5-17-36/5 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

51736

Otsuse kuupäev

9. november 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Viive Ligi, liikmed Saale Laos ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Käde Kalamehe (Kalamees) kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni

23. oktoobri 2017. a otsuse nr 37 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Käde Kalamehe kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 23. oktoobri 2017. a otsuse nr 37

tühistamiseks rahuldamata.

2. Ülejäänud osas jätta Käde Kalamehe kaebus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Käde Kalamees kandideeris Tori Vallavolikogu valimistel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna

(EKRE) nimekirjas (kandidaat nr 137).

2. Tori valla valimiskomisjon tegi hääletamissedelite ülelugemise teel kindlaks lõplikud

hääletamistulemused Tori vallas. 16. oktoobril 2017 allkirjastatud hääletamistulemuste protokolli

kohaselt jäi EKRE lõplikuks tulemuseks 362 häält. Häälte ülelugemise tulemusel vähenes EKRE

kandidaatide poolt antud häälte arv, kuna valimiskomisjon tunnistas kehtetuks kolm sedelit, mille

jaoskonnakomisjonid olid lugenud kehtivaks. Protokolli lisas märgiti järgmist:

1) valimisjaoskonnas nr 6 tunnistati kehtetuks üks sedel kandidaadi nr 147 poolt antuks loetud

häälega, kuna sellele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei olnud arusaadav (kas 147

või 187);

2) valimisjaoskonnas nr 6 tunnistati kehtetuks üks sedel kandidaadi nr 150 poolt antuks loetud

häälega, kuna sellele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei olnud arusaadav (kas 150

või 156);

3) valimisjaoskonnas nr 8 tunnistati kehtetuks üks sedel kandidaadi nr 134 poolt antuks loetud

häälega, kuna sellele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei olnud arusaadav (kas 134

või 194).

3. 17. oktoobril 2017 esitas K. Kalamees Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles palus

kontrollida kolme EKRE kandidaadi poolt antud häälega sedeli kehtetuks tunnistamise põhjuseid ja

seaduslikkust ning Tori valla valimiskomisjoni tegevuse seadusele vastavust. Hääletussedelite

kehtetuks tunnistamise tulemusel kaotas EKRE nimekiri ühe mandaadi, mistõttu K. Kalamees ei

5-17-36

saanud kohta Tori Vallavolikogus. K. Kalamees soovis 17. oktoobril 2017 näha kehtetuks

tunnistatud sedeleid, kuid neid talle ei näidatud ja Tori valla valimiskomisjoni esimees ütles, et

sedeleid on keeruline leida ning kaebus tuleks esitada Vabariigi Valimiskomisjonile.

4. Vabariigi Valimiskomisjon jättis K. Kalamehe kaebuse 23. oktoobri 2017. a otsusega nr 37

rahuldamata. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et Tori valla valimiskomisjoni tegevus

hääletamistulemuste kindlakstegemisel võis puudutada K. Kalamehe subjektiivseid õigusi, mistõttu

on ta asjast huvitatud isik. Tori valla valimisringkonna nr 1 valimistulemuste protokolli alusel sai

viimase mandaadi valimisliit „Loogiline Pärnumaa“ (võrdlusarv 181.6667), esimesena jäi ilma

mandaadita EKRE (võrdlusarv 181.0000). Kui kolm vaidlusalust hääletamissedelit tunnistada

kehtivaks, oleks EKRE häälte arv 365, võrdlusarv seega 182.5 ning viimase mandaadi oleks saanud

EKRE ja kandidaadile antud häälte arvu alusel osutunuks volikokku valituks K. Kalamees.

5. Vabariigi Valimiskomisjon märkis, et arvestades hääletamistulemuste kindlakstegemise

avalikkuse põhimõtet (kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 55 lõige 5),

peab ka pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist huvitatud isikul olema võimalik tutvuda

hääletamissedelitega, mistõttu pidanuks valla valimiskomisjon K. Kalamehe taotluse rahuldama ja

vajadusel kokku leppima, millal ja kuidas hääletamissedelitega tutvumine korraldatakse. Kuna aga

valla valimiskomisjoni selgitustest nähtus, et kaebajal võimaldati hääletamissedelitega tutvuda

18. oktoobril 2017, ei ole Vabariigi Valimiskomisjonil vajadust teha sellekohast ettekirjutust valla

valimiskomisjonile.

6. Vabariigi Valimiskomisjon märkis, et KOVVS § 55 lõigete 1 ja 2 järgi on hääletamissedeli

kehtivuse või kehtetuse üle lõpliku otsustuse tegemine valla või linna valimiskomisjoni pädevuses.

Hääletamissedelite teistkordse ülelugemise käigus hindas Tori valla valimiskomisjon vaidlusaluste

sedelite vastavust KOVVS § 54 lõike 8 punktile 5 ja leidis, et sedelid on kehtetud, koostas

valimisringkonna nr 1 hääletamistulemuste protokolli ja märkis selle lisas erinevused võrreldes

valimisjaoskonna protokolliga. Protokolli lisast nähtub, et kõik vaidlusalused sedelid tunnistati

kehtetuks põhjendusel, et sedelile kirjutatud kandidaadi registreerimisnumbrid ei olnud

arusaadavad. KOVVS § 54 lõike 8 punkti 5 alusel tunnistatakse kehtetuks hääletamissedel, millele

kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et Tori

valla valimiskomisjoni valimisringkonna nr 1 hääletamistulemuste protokollist, protokolli lisast,

samuti Vabariigi Valimiskomisjonile edastatud skaneeritud vaidlusalustest hääletamissedelitest

nähtub, et hääletamistulemused on kindlaks tehtud KOVVS §s 55 sätestatud korras.

7. 26. oktoobril 2017 esitas K. Kalamees Vabariigi Valimiskomisjoni 23. oktoobri 2017. a otsuse

peale kaebuse Riigikohtule.

8. Riigikohus edastas kaebuse 30. oktoobril 2017 Vabariigi Valimiskomisjonile, kuna

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 38 lõike 1 järgi esitatakse kaebus

Riigikohtule Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.

9. 31. oktoobril 2017 saatis Vabariigi Valimiskomisjon K. Kalamehe kaebuse Riigikohtule koos

kaaskirjaga, milles vaidles kaebusele vastu, jäi otsuses nr 37 esitatud seisukohtade juurde ning palus

jätta kaebuse rahuldamata.

KAEBAJA SEISUKOHAD

10. Riigikohtule esitatud kaebuses selgitab K. Kalamees, et pöördus Vabariigi Valimiskomisjoni

poole kaebusega, milles palus kontrollida hääletussedelite kehtetuks tunnistamise seaduslikkust ja

2(4)

5-17-36

häälte kadumise põhjuseid ning Tori valla valimiskomisjoni poolt seaduste nõuetekohast täitmist.

Vabariigi Valimiskomisjon arutas tema kaebust 23. oktoobri 2017. a koosolekul, kus kaebaja viibis

kohal, kuid komisjoni liikmeid ei tutvustatud, mistõttu jäi kaebajale arusaamatuks, kes koosolekul

osalesid ja kes seda juhatas. Vabariigi Valimiskomisjonis arutati protseduurireeglite rikkumise

võimalusi, kuid valimissedelitel olnud numbrite tõlgendamist päevakorda ei võetud ja kaebust ei

rahuldatud.

11. K. Kalamees märgib, et temal ega paljudel tema Facebooki sõpradel ei tekkinud kahtlust, et õige

oli jaoskonnakomisjoni esialgne hinnang, et sedelile oli kirjutatud number 134, mitte aga valla

valimiskomisjoni hilisem seisukoht, et ei ole arusaadav, kas on kirjutatud 134 või 194. Küsimuses,

kas teisele sedelile on kirjutatud 150 või 156, olid inimeste seisukohad erinevad, kuid nullile

numbris 150 võib olla hiljem lisatud väike kriips teist värvi pastakaga, muutes numbri 156-ks.

Kolmandale sedelile on numbri 147 kirjutanud ilmselt vanem inimene, kuid 4 asemel ei ole sealt

võimalik 8 välja lugeda.

12. Kaebaja paneb kahtluse alla Tori valla valimiskomisjoni töö ja soovib kõigi häälte uuesti

ülelugemist, mille juures viibiksid eksperdid ja vaatlejad. Tori valla valimiskomisjon tegi häälte

ülelugemisel mitmeid muudatusi jaoskonnakomisjoni protokollides olnud hääletamistulemuses, kuid

juures ei viibinud peale valimiskomisjoni liikmete ühtegi vaatlejat ja kaebajale jääb arusaamatuks,

miks teda ei kutsutud ülelugemise juurde. Lisaks sellele palub kaebaja Riigikohtul anda hinnang

kolmele vaidlusalusele sedelile.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegiumi hinnangul vaidlustab K. Kalamees Riigikohtus Vabariigi Valimiskomisjoni

23. oktoobri 2017. a otsust nr 37 osas, milles hinnati K. Kalamehe kaebuse alusel Tori valla

valimiskomisjonis hääletamistulemuste kindlakstegemise seadusele vastavust kolme hääletussedeli

kehtetuks tunnistamisel ning jäeti K. Kalamehe kaebus rahuldamata. Kolleegium võtab alljärgnevalt

seisukoha selle kohta, kas Vabariigi Valimiskomisjon järgis K. Kalamehe kaebuse läbivaatamisel

seaduse nõudeid.

14. Vabariigi Valimiskomisjon selgitas oma otsuses, et hääletussedelite kehtivuse tuvastamise alused

on sätestatud KOVVS § 54 lõigetes 8–9. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et Tori valla

valimiskomisjon oli järginud seadust, tunnistades kehtetuks hääletamissedelid, millele kirjutatud

number oli mitmeti mõistetav. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul annab selleks aluse

KOVVS § 54 lõike 8 punkt 5, mille järgi tunnistatakse kehtetuks hääletamissedel, millele kirjutatud

kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni

seisukohaga, et õiguslik alus tunnistada kehtetuks hääletamissedel, millele kirjutatud kandidaadi

registreerimisnumber ei ole üheselt mõistetav, tuleneb KOVVS § 54 lõike 8 punktist 5.

15. Kaebaja väite kohta, et Vabariigi Valimiskomisjon ei tõlgendanud vaidlusalustele sedelitele

kirjutatud numbreid, märgib kolleegium järgmist. Lähtudes KOVVS § 12 lõikest 1, on Vabariigi

Valimiskomisjoni ülesanne valvata valla ja linna valimiskomisjonide tegevuse järele, samuti

lahendada kaebusi, milles palutakse tühistada valla või linna valimiskomisjoni otsus või tunnistada

seadusvastaseks toiming (KOVVS § 63–65). Seega on Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses

hinnata seda, kas valla või linna valimiskomisjon on hääletamistulemuste kindlakstegemisel

järginud seadust, sealhulgas kohaldanud õigesti hääletamissedeli kehtetuks tunnistamise aluseid.

Kuigi Vabariigi Valimiskomisjon märkis, et lõplik otsustamine hääletussedeli kehtivuse või

kehtetuse üle on valla või linna valimiskomisjoni pädevuses, olid Vabariigi Valimiskomisjoni

hinnangul vaidlusalused kolm hääletamissedelit täidetud selliselt, mis tingis nende kehtivuse

3(4)

5-17-36

hindamise. Seega nõustus Vabariigi Valimiskomisjon Tori valla valimiskomisjoni seisukohaga, et

esinesid KOVVS § 54 lõike 8 punkti 5 kohaldamise eeldused, ning asus seisukohale, et Tori valla

valimiskomisjon ei olnud hääletamistulemuste kindlakstegemisel rikkunud seaduse nõudeid.

16. Kolleegium nõustub valimiskomisjonide eeltoodud seisukohaga, et vaidlusalusel kolmel

hääletamissedelil märgitud kandidaatide registreerimisnumbrid ei olnud loetavad KOVVS § 54

lõike 8 punkti 5 tähenduses. Hääletamissedel tuleb kehtivaks lugeda siis, kui sellest üheselt nähtub

valija tõeline tahe (vrd KOVVS § 54 lõige 9, mille järgi tunnistatakse kehtivaks ka hääletamissedel,

millele ei ole kirjutatud kandidaadi registreerimisnumbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav).

Juhul kui hääletamissedelile kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole üheselt arusaadav

(eelkõige KOVVS § 54 lõike 8 punktid 4–5, aga ka punktid 2–3), ei ole hääletamistulemuste

kindlakstegemise käigus võimalik piisava kindlusega välja selgitada valija tõelist tahet, mistõttu

tunnistatakse sellisel juhul hääletamissedel kehtetuks ning häält ei saa ükski kandidaat. Sellises

olukorras ei aita valija tõelist tahet välja selgitada ka ekspertiis. Kuna kaebaja sooviks on, et

valimissedelid loetaks kehtivaks ja hääled EKRE kandidaatide poolt antuks, ei annaks soovitud

tulemust ka ekspertiis valimissedelile, mille osas on kaebajal kahtlus, et number 150 võis olla

parandatud 156-ks. Juhul kui ilmneks, et kandidaadi registreerimisnumber on parandatud, tuleks

hääletamissedel tunnistada kehtetuks KOVVS § 54 lõike 8 punkti 4 alusel.

17. Eeltoodud asjaolusid arvestades on kolleegium seisukohal, et Vabariigi Valimiskomisjon on

õigesti leidnud, et Tori valla valimiskomisjon järgis hääletamistulemuste kindlakstegemisel seaduse

nõudeid, ning jätab PSJKS § 46 lõike 1 punktist 2 juhindudes K. Kalamehe kaebuse Vabariigi

Valimiskomisjoni 23. oktoobri 2017. a otsuse nr 37 peale rahuldamata.

18. Riigikohtule esitatud taotluses soovib K. Kalamees ka kõigi Tori Vallavolikogu valimistel antud

häälte ülelugemist, kuigi Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses ta sellist taotlust ei

esitanud. Kuna Riigikohtule võib kaebuse esitada pärast asja lahendamist Vabariigi

Valimiskomisjonis (PSJKS § 38 lõige 1), jätab kolleegium K. Kalamehe kaebuse selles osas läbi

vaatamata (PSJKS § 40 lõike 1 punkt 1). K. Kalamees juhib Riigikohtule esitatud kaebuses

tähelepanu sellele, et hääletamistulemused tehti Tori valla valimiskomisjonis kindlaks ilma

vaatlejateta. Kolleegium märgib, et Tori valla valimiskomisjoni esimehe 19. oktoobri 2017. a kirjast

Vabariigi Valimiskomisjonile nähtub, et valimisliitudele ja erakondade esindajatele teatati

13. oktoobril 2017 e-kirjaga hääletamistulemuste ülelugemise toimumisest 16. oktoobril 2017,

samuti avaldati teade selle kohta Are, Sauga, Sindi ja Tori valla kodulehel. Riigikohtule esitatud

K. Kalamehe kaebusele on alla kirjutanud ka EKRE juhatuse liige Helle Kullerkupp. Riigikohus ei

käsitle pelgalt teise isiku kaebusele oma allkirja lisamise tõttu H. Kullerkuppu ega EKRE-t kaebuse

esitajana.

Viive Ligi, Saale Laos, Tambet Tampuu

4(4)