3-17-1608/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 10. november 2017, Tartu Haldusasja number 3-17-1608 Haldusasi Ukrest Ehitus OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 17. mai 2017. a maksuotsuse nr 12.2-3/037048-10 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 26. septembri 2017. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ukrest Ehitus OÜ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Ukrest Ehitus OÜ Vastustaja Maksuja Tolliamet RESOLUTSIOON Jätta Ukrest Ehitus OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26. septembri 2017. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ukrest Ehitus OÜ esitas 2. augustil 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Maksuja Tolliameti 17. mai 2017. a maksuotsuse nr 12.2-3/037048-10.

Ühtlasi esitas Ukrest Ehitus OÜ taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.

2. Tartu Halduskohus jättis 16. augusti 2017. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse käiguta ning kohustas kaebajat esitama selle juurde tõendid, millest nähtuks kaebaja majanduslik seisund. Tõendid tuli esitada seitsme päeva jooksul alates käiguta jätmise määruse kättetoimetamisest.

3. Tartu Halduskohtu 26. septembri 2017. a määruse resolutsiooni p-ga 1 jäeti Ukrest Ehitus OÜ taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata. Määruses leiti järgnevat. 3.1. Kaebaja märkis kaebuses, et tema esindaja kohtumenetluses on juhatuse liige, kelle e-posti aadressiks on ukrestehitus@gmail.com. Halduskohus saatis 16. augusti 2017. a määruse, millega kaebaja menetlusabi taotlus käiguta jäeti, samal päeval eelnevalt mainitud e-posti aadressile. Kaebaja ei kinnitanud määruse kättesaamist, kuigi halduskohus oli palunud tal seda teha. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 72 lg 4 koostoimest tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3141 lg-ga 1 tuleneb, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas

2

kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. 3.2. Ehkki 23. augusti 2017. a seisuga oli määrus kaebajale juba kättetoimetatuks loetud, saatis halduskohus samal päeval määruse uuesti samale e-posti aadressile. Samuti üritati määrust kätte toimetada ka postiasutuse kaudu, kuid mõlemad katsed kaebaja äriregistri aadressil nurjusid (28. augustil 2017 kell 14.15 ja 1. septembril 2017 kell 17.30). Kuna määrust ei õnnestunud kaebaja asukohas üle anda, jäeti sinnasamasse kirjalik teade määruse hoiustamisest postkontoris. Seal hoiustati seda 15 päeva, kuid kaebaja ei käinud selle aja jooksul määrusel järel. Halduskohus on määruse kaebajale nõuetekohaselt kätte toimetanud ja teinud ka lisapingutusi, et kaebajale määruse ja sellest tuleneva kohustuse olemasolu meelde tuletada. 3.3. Kaebaja ei esitanud menetlusabi taotluse juurde ühtegi tõendit enda majandusliku seisundi kohta. Ka pärast käiguta jätmise määruse kättetoimetamist ei ole kaebaja halduskohtule ühtegi tõendit esitanud. Samuti ei ole kaebaja esile toonud, et tal esineks raskusi või ületamatuid takistusi mõne tõendi saamisel. Juriidilisel isikul endal lasub kohustus esitada kõik menetlusabi taotluse lahendamiseks vajalikud dokumendid, kohus peab vaid vajaduse korral juhtima isiku tähelepanu sellele, milliseid dokumente on vaja esitada (Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-2-1-62-10, p-d 62.3 ja 62.4; 22. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-33-11, p-d 32.3 ja 32.4). HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse isikule menetlusabi üksnes siis, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda. Kuna kaebaja ei esitanud halduskohtule mitte ühtegi dokumenti, mis kinnitaks tema kehva majanduslikku olukorda, jättis halduskohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Ukrest Ehitus OÜ esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 26. septembri 2017. a määruse resolutsiooni p 1 tühistada. Määruskaebuses viitab kaebaja sellele, et ka halduskohtul endal on võimalus ja kohustus koguda tõendeid, et kontrollida kaebaja väidetavaid makseraskusi riigilõivu tasumisel. Kaebaja on märkinud, et Maksuja Tolliamet on ta kontod blokeerinud. Kaebaja ei saa seal olevat raha riigilõivu tasumiseks kasutada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

6. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 26. septembri 2017. a määruse resolutsiooni p-st 1 tuleneva järeldusega, et Ukrest Ehitus OÜ vabastamine riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ei ole põhjendatud. Sellest tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata Tartu Halduskohtu 26. septembri 2017. a määruses esitatud seisukohti, mis puudutavad menetlusabi andmata jätmist (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatu ei anna alust Tartu Halduskohtu määruse muutmiseks. Määruskaebuses ei ole esitatud mitte ühtegi väidet selle kohta, et kaebaja ei teadnuks, et tal on vaja äriühingu majandusliku seisundi tõendamiseks esitada asjakohased dokumendid. Halduskohus on 16. augusti 2017. a määruses selgitanud, milliste dokumentide esitamist ta vajalikuks peab. Väide, et halduskohtul lasub kohustus ka omal algatusel koguda tõendeid, ei tähenda seda, et isik, kes taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist, ei peaks ise kohtu nõudmisel esitama ühtegi dokumenti. HKMS § 115 lg 4 sätestab, et juriidilisest isikust taotleja lisab võimaluse korral menetlusabi taotlusele põhikirja ärakirja ning eelmise majandusaasta aruande kinnitatud ärakirja. Määruskaebusest ei nähtu, et kaebajal oleks olnud võimatu või raskendatud esitada näiteks majandusaasta aruannet või pangakontode väljavõtteid. Sellest tulenevalt ei ole isik teinud kõike endast olenevat, et kohus oleks saanud asuda hindama kaebaja maksevõimelisust riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamisel. Järelikult oli menetlusabi taotluse rahuldamata jätmine õiguspärane.

3

7. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26. septembri 2017. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene