2-13-32597/104 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-13-32597

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Reet Allikvere ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

9. november 2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-13-32597

Kohtuasi

Kitman Thulema AS-i hagi OÜ ATI Profiil vastu võla

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15. augusti 2017. a määrus

(menetluskulude kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ ATI Profiil määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Hageja Kitman Thulema AS (registrikood 10093994),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Karmen Turk

Kostja OÜ ATI Profiil (registrikood 10681946),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 15. augusti 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-32597

osas, millega maakohus määras Kitman Thulema AS-ile hüvitatavate

menetluskulude suuruse kindlaks 6903 eurot 59 senti ületavas osas ja mõistis Kitman

Thulema AS-i kasuks OÜ-lt ATI Profiil tasaarvestuse tagajärjel välja hüvitise 6867

eurot 76 senti ületavas osas ning seda ületavas osas hüvitise tasumisega viivitamise

eest seadusjärgse viivise.

2. Sõnastada kohtumääruse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

2.1. Määrata Kitman Thulema AS-ile hüvitavate menetluskulude suuruseks

6903 eurot 59 senti ja mõista Kitman Thulema AS-i kasuks OÜ-lt ATI Profiil

välja menetluskulude hüvitis 6903 eurot 59 senti.

2.2. Määrata OÜ-le ATI Profiil hüvitatavate menetluskulude suuruseks 35 eurot

83 senti ning mõista OÜ ATI Profiil kasuks Kitman Thulema AS-ilt välja

menetluskulude hüvitis 35 eurot 83 senti.

2-13-32597

2.3. Tasaarvestada Kitman Thulema AS-i ja OÜ ATI Profiil vastastikused

kohustused ning mõista tasaarvestuse järel OÜ-lt ATI Profiil Kitman Thulema

AS-i kasuks välja menetluskulude hüvitis 6867 eurot 76 senti. Nimetatud

summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni

tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

3. Rahuldada OÜ ATI Profiil määruskaebus osaliselt.

Kohtu selgitused

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib

menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik

esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest määruskaebuse, kui

kaebuse hind ületab 200 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb

ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Menetluskulude kindlaksmääramisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja sellele esitatud vastuväited

1. Kitman Thulema AS (hageja) esitas 5. juulil 2013 Harju Maakohtule hagi, milles palus

OÜ-lt ATI Profiil (kostja) välja mõista võla 5286 eurot 7 senti ja viivise. Harju Maakohus

rahuldas 19. detsembri 2013. a otsusega hagi osaliselt. Tallinna Ringkonnakohus jättis

26. novembri 2014. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus tühistas 29. aprilli

2015. a otsusega ringkonnakohtu ja maakohtu otsuse osaliselt ja saatis asja tühistatud osas

uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus jättis

18. detsembri 2015. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus tühistas 25. mai

2016. a otsusega ringkonnakohtu otsuse osaliselt ja saatis asja tühistatud osas uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 25. novembri

2016. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt ning jättis menetluskuludest 0,5% hageja kanda ja

99,5% kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 1. märtsi 2017. a määrusega.

2. Harju Maakohus edastas 15. märtsil 2017 pooltele kirja, milles palus esitada

menetluskulude nimekirjad. Kostja esindaja kinnitas kirja kättesaamist 16. aprillil 2017.

3. Hageja esitas 31. märtsil 2017 maakohtule taotluse mõista kostjalt välja hageja

menetluskulude hüvitise 10 050 eurot, millest 9500 eurot (käibemaksuta) on lepingulise

esindaja tasu ja 550 eurot menetluses tasutud riigilõivude katteks. Lisaks palus hageja välja

mõista menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

viivise.

2-13-32597

Harju Maakohus edastas 4. aprillil 2017 kostja esindajale e-kirja, milles teatas, et palub

esitada seisukoha hageja menetluskulude kohta seitsme päeva jooksul.

Kostja esindaja sai hageja menetluskulude nimekirja e-toimiku vahendusel kätte 5. mail 2015.

Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirja kohta vastuväiteid esitanud.

4. Kostja saatis Harju Maakohtule 3. mail 2017 e-kirja, milles määrata kostja menetluskulud

kindlaks lähtudes tsiviilasja materjalidest (esindajakulud ja tasutud riigilõivud). Kostja palus

lugeda kostja esindaja tunnihinnaks 100 eurot (millele lisandub käibemaks).

Esimese astme kohtu lahend ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 15. augusti 2017. a määrusega menetlusosaliste avaldused,

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 9999 eurot 75 senti ja hagejalt

kostja kasuks menetluskulude hüvitise 35 eurot 83 senti ning tasaarvestas poolte vastastikused

kohustused, mille tulemusena mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise

9963 eurot 92 senti ja VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tasus hageja hagiavalduselt riigilõivu 350 eurot, hagi

tagamise avalduselt 50 eurot ja täiendava riigilõivu hagiavalduselt 150 eurot, mis oli

põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja lepingulisel esindajal kulus asjas menetlustoimingutele

kokku 66 tundi ja 40 minutit, mis oli vaidluse keerukust, esitatud menetlusdokumente, peetud

kohtuistungeid ning asja arutamist mitmes kohtuastmes arvestades põhjendatud ja vajalik

ajakulu. Tunnitasu suurus 142 eurot 50 senti (käibemaksuta) vastab kehtivale Riigikohtu

praktikale ning on mõistlik. Kokku on hageja põhjendatud õigusabikulud 9500 eurot

(66+40/60*142,50). Arvestades menetluskulude jaotuse proportsiooni (0,5% : 99,5%) tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 9999 eurot 75 senti

(10 050*0,995).

Kostja on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 500 eurot, mis oli põhjendatud ja

vajalik kulu. Kostja esindaja toimingutele kulunud ajakulu hindamisel tuleb arvestada hageja

esindaja ajakulu, s.o 66 tundi ja 40 minutit. Arvestades kostja esindaja tunnitasu 100 eurot

(käibemaksuta) on kostja põhjendatud õigusabikulud 6666 eurot 67 senti. Kokku on kostja

põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 7166 eurot 67 senti. Arvestades menetluskulude

jaotuse proportsiooni tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis

35 eurot 83 senti (7166,67*0,005).

Poolte vastastikused nõuded teineteise vastu tuleb TsMS § 445 lg 1 järgi tasaarvestada ja

tasaarvestuse tagajärjel tuleb kostjal hüvitada hagejale 9963 eurot 92 senti (9999,75–35,83).

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

5. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse

tühistada kostjalt välja mõistetud menetluskulude suuruse osas ning teha uus määrus, millega

rahuldada hageja menetluskulude taotlus üksnes vajalikus ja põhjendatud osas.

Määruskaebuse kohaselt sai kostja hageja menetluskulude taotluse e-toimiku vahendusel kätte

5. mail 2017, kuid kostja ei ole saanud kätte maakohtu 4. aprilli 2017. a e-kirja. Maakohus ei

ole andnud kostjale hageja menetluskulude nimekirja kättetoimetamisel ega pärast seda

tähtaega seisukohtade esitamiseks. Seega ei olnud kostjal võimalust esitada hageja

menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohta oma seisukohti.

2-13-32597

Hageja õigusabikulud on ülepaisutatud ja osaliselt põhjendamatud. Riigikohus on korduvalt

märkinud, et poole õigusabikulud ei tohiks ületada põhinõude suurust ja sellest

kõrvalekaldumine on võimalik üksnes väga erandlikel juhtudel. Praegusel juhul ületavad

hageja õigusabikulud ca kaks korda hageja põhinõuet.

Arvestades hagiavalduse lihtsust, mahtu ja argumentatsiooni on selle põhjendatud koostamise

aeg 3 tundi. 13. ja 28. augusti ning 4. ja 7. oktoobri 2013 toimingutele märgitud aeg ei ole

tsiviilasja kulu. Arvestades 1. novembri 2013. a dokumendi sisu ja mahtu saab piisavaks ajaks

lugeda 4 tundi. 2. detsembri 2012. a istungiks ettevalmistuse ajast on põhjendatud 1 tund.

3. detsembri 2012. a istungile kulunud aeg on ca 1 tund. 19. veebruari 2012. a

apellatsioonkaebuse analüüsi ja vastuse koostamise ajast saab õigustatuks pidada 4 tundi.

16. oktoobril 2014 läbirääkimistele kulunud aega ei tule hüvitada ning istungil osalemise aeg

oli 1 töötund. 16. oktoobri 2014 hageja vahetumise taotluse koostamise aeg ei ole õigustatud,

tegemist ei ole vaidlusest tingitud asjaolu ja kuluga, vaid see seondub üksnes hagejaga, kostja

ei pea sellist kulu kandma. 30. oktoobri 2014 toimingule märgitud aeg ei ole menetluskulu.

6. novembri 2014 menetluskulu tuleks välja mõista vastavalt istungi toimumise ajale, muud

kulud ei ole õigustatud. 13. aprilli 2015 taotlusele kulunud aeg, arvestades selle sisu ja

pikkust, on 0,5 tundi. 25. mai 2015 kulu oli tingitud hagejast, mitte kostjast, ega kuulu

hüvitamisele. 29. mail 2015 kulunud aeg ei ole hüvitatav kulu. Arvestades 25. augusti 2015

dokumendi sisu ja ulatust, on põhjendatud aeg 2,5 tundi. 23. ja 24. novembri 2015. a istungi

ettevalmistamisele kulunud aeg on 1 tund, ning istungi kulu vastavalt istungi toimumise ajale.

25. ja 26. augusti 2016 toimingutele kokku kulunud aeg, arvestades tööde sisu ja mahtu, on

3,5 tundi. 19. oktoobri 2016. a istungiks ettevalmistamise õigustatud aeg on 1 tund.

25. jaanuaril 2017. a kassatsioonkaebusega tutvumisele kulunud aeg ei ole põhjendatud, kuna

Riigikohus ei võtnud kaebust menetlusse.

Esindaja tunnihind on ebamõistlikult kõrge. Kohtupraktikas tunnustatud tunnitasumäär on

120 eurot.

Kokku saab hageja põhjendatud ja vajalikuks kuluks lugeda 4500 eurot.

6. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

Maakohtu 4. aprillil 2017. a e-kirja saab lugeda TsMS § 314 lg 5 ja § 314¹ lg 1 järgi kostjale

kättetoimetatuks sõltumata sellest, kas kostja on kinnitanud e-kirja kättesaamist. Seetõttu on

määruskaebuse rahuldamine välistatud.

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tuleb

TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulude hüvitise 6867 eurot 76 senti ületavas osas ja kohustas kostjat tasuma seda

ületavas osas kohustuse täitmisega viivitamise korral seadusjärgset viivist. Muus osas ei anna

määruskaebuse väited alust maakohtu määrust tühistada.

2-13-32597

Kolleegium kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määrust

üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu määrus osas,

millega maakohus määras kindlaks kostja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud ning

hagejalt kostja kasuks väljamõistetava hüvitise suuruse (35 eurot 83 senti). Kostja ei nõustu

maakohus määrusega osas, milles maakohus määras kindlaks hageja põhjendatud ja vajalike

esindaja kulude suuruse (9500 eurot) ning mõistis sellest lähtudes kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulude hüvitise.

9. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud kostja etteheide, et maakohus ei andnud talle

võimalust väljendada oma seisukohta hageja menetluskulude kohta.

Menetluskulude nimekiri ja tõendid tuleb TsMS § 176 lg 7 järgi viivitamata vastaspoolele

kätte toimetada ning TsMS § 176 lg 8 järgi peab kohus määrama menetlusosalisele tähtaja

vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks.

Praeguses asjas tegi maakohus hageja menetluskulude nimekirja kostjale e-toimiku kaudu

kättesaadavaks 3. aprillil 2017, kuid kostja on selle kättesaamist kinnitanud alles 5. mail 2017.

Seega on kostja saanud hilinemisega kätte hageja menetluskulude nimekirja, kuid

kohtuinfosüsteemist ega kostja esitatud e-toimiku ekraanitõmmiselt (III kd, tl 132) ei nähtu, et

maakohus oleks kostjale kätte toimetanud kirja, millega maakohus küsis kostjalt hageja

menetluskulude kohta seisukohta. Toimikust nähtub küll, et maakohus saatis 4. aprillil 2017

e-kirja kostja esindaja e-posti aadressile, kuid kostja esindaja ei ole kinnitanud e-kirja

kättesaamist (III kd, tl 97).

Kolleegium märgib, et iseenesest sai küll kostja 5. mail 2017 kätte hageja menetluskulude

nimekirja ja oleks saanud esitada maakohtule oma seisukohad hoolimata sellest, et maakohus

ei olnud temalt seisukohta küsinud, kuid eeltoodu ei tähenda seda, et kostja oleks seetõttu

minetanud võimaluse esitada maakohtu menetlusõiguse normi rikkumise tõttu oma

vastuväited hageja menetluskulude suurusele määruskaebemenetluses. Seetõttu kontrollib

ringkonnakohus kostja vastuväidete valguses maakohtu määrust ka osas, milles maakohus

hindas hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

10. Kolleegiumi hinnangul on maakohus ekslikult leidnud, et hageja esindaja kulud on kogu

ulatuses põhjendatud ja vajalikud.

Esmalt märgib kolleegium, et kohus määrab esindajakulude suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete järgi, lähtudes mh uurimispõhimõttest (TsMS § 174 lg 8 ja § 477 lg 5 ja 7),

mistõttu ei ole määravaks see, kas kostja esitab vastuväite hageja menetluskulude suurusele

või mitte (Riigikohtu 8. mai 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-17, p 13.3). Seega peab

kohus igal juhul kontrollima esindajakulude põhjendatust ja vajalikkust ning asjaolul, et

kostjal ei olnud maakohtus võimalust oma seisukohti väljendada, ei ole menetluskulude

hüvitise suuruse määramisel määravat tähtsust.

Üldjuhul ei tohiks menetluskulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda.

Riigikohus on leidnud, et avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise

menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu

mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Tsiviilasja hinnast

suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud

üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas võib lepingulise esindaja kulu

2-13-32597

konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas

ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades (Riigikohtu 6. mai

2015. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-4-15, p 14). Seega peab hüvitatavate menetluskulude

suurus olema mõistlikus proportsioonis tsiviilasja hinnaga.

Kuigi TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse

juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Praeguses asjas ei ole maakohus ülal märgitut arvestades

piisavalt kontrollinud ja analüüsinud hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust,

mistõttu hindab ringkonnakohus seda uuesti.

11. Esmalt märgib kolleegium, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks

kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks

toiminguteks kulub vähem aega. Kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas

kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab

kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud

toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu kui õigusabi

kulule olulist mõju avaldava komponendi suurus on mõistlik. Vastaspool peab hüvitama vaid

need kulud, mis konkreetse menetluse kontekstis osutuvad esindatava õiguste kaitseks

vajalikeks ja põhjendatuteks. Lisaks vajalikkusele ja põhjendatusele peavad tsiviilasjas

õigusabiga seoses sooritatud toimingud olema nähtavad, kontrollitavad või menetluslikust

olukorrast tulenevalt kohtule usutavad.

12. Hageja palus kostjalt välja mõista hüvitise lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks

9500 eurot (ilma käibemaksuta). Lepingulise esindaja kulude koosseisu tabeli järgi on

lepingulisel esindajal kulunud hageja huvide kaitsel asja menetluses kokku 66 tundi ja

40 minutit.

Lepingulise esindaja kulude koosseisu tabelist nähtuvalt kulus esindajal hagi koostamiseks ja

materjalide analüüsiks kokku 5 tundi, mis oli kogu ulatuses põhjendatud ja vajalik aeg,

arvestades esitatud hagi ja selle lisade mahtu.

Põhjendamatud on nimekirjas järgnevad kulud: kohtumäärusega tutvumine ning

e-kirjavahetus. Hageja esindaja ei ole selgitanud, millise määrusega on ta 13. augustil 2013

tutvunud. Kohtu toimikust nähtub, et maakohus jättis 9. juuli 2013. a määrusega hageja

taotluse hagi tagamiseks rahuldamata ja 8. augusti 2013. a määrusega võttis hagi menetlusse.

Kummagi määrusega tutvumine ega kirjavahetus kohtuga kohtuistungi aja kooskõlastamiseks

(I kd, tl 146–147) ei ole menetluses taoline kulu, mille peaks vastaspool hüvitama.

Kostja esitas maakohtule põhjalikud seisukohad ning hageja koostas nendele vastuse (I kd,

tl 176–182). Kolleegium leiab, et nimetatud toimingutele kulunud aeg (8 tundi) oli kogu

ulatuses põhjendatud. Pärast põhjalikku eeltööd oli 3. detsembri 2013. a kohtuistungiks

ettevalmistamise aeg piisav 1 tunni ulatuses. Kohtuistung kestis 1 tund, seega on selle

istungiga seotud aeg põhjendatud kokku 2 tunni ulatuses.

Apellatsioonkaebuse (sisuliselt 12 lehel) analüüsimiseks ning sellele vastuse koostamiseks

(sisuliselt 3 lehel) võis lepingulisel esindajal kuluda taotluses märgitud aeg (9 tundi).

Põhjendatud kulu on ringkonnakohtu 16. oktoobri 2014 istungiks ettevalmistamise aeg

2-13-32597

(1 tund 30 minutit) ning läbirääkimised kliendiga (45 minutit). Kohtuistung kestis 30 minutit,

seega on taotluse koostamiseks ning istungil osalemiseks piisav aeg kokku 1 tund.

Põhjendatud on suhtlus vastaspoole esindajaga kompromissi küsimuses (35 minutit).

6. novembri 2014 kohtuistung kestis 1 tund. Istungiks ettevalmistusele, sellel osalemisele ning

järgnevaks aruteluks kliendiga kulunud aeg (kokku 2 tundi 20 minutit) oli põhjendatud ja

vajalik kogu ulatuses. Kohtuistungi protokolli ja selle parandustega tutvumisele kulunud aeg

(20 minutit) on põhjendatud. Samuti oli põhjendatud ning praeguses menetluses vajalik

Konkurentsiameti seisukohaga tutvumisele ja seisukoha koostamisele kulunud aeg (kokku

1 tund 55 minutit). Kohtule tähtaja pikendamise taotluse esitamiseks oli piisav aeg 10 minutit,

kuna taotlus koosnes sisuliselt üksnes kahest lausest.

Kolleegium on seisukohal, et vajalik kulu ei olnud 29. mai 2015. a kohtumine

Konkurentsiametiga ning ettevalmistus selleks (2 tundi), kuna nähtuvalt järgnevast

toimingust, ei olnud hageja 29. mail 2015 Konkurentsiametile veel küsimusi esitanud. Kuna

eelnevalt (13. aprillil ja 11. mail 2015) oli hageja Konkurentsiameti seisukohaga põhjalikult

tutvunud, oli järgnevalt ringkonnakohtule hageja seisukoha koostamiseks piisav aeg 3 tundi.

Järgnevate ringkonnakohtu istungiga seotud toimingute osas märgib kolleegium, et

kohtuistungiks ettevalmistamiseks oli piisav aeg 30 minutit, millele lisandub istungil

osalemise aeg 1 tund 30 minutit ning istungi järel arutelu kliendiga 1 tund, kokku 3 tundi.

25.–26. augustil 2016 toimingutele kulunud aeg on ülepaisutatud, kuna märgitud toimingud

kattuvad osaliselt (seisukohtade koostamine ringkonnakohtule on kokku märgitud neljal

korral) ning selgitused on kohtule esitatud sisuliselt 2,5 lehel. Kogemustega esindajal ei

saanud kuluda nende ettevalmistusele ja koostamisele selles menetlusetapis enam üle

3,5 tunni. 19. oktoobril 2016 toimus kohtuistung, mis kestis 2 tundi. Seega on istungiks

ettevalmistusele ja sellel osalemisele kulunud põhjendatud aeg 3 tundi.

Olukorras, kus kaebus on Riigikohtule esitatud, kuid kohus seda ei menetle, s.t vastaspoolelt

ei ole kaebuse osas ka arvamust küsitud, võib küll lepinguline esindaja esitatud kaebusega

tutvuda, kuid ei saa eeldada, et kaebuse menetlemata jätmise puhul saaks nimetatud

toimingule kulunud aja eest vastaspoolelt tasu nõuda. Seetõttu tuleb kassatsioonkaebusega

25. jaanuaril 2017 tutvumise aeg jätta arvestamata.

Eeltoodut arvestades on hageja esindaja põhjendatud ja vajalike toimingute ajakulu asja

menetluses kokku 44 tundi 50 minutit.

13. Määruskaebuses väitis kostja, et hageja esindaja töötasu tunnihind ei ole mõistlik ning

enam kui 120 eurot tunnihinnaks määrata ei ole põhjendatud. Kolleegium on seisukohal, et

praegusel juhul ei ületa hageja esindaja tunnitasu 142 eurot 50 senti tavapärast esindaja

tunnitasu määra.

Tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda iga kohtuasja eripärast, asja keerukusest ja mahust, mh

tuleb arvestada ka menetluse kestust ja esindaja kvalifikatsiooni ning asjaolu, et 2008. aasta

advokaadi keskmine tunnitasu 127 eurot 82 senti on aastatega eelduslikult tõusnud

(Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).

14. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud

44 tunni 50 minuti (44,83 tunni) eest tunnitasu määraga 142 eurot 50 senti kokku 6388 eurot

2-13-32597

28 senti. Selline esindaja kulu ei ületa praeguse tsiviilasja hinda (10 084 eurot 57 senti).

Esindaja kulule lisandub riigilõiv 550 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud kokku 6938 eurot 28 senti.

Arvestades menetluskulude jaotuse proportsiooni (0,5% : 99,5%), peab kostja hüvitama

hagejale 6903 eurot 59 senti (6938,28*0,995). Kuna hageja peab maakohtu määruse

põhjenduste järgi hüvitama kostjale 35 eurot 83 senti, tuleb poolte vastastikused kohustused

tasaarvestada ning tasaarvestuse tulemusena mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulude hüvitis 6867 eurot 76 senti (6903,59-35,83).

15. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid TsMS § 178 lg 4

järgi ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Liis Arrak

Reet Allikvere Ande Tänav