2-16-12600/79 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. november 2017. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-12600

Tsiviilasi

Xxxxhagi Osaühing XXXX ja Mittetulundusühing

XXXXKORTERIÜHISTU vastu solidaarselt kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

5886,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Xxxx(isikukood xxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Gretta Oltjer-Timberg

Kostja I Osaühing XXXX (registrikood xxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Martin Kruus

Kostja II Mittetulundusühing XXXXKORTERIÜHISTU

(registrikood xxxx), seaduslikud esindajad Xxxx ja Xxxx

Kohtuistungi toimumise aeg

9. oktoober 2017. a

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja Xxxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Gretta

Oltjer-Timberg

Kostja I seaduslik esindaja Xxxx(Xxxx) , lepinguline

esindaja vandeadvokaat Martin Kruus

Kostja II seaduslikud esindajad I Xxxx ja Xxxx

RESOLUTSIOON

1. Jätta Xxxxhagi Mittetulundusühingu XXXXKORTERIÜHISTU vastu läbi

vaatamata kahju hüvitamise nõudes.

2. Jätta Xxxxhagi Osaühingu XXXX vastu läbi vaatamata kahju hüvitamise

(intressikulu) 354,93 euro nõudes.

3. Rahuldada Xxxxhagi osaliselt.

4. Välja

mõista

Osaühingult

XXXX

Xxxxkasuks

kahjuhüvitis

(korteri

remondikulud) 4681,19 eurot.

5. Ülejäänud osas (Xxxxkahjuhüvitise nõue asenduskorteri üürikulu 850 euro

nõudes) jätta hagi rahuldamata.

6. Jätta

Mittetulundusühingu

XXXXKORTERIÜHISTU

menetluskulud

Xxxxkanda. Jätta Xxxx’lt Mittetulundusühingu XXXXKORTERIÜHISTU

kasuks menetluskulud välja mõistmata nende puudumise tõttu.

7. Jätta Xxxxmenetluskulud 80% ulatuses Osaühingu XXXX kanda ja Osaühingu

XXXX menetluskulud 20% ulatuses Xxxxkanda.

8. Määrata kindlaks Xxxxmaakohtus hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ja

välja mõista Osaühingult XXXX Xxxxkasuks menetluskulu 2420 eurot.

9. Määrata kindlaks Osaühingu XXXX maakohtus hüvitavate menetluskulude

rahalise suurus ja välja mõista Xxxx’lt Osaühingu XXXX kasuks menetluskulu

694 eurot.

10. Tasaarvestada punktides 8 ja 9 hüvitatavad menetluskulud ja välja mõista

Osaühingult XXXX Xxxxkasuks välja menetluskulud 1726 eurot.

11. Välja mõista Osaühingult XXXX Xxxxkasuks viivis protsendina hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (1726 eurot) menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud määras.

12. Välja mõista Osaühingult XXXX 140 eurot riigituludesse hagejale maakohtus

menetlusabina antud riigilõivu hüvitamiseks.

13. Selgitada, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik

peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, nõude tasumisega

viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult

teatavakstegemisest

(9.

november

2017.

a).

Ringkonnakohus

võib

apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Xxxx(hageja) esitas 19.08.2016 maakohtule hagi Osaühingu XXXX (kostja I) ja

Mittetulundusühingu XXXXKORTERIÜHISTU (kostja II) vastu solidaarselt kahju

hüvitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale korter Tallinnas Liikuri 48-82, mis paikneb korrusmaja

viimasel, s.o viiendal korrusel. Hageja on korteriühistu liige. 2015. a suvel teostas kostja I

aadressil xxxxfassaaditöid ning remonttööde käigus paigaldas kostja I tellingud Xxxxmaja

katusele. Ehitustööde käigus paigutati Xxxxmaja katusele rasked tellingud ja ehitusmaterjal,

millega kahjustati Xxxxmaja katusekatte materjali. Maja ülemise korruse korteris nr 82

(hagejale kuuluv korter) tekkisid seintesse ja lagedesse praod ning katuse kahjustamise

tagajärjel hakkas Xxxxmaja katus vett läbi laskma, põhjustades hageja korteris veekahju, kuhu

tänaseks on tekkinud hallitus. Esimesed kahjustused hageja korteris tekkisid pragude näol juba

2015. a suvel, kui ehitustöö veel käis, kuid veekahju tekkis alles vihmasemal perioodil, 2015. a

sügisel. Hageja hoidis kostjat II pidevalt kursis enda korteri seisukorraga ning hagejale

teadaolevalt edastas kostja II kõik nõuded omakorda kostjale I.

Kostja I ja kostja II esindajad käisid 05.04.2016 hageja korteris olukorda kontrollimas ning

kahjustuste osas koostati akt. Aktis on märgitud, et korteri seinad ja laed on rikutud, esineb

hallitust ja märgi nurki ning katuse ülevaatusel on lekke kohad tuvastatud. Aktile on lisatud

koopia 16.06.2015 kostja I esindaja poolt allkirjastatud nõusolekust tekkivate kahjustuste

likvideerimiseks. Selliselt on kostjad sõlminud hageja kui kolmanda isiku kasuks lepingu,

millega lepiti kokku, et kostja I parandab enda kulul ära katuse ja korteri.

Hagejale tekkinud kahju koosneb korteri seisundi taastamiseks vajalikest remonditööde

maksumusest 4681,19 eurot, intressikulust 354,93 eurot, mida hageja tasub, kuna pidi võtma

laenu eramu vältimatuks remondiks ning remonditööde tegemise ajaks asenduskorteri üürimise

kulust 850 eurot. Kahjunõude suuruse osas selgitab hageja, et on esitanud remonditööde

teostamiseks päringud kahele ehitusettevõttele, mõlemad hinnapakkumised vastavad

turuhinnale ning on mõistlikud. Hageja leiab, et korteri üürimine korterile tekitatud kahju

likvideerimise ajaks on elementaarne ning pidi olema kostjale I ettenähtav.

Kostja I vastuväited hagile

2. Kostja I hagi ei tunnista. Kostja I lõpetas ehitustegevuse aadressil xxxx2015. a septembris.

Tööde lõpetamise järgselt vaatas kostja I objekti üle ning ei tuvastanud Xxxx maja katusel

mingisuguseid kahjustusi. Kostjani I jõudsid hageja korteri kahjustustega seonduvad asjaolud

esmakordselt alles 2016. a aprillis. 05.04.2016 käis kostja I esindaja kohal ja tutvus koos kostja

II esindajatega korteri olukorraga. Korteril esinesid veekahjustused, kuid nende põhjuseid ei

olnud kohapeal võimalik välja selgitada. Arvestades kahjustuste ulatust ja pikaajalisi tagajärgi

(hallituse teke) on ilmne, et kahjustused olid tekkinud juba mõne aja eest, mitte hiljuti. Kostja

I on 05.04.2016 aktile tutvumise kohta kinnituse andnud, kuid ta ei nõustunud sellega ega

võtnud kohustusi. Akti pöördele on kostja I esindaja märkinud täiendava selgituse, et soovib

ehituseksperdi abiga tuvastada, kas Xxxx maja katusel esinevad kahjustused seoses kostja I

poolt hoone katusel kõrvalmaja fassaaditööde teostamiseks tehtud töödega. Kostja I leiab, et

05.04.2016 akt ei ole käsitletav kostjate vahelise lepinguga hageja kui kolmanda isiku kasuks.

Aktis on üksnes tuvastatud asjaolud, mis käsitlesid Xxxx maja katuse remonttöid ja korteri nr

82 lagede seisukorda. Nimetatud asjaoludega seonduvaid töid oli kostja I nõus tegema tasuta

üksnes eeldusel, et xxxxOÜ poolt korraldatava ekspertiisi tulemusena leiab tuvastamist, et

kostja I tegevuse käigus on Xxxxmaja katusele tekkinud kahjustused ja need on korteris nr 82

tekkinud veekahjustuste põhjuseks.

Kostja I on koos ekspertidega vaadanud hoone katuse üle 2016. a aprillis ja 21.11.2016. Katusel

ei tuvastatud kahjustusi, mis oleksid saanud tekkida katusele paigaldatud tellingute või

ehitusmaterjalide tõttu. Küll aga tuvastas ekspert 21.11.2016 ülevaatuse käigus muud

ehituslikud puudused, mille tõttu võisid veekahjustused ülemise korruse korterites tekkida.

Kostja I on seisukohal, et hageja poolt esitatud kahjunõude suurus on ebamõistlikult suur ning

olulises ulatuses põhjendamata. Kostja I on ehitusettevõtjana valmis sama töö teostama hinnaga

3000 eurot. Hageja poolt nõutav kahju asenduskorteri üürimisega on täielikult tõendamata.

Hageja ei astunud samme kahju põhjuste kõrvaldamiseks ja suurema kahju ärahoidmiseks

2015. a, mistõttu esineb alus kahju hüvitamise vähendamiseks.

Kostja II vastuväited hagile

3. Kostja II vaidleb hagile vastu. Kostja II ei ole oma kohustusi hageja ees rikkunud ega tekitanud

hagejale kahju. Kostja I paigaldas tellingud Xxxxmaja katusele kostja II nõusolekuta. Kui kostja

II sai teada tellingute paigaldamisest, võttis ta kostjalt I garantiikirja võimalike kahjude

likvideerimise tagamiseks. Pooled koostasid 05.04.2016 kolmepoolse akti. Kostja II leiab, et

tegemist on lepinguga kolmanda isiku (e hageja) kasuks.

Maakohtu põhjendused

4. Kohus leiab, et hagi tuleb kostja I vastu rahuldada osaliselt ja kostja II vastu jätta läbi vaatamata.

5. Esmalt teeb kohus selgeks, millised nõuded on jäänud kohtu menetlusse. 01.03.2017 eelistungil

vähendas hageja nõuet intressikulu 354,93 euro võrra ning võttis selle nõude osas hagi tagasi

(vt eelistungi protokoll, kd I tl 234). 09.10.2017 kohtuistungil võttis hageja kostja II vastu

esitatud hagi tagasi (vt kohtuistungi protokoll, kd II tl 165). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 423 lg 1 p 2 järgi kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

Kohus jätab hagi läbi vaatamata kostja II suhtes ning kostja I vastu intressikulu 354,93 euro

nõudes.

Hageja nõuab kostjalt I korteri remondikulude 4681,19 euro ja asenduskorteri üürikulu 850

euro hüvitamist.

6. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja on korteri xxxxomanik (kd I tl 80). 2015. a suvel

teostas kostja I xxxxmajal fassaaditöid ja kasutas selleks Xxxxmaja katust (kd I tl 11). Kostja

I lõpetas ehitustööd 2015. a septembris. Tulenevalt hageja pretensioonidest tutvusid kostja I

esindaja ja kostja II esindajad hageja korteriga ja 05.04.2016 koostati akt nr 2 (kd I tl 7, originaal

kd I tl 187). Aktis on pooled fikseerinud, et hageja korteris on seinad ja laed rikutud, esineb

hallitust ja märgi nurki.

Nimetatud akt omab tähtsust selles osas, mis alusel tuleb hageja nõue kvalifitseerida. Hageja

on esmalt leidnud, et nimetatud akt annab talle lepingulise aluse nõuda kostjalt I kahju

hüvitamist (leping kolmanda isiku kasuks). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 80 lg 2 järgi kolmas isik

võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepinguga või tuleneb seadusest. Kohtu

hinnangul ei anna nimetatud akt hagejale lepingulist alust nõude esitamiseks. Esiteks, hageja ei

nõua kostjalt remonditööde teostamist, vaid kahju hüvitamist ning teiseks, kostja I ei ole

nõustunud, et läbi tema ehitustegevuse on kahjustatud hageja korterit. Kostja I esindaja on akti

teisele poolele kirjutanud, et korteri kahjustuste tekkimise põhjuste välja selgitamiseks on

vajalik eksperdi hinnangut (akti teine pool, kd I tl 187, tõlge tl 233).

7. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. VÕS 53. ptk 1. jaos

sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti

üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. VÕS § 1043

järgi peab kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju

tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest seaduse järgi. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi

kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega

sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Kohtupraktika kohaselt peab kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse

kohaldamiseks hageja tõendama objektiivse teokoosseisu, st kostja teo, kahju, põhjusliku seose

kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja põhjustas

õigusvastaselt hagejale kahju, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust

välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (VÕS § 1050 lg 1).

8. Kohtu hinnangul on 05.04.2016 aktiga tõendatud hageja korteri seisukord, et esineb

veekahjustusi ning seinad ja laed on rikutud. Lisaks on eksperdi xxxx arvamusega tuvastatud

korteri seisukord menetluse ajal: pragunenud on laepaneelid ning laepaneelide vuukide

ümbruse viimistlus, välisseinte sisepindadel on niiskuskahjustuse jäljed – värv praguneb,

hallituse toimel on tapeet määrdunud ja seina küljest lahti ning vannitoa välisnurk on

pragunenud (kd II tl 81 pöördel, p 6). Praod on igas toas (kd II tl 161). Pooltel on vaidlus selle

üle, kas need on tekkinud kostja I ehitustegevuse tagajärjel, kui 2015. a suvel kasutati xxxxmaja

fassaaditööde teostamiseks Xxxxmaja katust.

9. Esmalt märgib kohus, et teadmata on katuse seisukord pärast ehitustööde lõpetamist 2015. a

sügisel kuni 2016. a remontimiseni. Nimetatud ajaperioodi kohta tõendeid ei ole. Kohus ei loe

usaldusväärseks tunnistaja xxxxütlusi, et pärast ehitustööde teostamist vaatas ta katuse üle ja

parapetil mehhaanilisi vigastusi ei olnud (kd II tl 162-163). Kohtu hinnangul ei piisanud katuse

korrashoiu tuvastamiseks visuaalsest vaatlusest, arvestades asjaolu, et katusele paigaldati

tellingud. Ekspert on selgitanud, et pragude tekkimisel ei pea jääma katusele ilmtingimata

muljumisjälgi (kd II tl 160).

Tõendatud on asjaolu, et kostja I remontis kokkuleppel kostjaga II 2016. a suvel hageja korteri

kohal Xxxxmaja katuse parapetti (kd I tl 182, tõlge tl 183, vt 01.03.2017 eelistungi protokolli

tl 235, kus poolte vahel puudub vaidlus, et juunis 2016. a tegi kostja I katusel ehitustöid). TsMS

§ 231 lg 2 järgi ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks. Tunnistaja xxxxütluste kohaselt andis ta kostja II seadusliku esindaja palvel

xxxxOÜ töötajatele käsu, et nad paigaldaksid xxxxkatuse parapetile SBS katte. Parapett

paigaldati heast tahtest (kd II tl 162-163).

10. Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja korteri kahjustused tulenevad kostja I tegevusest

Xxxxmaja katusel. Eeltoodud asjaolu on tõendatud asjatundja xxxx’i ning eksperdi xxxx’i

kirjaliku arvamuse ja ütlustega (kd II tl 20-34, 79-109, 160-162). Kuigi nimetatud tõenditest

tuleneb, et katusekattematerjali paigaldamisel on samuti tehtud ehitustehnilisi vigu ja

kahjustused on põhjustanud ehitusnormide eiramine katuse ehitamisel, siis vaatamata sellele ei

ole kohtu hinnangul välistatud, et hageja korteri kahjustused on tinginud kostja I tegevus.

Käesoleva vaidluse lahendamisel omab tähtsust, kas kostja I tegevuse tagajärjel on hageja vara

saanud kahjustada, mistõttu analüüsib kohus üksnes kostja I vastutuse tuvastamisel tähtsust

omavaid asjaolusid. Kostja I vastutus ei ole automaatselt välistatud üksnes seetõttu, et

Xxxxmaja katusekatte paigaldamine ei vasta ehitustehnilistele normidele.

11. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi

ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta

poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (VÕS § 127 lg 4). Selleks kasutatakse

elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse,

kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud.

Kui hageja tõendab, et kahju võis tekkida kostja I poolse rikkumise tagajärjel, on kostja I

ülesanne tõendada, et kahju võis tekkida ka mingil muul (alternatiivsel) põhjusel. Hageja ei pea

tõendama, et kahju ei tekkinud kõikvõimalikel muudel põhjustel (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-

1-173-12, p 19).

Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja korteris tekkisid kahjustused pärast 2015. a, kui

Xxxxmaja katust kasutati kõrvalmaja fassaaditööde läbiviimiseks. Asjas pole tuvastamist

leidnud, et kahjustused saaksid olla tingitud mõnest muust asjaolust.

Asjatundja xxxx’i arvamuse kohaselt on suure tõenäosusega veelekke allikaks naabermaja

soojustatud seina alla tehtud katuseülespööre, samuti külgmised pöörded, mis tehti sinna tagant

järele (kohtu tuvastatud asjaolude kohaselt 2016. a suvel, punkt 9). Ülespööre vastu naabermaja

seina on tehtud ehitustehniliselt ilmselgelt valesti (kd I tl 209-213, kd II tl 20-34). Ekspert xxxx

on leidnud, et vee- ja niiskuskahjustused on põhjustanud läbi katuse välisseina tunginud

sademed, mis pääsevad konstruktsioonidesse ja sealt edasi korterisse läbi parapeti SBS-kattes

olevate avade, mittekvaliteetselt kokkukeevitatud või lahtiste katusekatte vuukide ning liiga

madalate ja sademetele avatud ventilatsioonikorstnate. Laepaneelide vuukide ja laepaneelide

ning seina ühenduskoha pragunemised on põhjustanud katusele ladustatud tellingud ja

ehitusmaterjal, mille tulemusel vajusid paneelid läbi (kd II tl 81 pöördel – 82, p 6).

Käesolevas asjas on tuvastatud, et Xxxxmaja katust kasutati tellingute monteerimiseks.

Tunnistaja xxxxütluste kohaselt toetus üks tellingu jalg parapetile ja selle alla pandi puitlauad

(kd II tl 162-163). Tunnistaja xxxxütluste kohaselt anti ehitajale käsk, et raskust katusel

hajutada. Samas tuleneb tunnistaja ütlustest, et ta sai kostja II seaduslikult esindajalt xxxx’ilt

teate, et kõik xxxxmaja kolme seina tellingud demonteeritakse Xxxxkatusele. Kuigi ehitajad

väitsid, et teevad seda etapiliselt, siis tunnistaja ise seda pealt ei näinud (kd II tl 163).

Ekspert on täiendavalt selgitanud, et katusele on paigaldatud kahel erineval ajal parapeti katet

ning SBS kate on pandud pärast naabermaja fassaaditöid (kd II tl 161). Nimetatud asjaolu

haakub varem tuvastatud asjaoludega, et kostja I (või tema tellimusel kolmas isik) paigaldas

2016. a suvel xxxxkatuse parapetile SBS katte (kd II tl 160). Kui varasemalt jooksis plekist

vesi läbi, siis eksperdi arvamuse kohaselt tegi kattematerjal selle veekindlaks ning sellise töö

eesmärk sai olla vee läbijooksu koha likvideerimine (kd II tl 161). Arvestades eksperdi

täiendavaid 09.10.2017 kohtuistungil antud selgitusi, on kohus seisukohal, et isegi kui

Xxxxmaja katuse kattematerjal on ehitustehniliselt valesti paigaldatud, siis see ei tingi katusest

vee läbijooksu hageja korterisse.

Ekspert kinnitas kohtuistungil suuliselt oma seisukohta, et tellingute paigaldamise ja materjali

ladustamisega on seotud pragude tekkimine hageja korteri lakke. Praod tähendavad, et paneel

vajus läbi ning piisab millimeetrist või paarist, sest paneeli vuukide tsement pole elastne. Pind,

mida ehitustööde tegevuseks kasutati, asub täpselt hageja korteri ulatuses ja trepikojas pragusid

ei olnud, sest seal on eraldi paneelid (kd II tl 161, foto tl 108).

12. Kohus leiab, et kostja I poolt esitatud tõendid ei lükka eelpool tuvastatud asjaolusid ümber.

Kostja I tellimusel on Xxxxmaja katust kontrollitud 21.11.2016 ning akti kohaselt ei ole katusel

tuvastatud kahjustusi, mis saavad olla põhjustatud kostja I ehitustegevusest. Nimetatud akti

kohaselt veeleke võib olla põhjustatud katuse renoveerimise käigus ebaõigesti lahendatud

sõlmedes (ventilatsioonišahtid, sadeveelehter, katusekatte tuulutusavad, kd I tl 164-165). Nagu

kohus märkis, siis nimetatud ülevaatus on toimunud pärast täiendavaid katuse parandustöid ning

eksperdi seletuse kohaselt ei pea katusekattes olema muljumisjälgi näha. Samuti ei ole

nimetatud tõend usaldusväärne, sest vaatluse ajal oli katus osaliselt lumega kaetud, aktist ei

nähtu, milliseid kohti konkreetselt vaadeldi ning millest tulenevad on tehtud järeldused.

Kostja I on kahtluse alla seadnud eksperdi arvamuse, et tellingute raskus tekitas hageja korteri

lagedesse praod. Kostja I leiab, et pole esitatud tõendeid, millise kaaluga tellinguid või

materjale katusele ladustati. Kohtu hinnangul on kostja I, kui professionaalse ehitusettevõtte

ülesanne tõendada, et läbi oli mõeldud lahendused, et katusele tellingute paigaldamine ei tekita

kahjustusi. Ekspert on selgitanud, et isegi kui pole täpselt teada, mida ja millises raskuses

katusele ladustati, oli see raskus piisav, et tekitada paneelidesse praod. Muud põhjust paneelide

pragunemiseks ekspert ei tuvastanud (kd II tl 162).

13. Järgnevalt hindab kohus tekkinud kahju suurust. Hageja nõuab korteri remondikulude

hüvitamist 4681,19 eurot ja asenduskorteri üürikulu 850 eurot. Kohus on tuvastanud põhjusliku

seose kostja I teo ja hageja kahju vahel.

14. Vaatamata põhjusliku seose olemasolule kostja I teo ja hageja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4), ei

pruugi kostja I kahju tekitamise eest lõppkokkuvõttes deliktiõiguslikult vastutada juhul, kui

õigusvastase teo tegemise keelu eesmärgiks ei olnud sellise kahjuliku tagajärje ärahoidmine,

nagu hagejal esines. Seejuures tuleb keelu eesmärgi kindlakstegemisel muuhulgas arvestada

sellega, kuivõrd ettenähtav oli kahjulik tagajärg mõistlikule isikule (vt Riigikohtu lahend nr 3-

2-1-53-06, p 13). Deliktide puhul, kus teo õigusvastasus tuleneb kahjulikust tagajärjest (VÕS

§ 1045 lg 1 p-d 1, 2, 3 ja 5), on üldjuhul seaduse kaitse-eesmärk VÕS § 127 lg 2 mõtte kohaselt

piiritletud võlaõigusseaduse 7. peatüki vastavate sätetega, mis reguleerivad hüvitisnõude ulatust

kahjustatud õigusobjektide liikide kaupa (VÕS §-d 129-132). Vaidlusaluse asja seisukohalt

omab tähtsust VÕS § 132, mis piirab hüvitusnõudeid asja hävimise, kaotsimineku või

kahjustamise korral (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Tegemist on õiguse kohaldamise küsimusega.

15. Nõude ulatuse kindlakstegemisel deliktiõiguse alusel tuleb kohaldada VÕS § 132. VÕS § 132

lg 3 esimese lause kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja

parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Seega saab hageja nõuda

korteri remondikulusid (asja parandamise mõistlikud kulud). Samas ei saa hageja nõuda

asenduskorteri üürikulu, sest õigusvastase teo tegemise keelu eesmärgiks ei olnud sellise

kahjuliku tagajärje ärahoidmine. Nimetatud piirang tuleneb VÕS § 132 lg-st 4, mis sätestab, et

kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks

või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja

parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda

asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste

hüvitamist. Asjas ei esine VÕS § 132 lg-s 4 sätestatud eeldust.

16. Hageja ei ole korteris remonti teinud ja ta nõuab tulevikus kantavaid kulusid. Hageja saab nõuda

remondikulude hüvitamist tulevikus tekkivate kuludena VÕS § 128 lg 3 alusel. Hageja on

esitanud kaks hinnapakkumist, mille järgi on korteri remondikulud 4681,19 eurot ja 4652,40

eurot (kd I tl 12-13). Kostja I vaidleb kahju suurusele vastu ja väidab, et remonditööde

maksumus jääb 3000 euro juurde. Kohtu hinnangul on tegemist paljasõnalise väitega ja kostja

I pole tõendi esitamist vajalikuks pidanud.

Hageja esitatud kaks pakkumist on samas suurusjärgus ning puudub alus kahelda nende

usaldusväärsuses (sh ruutmeetrite arv ja teostatavad tööd). Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid

kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 alusel. Tegemist on kortermaja katuse kahjustustega,

mida hageja korteriühistu liikmena ei saa ise remontida.

Menetluskulud

17. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).

Kostja II suhtes jäävad menetluskulud hageja kanda TsMS § 168 lg 4 alusel. Kostja I vastu

esitatud kahju hüvitamise hagi rahuldab kohus 80% ulatuses. TsMS § 163 lg-st 1 tulenevalt

jäävad hageja menetluskulud 80% ulatuses kostja I kanda ja kostja I menetluskulud 20%

ulatuses hageja kanda.

18. TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

19. Kohus analüüsib hageja menetluskulusid. Menetluskuludeks on riigilõiv, dokumentaalse tõendi

saamise kulud ja esindaja kulud (TsMS § 138 lg 1, 2, § 143 p 2, § 144 p 1). 30.08.2016

määrusega on hagejale antud osaliselt menetlusabi ja vabastatud hagiavalduse esitamisel

riigilõivu 225 tasumisest (kd I tl 104-105). Hageja on 02.09.2016 tasunud riigilõivu 200 eurot

(kd I tl 111). Hageja on kandnud dokumentaalse tõendi kulusid 500 eurot ja lepingulise esindaja

kulusid 4424,33 eurot (kd II tl 145-155). Sellele lisandub 09.10.2017 kohtuistungi

ettevalmistamise ja kohtuistungi ajakulu 7 tunni eest (7 x 180) 1260 eurot.

Kostja I vaidleb hageja lepingulise esindaja kulude suurusele vastu. Kostja I viitab, et arvestada

tuleb, et menetluses osalesid kaks kostjat ning samuti ületavad hageja menetluskulud hagihinda.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul

kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja

ühe tööühiku suhtes.

20. Kohus leiab, et mõistlikuks tunnihinnaks tuleb lugeda 150 eurot käibemaksuga. Toimiku põhjal

saab põhjendatud ajakuluks kostja I esitatud nõude osas lugeda: toimikuga tutvumine ja

21.12.2016 menetlusdokumendi koostamise aeg 2 tundi; 27.01.2017 menetlusdokumendi

koostamise aeg 2 tundi; eelistungi ettevalmistamine ja osalemine 2 tundi 30 min; 25.04.2017

menetlusdokumendi koostamise aeg 30 min (ülejäänud osas on põhjendamatu ajakulu, sest

dokument sisaldab asenduskorteri üürikulu nõude põhjendust, mis on jäänud rahuldamata);

19.05.2017 menetlusdokumendi koostamise aeg 2 tundi; 12.09.2017 menetlusdokumendi

koostamise aeg 2 tundi; 09.10.2017 kohtuistungi ettevalmistamise ja kohtuistungi ajakulu 4

tundi 30 min. Kokku on põhjendatud ja vajalik ajakulu 15 tundi 30 min.

Kostja I leiab, et kuna dokumentaalse tõendi kulu osas ei ole esitatud ühtegi tõendit, siis ei ole

tegemist põhjendatud kuluga. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kaks asjatundja

xxxx’i poolt koostatud arvamust. TsMS § 176 lg 6 teise lause järgi ei pea menetlusosaline kohtu

nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Kohus ei pea nimetatud kulu

väljamõistmiseks vajalikuks nõuda täiendavaid dokumente TsMS § 176 lg 6 alusel, sest on

usutav, et asjatundjale tuleb arvamuse koostamise eest tasuda.

Põhjendatud kuludeks on riigilõiv ja dokumentaalse tõendi kulu. Kostjalt I tuleb hageja kasuks

välja mõista riigilõiv 200 eurot ning dokumentaalse tõendi ja lepingulise esindaja kulud

vastavalt menetluskulude jaotusele (80% x 3025) 2420 eurot. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb

rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras.

Asja materjalidest ei nähtu äriregistri ja kinnistusraamatu päringute tegemise vajalikkust.

Põhjendatud ja vajalik ei ole ajakulu, mis on seotud nõude muutmise menetlusdokumendi

koostamisega 28.02.2017, kuna selle ei ole tinginud kostjate tegevus, vaid hageja enda

menetlusliku positsiooni muutmine. Samuti ei olnud vajalik 26.09.2017 tõendite esitamise

taotlus, sest kohus esitatud tõendeid vastu ei võtnud.

21. Hageja sai riigilõivu tasumiseks menetlusabi hagi esitamisel. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

Sellises olukorras ei ole alust mõista riigilõivu tasumisel menetlusabi saanud hagejalt riigilõivu

riigituludes välja. TsMS § 190 lg 4 sättest ei tulene võimalust mõista hagejalt hagi osalise

rahuldamise korral riigilõiv, mille tasumiseks hageja menetlusabi sai, riigituludesse välja

lähtudes hagi rahuldamise ulatusest. Menetlusabi saanud hagejalt saab riigilõivu riigituludesse

välja mõista üksnes juhul, kui hagi jääb tervikuna rahuldamata (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-

19-13, p 15).

22. Järgnevalt hindab kohus kostja I menetluskulusid. Kostja I on kandnud eksperdikulusid 1620

eurot ja lepingulise esindaja kulusid 2210 eurot (kd II tl 148-155). Sellele lisandub 09.10.2017

kohtuistungi ettevalmistamise ja kohtuistungi ajakulu 5 tunni 30 min eest (5,5 x 100) 550 eurot.

Hageja hinnangul ei ole ajakulu põhjendatud. Kohus leiab, et 100 eurot on mõistlik tunnihind.

Toimiku põhjal saab põhjendatud ajakuluks lugeda: hagiga tutvumine ja 21.11.2016

menetlusdokumendi koostamise aeg 4 tundi; 13.01.2017 menetlusdokumendi koostamise aeg 2

tundi; eelistungi ettevalmistamine ja osalemine 2 tundi 30 min; 19.05.2017 menetlusdokumendi

koostamise aeg 1 tund 30 min; paikvaatlusel osalemine 2 tundi; 12.09.2017 menetlusdokumendi

koostamise aeg 2 tundi; 09.10.2017 kohtuistungi ettevalmistamise ja kohtuistungi ajakulu 4

tundi 30 min. Kokku on põhjendatud ja vajalik ajakulu 18 tundi 30 min.

Põhjendatud kuluks on eksperdikulu. Hagejalt tuleb kostja I kasuks välja mõista vastavalt

menetluskulude jaotusele (20% x 3470) 694 eurot.

23. Tulenevalt TsMS § 190 lg 3 tuleb kostjalt I välja mõista riigilõiv riigituludesse võrdeliselt hagi

rahuldatud osaga. Riigilõivust 425 on 80% 340 eurot. Kostja I peab sellest 200 eurot hüvitama

hagejale ning ülejäänud 140 eurot tuleb välja mõista riigituludesse. TsMS § 179 lg 5 järgi tuleb

riigilõiv riigituludesse tasuda 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest alates. Viivitamise korral

tuleb tasuda viivist TsMS § 179 lg 9 alusel.

24. TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad

nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse

resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus tasaarvestab hageja ja kostja I

vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud. Tasaarvestuse tagajärjel tuleb

välja mõista kostjalt I hageja kasuks (2420 – 694) 1726 eurot.

25. Kohus analüüsib kostja II menetluskulusid. Kostja II on esitanud arved, millest nähtuvalt on ta

saanud õigusalast konsultatsiooni ja palub menetluskuludena hüvitada 750 eurot (kd II tl 3-12).

Kuigi kostja II viitab, et kuluks on ka dokumentide tõlkimine, siis taotlusest ega arvetest ei

nähtu, milliseid dokumente on tõlgitud ja millises suuruses on kulusid kantud.

Kõik kostja II menetlusdokumendid on allkirjastatud seadusliku esindaja poolt ning kostja II

poolt ei ole esitatud volikirja, et menetluses kasutatakse lepingulist esindajat. Kui

menetlusosaline ei ole kasutanud menetluses lepingulist esindajat ja kohus ei ole saanud

kontrollida TsMS § 218 lg 1 p 2 järgi esindaja kvalifikatsiooni, siis ei ole kohtul põhjust mõista

teiselt menetlusosaliselt välja selle isikuga seotud kulud. Kohtul on kohustus kontrollida

esindaja esindusõigust ja esindajaks olemise lubatavust kogu menetluse vältel. Kui esindaja

jätab menetlusosalisele teatamata, et esindajale esinduslepingu alusel tasutud õigusabikulusid ei

saa hagi rahuldamise korral teiselt poolelt välja nõuda, võib tegemist olla esindaja ja esindatava

vahelise lepingu rikkumisega, mida ei saa lahendada menetluskulude jaotamise ja

kindlaksmääramise käigus (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-48-16, p 11). Kohtu hinnangul ei ole

kostja II kulud hagejalt menetluskuludena väljamõistetavad.

26. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

27. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur

kohtunik