1-16-4875/91 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-4875

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.november 2017.a Tallinn Kohtuasja number 1-16-4875 Kohtukoosseis Eesistuja Orvi Koik, liikmed

Ivi Kesküla ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekret

är Kea Lemming

Kohtuasi

K.M süüdistuses KarS § 299 lg 1 järgi, O.K süüdistuses KarS § 299 lg 1 järgi, H.A

süüdistuses KarS § 299 lg 1 järgi, T.J

süüdistuses KarS § 294 lg 1 ja § 299 lg 1 järgi ning Arvo Tafinov süüdistuses KarS § 298 lg 1 järgi.

Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 29. augusti 2017.a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitajad de

Süüdistatava T.J Argo Küünemäe kaitsja , süüdistatava ja H.A te K.M, O.K kaitsja Ljudmila Tamar

P

rokurör Ringkonnaprokurör Küllike Kask

Süüdistatav

T.J , elukoht: ; isikukood: XXX; XXX

kodakondsus: eesti; haridus: XXX; emakeel: eesti; töökoht: XXX. Kriminaalaristamata. ja väärteokorras k

Kaitsja

Süüdistatavad

Argo Küünemäe

K.M , elukoht: ; isikukood: XXX; XXX

kodakondsus: eesti; haridus: XXX; emakeel: eesti; töökoht XXX. Kriminaalja väärteokorras karistamata

O.K, elukoht: ; isikukood: XXX; XXX

2(27)

Kaitsja

kodakondsus: eesti; haridus: XXX; emakeel: eesti; töökoht: XXX. Kriminaalja väärteokorras karistamata.

H.A ; elukoht: ; isikukood: XXX; XXX

kodakondsus: eesti; haridus: XXX; emakeel: eesti; töökoht: XXX. Kriminaalja väärteokorras karistamata.

Ljudmila Tamar

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu 29. augusti 2017.a otsus osaliselt Tühistada Pärnu

:

1.1 H.A süüditunnistamises KarS § 299 lg 1 järgi 10.10.2015 kuriteo toimepanemises,

1.2 O.K süüditunnistamises KarS § 299 lg 1 järgi 10.10.2015 kuriteo

toimepanemises, mis puudutab sõiduauto registreerimismärk t Ford Trantsit XXXXXX.

2. Uue otsusega:

2.1 Õigeks mõista H.A KarS § 299 lg 1 järgi 10.10.2015 (süüdistusaktis H.A

kaasaaitamistegu Mercedes Benz, registreerimismärk YYYYYY

heitegaasitesti tulemuste manipuleerimisel ning kuriteo toimepanemises, mis )

puudutab kuriteole kaasaaitamist sõiduauto Fordi Trantsiti registreerimismärk XXXXXX, jättes karistuse muutmata.

2.2 Õigeks mõista KarS § 299 lg 1 järgi 10.10.2015 kuriteo O.K

toimepanemises, mis puudutab kuriteole kaasaaitamist sõiduauto Fordi Trantsiti registreerimismärk , jättes karistuse muutmata XXXXXX .

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. S

üüdistatavate K.M, O.K ja H.A kaitsja Ljudmila Tamar apellatsioon rahuldada osaliselt.

5.

Süüdistatava T.J kaitsja Argo Küünemäe apellatsioon jätta rahuldamata.

6. K.M eurot valitud kaitsjale Mõista Eesti Vabariigilt kasuks välja 300 apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks.

3(27)

7. O.K eurot valitud Mõista Eesti Vabariigilt kasuks välja 300 kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks.

8. eurot valitud kaitsjale Mõista Eesti Vabariigilt H.A kasuks välja 300 apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks.

Edasikaebe kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule otsuse avalikult kirjalikult 30 päeva jooksul alates teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENE

TLUSE KÄIK

1. Maakohtu kohtuotsusega menetluses tunnistati Pärnu üld T.J süüdi KarS § 299

lg 1

istuseks vangistus 4 kuud. järgi ja mõisteti kar Samuti tunnistati T.J süüdi KarS § 294 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 2 kuud. KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1 a

lusel

mõisteti liitkaristuseks KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 6 kuud vangistust.

eelvangistuses viibitud aeg 2 vangistust päeva. Seega kandmisele kuulub 5 kuud 28 päeva . Kohaldat aastat. i KarS § 73 sätteid katseajaga 2

1.1 K.M tunnistati süüdi KarS § 299 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 4 kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 päev. Seega

kandmisele kuulub 3 kuud 29 päeva vangistust. Kohaldati KarS § 73 sätteid katseajaga 2

aastat.

1.2 O.K mõisteti õigeks süüdistuses KarS § 299 lg 1 järgi 08.10.2015.a

episoodis. O.K tunnistati süüdi KarS § 299 lg 1 (15.10.2015.a, 02.10.2015.a, 07.10.2015.a, 10.10.2015.a ja 11.11.2015.a episoo seks vangistus 4 did) järgi ja mõisteti karistu kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 päev. Seega

kandmisele kuulub 3 kuud 29 päeva vangistust. Kohaldati KarS § 73 sätteid katseajaga 2 aastat.

1.3 H.A mõisteti õigeks süüdistuses KarS § 299 lg 1 järgi 07.10.2015.a episoodis.

H.A tunnistati süüdi KarS § 299 lg 1 (22.10.2015.a, 11.11.2015.a ja 10.10.2015.a

episoodid) järgi ja mõiste . KarS § 68 lg 1 alusel arvata ti karistuseks vangistus 2 kuud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 päev. Seega kandmisele kuulub 1 kuu 29 päeva vangistust. Kohaldati KarS § 73 sätteid katseajaga 2 aastat.

2. T.J-ile on esitatud süüdistus selles, et tema, olles ametiisik KarS § 288 lg 1 mõttes, pani toime KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava ametialase võltsimise ja ametialasele võltsimisele kaasaaitamise. Samuti süüdistatakse T.J selles, et tema olles ametiisik KarS § 288 lg 1 mõttes, pani toime KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava altkäemaksu võtmise.

2.1 K.M-ile on esitatud süüdistus selles, et tema, olles ametiisik KarS § 288 lg 1 mõttes,

pani toime KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava ametialase võltsimise ja ametialasele võltsimisele kaasaaitamise.

4(27) 2.2 O.K-le on esitatud süüdistus selles, et tema, olles ametiisik KarS § 288 lg 1 mõttes, pani toime KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava ametialase võltsimise ja ametialasele võltsimisele kaasaaitamise.

2.3 H.A-le on esitatud süüdistus selles, et tema, olles ametiisik KarS § 288 lg 1 mõttes, pani toime KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava ametialase võltsimise ja ametialasele võltsimisele kaasaaitamise.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonid id süüdistatava T.J kaitsja Argo

Küünemäe, süüdistatavate K.M , O.K ja H.A kaitsja Ljudmila

Tamar.

3.1 Süüdistatava T.J kaitsja Argo Küünemäe taotleb tühistada Pärnu Maakohtu

29.08.2017. a otsus süüdistatava süüdimõistmises KarS § 299 1 ja 294 lg 1 järgi lg

süüdistusaktis ning mõista süüdistatav nimetatud loetletud episoodides nr 2, 5 ja 6 episoodides õigeks.

3.2 lg 1 Kaitsja hinnangul ei ole T.J süü leidnud tõendamist KarS § 299 järgi

süüdistusaktis leidnud tõendamist süüdistatava loetletud episoodides nr 2, 5 ja 6. Ka ei ole

T.J süü KarS § 294 lg 1 järgi, kuna selles osa on puudutavad etteheited

eelarvamuslikud. Altkäemaksu andmine peab olema ühemõtteliselt tõendatud ja kahtluse korral tuleb kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks.

3.2.1 Maakohus asus vääralt seisukohale, et süüdistusakti p 2 ei ole süüdistatav traktorite

tehnilist seisukorda kontrollinud. Maakohus ei ole süüdistatava ütlusi arvestanud, kuid

süüdistatav kinnitas, et teostas traktorite ja haagise tehnilise kontrolli nende igapäevases

asukohas. Maakohus jättis tähelepanuta, et korduvülevaatus teostati kolm kuud pärast T.J poolt teostatud ülevaatust ning kolme kuu vältel võib traktorite tehnilise seisukord muutuda.

3.2.2 Süüdistusaktis p 5 ei ole vähemalgi ääral märgitud, m milles seisnes heitgaaside testitulemuste manipulatsiooni tegevus või tegevused, siis ei saa süüdistatav ka ennast kaitsja

ja ümber lükata väiteid mida ei ole süüdistuses konkretiseeritud. Lisaks ei ole prokuratuuri poolt esitatud väljaprint tõendiks, kuivõrd see näitab, et sõiduautole tehti heitgaasitest külma

mootoriga, kuid mõõtemetoodika kohaselt peab mootori töötemperatuur heitgaaside mõõtmisel olema vähemalt 80 C0.

3.2.3 S

kuidagiviisi manipuleerinud ega üüdistatav kinnitas, et ta ei ole süüdistusaktis p 6

kasutanud selleks ka kellegi kaasabi ega ise kaasa aidanud, et saavutada heitgaasitesti

aparaadil normipäraseid mõõtmistulemusi. Veelgi enam süüdistatav ei olnud kuidagiviisi

seotud sõiduauto Ford Mondeo reg. märgiga se ülevaatuse läbiviimisega. XXXXXX tehnili

Süüdistatav ei teinud nimetatud sõiduauto ülevaatamisel mitte mingisugust toimingut ega aidanud ka teisi kolleege toimingute tegemisel. Küll viibis süüdistatav tehnoülevaatuspunktis, sest oli sellel päeval tööl ja vaatles kuidas teised süüdistatavad viisid läbi nimetatud sõiduauto tehnilist ülevaatust.

Veelgi enam, nimetatud menetleja taotlusel 05.11.2015.a sõiduautole teostas kohtueelse

ülevaatuse Tehnokuller, sh heitgaaside testi. Prokuratuuri taotlusel võeti tunnistaja TS poolt kohtueelses menetluses tunnistajana antud ütluste protokolli juurde ka sõiduautole ülevaatust

puudutavad kirjalikud üleskirjutused. Kaitsja leiab, et sõiduautole 05.11.2015.a tehtud

ülevaatuse kirjalikud üleskirjutused ei ole tõendi kõlbulikud, kuna ei vasta dokumendi

5(27)

nõuetele. Üleskirjutustes puuduvad igasugused andmed, millise sõiduki osas on tehnilist

kontrolli teostatud. Samuti on väidetavate puuduste üleskirjutus tehtud käsikirjaliselt ja puuduvad igasugused viited, kes ja millal need on tehtud ning puudub vastav kinnitus allkirja või ettevõtte pitsati näol. Ilmselgelt ei vasta Tehnokulleri pealdist kandev paber dokumendi nõuetele. Nimelt on mingile teadmata sõiduvahendile tehtud piduritest ja piduritesti kohaselt on sõiduki piduritega kõik korras. Samas on hilisemalt kantud käsikirjaliselt paberile märge

nagu oleks käsipidur sõiduvahendil peale jäänud. Paberist puudub selle originaal, vaid on

esitatud koopia, mille on väidetavalt kinnitanud . Samuti ei ole nimetaud sõidukile TS

05.11 tehtud on, milline on .2015.a heitgaasitesti väljaprindilt nähtav, millisele sõidukile test olnud tundmatule sõidukile teht gaasitesti ajal mootori töötemperatuur. Samuti puudub ud heit väljaprindil allkiri.

3.2.4 Süüdistatav ei tunnista, ka talle süüdistusaktis tehtud etteheidet, nagu oleks ta võtnud altkäemaksu Arvo Tafinault. Arvo Tafinovil puudus igasugune põhjus ja vajadus anda T.J-ile

altkäemaksu sõiduvahendite ülevaatuse eest. Prokuratuuri etteheited on paljasõnalised ja eelarvamuslikud. Menetluse käigus on kõik tunnistajad kinnitanud, et keegi

ei ole tehnoülevaatuse eest meelehead andnud vaatamata sellele, et T.J on isikutele inimlikust rumalusest ja rumalast heatahtlikkusest vormistanud tehnilise ülevaatuse olukorras, kus reeglei et T.J d järgides ei oleks pidanud seda tegema. Ei ole eluliselt usutav,

võtab sõbralt altkäemaksu ja võhivõõrastele tuleb inimlikust rumalusest ja kaastundest vastu.

3.3 Apellant asub seisukohale, et tunnistaja

e kuulata AO ei oleks tohtinud ül

kaugülekuulamise korras, kuna puudusid KrMS § 69 sätestatud eeldused. Kuna

kaugülekuulamise eeldused ei olnud täidetud, siis ei ole tunnistaja poolt kaugülekuulamisel antud ütlused lubatavad ja tuleb jätta lubatavate tõendite loetelust välja.

3.4 Apellant asub seisukohale , milles , et 18.02.2016.a koostatud jälitustoimingu protokoll positsioneeriti süüdistatava abonentnumbrit XXXXXXXXXX perioodil 25.09-30.09.2015 a.

(jälitustoimingu luba nr PL47/2015) ei ole lubatud tõend, kuna kaitsja ei saanud

positsioneerimise andmetega tutvuda. Kuna kaitsjal ei olnud kohtueelse menetleja poolt

tingitud põhjustel võimalik tutvuda 18.02.2016.a jälitusprotokolli positsioneerimise

andmetega, siis ei saanud kaitsja veenduda, kas protokolli kantud andmed on tõepärased.

Kuna kaitsja ei saanud kontrollida positsioneerimisandmete tõepärasuses, siis ei ole ka

18.02,2016 a koostatud jälitustoimingu protokoll lubatud tõend käesolevas menetluses

(jälitustoimingu luba nr PL47/2015, mille alusel positsioneeriti süüdistatava abonomentnumbrit XXXXXXXXXX perioodil 25.09-30.09.2015.a).

3.5 Apellant leiab samuti, et maakohus on vääralt asunud seisukohale, et jälitustoimingute

load on antud seaduspäraselt ja põhjendatult. Meenutame, et maakohus leidis üksnes ühel juhul, et süüdistatav on saanud altkäemaksu 12 õllepudeli näol. Kõikides teistes episoodides

ja kõikide teiste süüdistatavate puhul ei ole tegu altkäemaksu võtmise või andmisega, vaid

dokumendi võltsimise süüdistustega. Seega tõendab eelöeldu, et uurimisasutusel puudus

igasugune eelinformatsioon ja põhjendatud kahtlus, et antud juhul on tegu altkäemaksu

kahtlustega ja uurimisasutus eksitas kohut jälituslubate taotlemisega. Ainukeseks viiteks, et

süüdistatavad võivad võtta altkäemaksu oli mõnede teiste Eesti Vabariigi territooriumil tegutsevate ülevaatuspunktide kohta saadud vihjed. Samuti ei saa kaitsja nõustuda maakohtu aruteluga, et jälitusload olid hädavajalikud, kuna tehnilise ülevaatuse ajal ei viibi juures teisi

isikud. auto Tehnilise ülevaatuse reeglite ja dokumendi võltsim fakte oli ja on võimalik ise tavaliste menetlustoimingutega

hõlpsasti ja ilma jälitustegevuseta teostada.

6(27)

3.6 Süüdistatavate K.M , O.K ja H.A kaitsja Ljudmilla Tamar

taotleb t .2017 otsus kriminaalasjas nr 1-16-4875 ning teha ühistada Pärnu Maakohtu 29.08

asjas nr 1-16-4875 uus otsus, millega mõista K.M, O.K ja H.A õigeks.

3.7 KrMS § 3051 lg 1 sätestab, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. KrMS §

312 sätestab, et kohtuotsuse põhiosas esitatakse mh kohtulikul uurimisel tõendatuks

tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse. Sellega seondub nõue, et kohtu

siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse põhjenduste alusel lugejale jälgitav (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-41-12, 3-1-1-47-04). Apelleeritav kohtuotsus sellistele nõuetele ei vasta.

3.8 K.M , O.K ja H.A KarS § 288 lg 1 ei ole ametiisikud

tähenduses. Otsuse toodud seaduse sätetest ja kohtupraktikast paistab esmapilgul küll

süüdistatavate ametiseisund, kuid nende õigused ja kohustused ei ole täielikult hõlmatud avaliku ülesande täitja rolliga.

KarS § 288 kohaselt ametiisikuks on füüsiline isik avaliku ülesande täitmiseks , kellel on

ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise

alusel. Seega on oluline tuvastada, et süüdistatavatel on ametiseisund, mida kohus on oma otsuses ka teinud. Samas ei ole kohus arvestanud teiste kriteeriumitega, mis iseloomustavad avaliku ülesande mõistet. Isikule karistusõiguslikus mõttes ametiseisundi omistamine lähtub

nii isiku ametikohast ja -juhendist kui ka tema tegelikust rollist otsuste kujundamisel ja vastuvõtmisel ametia tavalt LS § 191 sutuses (Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-95-12 p 14.2). Vas lg 1 on K.M Maanteeametiga sõlmitud halduslepingu äriühingu töötaja töölepingu alusel, kuid vastutavaks riigi ees jääb siiski äriühing. Ülevaataja (oli) süüdistatavatele antud õigus teatud kategooriate atesteerimistunnistustega on

sõidukitele ülevaatuse teostamiseks, mitte kohustus seda teostada. Ka ei ole nimetatud

kohustust Tehnilise Ülevaatuse OÜ l, sest halduslepingu on võimalik igal ajal lõpetada. -

Halduslepinguga ei ole ette nähtud ei kontrollitavate sõidukite arvu ega tasu, mida riik äriühingule riigi ülesannete täitmise eest tasub. Riik ei tasu tasu ka ülevaatajatele; need saavad

oma ülesannete eest tasu äriühingult. Riik pole siiani kehtestanud ülevaatuse kui teenuse tasumäärasid. Lisaks, sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli ülesande täitmine vastandub

LS § sõidukite omanikele pandud kohustusele, et nende sõidukid vastaksid kehtestatud

nõuetele ja peavad läbima tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Apellandid aga ei saaks oma

ülesandeid täita, kui sõidukite omanikud oma sõidukitega kontrolli ei tule.

Apellandid on seisukohal, et nende puhul on tegemist sellise avaliku teenuse osutamisega,

millega ei kaasne võimu teostamist, seega teenuse osutamisel ei ole isikul ametiseisundit.

Süüdistatavatel ei olnud haldamis ega juhtimisülesandeid; nad ei kuulunud äriühingu - juhtkonda. Ülevaatajate otsused, kas ülevaatusele tulnud sõiduk vastab tehnonõuetele (märge

“tehniliselt koras”) või muul juhtudel (märge “esitada korduvülevaatusele”, „

”, „ ”) tehakse avastatud

rikete või puuduste iselooomu, ohtlikkust ja arvu arvestades (MKM kinistri määruse nr 77 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 10). Nende otsuste tegemise eest vastutab aga äriühing ja järelevalve teostab Maanteeamet.

3.9 Jälitustoimingute tulemusena saadud tõendid on lubamatud, sest neid toiminguid teostati õigusvastaselt. Kohus õenditele tugineda. KrMS § 126 ei oleks tohtinud lubamatutele t 1 lg 4

kohaselt on jälitustoiminguga saadud teave tõend, kui jälitustoimingu loa taotlemisel ja

7(27)

andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid. 01.01.2013 jõustunud KrMS § 1261 lg 4 kohaselt on nõuded jälitustoimingu seaduslikkusele muutunud rangemaks

ja kohtulik järelkontroll eeluurimiskohtuniku antud jälitustoimingu loa seaduslikkuse üle ei

kõrvalda enam nt puudulikult põhjendatud määruse alusel saadud tõendi lubamatust (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-14-14). Apellandi hinnangul ei hinnanud maakohus nende toimingute vajalikkust viimase abinõu ehk

ultima ratio-põhimõtte valguses. Argumendil, et kuritegu on pandud toime varjatult, pole sedavõrd üldisel kujul esitatuna jälitustoimingu vajalikkuse üle otsustamisel kaalu (Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-112-16 p 36). Põhjendatud kuriteokahtluse kui jälitustoimingu tegemise ühe eelduse olemasolu ei ole esile toodud. Piirdutud vaid umbmäärase märkega, et “isik võtab altkäemaksu”. Konkretiseerimata, kes see isik oli. Apellantidele pole altkäemaksu võtmise süüdistust esitatud. Jälitustoimingu eelduste olemasolu põhistamisel ei saa piirduda jälitustoimingu vajalikkuse deklaratiivset laadi tõdemisega. Kohtu järeldused peavad olema seostatud olemasoleva tõendusliku baasiga. Kohus on viidanud vaid ühele kõnele A.Tafinovi ja T.J-i vahel 10.10.2015, et justkui on saadud nende isikute suhtes tõendusmaterjal. Apellant märgib, et päringute tegemiseks oli ajaliselt juba JT luba väljastatud, sest see asjaolu on samuti oluline JT kui tõendi lubatavuse hindamiseks. Nimetatud asjaolud on kohtu poolt

kontrollimata, mille tõttu 11.08.2015 ja 24.08.2015 load on õigusvastased ja seega saadud tulemusi tuleb jätta tõendikogumist välja.

Jälitustegevus H.A suhtes 22.10.2015, 10.10.2015 ja 11.11.2015 (süüdistuse

episoodid) ja O.K suhtes 15.10.2015, 02.10.2015, 07.10.2015, 10.10.2015 ja 11.11.2015 oli edaseaduslik ning jälitustegevuse käigus saadud tõendid tuleb tõendikogumist

välja arv luba varjatud jälgimiseks puudus, st isikud ei olnud ata, kuna nende isikute suhtes jälitustoimingule allutatud.

3.9.1 Erilist tähelepanu tuleb pöörata kohtumäärusele nr KM232/2015, millega rahuldati

05.11.2015 prokuröri taotlus kuriteo matkimiseks ning muu teabe salajaseks

pealtkuulamiseks, vaatamiseks ja salvestamiseks ajavahemikus 09.11.2-19.11.2015 (otsuses

ekslikult 2017) ja millele eelnes riigiprokuröri 04.11.2015 luba politseiagendi kasutamiseks

ajavahemikus 04.11.2015-04.01.2016. K.M ja T.J varjatud jälgimine oli eelnevalt lubatud alates 25.09. kuni 17.11.2015. Prokuröri taotluse esitamise ajaks 05.11.2015 ei olnud jälitustoimingute käigus avastatud altkäemaksu võtmise fakte ühtegi apellandi suhtes;

avastati vaid ülevaatuse teostamise metoodika rikkumisi, mis ei andnud mitte kuidagi alust

altkäemaksu kahtluste püsimiseks ja täiendavate jälitustoimingute läbiviimiseks. Kohtuotsusest ei selgu, millel siis kahtlused väidetavalt püsisid.

3.9.2 Lisaks peavad apellandid märkima, et esimesed toimingud sõidukiga, mida kuriteo

matkimiseks kasutati, teostati juba 5.11.2015, kui viidi nimetatud sõiduk eelnevaks kontrolliks Tehnokuller OÜ ülevaatuspunkti. Sõiduki piduritest trükiti välja kell 10:13, seega

alustati sõiduki kontrollimisega juba 5-10 minutit varem, sest piduritest tehakse esimesena.

Nimetatud dokument kasutati H.A , O.K ja T.J-i

süüdistuses 11.11.2015 episoodis. Kohus ei kontrollinud ega veendunud selles, kas kohtumäärus oli tehtud enne seda kellaaega. Kui kohtumäärus tehti pärast seda kellaaega, siis enne seda alustatud jälitustoiming, mille osaks oli ka kuriteo matkimine, oli ebaseaduslik.

3.9.3 Ametialase võltsimise tõendamise seisukohalt ei ole kohus üldse JT lube kontrollinud,

kuna sellega seotud põhjendused kohtul puuduvad. Ebaõige on kohtu viide Riigikohtu

lahenditele (otsuse lk 29 lõpus), et kui õiguspäraselt tehtava jälitustoimingu käigus avastatakse mõnele muule kuriteole viitav teave, saab selle uue kuriteo menetlemisel tugineda

8(27)

seniste jälitustoimingutega kogutud tõenditele juhul, kui ka uue kuriteo puhul oleks

jälitustoimingute tegemine lubatud. Ametialast võltsimist ei oleks saanud avastada jälitustoimingute käigus, kuna kontrollkaartide koostamine andmebaasis toimus teises ruumis, kus jälitustegevust ei olnud korraldatudki. Kas ülevaatust viidi reaalselt läbi või mitte (mida jälitusega avastati) või kas ülevaatusele tulnud sõidukil olid vead ulatuses, mis ei võimaldaks

ülevaatust läbida (jälitusega ei ole võimalik tuvastada), ei ole ühtegi kuriteokoosseisu tunnused, mille tõttu oleks sellise tegevuse jälitamine põhjendatud.

Apellandid on seisukohal, et antud juhul kriminaalmenetluse ajendiks ei olnud kellelegi

vihjed sellele, et keegi Tehnilise Ülevaatuse OÜ le kuuluvas tehnoülevaatuspunktis võtab -

altkäemaksu, vaid koguti info teabehanke korras. Seda kinnitavad otseselt Eesti Päevalehe

7.10.2016 artiklis “Korruptsioon tehnoülevaatusel. Vahele jäid 150 autoomanikku ja 12

ülevaatajat” Ka sellest tulenevalt ei ole jälitustoimingud K.M , O.K ja H.A suhtes olnud põhjendatud ning nende kaudu kogutud tõendid ei ole lubatavad.

3.10 Süüdistatavad tuleb õigeks mõista ainuüksi seetõttu, et kuriteo objektiivne külg on tõendamata ning puudub ka süüdistuses. KarS § 299 objektiivne külg, et teo toimepanemisel saabub kahjuliku tagajärjena dokumendi

võltsimine, sisult ebaõigete andmetega dokumendi laskmine õiguskäibesse. Nagu toodud

KarS Kommenteeritud väljaandes (III trükk, 2009) KarS § 299 kohta, on süüteokoosseisu

objektiivseteks tunnusteks dokumendi võltsimine või võltsitud dokumendi väljaaandmine.

Võltsimise objektiivne koosseisu sisustamiseks tuleb pöörduda KarS § 344 (dokumendi

võltsimine) kohta õiguskirjanduses kirjeldatule. Vaidlust pole selles, et käesoleval juhul on vaidluse all intellektuaalne (mitte materiaalne) võltsimine. Intellektuaalne võltsimine on sisult

lihtne, st andmete kandmine dokumenti, mis ei ole sisult õiged. Kohus ei ole täpselt

nimetanud dokumenti, mida võltsiti. Kohtuotsuse kohaselt tegemist on tehnoülevaataja poolt

ülevaatuse tulemusena koostatud kontrollkaardiga, mille andmed kantakse Maanteeameti

andmebaasi. Kaitse oli algusest peale seisukohal, et saab võltsida vaid kirjaliku dokumenti, mida see kontrollkaart ei ole, kuna sisuliselt ta on osa andmebaasist. Kui asuda seisukohale, et ka andmebaasis sisalduvad andmete võltsimine kvalifitseerub KarS

§ 299 järgi, siis kohtule pole esitatud kontrollkaarte enamuse sõidukite kohta. Süüdistuse

poolt on kohtule esitatud kontrollkaardid vaid sõidukite esmase ülevaatuse kohta, mille

tagajärjel saadeti sõidukid korduvülevaatusele; võltsituks aga loeti korduvülevaatuse kontrollkaardid, millega tunnistati sõiduk nõuetele vastavaks.

Kohtule on süüdistuse poolt esitatud Maanteeameti kiri, milles väidetakse, et kontrollkaarte

välja printida ei ole võimalik (!) ja edastatakse andmed nendele kaartidele väidetavalt märgitud ülevaatuste tulemusi. Kaitse on seadnud nimetatud tõendi tõendina kahtluse alla.

Kontrollkaart peetakse arvutis, seega ei ole tegemist kirjaliku dokumendiga KarS § 344

mõttes. Arvutis sisalduv info ei ole dokument. Vaidlust ei ole selles, et kontrollkaardile

kantakse sõiduki tehnilist seisundit kajastavad andmed, sh heitgaaside näitajad. Heitgaaside

testi tulemused on aga saadud heitgaasianalüsaatorist välja prinditud dokumendilt

(väljatrükilt). Kui heitgaasidega manipuleeriti (nt ühendati mõõtmisel seade teise,

mittekontrollitava sõidukiga), siis sellega loodi ebaõiged andmed väljatrükile, mitte kontrollkaardile. Kontrollkaardile kantakse seadmete väljatrüki andmed. Seega kontrollkaart

ei ole see algne dokument, mida võltsiti. Testi tulemuse väljatrükki ei ole süüdistuses dokumendina üldse käsitletud.

3.11 Kaitsja hinnangul on süüdistus ebaselge ja süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kur

iteos tõendamata.

KarS § 22 lg 3 kohaselt kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Riigikohtu praktika kohaselt (3-1-

9(27)

1-42-15 p 82–83) ühe kaastäideviija teopanuse avamata ja põhjendamata jätmine on

kohtuotsuse põhistamise kohustuse (KrMS § 3051 lg 1) rikkumine, mis on käsitatav

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Seega pidi kohus

tuvastama ja süüdistus tõendama füüsilise, ainelise või vaimse kaasabi teise isiku

õigusvastasele teole. Apellant palub ringkonnakohtul tõendid ümber hinnata ning langetada õigeksmõistev otsus.

3.12 Kaitsja on seisukohal, et teostatud tehnokontrollid Amservis 11.11.2015 ja Tehnokulleris

05.11.2015 on oma olemuselt liigitatavad ekspertiisiaktidena, kuivõrd need sisaldavad mitteõiguslikke eriteadmisi ja on menetleja poolt kogutud.

3.13 O.K-le ja H.A-le esitatud süüdistuse tekstis puudub viide Fordile ning süüdistus on esitatud vaid Mercedese osas, mistõttu on kohus rikkunud KrMS § 268 lg 1 ja 5 sätteid. Seega tuleb O.K õigeks mõista. ja H.A Ka on maakohus sisuliselt asunud seisukohale, et Mercedese osas tõendid puuduvad, mistõttu tuleb nii O.K ja H.A

mõista ka selles õigeks.

4. ad toetasid kaitsjate apellatsioone. Kaitsjad d Ringkonnakohtu istungil süüdistatav jäi apellatsioonides toodu juurde.

Prokurör les jätta kohtuotsus muutmata ning ei toetanud kaitsjate apellatsioone ja taot

apellatsioonid rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kohtuasja materjalide ja apellatsioonide käesoleva väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse pooled, asub alljärgnevale seisukohale.

5.1 Ljudmila Tamar apellatsioonis toodule, et Kolleegium võtab kõigepealt seisukoha kaitsja

maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, kuna maakohtuniku siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav.

Üldjuhul on kohtuotsuse põhistamise kohustuse (KrMS § 3051

1) rikkumine - lg sh näiteks kohtuots -veenvuse korral - use põhistuse ebapiisavuse või käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 2 mõttes. 339 lg

Kolleegium leiab üksmeelselt, et käesoleval juhul ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse

olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuna maakohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning maakohtule ei ole alust ette heita järelduste

meelevaldsust. Maakohus on järginud kriminaalmenetluse seadustikust tulenevaid tõendite

hindamise põhimõtteid ja kohtuotsuse põhistamise nõuet. Maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega kajastatud tõenditele antav hinnang ja kohtuniku siseveendumuse kujunemise tee.

5.2 Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha kaitsja süüdistatavatele te apellatsioonis toodule, et esitatud distus on koostatud puudulikult. süü Kolleegium ei saa nõustuda kaitsja seisukohaga, mille kohaselt on esitatud süüdistus jäänud te

vajalikul määral konkretiseerimata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi oma otsuses nr 3-1-1-

109-12 p 10 on märkinud, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava

selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku

vastutuse eelduseks. Käesolevas kriminaalasjas heidetakse süüdistatavatele süüdistusaktis ette, et ta nad panid toime ame

tialase võltsimise ja ametialasele võltsimisele kaasaaitamise.

Seejuures on süüdistuses ära näidatud ka konkreetne käitumine, millega süüdistatavad ise

10(27)

realiseerisid kuriteo koosseisu ning ära on näidatud käitumine, milles seisnes kuriteole kaasaaitamine. Kolleegiumi hinnangul on süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud piisavad ning süüdistuse tekstist nähtub selgelt, et selle sisuks on ametialase võltsimise ja ametial

asele võltsimisele kaasaaitamine. Seega süüdistatava kaitseõigust rikutud ei ole. Seejuures on süüdistatava T.J süüdistuses p 5 toodud ära asjaolu, et ülevaatusel

süüdistatav manipuleeris O.K ja H.A kaasabil heitgaasitesti mõõtmistulemusi,

saavutades O.K ja H.A abiga heitgaasitesti aparaadil normipärased

mõõtmistulemused. Ka on süüdistuse p 6 toodud ära asjaolu, et kasutades erinevaid

mittelubatuid võtteid saavutati heitgaasitesti aparaadil normipärased mõõtmistulemused. Kolleegiumi hinnangul oli süüdistuse selline formuleering käesoleval juhul piisav, tagamaks

süüdistatavatele ja nende kaitsjatele tõhus võimalus esitada soovi korral väiteid ja neid kinnitavaid tõendeid Seega ei ole võimalik nõustuda apellantidega, et süüdistuse puudulikkus .

manipuleerimises osas välistab süüdimõistva kohtuotsuse tegemise. Seejuures on kuriteo

toimepanemise viis ebaõigete andmete kandmine kontrollkaardile ehk märkides tehniliselt mittekorras olevad sõidukid tehniliselt korras olevaks. Süüdimõistva otsuse tegemine eeldab

tuvastamist, et 1) ged andmed dokumenti ehk kontrollkaarti kanti ebaõi süüdistatavate poolt ning 2) . Ringkonnakohus leiab, et need tingimused on neid aitasid selles teised süüdistatavad mõlemad täidetud.

Samuti on kuriteo toimepanemise koht ja aeg, süüdistusaktis näidatud ära väga täpselt

mistõttu oli süüdistataval võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse

ning esitada soovi korral omalt poolt põhjendusi, miks ta seda tegu toime panna ei saanud. Seega ka selles osas

süüdistatavate kaitseõigust rikutud ei ole.

5.3 Apellant asub seisukohale, et tunnistaja

AO ei oleks tohtinud üle kuulata kaugülekuulamise korras, kuna puudusid KrMS § 69 sätestatud eeldused. ütlused Tunnistaja ei ole lubatavad ja need tuleb

. tõendite loetelust välja jätta Kolleegium apellandi seisukohaga ei nõustu. Kaitsja on jätnud tähelepanuta KrMS § 287 lg 5

sätestatu, mille kohaselt võib kohus poole taotlusel või omal algatusel lubada

kaugülekuulamist käesoleva seadustiku § s 69 sätestatud korras. Kolleegium nõustub -

maakohtuga (kd 4 lk 184), et esinesid KrMS § 69 lg 1 sätestatud eeldused tunnistaja

kaugülekuulamiseks. Nähtuvalt tunnistaja ütlusest lõpetati töövõimetusleht 24.04.2017 ning

kohtuistung toimus 25.04.2017, seejuures on tunnistaja selgitanud, et saab teha vaid kergemat tööd ning vähe liikuda. Autoga pikalt sõita ja püsti seista ei saa, kuid ta elab Paides.

On üldteada asjaolu, et vahemaa Paidest Pärnusse on umbkaudu 95 kilomeetrit, mis

ilmselgelt ei ole lühike vahemaa mootorsõidukiga läbimiseks ning sellise vahemaa läbimiseks kulub ka ajalises mõttes suhtel seaduses ette nähtud iselt pikk aeg. Seega esinesid

asjaolud tunnistaja kaugülekuulamiseks, kuna tunnistaja vahetu ülekuulamine oli raskendatud, mistõttu on tunnistaja ütlused lubatavad. Asjaolu, et tunnistajal oli operatsioon

ja haigusleht, ei ole kohtumenetluse pooled maakohtus ja apellatsioonis kahtluse alla seadnud.

5.4

Apellant Küünemäe asub seisukohale, et 18.veebruaril 2016 koostatud jälitustoimingu

protokoll ei ole lubatud tõend, kuna kaitsja ja süüdistataval puudus võimalus tutvuda positsioneerimise tehniliste andmetega.

Maakohus kontrollis jälitustoimingu seaduslikkust jälitustoimikuga tutvudes. Kohtuotsuses asus maa andmeid kohus seisukohale, et kuigi tehniliste probleemide tõttu ei olnud võimalik süüdistatavale esitada, oli süüdistatavale tutvustatud jälitusmenetluse käigus kogutud teavet,

mistõttu oli positsioneerimisega saadud teabe kasutamine kriminaalasjas lubatav (kd 4 lk 181).

11(27)

Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, et võimaluse puudumise tõttu tutvuda

positsioneerimise tehniliste andmetega tuleks käesolevas asjas tehtud jälitustoiming kogu ulatuses tunnistada ebaseaduslikuks. Tehnilisel põhjustel abonentnumbri positsioneerimise andmete tutvustamata jätmistel võib tõepoolest olla raskendatud jälitustegevuse seaduslikkuse kontroll, kuid apellatsioonis ei ole , et apellant väitnud jälitustoimingute tegemisel oleks teavet

tahtlikult moonutatud või muul viisil jälitustoimingu tegemise nõudeid rikutud. Kaitsja on

tõstatanud vaid kahtluse, et kuna kontrollimine ei olnud võimalik, siis ei saanud veenduda

protokollis märgitud andmete õiguses ja paikapidavuses. Asjaolu, et andmeid ei olnud võimalik tutvustada, ei tähenda seda, et jälitusprotokollis toodud teave ei vasta automaatselt tõele, mistõttu ei saa tutvustamata jätmist käsitada KrMS § positsioneerimis andmete 1261 lg

4 jälitustoiminguga tõendi saamise nõuete rikkumisena, mis tooks endaga kaasa tõendi ebaseaduslikkuse või lubamatuse. Kolleegium tutvus jälitustoimikuga, et selgitada välja, kas

jälitustegevuseks antud luba PL47/2015 on põhistatud ning kas jälitustoiminguteks lubade

andmisel järgiti põhimõtet. Jälitustoimikuga tutvumise tulemusena ei tekkinud -

kolleegiumil kahtlusi prokuröri antud loa seaduslikkuse ega ka põhimõtte -

järgimise osas. kogutud tõendeid ei saa apellatsioonis toodud Seega antud toimingutega põhjendusel lubamatuks pidada.

5.4.1 Kolleegium tuleb märkida, et vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohale (vt

nr 3-1-1-29-05) ine ei ole välistatud kohtumenetluses uurimisasutuse ametniku ülekuulam

tunnistajana mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta. Menetleja poolt tunnistajana antud ütlused võivad sellisel juhul olla vajalikud, kontrollimaks hilisema kriminaalmenetluse käigus

koostatud menetlusdokumentide sisu vastavust tegelikkusele. Ka on Riigikohtu

kriminaalkolleegium oma lahendis 3-1-147-08 leidnud, et menetlusdokumendi sisu

tegelikkusele vastavuse ja usaldusväärsuse kontrollimiseks on lubatav vajadusel täiendav menetleja ü Seega oli nii süüdistataval T.J lekuulamine tunnistajana. kui ka tema

kaitsjal võimalus taotleda jälitustoimingu protokolli koostanud uurimisasutuse ametniku

ülekuulamist mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta ja kontrollida protokolli sisu vastavust tegelikkusele , kuid ilmselgelt oleks see ning tõusetunud küsimustele vastused saada

vastuolus valitud kaitsetaktikaga. Õiguste kasutamata jätmine ei saa olla, aga aluseks hilisemale apellatsiooni esitamisele.

6.

Mõlemad apellandid asuvad seisukohale, et jälitustoimingute load ei ole andud

seadusepäraselt ja põhjendatult. Apellandid asuvad seisukohale, et uurimisasutustel puudus

igasugune eelinformatsioon ja põhjendatud kahtlus, et antud juhul on tegu altkäemaksu kahtlusega, mistõttu eksitas uurimisasutus kohut jälituslubade taotlemisel.

Kolleegium sellise apell ning asub seisukohale, et tegemist on antide seisukohaga ei nõustu

pelgalt apellantide arvamusega, mis ei tulene kriminaalasja ega jälitustoimiku materjalidest ning sellise abstraktsete versioonide kinnitamiseks ei ole ühtegi tõendit apellandid esitanud.

Maakohus on kontrollinud jälitustoimingute seaduslikust ning märkinud, et jälitusmenetluse

algatamise aluseks oli kahtlus selles, et OÜ Tehnilise Ülevaatuse tehnopunktis võetakse

sõidukite tehnoseisundi kontrollimisel altkäemaksu (kd 4 lk 179). Kolleegium kontrollis jälitustoimikut ja nõustub maakohtuga, et kriminaalasjas alustati menetlust 11. august 2015.a

KarS § 294 lg 1 tunnustel selles, et ametnik võtab altkäemaksu ning ka jälitusmenetluse

alustamise ajendiks oli kahtlus, et OÜ Tehnilise Ülevaatuse töötajad võtavad altkäemaksu.

6.1 Apellandid asuvad seisukohale, et auto tehnilise ülevaatuse reeglite ja dokumendi

võltsimise fakte oli ja on võimalik tavaliste menetlustoimingutega hõlpsasti ja ilma jälitustegevuseta teostada.

12(27)

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha kohaselt ei pea kohus jälitustoiminguks loa

andmisel ära näitama, et teiste tõendikogumis viiside kasutamine on tõsikindlalt välistatud.

Piisab, kui konkreetse juhtumi asjaolude põhjal on mõistlik põhjus seda eeldada.

põhimõte ei eelda seda, et menetleja oleks enne jälitustoimingute tegemist üritanud

reaalselt muude menetlustoimingutega tõendeid koguda. Selline nõue muudaks

jälitustoimingute tegemise paljudel juhtudel sisutuks (vt ka allpool otsuse punkt 788).

Minimaalselt peab jälitustoimingu loa andmise kohta tehtud kohtumääruse põhistusest

nähtuma, et kohtu luba jälitustoiminguks on antud teavitatult. See eeldab muu hulgas, et

kohtumäärus sisaldab vähemalt kokkuvõtlikult seda tõendusteavet, mille alusel kohus loa

väljastamise otsustas (vt 3-1-1-14-14 p 773). Tulenevalt eeltoodust ei ole apellantide seisukoht asjakohane, kuivõrd kolleegium märkis juba eelnevalt, et jälitustoimingutega koguti tõendeid KarS § 294 lg 1 järgi sätestatud kuriteos. Seejuures tuleb märkida, et KrMS §

1262

lg 3 p 1-4, lg 4 sätestavad üheselt milliste isikute suhtes tohib jälitustoiminguid teha ning KrMS § 1262 lg 2 näeb ette kuriteod, mille puhul on jälitustoimingutega tõendite kogumine

lubatav. KarS § 294 lg 1 kui ka § s 1 sätestatud kuritegu kuulub KrMS § 126 299 lg- 2 lg 2

toodud loetellu, mistõttu nii KarS § 294 lg 1 kui ka KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo kohta tõendite kogumine jälitustoiminguga on KrMS § 1262 lg 2 kohaselt lubatav.

6.2 Kontrollimaks apellantide apellatsioonides esitatud väiteid, mis puudutavad

jälitustegevusega kogutud tõendite seaduslikkust, tutvus kolleegium jälitustoimikuga, et

selgitada välja, kas jälitustegevuseks antud load ja nende aluseks olevad taotlused on

põhistatud ning kas jälitustoiminguteks lubade andmisel järgiti põhimõtet. - Jälitustoimikuga tutvumise tulemusena ei tekkinud kolleegiumil kahtlusi eeluurimiskohtuniku ja prokuröri antud lubade seaduslikkuse ega ka põhimõtte järgimise osas. -

OÜ Tehnilise Ülevaatuse töötajate tegevuse uurimiseks alustati kriminaalmenetlust KarS § 294 lg 1 alusel, lähtudes menetleja hinnangul usaldusväärse infoallika ütlustest, mitte ilmunud ajalehe artikli pinnal ehk teabehanke korras viitab apellant, et nagu väidab apellant. Seejuures

artikkel ümarlaua jätab tähelepanuta, et st ilmus 2016, kuid menetlust alustati juba 2015.

Väärib märkimist, et ajalehe artikkel ei ole teabehange, kuivõrd teabehanke korras kogutud

teave kogutakse julgeolekuasutuste seaduse alusel, mitte ajalehe artikli põhjal. Eelviidatud

infoallika - teave on piisav, et õigustada praeguses kriminaalasjas kooskõlas

põhimõttega jälitustoimingutega tõendusteabe kogumist. Kolleegium märgib

, et mitme

toimepanijaga kuriteo puhul võib olla põhjendatud varjatud jälgimine ja teabe salajane

pealtkuulamine või rolli ja tööjaotust ning jäädvustamaks - vaatamine, selgitamaks isikute nende kokkuleppeid, kontakte ja muid toiminguid, mis on seotud kuriteo toimepanemisega. Kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega ja leiab, et käesolevas asjas olid KrMS §

1261

sättest tulenevad jälitustoimingu tegemise eeldused jälitustoimingu lubade andmise ajal täidetud.

6.3 Kolleegium tutvudes prokuratuuri kõikide jälitustoimingute taotlustega (JT21/2015, JT72/15, JT101/2015 tuvastas, et taotlustes on esi ), tatud jälitustoimingu lubamiseks piisavalt

andmeid. J KM37/2015 andmise ajaks 16.septembriks 2015 oli kogutud älitustoimingu loa

piisavalt teavet selle kohta, et OÜ Tehnilise Ülevaatuse töötajad võivad saada enda ametikohustusi kuritarvitades sularaha näol lisatulu, st võtavad altkäemaksu. On ilmselge,

et hüvitist andnud või saanud isik ei lähe vabatahtlikult uurimisasutusse ja annaks imepandud to

kuriteo kohta ütlusi, mistõttu vajas esitatud teave kontrollimist ja seda oli võimalik teha

üksnes jälitustoimingutega. Juhul kui menetleja oleks koheselt asunud potentsiaalseid

tunnistajaid üle kuulama, siis on tõenäoline, et võimalikud kuriteo toimepanijad saaksid

menetlusest ja tekkinud kuriteokahtluse sisust koheselt teada. Selline olukord jätnuks menetleja eelduslikult ilma võimalusest koguda edaspidi tõendeid jälitustoimingutega ja seda

13(27) olukorras kui avalikud menetlustoimingud oleks ebapiisavaks osutunud. Prokuratuur taotledes

uute lubade andmist, esitas eeluurimiskohtunikele ülevaate senise jälitusmenetluse tulemustest, sh selle käigus ilmnenud uutest kahtlustest ja isikutest, mille kontrollimiseks oli

vaja teha täiendavaid jälitustoiminguid. Jälitustoimingu loa KM133/2015 andmise ajaks oli

kogutud lisa teavet, mis viitas sellele, et altkäemaksu võtmisega võib OÜ olla seotud veel Tehnilise Ülevaatuse töötajaid, kelle kohta eelnev informatsioon puudus. Seega ka nimet ud at uus teave vajas kontrollimist ja seda oli võimalk teha üksnes jälitustoiminguga. Jälitustoimiku

materjalid kinnitavad, et jälitustoimingute tegemine põhines olemasolevatel põhjendatud

kuriteokahtlustel ja neid toiminguid ei tehtud nö igaks juhuks. Jälitustoimingu loa

KM232/2015 andmisel püsis jätkuvalt kahtlus altkäemaksu võtmises või sellele

kaasaaitamises, mistõttu esines jätkuv vajadus jälitustoimingu teostamiseks kuriteo tõendamiseks. Lisaks tuleb märkida, et eelnevate toimingutega ei olnud kogutud mitte ühtegi

tõendit, millest oleks piisanud kuriteo kahtluse kõrvaldamiseks ja jälitustoimingute

lõpetamiseks. Mitte miski ei viita ka sellele, nagu olnuks kohtueelsel menetlejal võimalik

leida tunnistajaid, kelle ütlused võinuksid otsese tõendina tõsikindlalt kinnitada või ümber lükata seda, kas OÜ Tehnilise Ülevaatuse töötajad võtsid altkäemaksu või mitte. Lisaks oli

viimaste jälitustoimingu lubade taotlemise ja andmise ajal põhjendatud alus arvata, et võimalikud teod, mida jälitustoimingute abil uuritav kahtlus puudutab, kvalifitseeruvad KrMS § 1262

lg 2 nimetatud kuritegudeks, mille puhul nagu kolleegium juba eelnevalt märkis oli jälitustoimingute tegemine lubatav.

6.4 Jälitustoiminguks loa andmist otsustaval kohtul tuleb lähtuda neist asjaoludest, mis on tal teada otsustamise momendil ( -käsitlus), ja kohtule pole võimalik ette heita seda, et ta ei võtnud arvesse asjaolusid, mis ei olnud lahendit tehes teada (vt määrus kriminaalasjas nr

3-1-1-68-14, p 24.2). Seega ei saa jälitustoiminguks antud loa ebaseaduslikkust tingida asjaolu, et selle aluseks olev kuriteokahtlus hilisemas menetluses kinnitust ei leia (vt otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-79-16). Samuti on kohtupraktikas aktsepteeritud jälitustoimingu

tulemusena saadud tõendite kasutamist ka jälitustoimingu käigus ilmnenud uue kuriteo

tõendamiseks, kui nende kogumisel on järgitud seaduse nõudeid ning ka uue kuriteo (n-ö juhuleiu) kohta on tõendite kogumine jälitustoimingutega lubatav. Seejuures peab kohus ka uue kriminaalasja raames kontrollima jälitustoiminguga saadud tõendi seaduslikkust ning - vt otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-10-11, p 19). põhimõtte järgimist (

Tulenevalt eeltoodust ei oma tähtsust, et süüdistus altkäemaksu võtmises esitati vaid ühele isikule, kes töötas tehnoülevaatus punktis ja ühes kuriteos.

6.5 Kokkuvõtvalt äärusi, millega anti load KrMS § asub kolleegium seisukohale, et m - de 1267 , 1268

sätestatud jälitustoimingute tegemiseks, ning ka loa andmise aluseks olevaid taotlusi, on piisavalt põhistatud. Põhistatud on ka prokuröri load varjatud jälgimiseks. Samuti nähtuvad taotlustest ja jälitustoiminguteks antud lubadest põhjendused selle kohta, miks tuleb tõendeid koguda jälitustoimingutega ning miks on see välistatud muude menetlustoimingute

abil. Tõendite varjatud kogumise kriminaalasja eripära, sest lähtudes esialgsest oli tinginud altkäemaksu kahtlustusest puudus võimalus muude menetlustoimingutega kindlaks teha, kas

ja missugused isikud olid seotud altkäemaksu andmisega ja võtmisega. Vaadeldava kuriteoliigi puhul on tegemist peitkuriteoga, mille avastamine ja tõendamine on tavapärasest

keerukam juba seetõttu, et isikute tegevus toimub äärmiselt salastatult. Kuidas, kellega ja

millistel eesmärkidel need isikud suhtlevad, ei saa aga tihtipeale kindlaks teha muidu, kui isikute vestlusi pealtkuulates ja

neid isikuid varjatult jälgides.

14(27) 6.6 Kolleegium est kinnipidamist ning kontrollis jälitustoimingu lubades ette nähtud tähtaegad asub seisukohale, et kohtueelne menetleja on jälitustoimingute tegemisel lubades ette nähtud tähtaegu järginud ning kõik jälitustoimingud teostati lubades toodud ajavahemike jooksul.

6.7 Apellant Ljudmila Tamar asub seisukohale, et prokuröri poolt 11.augustil 2015 ja 24.augustil 2015 väljaantud load sideettevõtjalt saadud andmete kohta on õigusvastased, kuna ei nähtu, et maakohus oleks kontrollinud, kas load olid antud enne päringu tegemist või mitte.

Prokurör ei ole esitanud maakoh võtta vastu tõenditena tule apellandi poolt nimetatud

tõendeid, s.o 11.augustil 2015 ja 24.augustil 2015 väljaantud lubade alusel sideettevõtjalt

saadud andmete protokolle, mistõttu kaitsja taotlus kontrollida tõendi lubatavust ei ole

asjassepu d kohus utuv, kuivõr kontrollib vaid nende tõendite lubatavust, mis on kohtule esitatud.

6.8 Apellant Ljudmila Tamar on apellatsioonis märkinud, et isikute H.A ja O.K

suhtes prokuröri poolt jälitusluba väljastatud ei olnud, mistõttu (PL47/2015) ei

saa lugeda jälitustegevust nende isikute suhtes seaduslikuks. Nimetatud isikud ei olnud allutatud jälitustoimingule. Samuti leiab apellant, et maakohtu põhjendus Riigikohtu lahendile juhuleiu osas on alusetu.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et oli põhjendatud ja seadusega lubatud nii K.M ,

T.J-i kui ka O.K ja H.A suhtes tõendite kogumine jälitustoimingutega (varjatud jälgimisega, luba PL47/2015 ).

Riigikohtu kriminaalkolleegium on varem selgitanud, et üldjuhul anti jälitustoimingu luba

kuriteos kahtlustatava suhtes (vt otsus asjas nr 3-1-1-92-13, p 11.2). Tõendamisvajadusest lähtudes võis siiski jälitustoiminguid teha ka isikute suhtes, kellega kahtlustatav suhtleb (vt määrus asjas nr 3-1-1-68-14, p 16.).

6.9 Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha

lahendis nr 3-1-1-14-14, p 800, mille kohaselt juhul kui jälitustoimingu luba on antud nõuetekohaselt ühe isiku suhtes, siis jälitustoiminguga kogutud tõendi kasutamine on lubatud

ka isiku suhtes, kes on jälitustoimingule allutatud isiku vestluspartneriks, kuid kelle vestluste

pealtkuulamiseks nimeliselt pole kohtu luba väljastatud. Samale seisukohale on jäänud Riigikohtu kriminaalkolleegium ka lahendis nr 3-1-1-89-15.

Juhuleiu puhul on mõõtuandev eeldatava kuriteo toimumise fakt, mitte aga tõenäolise kurjategija isik. Juhuslikult võidakse jälitustoimingute käigus avastada ka seda, et isik, kes ei

ole allutatud jälitustoimingule, on tõenäoliselt toime pannud kuriteo, mis ei ole seni

uurimisasutusele teada (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. detsembri 2013. a otsus

asjas nr 3-1-1-92-13, p 9). Jälitustoimingule esimesena allutatud isiku kõigi võimalike suhtluspartnerite pealtkuulamiseks kohtu eelneva loa nõudmine ei ole aga reaalne ja muudab

jälitustoiminguga tõendi kogumise praktiliselt võimatuks. Need asjaolud (võimalikud teised

kahtlustatavad ja nende roll tegude toimepanemisel) selgitatakse sageli välja alles

jälitustoimingute tulemusena. Tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohast oleks

ka käesolevas asjas jälitustoimingule esimesena allutatud isiku kõigi võimalike

suhtluspartnerite varjatud jälgimiseks prokuröri eelneva loa nõudmine ebareaalne ja see

muudaks jälitustoiminguga tõendi kogumise praktiliselt võimatuks. Riigikohtu

kriminaalkolleegium on üheselt leidnud, et kohus peab olukorras, kus jälitustoiminguga saadakse teavet ka toimingule allutamata isiku kuritegeliku käitumise kohta, tegema selliste toimingute seaduslikkuse järelkontrolli. järelevalve käigus saab tuvastada põhiõiguste riive põhjendatuse ja saadud teabe tõendina kasutamise lubatavuse. Riigikohtu kriminaalkolleegium kordab lahendis nr 3-1-1-14-14 jätkuvalt seisukohta, et ühes kriminaalasjas antud loa alusel jälitustoimingu tulemusena saadud teave on tõendina kasutatav

15(27)

ka teises kriminaalmenetluses tingimusel, et on järgitud selle kogumisele seadusega seatud nõudeid ja ka jälitustoimingu käigus ilmnenud uus kuritegu vastab KrMS § 1261 tunnustele.

Seejuures peab kohus ka uues kriminaalasjas kontrollima jälitustoiminguga saadud

tõendi seaduslikkust ning põhimõtte järgimist (Riigikohtu - kriminaalkolleegiumi 1. juuli 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-10-11, p 19). Maakohtu poolt viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-92-13, 3-1-1-31- id 12, 3-1-1-10- . 11 on seega jätkuvalt põhjendatud ja asjakohased Kolleegium asub seisukohale, et selle kriminaalasja eripära võrreldes Riigikohtu lahendistes toodule on selles, et sama kriminaalasja raames toimunud jälitustoiminguga saadi tõendeid ka selle kohta, et koos

ad kuritegu toime panna ka H.A K.M ja T.J-iga võiv . Kui õiguspäraselt tehtava jälitustoimingu käigus avastatakse ja O.K

mõnele muule kuriteole viitav teave, saab selle uue kuriteo menetlemisel tugineda seniste jälitustoimingutega kogutud tõenditele juhul, kui ka uue kuriteo puhul oleks jälitustoimingute tegemine lubatud (vt otsus asjas nr 3-1-1-31-12, p 8.3 ja otsus asjas nr 3-1-1-10-11, p 19). KrMS § 1262 3 p 1- lg 4, lg 4 sätestavad üheselt milliste isikute suhtes tohib jälitustoiminguid

teha ning KrMS § 1262

lg 2 näeb ette kuriteo mille puhul on jälitustoimingutega tõendite kogumine lubatav. Kolleegium nõustub kokkuvõtvalt maakohtuga, et KarS § 294 lg 1 kui ka § 299 lgs 1 sätestatud kuritegu kuulub KrMS § 1262 lg 2 toodud loetellu, mistõttu nii KarS §

294 lg 1 kui ka KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo kohta tõendite kogumine jälitustoiminguga on KrMS § 1262 lg 2 kohaselt lubatav ning käesolevas kriminaalasjas võib tugineda jälitustegevuses kogutud tõenditele ning jälitustoimingute teostamine on kooskõlas

põhimõttega.

7. Kohtukolleegium kaitsjate apellatsioonide ei nõustu järeldusega, et kohus on hinnanud

tõendeid utatult ja rikkunud KrMS § 61 lg 2 sätestatut. Maakohus on hinnanud kõiki kall tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse järgi. Asjaolu, et kaitsja ei ole nõus maakohtu d

poolt tõendite hindamisel tehtud järeldusega ei anna alust tuvastada, et maakohus poleks tõendeid hinnanud. selgitanud, et kõigi tõendite hindamine kogumis Riigikohus on korduvalt

kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. See, kas

kohus on pidanud mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud

sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-88-06, 3-1-1-4-07). Maakohus ei ole rikkunud tõendite kogumis hindamise põhimõtet. 7.1 Esitatud apellatsioonides korratakse peamiselt samu väiteid, mida esitati esimese astme kohtuistungil ning millele kohus on juba oma hinnangu andnud, mistõttu ringkonnakohtu ees

ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente. Kolleegium piirdub hinnangu andmisega apellatsioonides esitatud peamistele väidetele.

7.2 Kaitsja Ljudmila Tamar asub seisukohale, et süüdistatavad K.M, O.K ja H.A ei ole ametiisikud KarS § 288 lg 1 mõttes. KarS § 299 koosseis, milles O.K-le, K.M-ile ja H.A-le süüdistus on

esitatud, eeldab süüteo toimepanijana ametiisikut. Süüdistatavate kaitsja leiab apellatsioonis

sõna sõnalt kaitseakte korrates, et K.M , O.K ja H.A ei ole - ametiisikud KarS § 288 lg 1 tähenduses. Nimelt on kaitsja seisukohal, et süüdistatavate puhul

on tegemist sellise avaliku teenuse osutamisega, millega ei kaasne võimu teostamist, seega teenuse osutamisel ei ole isikul ametiseisundit. Ringkonnakohus sellise se

isukohaga ei nõustu. Maakohus on otsuses üksikasjalikult analüüsinud, millistest asjaoludest tulenevalt saab O.K , K.M

. Apellant ja H.A pidada ametiisikuks KarS § 288 mõttes

16(27)

on üldsõnaliselt märkinud, et ei nõustu maakohtu seisukohaga, toomata välja konkreetseid vastuväiteid, vaid on korranud kaitseaktides esitatud seisukohti. Nagu maakohus märkis, on füüsiline legaaldefinitsiooni kohaselt ametiisikuks isik, kellel on

avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või

lepingu, nimetamise või valimise alusel. Seega koosneb ametiisiku mõiste kahest üldisest

elemendist: ametiseisundist ja avaliku selle raames ülesande täitmisest . Ametiisiku mõistega

võib olla hõlmatud ka erasfääris töötav isik, kui tal on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund. Ametiseisundi moodustab õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus täita avalikku ülesannet.

LS § 73 lg 1 kohaselt peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis ning nende

varustus vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele. Mootorsõiduk ja selle haagis

peavad olema nõuetekohaselt varustatud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tuvastatakse

t etele vastavuse kontrollimisel ehnonõu mootorsõiduki ja selle haagise vastavus või

mittevastavus kehtivatele tehnonõuetele ning vastavuse korral määratakse sõiduki järgmise kontrollimise tähtaeg, mille möödumisel sõiduk kaotab kehtivatele tehnonõuetele vastavuse. LS § 191 lg 1 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister volitada Maanteeametit sõlmima

äriühingutega halduslepinguid mootorsõidukite, trammide ja nende haagiste ning

maastikusõidukite tehnonõuetele vastavuse kontro Seejuures tuleb tähelepanu llimiseks.

pöörata asjaolule, et nimetatud säte paikneb liiklusseaduse 13. peatükis, mis sätestab

riigivõimu teostamise sõidukite ja juhilubadega seotud toimingute puhul. Seega puudub

kahtlus selles, et mootorsõidukite, trammide ja nende haagiste ning maastikusõidukite

tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel on tegemist riigivõimu teostamisega ehk avaliku ülesande täitmisega. Teo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 73 lg 7 kohaselt tegi

mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse või mittevastavuse kohta otsuse Maanteeamet või § 191 lõikes 1 nimetatud äriühing. lt Tehnilise Ülevaatuse OÜ LS

Vastava ja

Maanteeameti vahel 12.09.2011. a sõlmitud sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli

teostamise lepingule on Tehnil - idukite ise Ülevaatuse OÜ le antud õigus kontrollida sõ tehnonõuetele vastavust, seega teha ka otsustus mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vas

tavuse või mittevastavuse kohta. Majandusja kommunikatsiooniministri 18.07.2011. a määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle

haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 2 lg 18 kohaselt on ülevaataja tehnonõuetele vastavuse kontrollija, kes vastab LS § s 74 kehtestatud nõuetele ja -

on töösuhtes LS § 191 lg 1 nimetatud äriühinguga või Maanteeameti volitusel väikesaare ülevaatust teostav isik. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et K.M, O.K,

H.A ja T.J töötasid 2015.a sügisel Pärnus Riia mnt 233a asuvas

tehnoülevaatuspunktis. Nimetatud ülevaatuse punk es Tehnilise Ülevaatuse OÜ. tis teguts S olid , seega majandusja kommunikatsiooniministri üüdistatavad nimetatud ettevõtte töötajad

18.07.2011. a määruse nr 77 mõttes ülevaatajad Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, et

.

süüdistatavatel ei olnud haldamis juhtimisülesandeid, nad ei kuulunud äriühingu - ega juhtkonda. Ka madalamatel ametikohtadel töötavad isikud võivad olla ametiisikuteks, kui nad

täidavad KarS § 288 nimetatud funktsioone. Seega ei ole KarS § 288 mõttes ametiisiku -s

obligatoorselt vajalikuks pädev useks lõplik iseseisev haldamis , järelevalve või ustunn - -

juhtimisotsuste vastuvõtmine, vaid piisab ka sellest, kui isik niisuguse otsuse tegemise protsessi sisuliselt suunata saab (RKKKo 3-1-1-68-05, p 8). Otsusena ametiseisundi mõistes tuleb käsitada otsustusi, mille eesmärk on tuua siduvalt kaasa teise isiku jaoks õiguse või kohustuste tekkimine, muutmine või lõppemine, sõltumata sellest, kas see hõlmab üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid. Kui isikul on pädevus langetada otsuseid, on tal väga suure tõenäosusega ka ametiseisund.

17(27)

Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et arutatavas asjas oli just süüdistatavatele kui ülevaatajatele antud õigus otsustada, kas tehnoülevaatusele tulnud sõiduk läbib selle või mitte.

Seega oli süüdistatavatele antud õigus otsustamaks, kas vastavat sõidukit võib liikluses kasutada või mitte, s.t isikutel oli otsustusõigus. Nii K.M, O.K kui H.A

pädevuses oli nende ametisesiundist tulenevalt mootorsõidukite tehnilise seisundi

kontrollkaartide koostamine, anda hinnang te tehnilisele seisundile ning teha mootorsõiduki

ülevaatuse läbimise või mitteläbimise märke d mootorsõidukite registreerimistunnistustele, i

samuti kehtivate ülevaatuste kandmine Maanteeameti andmebaasi „ARIS2“

. Kanded

sõidukite ülevaatuste läbimiste kohta kinnitasid, et mootorsõidukid vastavad kehtivatele tehnonõuetele, seega andsid süüdistatavad mootorsõidukite omanikele ja kasutajatele õiguse kas vastav otsustus oli isikutele siduv. utada mootorsõidukeid liikluses,

Eelnevast tuleneb üheselt, et süüdistatavad täitsid avalikku ülesannet oma ametiseisundi raames kolmandatele isikutele siduvad. Eeltoodust ning neil oli õigus teha otsuseid, mis olid

tulenevalt nõustub kohtukolleegium maakohtuga, et süüdistatavad olid KarS § 288 mõttes ametiisikud.

7.3 Apellant Ljudmila Tamar leiab, et süüdistatavad K.M, O.K ja H.A

tuleb õigeks mõista põhjusel, et puudub kuriteo objektiivne külg. Kaitsja on

seisukohal, et võltsida saab ainult kirjalikku dokumenti, mida kontrollkaart ei ole, kuna sisuliselt on tegemist osaga andmebaasist.

Kolleegium sellise kaitsja seisukohaga ei nõustu. Süüdistusaktist nähtuvalt on süüdistus

esitatud selles, et sõiduki tehnokontrolli kaartidele ja Maanteeameti andmebaasi kanti

tehnoülevaatuse andmeid, mis ei vastanud tegelikkusele. Maakohus asus seisukohale, et tehnokontrolli kaardid ning vastavad andmebaasi kanded on KarS § 299 mõttes dokumendid, kuna need väljendavad tehnoülevaataja seisukohta sõiduki tehnonõuetele vastavuse osas ning

on omistatavad konkreetsele ülevaatajale. Kolleegium nõustub täielikult maakohtuga, et

Maanteeameti andmebaasis ARIS2 tehnoülevaatuse kohta kantud andmed on käsitatavad dokumendina (kd 4 lk 182-184). Kolleegium asub seisukohale, et dokumendiks saab olla ka

teabekandjale (arvutis, andmebaasis jms) isiku tegevuse tulemusel jäädvustatud teave.

Vaidlust ei ole selles, et Maanteeameti ja tehnoülevaatus punkti vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt kasutavad tehnoülevaatajad andmebaasi, märkides sinna andmeid ülevaatuse

kohta ning juurdepääsuks on personaalsed salasõnad ja koodid. Kolleegium nõustub

maakohtuga, et andmete sisestamisel andmebaasi tekib elektrooniline dokument ehk

tehnokontrolli kaart, mida oli võimalik ka välja printida ning printimisel kinnitab tehnoülevaataja selle oma allkirjaga. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/98/EÜ

punkt 11 järgi on dokument mis tahes tegevuse, faktide või andmete väljendus või nende

tegevuste, faktide või andmete kogum, olenemata andmekandjast (paberile kirjutatud või

elektr -, visuaaloonilises vormis või heli või audiovisuaalsalvestisena säilitatav). Andmebaasis olev kontrollkaart on elektrooniline dokument, mis on kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ning seda sisaldavad andmed on nende esitamisel mõeldud tõendama

õiguslikult relevantseid asjaolusid. Seega kontrollkaarti kanti andmeid, mis ei olnud sisult õiged ning selle alusel tehti o ustus ja anti luba mootorsõiduki omanikule ja kasutajale õigus ts

kasutada mootorsõidukit liikluses. Võttes eelneva kokku, on kolleegium seisukohal, et maa tehnokontrolli kaardid dokumentideks KarS

kohus lugesid õigesti § 299 lg 1 tähenduses.

7.4

Apellant Ljudmila Tamar asub seisukohale, et Maanteeameti kiri ei ole tõend, kuna kaitsja seadis maakohtus

selle tõendi tõendina kahtluse alla.

Kolleegium märgib, et süüdistatav kaitsja ei märkinud maakohtu istungil, et ad ega nende Maanteeameti vastus nõudekirjale ei oleks usaldusväärne või lubatav tõend ning ei seadnud

nimetatud tõendit kahtluse alla. Prokurör esitas Maanteeameti 07.märtsi 2015 vastuse

18(27)

nõudekirjale koos lisadega maakohtule ja palus need võtta toimiku materjalide juurde ja

avaldada (kd 2 lk 24). Vastuväiteid ei olnud nimetatud tõendile ja kohus määras võtta prokuröri poolt esitatu toimiku juurde ning lugeda avaldatus täies mahus.

Kaitsja juhtis vaid tähelepanu p 4 märgitule, kuid ei märkinud, et tegemist oleks lubamatu või ebausaldusväärse tõendiga.

KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõendiks samuti muu dokument. Seega on Maanteeameti

vastusega nõudekirjale tegemist nn range tõendiga ning tõendamiseseme asjaolude

tuvastamine saab toimuda vaid rangetele tõenditele tuginevalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend 3-1-1-142-05). Tulenevalt eeltoodust oli maakohus õigustatud tuginema nimetatud tõendile, tuvastamaks tõendamiseseme asjaolusid.

7.5

Apellant Ljudmila Tamar juhib tähelepanu asjaolule, et juba maakohtus kaitsja vaidles vastu 18.02.2016 koostatud jälitustoimingu protokollis olevale märkele, et kellaaeg võib olla tegelikust kellaajast taga (kd 2 lk 73), kuna antud väide ei ole millegagi tõendatud.

Kolleegium märgib, et süüdistatav kaitsja ei märkinud maakohtu istungil, et ad ega nende

jälitustoimingu protokollis oleva märge kellaaja osas ei ole millegagi tõendatud. Prokurör

esitas jälitustoimingu protokolli koos salvestisega maakohtule ja palus need võtta toimiku

materjalide juurde ja avaldada (kd 2 lk 158). Kohus avaldas nimetud tõendid ning peale

protokolli avaldamist aja salvestise vaatamist mingeid vastuväiteid kellaaja osas kaitsja ei esitanud, kaitsja märkis vaid, et video 15. oktoobrist 2015 ei tõenda süüdistust, kuna sisuliselt video midagi ei näita (kd 2 lk 159). Kolleegium märkis juba eelnevalt, et vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohale (vt nr 3-1-1-29-05) ei ole välistatud kohtumenetluses uurimisasutuse ametniku ülekuulamine

tunnistajana mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta. Menetleja poolt tunnistajana antud ütlused võivad sellisel juhul olla vajalikud, kontrollimaks hilisema kriminaalmenetluse käigus

koostatud menetlusdokumentide sisu vastavust tegelikkusele. Ka on Riigikohtu

kriminaalkolleegium oma lahendis 3-1-147-08 leidnud, et menetlusdokumendi sisu

tegelikkusele vastavuse ja usaldusväärsuse kontrollimiseks on lubatav vajadusel täiendav

menetleja ü Seega oli nii süüd lekuulamine tunnistajana. istatavatel kui ka tema kaitsjal võimalus taotleda jälitustoimingu protokolli koostanud uurimisasutuse ametniku ülekuulamist

mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta ja kontrollida protokolli sisu vastavust tegelikkusele ning tõusetunud küsimustele vastused saada, kuid ilmselgelt oleks see vastuolus

valitud kaitsetaktikaga. Õiguste kasutamata jätmine ei saa olla, aga aluseks hilisemale apellatsiooni esitamisele.

7.6 Riigikohus on kestvalt oma lahendites märkinud, et kuriteole saab kaasa aidata ka kaudse tahtlusega ning kaasaaitamisteona käsitletakse mitte üksnes sellist tegu, mis on täideviimisteo

absoluutseks eelduseks, vaid ka sellist tegu, mis vaid toetab ja kinnitab täideviija tahtlust.

Samuti on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud, et a nis võib jalises plaa

kaasaaitamistegu aset leida nii teo ettevalmistamise staadiumis (näiteks teootsuse

tugevdamine või juhiste andmine teo toimepanekuks), selle täideviimisel (näiteks vahendi andmine vahetult koosseisu realiseerimise ajal) kui ka peale koosseisu realiseerimist (näiteks

eelnevalt lubatud varjamine). Kaasabi võib anda nii füüsilise teoga (näiteks takistades vägivallakuriteo puhul kannatanu lahkumist); aineliselt (näiteks toimepandava kuriteo jaoks vajalike rahaliste vahendite või eseme andmine); kui ka vaimselt (näiteks toimepanijale teo

toimepanemiseks nõu andes, tema teootsust kinnitades või ka eelnevalt lubades kuriteoga

saadud vara hoida või realiseerida). Kaasaaitamistegu võib olla nii tegevuse kui ka

tegevusetuse vormis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. märtsi 2002. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1- -02, p 10). 28

19(27)

Seejuures on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et kaasaaitamine on

võimalik ka konkludentse käitumisega, st see ei vaja eelnevat fikseeritud kokkulepet ja kaasaaitamistegu võib aset leida põhiteo toimepanemise käigus.

7.7 Apellandi Ljudmila Tamar viide Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile 3-1-1-42-15 ei ole asjakohane, kuivõrd nimetatud lahendis viidatase kaastäideviimise teopanusele, mitte osavõtjale ehk kaasaaitajale. Sõiduauto Mercedes 180, registreerimismärk -Benz C- LLLLLL,

Gaz 66-11, registreerimismärk ja Ford Mondeo, registreerimismärk OOOOOO DDDDDD

osas on süüdistatavale K.M-ile

esitatud süüdistus kaasaaitamises, mitte

kaastäideviimises. Samuti on sõid on registreerimismärgiga uauto Seat Le BBBBBB, BMW 520I, registreerimismärgiga Benz, registreerimismärgiga YYYYYY ja Mercedes- YYYYYY

osas süüdistatavale O.K-le esitatud süüdistus kaasaaitamises, mitte

kaastäideviimises. hus on jätnud K.M ja Seega etteheide, et maako O.K

kui kaastäideviija teopanuse avamata, ei ole asjakohane, kuivõrd kaastäideviimises ei ole K.M-ile ja O.K-le

süüdistust esitatud. Kaasaaitamine on teise isiku õigusvastase teo toetamine ehk soodustamine. Kaasaitamine on

tahtlik tegu. Kaasaaitajal peab olema vähemalt kaudne tahtlus oma kaasaaitamisteo suhtes,

samuti peab olema vähemalt kaudse tahtlusega hõlmatud ka täideviija õigusvastane tegu. Kaasaaitamine on tahtlik, kui isik peab võimalikuks, et toetab võõrast tegu, mis viiakse lõpule tema teopanuse toel ka siis, kui ta ei kiida seda heaks. (kd 4 lk Maakohtuga tuleb nõustuda

185-186, 190-191), et uuritud tõendid kogumis ja teo toimepanemise tehiolude alusel saab tõsikindlalt väita, et oma käitumisega aitasid kaasa sellele, et T.J K.M

sai koostada kontrollkaardi sõidukile, mis tegelikkuses ülevaatusel reaalselt ei käinud märkis ning

mootorsõiduki tehniliselt korrasolevaks, näidates teise sõiduauto tulemused veoauto tulemustena. Maakohtuga tuleb ka (kd 4 lk 188-190) nõustuda , et uuritud tõendid kogumis ja

teo toimepanemise tehiolude alusel saab tõsikindlalt väita, et O.K oma käitumisega aitas T.J sai teha ülevaatuse autole seda reaalselt ü kaasa sellele, et le vaatamata ning andmebaasi tehti mäge tehtud heitegaasitesti kohta ning ülevaatuse läbimise kohta. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga uuritud tõendid kogumis (kd 4 lk 191-193), et

ja teo toimepanemise tehiolude alusel saab tõsikindlalt väita, et O.K oma

käitumisega aitasid kaasa K.M õigusvastasele teole. Maakohtuga tuleb nõustuda, et

O.K pani toime ametialase võltsimise, kuivõrd ülevaatuse käigus ei mõõdetud Fordil heitegaase, vaid näidati Fiati mõõtmise tulemusi Fordi omadena ning sellele aitas kaasa K.M (kd 4 lk 195-196).

7.8 Vastuseks Ljudmila Tamar apellatsiooni etteheitele, et maakohus ei ole arvestanud

tunnistaja TL ütlustega, märgib kohtukolleegium, et see on küsimus tunnistaja ütluste

usaldusväärsusest. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.

aprilli 2005. a otsuses nr 3-1-1-19-05 ja 26. septembri 2005. a otsuses 3-1-1-77-05

väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab

talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud

tõenditega. Maakohus on veenvalt põhjendanud miks ta ei pea nimetatud tunnistaja ütlusi

kogu osas usaldusväärseks (kd 4 lk 197). Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanu asjaolu, et maakohus asus seisukohale, et tunnistaja

TL ütlused ei ole osaliselt usaldusväärsed ja jättis

need tõendikogumist välja, mistõttu ei saanudki maakohus neid ütlusi tõendina arvestada.

Selles osas, et maakohus oleks põhjendamatult lugenud tunnistaja ütlused osaliselt

ebausaldusväärseks, mingeid argumente apellatsioonis esitatud ei ole. Maakohus on oma

otsuses analüüsinud tunnistaja ja ka süüdistatava H.A ütlusi tervikuna ning ringkonnakohus ei näe siin õiguslikke minetusi. res on maakohus järginud Riigikohtu

Seejuu

kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-131-13 p 11-14 märgitud seisukohti. Nii osutavad

20(27)

kohtuistungil uuritud tõendid kogumis süüdistatava H.A tegevusele sõiduauto

BMW 530D, registreerimismärk UUUUUU osas (kd 4 lk 196-198), mis andis maakohtule aluse süüdistatava süüdi tunnistamiseks temale inkrimineeritud kuriteos kogu mahus.

7.9 Kolleegium nõustub maakohtuga, et tunnistaja AL ütlused on vastuolus teiste objektiivsete tõenditega, st jälitustoimingu protokollis tooduga ning nii tunnistaja kui ka AL süüdistatava K.M ütlustes esines olulisi vasturääkivusi, mistõttu ei moodusta nimetatud

isikulised tõendiallikad usaldusväärset tõendi kogumit ja need tuli tõendikogumist välja te jätta. stavalt KrMS § le 61 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu Va -

ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Riigikohtu

kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud (vt nt 3 ui mingi tõendamiseseme -1-1-88-06) k

asjaolu kohta on tõendid vastuolulised, peab kohus paratamatult teatud selektsiooni alusel

otsustama, kas lugeda teatud väide tõendatuks või mitte. Kohtu argumentatsioon ja

arutluskäik peab tõendite hindamisel olema jälgitav ning otsuse lugejale peab olema

arusaadav kohtu siseveendumuse kujunemine. Kolleegiumi hinnangul tuligi maakohtul

vastuolude osas hinnata ütlusi ja objektiivseid tõendeid kogumis ning anda hinnang nende usaldusväärsusele. Käesoleval juhul on nii maakohus toonud kohtuotsustes esile kaalutlused (kd 4 lk 198), miks ta ei pea tunnistaja

AL ja süüdistatava K.M ütlusi usaldusväärseks, vaid peab usaldusväärseks teisi objektiivsed tõendeid. Kohtuistungil uuritud tõendid kogumis

osutavad süüdistatava K.M tegevusele Tiki 275L, registreerimismärgiga -Treiler C-

ZZZZZZ osas (kd 4 lk 198-199), mis andis maakohtule aluse süüdistatava süüdi tunnistamiseks temale inkrimineeritud kuriteos kogu mahus.

7.10 Kaitsja Ljudmila Tamar tõlgendab kohtule esitatud jälitustoimingu protokollis ja

videosalvestuses märgitud vestluste sisu erinevalt prokuratuurist, vastavalt oma versioonile

toimunust. Seejuures põhinevad kaitsja väited olulises määras elulisel usutavusel, kuid konkreetseid tõendeid selle kinnitamiseks esitatud ei ole, siis ei saa pelgalt elulise usutavusega

ja vestluse sisu tõlgendusega (arvamusega) apellant märkida, et vestlus ei ole seotud

heitegaasitesti tulemuste manipuleerimisega. Arvestades käesolevas kriminaalasjas kogutud

tõendite ehk jäli ), ei piisa nende suhtes tõstatatud tustoimingu protokolli sisu (kd 3 lk 1-23

kahtluste kummutamiseks üksnes üldisest hinnangust, et just kohtu tõlgendus pole eluliselt

usutav ja vestlus ei käinud heitegaasitesti tulemuste kohta järeldust . Maakohtu ja

jälitustoimingu protokolli sisu tõlgendusi ei ole apellant muude usaldusväärsete tõenditega kummutanud.

7.10.1

Kolleegium asub seisukohale, et täiesti asjakohatu on kaitsja seisukoht, et teostatud tehnokontrollid Amservis 11.11.2015 (kd 1 lk 180, 181) ja Tehnokulleris 05.11.2015 (kd 1 lk

178, 179) on oma olemuselt liigitatavad ekspertiisiaktidena, kuivõrd need sisaldavad mitteõiguslikke eriteadmisi ja on menetleja poolt kogutud.

Nimetatud tõendite näol on tegemist muu dokumendiga KrMS § 63 lg 1 mõttes. Kriminaalmenetluse seadustiku § aselt võib tõendamisel kasutada dokumenti, mis 123 lg 1 koh

sisaldab teavet tõendamiseseme asjaolude kohta. Selle pinnalt saab teha järelduse, et KrMS § 1 tähenduses on dokumendi kvaliteet ka originaaldokumendi koopial ja ärakirjal, mis 123 lg sisaldab teavet tõendamiseseme kohta (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend 3-1-1-46- 10). Amservis ja Tehnokulleris läbiviidud kontrolli ja nendes kajastatud andmeid ei kogutud

kriminaalmenetluses ja toiminguid, millega andmed saadi, ei tehtud kriminaalmenetluse regulatsiooni alusel. Tegemist on dokumentidega ehk läbiviidud mõõtmise tulemustega ning antud dokumentide käsitamiseks eksperdiarvamusena või ekspertiisiaktina puudub seaduslik alus.

21(27) 7.10.2 Lisaks on Amservis ja Tehnokulleri unnistajad dokumentidega seoses ütlusi andnud ka t

TS ja . Seega oli kaitsjal v MP õimalus esitada küsimusi tunnistajatele seoses läbiviidud toimingutega ja koostatud dokumentidega ning dokumentides sisalduva teabe tõelevastavust

kontrollida. KrMS § 66 lg 1 kohaselt on tunnistaja füüsiline isik, kes võib teada

tõendamiseseme asjaolusid. Seega saab isik anda tunnistajana ütlusi peamiselt selle kohta,

mida ta kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo, aga ka kahtlustatava või süüdistatava

kohta kriminaalmenetlusele eelneval ajal tajus. Kohtupraktikas on jaatatud ka ametnike

tunnistajana ülekuulamise võimalust ja seda näiteks juhtudel, mil kriminaalasja arutamisel tõusetuvad uurimise käiku puudutavad küsimused (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9.

septembri 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-47-08, p 10). Tunnistajana ei saa käsitada

isikut, kellel pole puutumust kuriteosündmuse ega süüdistatavaga. TS ja andsid MP tunnistajana ütlusi menetlustoimingu, s.t teostatud tehnokontrolli kohta, mille juures nad ise viibisid ja millega seonduvaid asjaolusid said nad tajuda vahetult on maakohtu poolt . Seetõttu

kohtuotsuse rajamine selliste tunnistajate ütlustele tehnokontrolli käiku puudutavas osas

õigustatud. Nendel põhjustel ei ole alust soostuda kaitsja Küünemäe järeldusega

, et

puudustega dokument on ebausaldusväärne ja sellele ei saa tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemisel tugineda.

7.10.3 Asjakohatu on kaitsja Ljudmila Tamar apellatsioonis märgitu, et asjatundja SS ristküsitluse käigus ei ole maakohus selgitanud välja, mis võib näida püüdena mõjutada testi

tulemusi ning ei selgitanud välja kas mingid tegevused reaalselt võivad mõjutada testi tulemusi. Kolleegium märgib, et kaitsja ei ole ise ristküsitluse käigus täpsustanud selles osas asjatundja

ütlusi, et kinnitada kaitseversiooni, mistõttu ei saa ka apellant ise tõsikindlalt nendele

väidetele toetuda. Isikut süüstavate või õigustavate tõendite esitamise kohustus lasub

kohtumenetluse pooltel. Kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja

nende pinnalt otsuse tegemises. KrMS § 288 lg 6 sättest tulenevalt ei ole kohtul kohustust kasutada küsitlemise võimalust. Seega ei ole alust apellandil maakohtule ette heita asjaolu, et ristküsitlusel maakohus asjatundja ütlusi ei täpsustanud.

Maakohtuga tuleb nõustuda, et H.A pani toime ametialase võltsimise, kuivõrd

vormistas ülevaatuse autole Ford Mondeo, registreerimismärk

EEEEEE, mis tegelikult ei

oleks tohtinud ülevaatust läbida, kuivõrd heitegaasitesti tulemused olid manipuleeritud ega vastanud tegelikkusele ning sellele aitasid kaasa O.K ja T.J (kd 4 lk 199-201).

7.10.4 Apellandid asusid seisukohale, et Maanteeameti 12.03.2015 kehtestatud tegevusjuhend „Mõõtetulemused ja mõõtevõime“ on tunnistatud alates 01.07.2017 kehtetuks, mistõttu saab

konkreetse sõiduki mõõtetulemust lugeda nõuetele vastavaks mõõtemääramatuse piirides, kuid varasemalt mõõtemääramatust arvestada ei saanud käesoleval ajal saab . Asjaolu, et heitgaasitesti tulemustel arvestada mõõtemääramatusega, ei oma kriminaalasja lahendamisel tähtsust, kuivõrd süüdistus on esitatud selles, et heitegaasitesti tulemused olid manipuleeritud

ega vastanud tegelikkusele, s.t süüdistatavad kasutasid erinevaid võtteid, et saavutada

heitgaasitesti aparaadil normipärane mõõtmistulemus. S esitatud tõend ei ole eega asjassepuutuv ning ei välista süüdistatavate süüd.

8. Apellant Ljudmila Tamar asub seisukohale, et H.A ja O.K

süüdimõistmine KarS § 299 lg 1 järgi 10.10.2015 Mercedes Benz, registreerimismärk

YYYYYY heitegaasitesti tulemuste manipuleerimisel, milliseid T.J kasutas

22(27) hiljem tegelikkuses mittekorras olevale Mercedes Benzile kehtiva ülevaatuse vormistamisel, ei ole tõendamist leidnud. Kolleegium ei nõustu kaitsjaga osas, mis puudutab O.K, kuivõrd selles osas on maakohus asunud seisukohale, et O.K süü on leidnud tõendamist ning otsusest nähtub selgesti milliste tõenditega on süüdistatava O.K süü leidnud tõendamist

ning kaitsja apellatsioonis toodu ei kummuta seda.

8.1 Kolleegium nõustub kaitsja apellatsioonis tooduga, et maakohtu järeldus H.A osas,

on tema süü puudumine KarS § 299 lg 1 järgi 10.10.2015 kuriteo toimepanemise kaasaaitamise osas. Hinnates tõendeid kogumis H.A asus maakohus seisukohale, et ei pruukinud omada

kokkupuudet Mercedes Benz, registreerimismärk YYYYYY heitegaasitesti tulemuste

manipuleerimisel, milliseid T.J kasutas hiljem tegelikkuses mittekorras olevale

Mercedes Benzile kehtiva ülevaatuse vormistamisel (kd 4 lk 195). Maakohus jõudis

järeldusele, et 10.10.2015 abistasid T.J-i H.A (vähemalt Fordi osas) ja O.K.

Riigikohus on oma lahendites korduvalt märkinud, et kui tõendite hindamisel tekivad

põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust puudulike tõendite alusel. Maakohtu järeldustest tuleneb

üheselt, et süüdistatava H.A süü ülalmärgitud kuriteos ei ole leidnud tõsikindlate

tõenditega tõendamist. Seega ei moodustanud kohtule esitatud tõendid sellist usaldusväärset

tõendi kogumit, et selle pinnalt jaatada H.A kaasaaitamistegu Mercedes Benz,

registreerimismärk Kuna täiendavad YYYYYY heitegaasitesti tulemuste manipuleerimisel.

tõendid kõrvaldamata kahtlus vastavalt KrMS § 7 lg 3 puudusid, tulnuks maakohtul tõlgendada süüdistatava kasuks ja süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteos KarS §

299 lg 1 järgi õigeks mõista. 10.10.2015 toimepandud kuriteos

8.2 Tulenevalt apellandi Ljudmila Tamar apellatsioonis toodule, märgib kolleegium kohtuliku arutami

se piiride küsimuses järgmist.

KrMS § s 268 nähakse ette nõuded, millest lähtudes määratakse kindlaks kohtus arutatava -

kriminaalasja ese, s.t need faktilised asjaolud ja õiguslikud küsimused, mida tuleb

kohtumenetluses isiku süü tuvastamiseks käsitleda ning millele saab rajada kohtuotsuse. Eeskätt peavad kõnealused nõuded piiritlema kohtumenetluse eseme ja tagama KrMS §-s 14

ette nähtud kohtumenetluse võistlevuse põhimõtte järgimise ning süüdistatava kaitseõiguse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on KrMS § 268 lg-tele 1 ja 5 tuginevalt korduvalt selgitanud,

et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa.

Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Viimati käsitles Riigikohtu kriminaalkolleegium seda küsimust oma 6. oktoobri 2015. a otsuses nr 3-1-1-70- 15.

8.3 H.A-le oli esitatud süüdistus ja O.K-le selles, et nemad osutas oma id

käitumisega 10.10.2015 T.J tahtlikule õigusvastasele teole ametialasele

võltsimisele, füüsilist kaasabi, osaledes koos Mercedes Benz, registreerimismärk YYYYYY

heitegaasitesti tulemuste manipuleerimisel, milliseid T.J kasutas hiljem tegelikkuses mittekorras olevale Mercedes Benzile kehtiva ülevaatuse vormistamisel ja olles seega kaasaaitaja ametialasele võltsimisele.

23(27)

Maakohus mõistis H.A süüdi KarS § järgi 299 lg 1 10.10.2015 kuriteole kaasaaitamises XXXXXX osas (kd 4 lk vähemalt sõiduauto Fordi Trantsiti registreerimismärk

195). 299 lg 1 10.10.2015 Ka O.K mõistis maakohus süüdi KarS § järgi

kuriteole kaasaaitamises sõiduauto Fordi Trantsiti registreerimismärk XXXXXX osas, kuivõrd luges tõendatuks, et Fordi kontrollimise juures viibis ka O.K, mistõttu

osales ta Fordi ülevaatuse tegemisel (kd 4 lk 195). Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et

prokurör oleks ja süüdistust täiendanud H.A-le O.K-le esitatud

sõiduauto Fordi Trantsiti registreerimismärk XXXXXX osas ning mida olemasolev süüdistuste sisu ei kajasta.

Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on sellega rikkunud oluliselt kriminaalmenet ja O.K lusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, sest on mõistnud H.A süüdi süüdistuses, millist neile esitatud ei olnud. Sellega on maakohus rikkunud

süüdistatava kaitseõigust. Kohtukolleegium on seisukohal, et see rikkumine ei tingi siiski kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks, sest ringkonnakohtul on võimalik seda rikkumist ise kõrvaldada.

Eeltoodut arvesse võttes tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse H.A ja O.K

299 lg 1 10.10.2015 kuriteo toimepanemises, mis süüditunnistamises KarS § järgi

puudutab kuriteole kaasaaitamist sõiduauto Fordi Trantsiti registreerimismärk XXXXXX, kuna selles ei olnud esitatud süüdistatavatele süüdistust ning mõistab süüdistatavad selles osas õigeks tühistamisele H.A süüditunnistamises . Maakohtu otsus kuulub ka

10.10.2015

kaasaaitamisteos Mercedes Benz, registreerimismärk YYYYYY heitegaasitesti tulemuste

manipuleerimises ning vastavalt - 7 lg 3 KrMS § st tuleb H.A selles osas õigeks mõista. Kuigi kolleegium mõistab süüdistatava H.A õigeks osas, mis puudutab 10.10.2015 toimepandud kuritegu, ei too nimetatud asjaolu endaga kaasa maakohtu poolt süüdistatavale

H.A-le mõistetud karistuse muutmist, kuna karistus vastab endiselt süü suurusele. Samuti ei too O.K osaline õigeksmõistmine kaasa mõistetud karistuse muutmist, kuna karistus vastab endiselt süü suurusele.

9. Vastuseks kaitsja Argo Küünemäe apellatsiooni etteheitele, et maakohus ei ole arvestanud

süüdistatava T.J-i ja t ütlustega väidetava 30.09.2015 kuriteo unnistaja

MT

toimepanemises traktori ZETOR 16045 ( XXXXXX) osas registreerimismärk , märgib

kohtukolleegium, et see on küsimus süüdistatava ja tunnistaja ütluste usaldusväärsusest. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. aprilli 2005. a otsuses nr 3-1-1-19-05 ja 26. septembri 2005. a otsuses 3-1-1-77-05 väljendatud seisukohale, et tõendi

usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja

analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Maakohus on veenvalt

põhjendanud miks ta ei pea süüdistatava ja tunnistaja ütlusi usaldusväärseks (kd 4 lk 186-

187). maakohus asus seisukohale, et Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanu asjaolu, et

süüdistatava ja tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed ja jättis need tõendikogumist välja, mistõttu ei saanudki maakohus neid ütlusi tõendina arvestada. Selles osas, et maakohus oleks

põhjendamatult lugenud süüdistatava ja tunnistaja ütlused ebausaldusväärseks, mingeid argumente apellatsioonis esitatud ei ole. Kokkuvõtvalt asub kolleegium seisukohale, et käesolevas asjas ei haaku esitatud kaitseteesid kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga, mistõttu on ainetu rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest.

9.1 Apellant Argo Küünemäe asub seisukohale, et sõiduautotele Mercedes Benz, registreerimismärk ja Fordi Trantsiti registreerimismärk YYYYYY XXXXXX osas teostatud kordusülevaatusel tehti sõiduautole test heitegaasitest külma mootoriga, seega ei ole andmed

24(27) usaldusväärsed. Kohtus ülekuulatud asjatundja ja süüdistatavad ja osa tunnistajad kinnitasid, et heitegaaside mõõtmisel on oluline roll mootori töötemperatuuril. Kolleegium märgib, et apellatsioonis puuduvad igasugused viited konkreetsete süüdistatavate

ja tunnistajate ütlustele, mille kohaselt on kinnitust leidnud, et heitegaaside mõõtmisel on oluline roll mootori töötemperatuuril. selline üldsõnaline põhjendus ja Apellatsioonis toodud

üldsõnaline viide ütlustele, konkretiseerimata konkreetsete süüdistatavate ja tunnistajate

nimesid, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja õigeksmõistva otsuse tegemiseks. Seejuures on aakohtu otsuses on apellant jätnud tähelepanuta asjaolu, et m

käsitletud nii süüdistatavate ütlusi, kui ka tunnistaja

AL ütlusi, kes kinnitas, et mõõtmist teostati nõuetekohaselt, s.t enne mõõtmist soojendati mootorit (kd 2 lk 166-170). Kolleegium

leiab, et apellant on taksid kaitsja esitatud ei ole viidanud konkreetsetele ütlustele, mis kinni

versiooni ning kohus ei saa hakata ise otsima kelle ja millised ütlused ning millises osas sobituvad apellatsiooniga. Kolleegium peab vajalikus rõhutada, et nii isikut süüstavate kui ka

isikut õigustavate tõendite esitamise kohustus lasub kohtumenetluse pooltel. Konkreetsetele

tunnistajate ütlustele, mis kummutaksid maakohtu poolt tuvastatu, kaitsja apellatsioonis viidanud ei ole.

9.2 Kolleegium märkis juba eelnevalt p aakohtuga tuleb nõustuda, et H.A 7.10-7.10.3, et m pani toime ametialase võltsimise, kuivõrd vormistas ülevaatuse autole Ford Mondeo,

registreerimismärk , mis tegelikult ei oleks tohtinud ülevaatust läbida, kuivõrd EEEEEE heitegaasitesti tulemused olid manipuleeritud ega vastanud tegelikkusele ning sellele aitasid kaasa O.K ja T.J (kd 4 lk 199-201). Jälitustoimin süüdistatava T.J-i osas gu protokollis kajastatust Ford Mondeo juures (kd 3 lk 1-23) ei tulene kuidagi, et süüdistatav T.J oli lihtsalt tööl, kommenteeris

ja vaa

tles kuidas teised süüdistatavad viisid läbi ülevaatust. Protokollist tuleneb üheselt, et T.J aitas kaasa oma tegevusega, et saavutada heitgaasitesti aparaadil normipärane mõõtmistulemus.

9.3 Apellant Küünemäe asub seisukohale, et T.J süü temale inkrimineeritud

kuriteos KarS § 294 lg 1 järgi ei ole leidnud tõendamist. Eluliselt ei ole usutav, et, et süüdistatav võtab sõbralt altkäemaksu ja võhivõõrastele tuleb vastu inimlikust rumalusest ja kaastundest. Kolleegiumil tuleb märkida, et apellandi põhjendused põhinevad, miks tuleb kaitseversiooni kuriteosündmusest pidada eluliselt usutavamaks kui süüdistusväiteid, elulisel usutavusel.

Ehkki eluline usutavus on üks tõendi usaldusväärsuse hindamise kriteeriume, ei ole see arvestatav iseseisva tõendina KrMS § 63 lg 1 tähenduses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-72-13, p 14). Kohtuotsus saab KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineda siiski asjaoludele, mille kohus on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Maakohus ei ole rajanud

süüdimõistvat otsust elulisele usutavusele, vaid maakohus on otsuse järeldustes toetunud maakohtu istungil vahetult uuritud tõendite kogumile. Nii osutavad kohtuistungil uuritud tõendid kogumis süüdistatava T.J-i tegevusele, mis andis maakohtule aluse süüdistatava süüdi tunnistamiseks temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 294 lg 1 järgi.

10. Mõistetud karistusi pole eraldi apellatsioonides vaidlustatud.

Käesoleval määra valikul materiaalõigust ebaõigesti juhul ei ole maakohus karistus

kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusmäära valiku aluseks olevaid

asjaolusid. Kohus on põhjendanud süüdlastele mõistetavat vangistust kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ka KarS § 73 sätte kohaldamise osas.

25(27)

11.

Kolleegium ka käsitleb järgnevalt maakohtus väljamõistetud õigusabikuludega seonduvat.

KrMS § 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik 181 lg

(v.a tsiviilhagiga seonduvad erandid). KrMS § 1 esimese lause järgi hüvitab 180

lg

süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Neid norme tuleb kohaldada ka isiku osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-61-08, p 19.1). Seega jäävad süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles

isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 25. novembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-107-13, p 16). Riigikohtu

kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et olukorras, kus Riigikohus tühistab osaliselt

maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse ja mõistab süüdistatava teatud kuriteos õigeks, tuleb

vähendada ka summat, mille maakohus määratud kaitsja tasu katteks süüdistatavalt riigi

kasuks välja mõistis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. veebruari 2012. a otsus asjas

nr 3-1-1-4-12, p 16). Samamoodi tuleb käituda ka juhul, kui isikul on valitud kaitsja ehk sellises olukorras tuleb isikule hüvitada osa tema poolt kaitsjale makstud tasust.

11.1

Kolleegium mõistis H.A ja O.K õigeks KarS § ärgi 299 lg 1 j

10.10.2015 kuriteo toimepanemises, mis puudutab kuriteole kaasaaitamist sõiduauto Fordi

Trantsiti registreerimismärk , kuna selles ei olnud süüdistatavatele süüdistust XXXXXX esitatud. Kolleegium asub seisukohale, et maakohtu otsus menetluskulude osas tühistamisele ei kuulu,

kuivõrd kolleegium mõistis süüdistatavad õigeks tegudes milles neile süüdistust esitatud ei , olnud, mistõttu ei teinud kaitsja selles osas mingeid kaitsetoiminguid maakohtus.

11.2 et KrMS 191 Riigikohtu kriminaalkolleegium on varem märkinud, § lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus või Riigikohus teha kohtuotsuse peale esitatud apellatsiooni või kassatsiooni

läbi vaadates uue kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse kulude vaidlustamisest

sõltumata. Osutatud säte annab ringkonnakohtule pädevuse hinnata süüdistataval varasemas

menetluses tekkinud menetluskulude suurust, sh valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust

(KrMS § 1) ka juhul, kui ükski kohtumenetluse pool ei ole kriminaalmenetluse 175 lg 1 p

kulude hüvitamise otsustust vaidlustanud (vt ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-46-08, p 52 ja 21. juuni 2013. 3-1-1-63-13, p 21). a määrus asjas nr

Maakohus mõistis H.A õigeks 07.10.2015 KarS § 299 lg 1 järgi toimepandud kuriteos KrMS § 301 alusel, siis mõistis välja Eesti Vabariigilt süüdistatava kasuks KrMS § 181 lg 1 järgi valitud kaitsja tasu 1 050 eurot. Samas ei nähtu millised asjaolusid maakohus

arvestas KrMS § 1 tähenduses. Maakohus on teinud vaid matemaatilise t 175 lg 1 p ehte ning

leidnud, et kuna süüdistus oli esitatud neljas episoodis ja ühes episoodis prokurör loobus süüdistusest, siis tuleb süüdistatavale hüvitada kaitsja kuludest ¼ ehk 4200:4= 1 050 eurot (kd 4 lk 208-209). Maakohus ei ole arvestanud süüdistuse osa mahtu milles isik õigeks mõisteti, ka ei mõistetud süüdistatav õigeks seoses kaitseargumentidele tuginedes või kaitsja esitatud at tõenditest tulenevalt, vaid KrMS § 301 alusel ehk põhjusel, et prokurör loobus süüdistusest.

Samas ei pea kolleegium vajalikuks selles osas, vaid asub tühistada maakohtu otsust

seisukohale, et kuna kolleegium mõistis H.A õigeks 10.10.2015 kaasaaitamisteos

Mercedes Benz, registreerimismärk YYYYYY heitegaasitesti tulemuste manipuleerimises,

siis maakohtu poolt Eesti Vabariig 050 eurot on kohane nii ilt välja mõistetud summa 1

maakohtus kui ringkonnakohtus osalises õigeksmõistmises, arvestades valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust.

26(27)

12.

Viimasena peatub kolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu menetluskulu. KarS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS §

337 lõike 1 punktis 2 4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab apellatsioonimenetluses -

tekkinud menetluskulud riik. 1 punktis 4 Kuna kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lõikes

nimetatud lahendi, s.o tühistab Pärnu Maakohtu 29. augusti 2017.a kohtuotsuse osaliselt ja teeb uue otsuse, siis jäävad apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda.

12.1 Kaitsja esitas taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 2 160 eurot, millest K.M kulud 720 eurot, O.K kulud 720 eurot ja H.A kulud 720 eurot. Riigikohus on varem selgitanud, et valitud kaitsjale makstav tasu on käsitatav menetluskuluna

üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu

menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. m 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-108-12, ai

p 29.). Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks

koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb

hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest

makstud tasu isikule ei hüvitata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-99-11, p-d 9-12). Riigikohtu kriminaalkolleegium on viidanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohale, mille kohaselt on kohtul võimalus hinnata esindaja töö mahtu muu hulgas selle kaudu, kuivõrd tema

koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 18. mai 2010. a otsus asjas nr 3-2-1-43-10, p 14). Riigikohtu halduskolleegium on samuti sarnaselt selgitanud, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajava

materjali mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja aeganõudvust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 18. mai 2009. -3-1-28-09, p 11). a määrus asjas nr 3

Kolleegiumi hinnangul on kaitsja poolt märgitud õigusabiteenuse tunnihind arutatava

kriminaalasja kontekstis mõistliku suurusega ja ka osutatud õigusteenus on olnud tervikuna vajalik, kuid apellatsiooni koostamiseks kulut tundi) ning atud aeg on ebamõistlik (kokku 14 ka kohtuistungil osalemise tasu kolme kaitsealuse eest on ebamõistlik. Kolleegium osutab sellele, et kaitsja apellatsioon on kokku 30 lehel ning kaitsja argumendid põhinevad suures osas juba esimese astme kohtu menetluses vaidlustes esitatud argumentidel

ning lisatud on vaid maakohtu järeldused. Valitud kaitsjale apellatsiooni koostamise eest

makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb samuti võtta arvesse, millises ulatuses on argumendid põhjendatud ja millises mitte (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-89-11, p 39.2). Antud asjas osutusid apellatsiooni väited osaliselt põhjendatuks ning kohtukolleegium rahuldas kaitsja apellatsiooni osaliselt. Arvestades kõike

eelmärgitut, süüdistatavate arvu, esitatud süüdistuste mahtu ja asja keerukust, koostatud

menetlusdokumentide sarnasust, loeb kolleegium valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses

KrMS § 1 tähenduses mõistliku suurusega 175 lg 1 p tasuks kohtuotsusega tutvumine ja

analüüs 1 tund, apellatsiooni koostamine kokku 5 tundi, seega kokku summas 600 eurot, millele lisandab käibemaks 120 eurot, seega 720 eurot koos käibemaksuga.

12.2 Valitud kaitsja taotleb osalemise eest ringkonnakohtu istungil kolme kaitsealuse eest

360 eurot koos käibemaksuga. Kohtuistungil osalemise tasu on kolleegiumi arvates

põhjendatud, kuid hinnata tuleb ka seda, kas vajalikuks saab pidada taotluses näidatud summat.

27(27)

Valitud kaitsjale või esindajale makstud tasu ühikuhinna üle otsustamisel on Riigikohus

varasemas praktikas asunud seisukohale, et makstud tasu vajalikkuse ja põhjendatuse

hindamisel ei saa mööda minna ka asjaolust, kuidas see tasu, arvestades tehtud töö mahtu, suhestub sama töömahu täitnud määratud kaitsjale hüvitatava tasuga (RKKKm 3-1-1-125-04

p 9, RKKKo 3-1-1-99-11 p 10). Ringkonnakohus ei näe põhjust, miks ei peaks Riigikohtu

seisukoht lisaks kaitsja makstud tasule laienema ka muudele vajalikele kuludele. Nii enne kehtinud kui ka alates 01.08.2016 RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud riigi õigusabi osutamise

eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste

kohaselt hüvitatakse ui määratud kaitsjal on samas kriminaalasjas rohkem kui üks k

kaitsealune, võib kohus advokaadi põhjendatud taotluse alusel, hinnates riigi õigusabi osutamise töömahukust, suurendada riigi õigusabi osutamise eest, välja arvatud kohtuistungil osalemine, advokaadile makstavat tasu kuni 50

protsenti iga täiendava kaitsealuse kohta.

Kuivõrd määratud kaitsjale ei suurendata kohtuistungil osalemise eest rohkem kui ühe

kaitsealuse korral õigusabi eest makstavat tasu, siis pea kolleegium põhjendatuks ka valitud kaitsja tasu suurendamist kohtuistungil osalemise eest.

12.3 K , et t olleegium märgib asu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise

põhimõttel. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus istungil osalemise eest on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele s 30 eurot, seega 180 summas 150 eurot, millele lisandub käibemak eurot koos käibemaksuga, kuna kohtuistung toimus kella 09:31 kuni 10:43.

Arvestades kõike eeltoodut leiab kolleegium, et valitud kaitsja taotlus on põhjendatud ning

kuulub rahuldamisele koos käibemaksuga, kokku summas 900 eurot (kohtuotsusega

tutvumine ja analüüs 1 tund ehk 120 eurot koos käibemaksuga, apellatsiooni koostamine kokku 5 tundi ehk 600 eurot koos käibemaksuga ja kohtuistungil osalemine 1,5 tundi ehk 180

eurot koos käibemaksuga), süüdistatavate asuks välja mõista. mis tuleb Eesti Vabariigilt k Süüdistatava K.M kasuks tuleb välja mõista 300 eurot, O.K kasuks tuleb välja mõista 300 eurot ja H.A kasuks tuleb välja mõista 300

eurot.

13. -st 4 1, Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p , § 342 lg lg 2 p 1, 2 tühistab kohtukolleegium Pärnu . a otsuse osaliselt ja teeb tühistatud Maakohtu 29.augusti 2017 osas

uue kohtuotsuse. Kaitsja Ljudmila Tamar apellatsioon rahuldada osaliselt. Kaitsja Argo Küünemäe jätta rahuldamata apellatsioon .

/allkirjastatud digitaalselt/