 krooni nõudes (II kd, tl 80-81); 3) OÜ Kihelkonna Kütus (pankrotis) 150 926.45 krooni nõudes (XI kd, tl 132, XIII kd, tl 166-167); 4) OÜ Kodukaupade Grupp 9676 krooni nõudes (III kd, tl 254, XII kd, tl 300).

Prokurör taotleb tsiviilhagide rahuldamist järgmiselt: 1) TsK § 448 lg 1 alusel mõista R.G-lt ja P. Vareselt solidaarselt välja 921 293. 65 krooni ja R.G-lt üksinda 71 586. 10 krooni OÜ Hamata (pankrotis);

2) TsK § 448 lg 1 alusel mõista R.G-lt solidaarselt J. B, kellelt on nimetatud summa välja mõistetud Tartu Maakohtu 02.02.2009.a. otsusega nr 1-09-2975, välja 44 200 krooni OÜ Arnex KO kasuks; 3) VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel mõista R.G-lt OÜ Kihelkonna Kütus (pankrotis) kasuks välja 150 926.45 krooni. 4) OÜ Kodukaupade Grupp hagi jätta läbi vaatamata.

Kaitsjad taotlevad kaitsealuste nimel aegumise kohaldamist OÜ Hamata tsiviilnõudele TsÜS § 143 ja § 150 lg 1 alusel ja seetõttu OÜ Hamata tsiviilhagi rahuldamata jätmist.

Kohus võtab TsÜS § 143 alusel arvesse OÜ Hamata nõude aegumise. TsÜS § 150 lg 1 järgi on kahju

õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. OÜ Hamata pankrotihaldurile oli kahju ja selle eest vastutav isik teada kannatanuna ülekuulamisel 02.02.2006. a. R.G tundis huvi kohustuste vastu vahetult pankrotihaldurilt küsides.

Ka kriminaalmenetluses tuleb tsiviilhagi esitamisel lähtuda tsiviilhagi esitamiseks ettenähtud

menetlusnormidest. Neid nõudeid ei olnud kannatanu ülekuulamisel 02.02.2006. a ega sellele järgnenud ajal järgitud. Nõue oli lahti kirjutamata. Seetõttu ei ole alust lugeda tsiviilhagi esitatuks

ainuüksi kannatanu ülekuulamise protokollis nõude suuruse nimetamisega. Kriminaalmenetluse kohtuliku uurimise staadiumis tsiviilhagi esitamise ajaks 08.04.2008. a oli möödunud TsÜS § 150 lg 1

ettenähtud aegumistähtaeg. Kuna kohustatud isik kohtus aegumise kohaldamist nõudis, tuleb kohtul seda TsÜS § 143 järgi arvesse võtta. Kohus jätab OÜ Hamata (pankrotis) tsiviilhagi rahuldamata nõuet aegunuks tunnistades.

OÜ Arnex KO tsiviilhagi 44 200 krooni nõudes on esitatud kannatanu esindaja A.S. tunnistajana

ülekuulamisel 15.11.2002. a. tsiviilnõue on tunnistajana ülekuulamise protokollis kirjalikult

vormistatud. A.S. OÜ Arnex Ko juhatuse esimehena oli tsiviilhagi esitamise õigus. Tsiviilnõue on selgelt lahti kirjutatud ning tõendatud. Kohtuistungil jäi kannatanu nõude juurde.

OÜ Arnex KO tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb TsK § 448 lg 1 alusel välja mõista R.G-lt

solidaarselt J. B. Viimaselt on nimetatud summa välja mõistetud Tartu Maakohtu 02.02.2009. a otsusega nr 1-09-2975.

OÜ Kihelkonna Kütus (pankrotis) tsiviilhagi on esitatud 24.04.2006. a ja tõendatud. Kannatanu jäi

kohtuistungil nõude juurde. Kahju on tekitatud R.G õigusvastase teoga ja tuleb seetõttu VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista R.G-lt.

42

Kannatanu OÜ Kodukaupade Grupp tsiviilhagi KrMS § 310 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Prokurör loobus R.G-le esitatud süüdistusest OÜ-ga Kodukaupade Grupp seotud kelmuse episoodis, mille tõttu kohus mõistis süüdistatava KrMS § 309 lg 2 alusel nimetatud episoodis õigeks. KrMS § 310 lg 2 järgi kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. KrMS § 310 lg 3 alusel on kannatanul õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

Asitõendid ja nende suhtes kohaldatavad abinõud.

Kriminaalasjas on järgmised asitõendid:

OÜ Kihelkonna Kütus nimelt väljastatud palgatõend, garantiikiri, volikiri, B-kaart ja järelmaksuga müügileping asuvad ümbrikusse pakituna kriminaalasja juures (III köites). AS Juvest Baltica ja OÜ Hamata vahel 29.03.2001.a. sõlmitud ostu-müügileping nr 72; OÜ Vivace ja OÜ Hamata vahel sõlmitud ostu-müügileping; AS AVST-I ja OÜ Hamata vahel 28.03.2001.a. sõlmitud

leping nr 226; AS Timo-Keraamika ja OÜ Intercorporate vahel 16.04.2001.a sõlmitud ostu-

müügileping; AS Arkogren ja OÜ Intercorporate vahel 17.04.2001.a. sõlmitud leping nr R-49;

Hackmann Eesti AS ja OÜ Intercorporate vaheline leping nr 010301 asuvad ümbrikusse pakituna kriminaalasja materjalide juures (IX köites).

Kriminaalasjas on asitõenditeks dokumendid, mis tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja

juurde.

Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine.

KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 6525 krooni. KrMS § 175 lg. l p. 2 alusel tunnistajatele KrMS § 178 kohaselt makstud kulud on kokku 1894,70 krooni (XIII kd, tl 7, 113), mis jagunevad süüdistatavate vahel võrdselt, kummaltki 947,35 krooni.

KrMS § 175 lg. l p. 3 alusel ekspertidele makstud ekspertiisitasu on kokku 2340.- krooni, s.h.

käekirjaekspertiisi maksumus 1080.- krooni (III kd, tl 197), mis tuleb hüvitada R.G ja käekirjaekspertiisi maksumus 1260.- krooni (IX kd, tl. 38), mis tuleb hüvitada P. Varesel. KrMS § 175 lg. l p. 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu on P. Varese osas 58 646.- krooni ja R.G osas 6254.- krooni. KrMS § 175 lg. l p. 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust materjalidest koopia tegemise kulud on 8.- krooni kummalgi süüdistataval.

KrMS § 175 lg. l p. 10 alusel posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on 2154,20 krooni, mis jagunevad süüdistatavate vahel võrdselt, kummaltki 1077,05 krooni.

Süüdimõistva kohtuotsuse korral jäävad kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetava kanda.

43

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Ene Muts

Vello Tattar

Ülle Laursoo

kohtunik

rahvakohtunik

rahvakohtunik