5-17-37/4 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

51737

Otsuse kuupäev

9. november 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Koolmeister, liikmed Paavo Randma ja Malle

Seppik

Kohtuasi

Argo Mõttuse kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni

23. oktoobri 2017. a otsuse nr 45 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Argo Mõttuse kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 23. oktoobri 2017. a otsuse nr 45 peale

rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Argo Mõttus esitas 21. oktoobril 2017 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles leidis, et

mitmed kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS), samuti mittetulundusühingute

seaduse (MTÜS) ja erakonnaseaduse (EKS) sätted on vastuolus põhiseaduse, Euroopa inimõiguste

ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, Euroopa Liidu põhiõiguste harta, Euroopa Liidu lepingu ja

Euroopa Liidu toimimise lepinguga. Need rikuvad A. Mõttuse ja teiste kodanike õigusi, kuna ei ole

tagatud vabad, üldised ja ühetaolised valimised salajase hääletamisega. Kodanikel puuduvad

võrdsed võimalused oma õigusi teostada, piiratakse õigust oma elukoha riigi territooriumil vabalt

liikuda, moodustada liite ja ühinguid ning diskrimineeritakse mittetulundusühinguid.

2. A. Mõttus leidis, et valimiste korraldajad ei ole taganud talle võimalust osaleda vabadel ja

võrdsetel valimistel ning Vabariigi Valimiskomisjon ei ole teinud teistele valimiste korraldajatele

ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks. Seadus ei taga elektroonilise hääletamise salajasust, tagatud

ei ole häälte võrdne kaal ning puudulikud on valimiste korraldust reguleerivad seadused, eelkõige

elektroonilise hääletamise osas.

3. A. Mõttus palus tunnistada põhiseaduse vastaseks KOVVS § 1 lõike 3, § 5 lõike 5, § 44 lõike 2,

§ 46, § 47, § 49, § 51, § 53, § 56, § 561, MTÜS § 5 ja EKS § 127 lõiked 1 ja 2 ning toimingud ja

õigusaktid, mis lubavad Riigikogu liikmetel kandideerida kohaliku omavalitsuse volikogu

valimistel, samuti keelata kahe riigiameti pidamine. A. Mõttus palus tunnistada hääletamistulemused

kogu riigis täies ulatuses kehtetuks ja korraldada kordushääletamine Sainte-Laguë põhimõttel vaid

hääletamissedelitega. Samuti palus A. Mõttus kohustada erakondi tagasi maksma kõik neile seni

väljastatud toetused ning maksta kaebajale mittevaralise kahju tekitamise eest 450 000 eurot

hüvitist.

5-17-37

4. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 23. oktoobri otsusega nr 45 A. Mõttuse kaebuse läbi vaatamata,

kuna kaebusest ei nähtunud, et esitatud väited hääletamise korraldamise puuduste kohta saanuks

kaebaja õigusi rikkuda ning avalikes huvides valimiskaebuse esitamine ei ole võimalik. Vabariigi

Valimiskomisjon märkis veel, et elektroonilise hääletamise toimingute vaidlustamise tähtaeg on

möödas ka ning kaebaja ei ole esitanud mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks. Vabariigi

Valimiskomisjon leidis, et A. Mõttuse kaebus on käsitletav märgukirjana märgukirjale ja

selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lõike 1 punkti 1

mõttes.

5. 27. oktoobril 2017 esitas A. Mõttus Riigikohtule kaebuse, milles palus tunnistada Vabariigi

Valimiskomisjoni otsus nr 45 õigusvastaseks ja rahuldada Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud

kaebus.

6. Riigikohus edastas kaebuse 30. oktoobril 2017 Vabariigi Valimiskomisjonile, kuna

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 38 lõike 1 järgi esitatakse kaebus

Riigikohtule Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.

7. 31. oktoobril 2017 saatis Vabariigi Valimiskomisjon A. Mõttuse kaebuse Riigikohtule koos

kaaskirjaga, milles vaidles kaebusele vastu, jäi otsuses nr 45 esitatud seisukohtade juurde ning palus

jätta kaebuse rahuldamata.

KAEBAJA SEISUKOHT

8. Riigikohtule esitatud kaebuses kordab A. Mõttus Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud seisukohti

ja taotlusi. Kaebuse kaaskirjas palub A. Mõttus ennistada kõik võimalikud ületatud tähtajad, kuna

kaebajal on raske osaleda ühiskonnaelus ning mitte ühtegi häälte kinnitamise või andmete

terviklikkuse otsust ega toimingut ei ole senimaani avaldatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegiumi hinnangul vaidlustab A. Mõttus Riigikohtule esitatud kaebuses eelkõige Vabariigi

Valimiskomisjoni 23. oktoobri 2017. a otsust nr 45, millega jäeti A. Mõttuse kaebus kohaliku

omavalitsuse volikogu valimiste korraldajate otsuste ja toimingute peale läbi vaatamata.

Alljärgnevalt hindab kolleegium seda, kas Vabariigi Valimiskomisjon järgis A. Mõttuse kaebuse läbi

vaatamata jätmisel seaduse nõudeid.

10. Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses on vaadata läbi kaebusi, milles palutakse tühistada valla

või linna valimiskomisjoni otsus või tunnistada seadusvastaseks valla või linna valimiskomisjoni või

valimiste korraldaja toiming (KOVVS § 12 lõige 1 ja § 63). Riigikohtule võib kaebuse esitada alles

pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis (PSJKS § 38 lõige 1).

11. KOVVS § 64 kohaselt on Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kes

leiab, et tema õigusi on vaidlustatava otsuse või toiminguga rikutud. Seetõttu tuleb kaebuses

märkida andmed vaidlustatava otsuse kohta või kirjeldada vaidlustatavat toimingut, samuti

põhjused, miks otsus või toiming rikub kaebaja õigusi ning ei ole seaduslik (KOVVS § 65 lõike 1

punktid 3–5). Kui kaebuses eelnimetatud asjaolusid märgitud ei ole, võib Vabariigi Valimiskomisjon

jätta kaebuse läbi vaatamata (KOVVS § 65 lõike 3 esimene lause). Juhul kui kaebaja taotleb

kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, tuleb kaebuses märkida ka tähtaja möödalaskmise põhjused

5-17-37

(KOVVS § 65 lõike 1 punkt 7). Vabariigi Valimiskomisjon võib kaebuse ennistada juhul, kui

kaebaja on tähtaja mööda lasknud mõjuval põhjusel (KOVVS § 63 lõike 3 kolmas lause).

12. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et kaebuses vaidlustati elektroonilise hääletamise toiminguid,

kuid seda oleks KOVVS § 66 lõike 1 punkti 1 järgi tulnud teha hiljemalt kolme päeva jooksul pärast

16. oktoobrit 2017. Kaebuses esitatud põhjust kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise kohta ei

pidanud Vabariigi Valimiskomisjon aga kaebetähtaja ennistamiseks piisavaks. Kolleegium nõustub

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, et A. Mõttuse kaebust võis mõista muuhulgas kaebusena

elektroonilise hääletamise toimingute peale, mille vaidlustamise tähtaeg oli kaebuse esitamise ajal

(21. oktoober 2017) aga juba möödunud. Samuti on õige valimiskomisjoni hinnang, et kaebetähtaja

möödalaskmise mõjuvaks põhjendamiseks ei piisa pelgalt väitest, et kaebajal on raskusi osaleda

ühiskondlikus elus.

13. Ülejäänud kaebuse põhjenduste kohta leidis Vabariigi Valimiskomisjon, et kaebusest ei

nähtunud, kuidas väited hääletamise korraldamise puuduste kohta saanuks kaebaja õigusi rikkuda.

Kolleegium märgib, et A. Mõttus põhjendas Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses oma

õiguste rikkumist eelkõige sellega, et valimiste korraldamise aluseks olevad seadusesätted on

vastuolus põhiseaduses ja rahvusvahelistes õigusaktides tagatud õiguste ning vabadustega, kuid

keerulisem on mõista, milliste otsuste tühistamist või toimingute seadusvastaseks tunnistamist

kaebaja täpsemalt soovis. Seega ei vastanud A. Mõttuse kaebus kolleegiumi hinnangul KOVVS § 65

lõikes 1 ettenähtud nõuetele ja õige oli Vabariigi Valimiskomisjoni otsus jätta kaebus KOVVS § 65

lõike 3 alusel läbi vaatamata.

14. Eeltoodust lähtudes on kolleegium seisukohal, et Vabariigi Valimiskomisjon ei rikkunud

A. Mõttuse kaebuse menetlemisel seaduse nõudeid, ning jätab PSJKS § 46 lõike 1 punktile 2

tuginedes A. Mõttuse kaebuse rahuldamata.

Indrek Koolmeister, Paavo Randma, Malle Seppik