1-08-6824/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.juuli Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-08-6824 Kohtukoosseis Rita Kulberg

Kriminaalasi

Menetlustoiming I.D süüdistuses KarS §-de 424 ja 275 järgi

I.D (isikukood xxx; käesoleval ajal kannab

karistust Murru Vanglas) kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamiseks läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

I.D taotlus jätta rahuldamata.

Määrus viivitamatult kätte toimetada süüdimõistetule ja Lõuna Ringkonnaprokuratuurile.

Edasikaebe kord

Määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse teatavakssaamisest, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Põlva kohtumaja kaudu.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused

Tartu Maakohtu 20.05.2008.a. otsusega on I.D süüdi mõistetud KarS § 424

järgi ja karistatud vangistusega 5 kuud. Sama kohtuotsusega on I.D süüdi

mõistetud KarS § 275 järgi ja karistatud vangistusega 3 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel on

loetud kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõistetud I.D-le

liitkaristuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel on suurendatud I.D-le mõistetavat karistust Põlva Maakohtu 19.12.2005.a. otsusega KarS § 424 järgi mõistetud ja ärakandmata karistuse so 1 aasta 9 kuud vangistust võrra ja mõistetud I.D-le lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel on ära võetud I.D-lt mootorsõiduki juhtimisõigus 2 aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtuotsus on jõustunud 27.05.2008.a. I.D kannab karistust alates 08.10.2008.a. ja viibib käesoleval ajal Murru Vanglas.

2 (3)

I.D esitas 01.07.2009.a. Tartu Maakohtule taotluse ( saabus kohtusse

03.07.2009.a.) seoses KarS § 424 muudatustega alates 01.07.2009.a. Tartu Maakohtu 14.08.2008.a. ja Põlva Maakohtu 19.12.2005.a. otsuste ümbervaatamiseks.

I.D taotluses märgitud 14.08.2008.a. otsuse puhul on tegemist tegelikult sama

kuupäeva kandva Tartu Maakohtu määrusega kriminaalasjas 1-08-6824, millega jäeti

rahuldamata I.D taotlus Tartu Maakohtu 20.05.2008.a. otsusega mõistetud

vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks. Seega on tegemist taotlusega, mis

puudutab tegelikult Tartu Maakohtu 20.05.2008.a. otsuse, mitte 14.08.2008.a. otsuse täitmist.

Riigikohtu 07.12.2007.a. määruses asjas nr 3-1-2-2-07 on asutud seisukohale, et küsimuse,

kas ja kuidas mõjutab kohtuotsuse täitmist pärast kohtuotsuse jõustumist karistusseaduses tehtud ning isiku olukorda kergendav muudatus, saab kohus lahendada KrMS § 431 alusel. See toimub KrMS § 432 lg-s 1 sätestatud korras kirjalikus menetluses süüdimõistetu või tema

kaitsja avalduse alusel. Seejuures teatab täitmiskohtunik süüdimõistetu või tema kaitsja taotlusest prokurörile, kes võib esitada kohtu määratud tähtajaks kirjaliku arvamuse.

Maakohtu hinnangul on I.D avalduse puhul tegemist kohtulahendi täitmisel

tekkinud küsimuse lahendamisega, mida on võimalik teha kirjalikus menetluses KrMS §-s 432 lg 1 sätestatud korras kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus on I.D

taotlusest teavitanud asjast osavõtnud prokuröri, kes on esitanud kohtule ka oma kirjaliku seisukoha.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri III osakonna prokuröri abi Ene Uljanova 13.07.2009.a.

kohtule esitatud arvamuse kohaselt ei kuulu I.D taotlus rahuldamisele, kuna Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduses §- s 7 otseselt märgitud, et KarS § 424 muudatus ei oma tagasiulatuvat jõudu.

I.D suhtes Tartu Maakohtu 20.05.2008.a. kohtuotsuse ja Põlva Maakohtu

19.12.2005.a. otsuse tegemise ajal kehtinud KarS §-s 424 oli ette nähtud vastutus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest ning sanktsioonis oli ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. KarS

§ 424 alates 01.07.2009.a. kehtivas redaktsioonis näeb ette vastutuse mootorsõiduki ja

trammi juhtimise eest joobeseisundis, mille eest võib karistada rahalise karistuse või kuni

kolmeaastase vangistusega. Varemkehtinud KarS § 424 redaktsiooni seisukohalt ei olnud

oluline see, kui raskelt isik juhtimise ajal alkoholi mõju all oli, vaid üksnes korduvus. Käesoleval ajal on oluline joobe raskus.

Põhiseaduse §-s 23 lg 2 on muuhulgas sätestatud, et kui seadus sätestab pärast

õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust.

Karistusseadustiku § 5 lg 2 kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab

karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Muudatused

liiklusseaduses ja KarS §-s 424 on tehtud 19.11.2008.a. vastu võetud Liiklusseaduse ja

karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seadusega. KarS § 424 muudatus on tehtud nimetatud seaduse §-s 2 p 4. Nimetatud seaduse §-s 7 lg 4 on sätestatud, et käesoleva seaduse § 2 punktis 4 sätestatud karistusseadustiku § 424 muudatust ei kohaldata tagasiulatuvalt isikutele, kelle suhtes jõustus kohtuotsus enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaega. Seega on seadusandja tahe olnud mitte kohaldada Kars §-s 424 tehtud

muudatust tagasiulatuvalt. Kohus leiab, et KarS §-s 424 tehtud muudatusel ei ole tagasiulatuvat jõudu ka põhiseaduse §-st 23 lg 2 ja KarS §-st 5 lg 2 tulenevalt.

3 (3)

Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt seaduse rakendussätetes toodud täpsustus on vajalik, kuna KarS § 424 uut regulatsiooni võib esmapilgul pidada teatud juhtudel varasemast leebemaks – senise redaktsiooni seisukohalt ei olnud KarS § 424 seisukohalt oluline see, kui raskelt isik juhtimise ajal alkoholi mõju all oli, vaid üksnes korduvus. Seega tekib tulenevalt Riigikohtu üldkogu 17.03.2003. a otsusest asjas nr 3-1-3-10-02 küsimus, kas tuleks üle vaadata KarS § 424 järgi seni mõistetud karistused, mida ei ole veel täielikult täidetud. Selle üle otsustamine, kas senise seaduse alusel KarS § 424 järgi karistatud isiku tegu vastab ka eelnõus sätestatud KarS § 424

koosseisule, on keeruline, sest kehtiv joobeseisundi tuvastamise kord ei nõua joobeastme kindlaks määramist. Seega ei ole küsimuse all lihtsalt karistusest vabastamine, vaid kõik asjad

tuleks uuesti sisuliselt läbi vaadata ja anda tõenditele uus hinnang. Eelnõu koostajad on

seisukohal, et nii senine kui eelnõus toodud KarS § 424 koosseis lähtuvad sarnasest

alkoholijoobe määratlusest (alkoholijoove on alkoholist tingitud muutused või häired terviseseisundis), eelnõu redaktsioon aga täpsustab eelkõige selle tuvastamist. Seetõttu ei ole põhjendatud uue redaktsiooni tagasiulatuv kohaldamine, seda nii õiguspoliitilistel kaalutlustel

(annab väära signaali, justkui suhtuks riik joobes juhtimisse senisest leebemalt), kui ka

õiguskaitseorganite efektiivse toimimise tagamiseks (asjade uuesti läbivaatamine oleks

koormav). Ühiskonna õiglustunnet ja kohtusüsteemi efektiivset toimimist on tagasiulatuva mõju piiramise alustena aktsepteerinud ka Riigikohus eelnevalt viidatud otsuses asjas 3-1-3- 10-02 (otsuse p 28). Riigikohtu üldkogu on korduvalt kinnitanud, et Põhiseaduse § 12 lg 1 esimeses lauses ja § 23 lg 2 teises lauses sätestatud põhiõigused ei ole piiramatud (vt otsused asjades 3-1-3-10-

02, 3-1-2-2-07, 3-3-1-69-03) Eeltoodust tulenevalt peab selleks, et otsustada, kas pärast

kohtuotsuse tegemist jõustunud seadusemuudatus mõjutab mingi karistusõigusliku järelmi püsimist süüdimõistetu suhtes, kaaluma ühelt poolt sellest järelmist tingitud põhiõiguste riive intensiivsust ja teiselt poolt seda, kuivõrd kahjustaks süüdimõistetute suhtes karistusseaduse

mingi muudatuse tagasiulatuv kohaldamine õiguskindlust, õigusrahu ning kohtusüsteemi

efektiivset toimimist. Nii on Riigikohus pidanud vajalikuks vähendada karistusseaduse

eelmise redaktsiooni järgi mõistetud vangistust kandva isiku karistust karistusseaduse uues redaktsioonis samasuguse teo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärani või vabastada isik, kui tema poolt ärakantud karistus ületab ülemmäära (Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-1-3-10-

02). Üldjuhul tuleb vähendada ka nende isikute karistust, kes kannavad karistusseaduse varasema redaktsiooni järgi mõistetud vabaduskaotuslikku karistust sellise kuriteo eest, mille

eest karistusseaduse uus redaktsioon võimaldab karistada üksnes rahalise karistusega

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-113-03). Vähendada tuleb ka

liitkaristust (vangistust), mis ületab karistusseaduse varasema redaktsiooni järgi kõige

rangemini sanktsioneeritud üksikteo eest karistusseaduse uues redaktsioonis ette nähtud

sanktsiooni ülemmäära ( Riigikohtu kriminaalkolleegiumi a määrus asjas nr 3-1-3-15-03). I.D kriminaalasja puhul pole tegemist ühegagi loetletud alustest. Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse §-st 7 lg 4 tulenevalt kohus leiab, et puudub alus I.D suhtes varem KarS § 424 alusel mõistetud karistuste ümbervaatamiseks.

Kohtunik Rita Kulberg