2-17-2105/14 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 10. november 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-17-2105 Tsiviilasi M.A. ja A.A. hagi I.A. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 5527,14 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 30. märtsi 2017 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.A. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja): I.A., ik XXX; esindaja Sergei Desjatnikov Vastustajad (hagejad): M.A. , ik XXX ja A.A., ik XXX; hagejate lepinguline esindaja Maia Ploom, seaduslik esindaja K.A. RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 30. märtsi 2017 otsus ja saata tsiviilasi Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks. 2. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. 3. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus lõpplahendiga. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

2

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. M.A. ja A.A. (hagejad) esitasid 8. veebruaril 2017 hagi I.A. lt (kostja) elatise väljamõistmiseks. Hagejad palusid elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.02.2016 kuni 31.01.2017 2600 eurot kummagi hageja kasuks. Alates 01.02.2017 mõista välja elatis seadusjärgses miinimumsummas kuni hagejate täisealiseks saamiseni. 2. Kostja esitas 07.03.2017 maakohtule vastuse, mille kohastel ta nõustus, et hagejate seaduslik esindaja soovib asja kohtus lahendada. Kostja võttis hagi õigeks. Kõik hagejate esitatud tõendid on õiged. Kostja ei soovinud esitada vastuhagi. Kostja oli nõus kirjaliku menetlusega ja oli valmis sõlmima kompromissi.

MAAKOHTU LAHEND 3. Tartu Maakohus tegi hagi õigeksvõtu alusel otsuse ja mõistis 30. märtsi 2017 otsusega kummagi hageja kasuks välja elatise 08.02.2016 kuni 31.01.2017 eest kokku 2538,57 eurot ja alates 01.02.2017 elatise 235 eurot kuus. Elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatis on välja mõistetud kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda K.A. pangaarvele, selgituseks märkida „elatis lapsele“. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis hagejate kasuks menetluskuludena välja õigusabikulud 180 eurot. Hagejate nõudeõigus on solidaarne. Maakohus leidis, et kostja võttis 07.03.2017 kirjalikus vastuses hagi õigeks. Maakohus rahuldas hagi TsMS § 440 lg 1 alusel. Maakohus lahendas asja kohtuistungit pidamata TsMS § 440 lg 3 alusel. Maakohus tunnistas TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus Tartu Maakohtu 30. märtsi 2017 otsus tühistada ja teha asjas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt ning mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatis alates 08.02.2017 210 eurot kuus. Kostja palus peatada täiteasjas 189/2017/416 ja täiteasjas nr

3

189/2017/417 täitemenetlus kuni käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni ning jätta kõik kostja menetluskulud maaja ringkonnakohtus hagejate kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) tegi maakohus ebaõigesti õigeksvõtul põhineva otsuse. Kostja sai kohtutäituri kaudu teada, et tema suhtes on algatatud täitemenetlus ja selle menetluse raames nõutakse raha 08.02.2016-31.01.2017 perioodi eest, kui pooled elasid koos ja lapsed olid kostja ülalpidamisel; 2) kostja nõustus elatise tasumisega, kuid ta ei teadnud, et nõue on esitatud tagasiulatuvalt. Vastus oli koostatud Tartu kohtumaja kantselei töötajate juhendite järgi. Kostja võttis omaks teadmatuse ja keelebarjääri tõttu asjaolu, mis ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaoludest. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks; 3) ei keeldu kostja katmast laste kulutusi vastavalt oma võimalustele ja kindlasti laste vajadustele tulenevalt PKS § 99 lg-st 1, mille kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kostja leiab, et ei ole põhjendatud elatise igakuine suurus summas 235 eurot. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta (nt 28. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 16; 25. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16), et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega; 4) jääb arusaamatuks menetluskulude väljamõistmine kostjalt olukorras, kui tema võttis hagi koheselt õigeks. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

5. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, taotlesid selle rahuldamata ja apellatsioonmenetluse menetluskulude kostja kanda jätmist. Hagejate õigusabi kulu on 180 eurot. Vastuväidete kohaselt: 1) ei vasta tegelikkusele asjaolu, et kostja ei saanud aru elatise nõudmisest tagasiulatuvalt; 2) on vale kostja väide, et ta ei saanud haginõudest aru. Kostja valdab hagi põhiolemusest ja numbritest arusaamiseks piisavalt eesti keelt. Vastuse kohtule kirjutas ta ise eesti keeles; 3) on tõendamata kostja väited kooselust ja hagejate ülalpidamises osalemisest; 4) tuleks jätta rahuldamata kostja nõue arvestada elatise väljamõistmisel riigi poolt väljamõistetud peretoetusega; 5) isegi kui kostja oleks olnud eksimuses, ei ole hagejatel sellega seost; 6) on hagejate seadusliku esindaja poolt menetluskulu kantud. Hagi on rahuldatud ning hagejate menetluskulu tuleb jätta kostja kanda; 7) ei ole põhjust apellatsioonkaebust rahuldada kui kostja on hagi juba kord õigeks võtnud; 8) ei ole maakohus rikkunud protsessiega materiaalõiguse norme ega asjaolusid ebaõigesti hinnanud. Puudub alus kohtuotsuse tühistamiseks.

4

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 30. märtsi 2017 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks TsMS § 656 lg 2 ja TsMS § 657 lg 1 p-i 3 alusel. Ringkonnakohus lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal TsMS § 646 alusel. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud määrab maakohus kindlaks menetlust lõpetavas lõpplahendis. 7. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus leidnud ebaõigesti, et kostja on hagi õigeks võtnud. TsMS § 4 lg 3 teise lause kohaselt võib hageja esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Kostja on 07.03.2017 vastuses avaldanud järgmist (kirjapilt muutmata): „Mina, I.A., nõustan, et minu naine K.A. soovib asi läbi kohus vaatama. Mina Ta võtab hagi õigeks. Kõik tema tõendid on õiged. Mina soovin ei taha esitada vastuhagi. Olen nõus kirjaliku menetlusega. Olen valmis kompromissiks.“ (tlk 13) Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu eeltoodust hagi õigeksvõtt. Riigikohus on lahendis nr 3-2- 1-35-09 punktis 12 öelnud, et hagi õigeksvõtt peab olema selgesõnaline. Vastuolulise avalduse puhul tuleb välja selgitada kostja tegelik tahe. Kostja avalduses on olulistes lausetes ka parandusi tehtud, näiteks „ta võtab hagi õigeks“ on parandatud „mina võtab hagi õigeks“ (tlk 13). Kuna kostja avaldus oli ebaselge, oleks maakohus pidanud paluma kostjal seda täpsustada. Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul välja selgitada kostja tegelik tahe, s.o millises ulatuses on kostja nõus hagejatele elatist maksma ja millise perioodi eest tagasiulatuvalt. Ülejäänud osas tuleb nõude läbivaatamisel hinnata ka kostja materiaalseid võimalusi. 8. TsMS § 173 lõike 3 teise lause kohaselt määrab menetluskulude jaotuse kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi