3-16-916/40 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Madis Ernits ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. november 2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-916

Haldusasi

Igor Ginzburgi kaebus 11. veebruaril 2016 läbiotsimisel

ära võetud asjade tagastamise või kahju 50 euro hüvitamise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17. novembri 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Igor Ginzburgi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant – Igor Ginzburg

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Igor Ginzburgi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

17. novembri 2016. a otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes (riigilõiv) Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 11. detsember 2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 15. veebruaril 2016 esitas I. Ginzburg Viru Vanglale avalduse, milles palus hüvitada talle

11. veebruaril 2016 kambris teostatud läbiotsimise käigus asjade äravõtmisega tekitatud kahju,

tagastades asjad või hüvitades nende väärtuse.

Viru Vangla registreeris avalduse kahjunõudena ja tagastas selle 16. märtsil 2016, leides, et asjade

äravõtmine on jätkuv toiming, kaebajal tuleb esmase õiguskaitsevahendina taotleda selle toimingu

lõpetamist ja alles pärast selle taotluse lahendamist saab taotleda kahju hüvitamist.

Vastustaja jätkas kaebaja avalduse menetlemist toimingu lõpetamise taotlusena ning 29. märtsil

2016 tegi otsuse, millega jättis kaebaja taotluse ära võetud esemete tagasisaamiseks rahuldamata.

I. Ginzburg esitas sellele otsusele vaide, mille vangla jättis rahuldamata 4. mai 2016. a otsusega.

2. 9. mail 2016 esitas Igor Ginzburg Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud ja muudetud kaebuse,

mille lõplikuks nõudeks jäi kohustada Viru Vanglat 11. veebruaril 2016 kaebaja kambris Viru

Vanglas teostatud läbiotsimise käigus ära võetud asjade tagastamiseks või kahju hüvitamiseks.

Kaebuse kohaselt läbiotsimisel võeti kaebajalt ära kaks pakki pesupulbrit, 0,5 liitrit vedelseepi (pool

pudelit), hambaharja kaitsekate, 50 g musta teed, 60 g rohelist teed, 30 g teed karkade, 2 pakki musta

pipart, 1 pakk maitseainet, põrandalapp, 2 purki habemeajamispalsami Zilett ja Arko jääkidega,

Sanit. Ained ei olnud originaalpakendites Rahalise nõude suurust (50 eurot) põhjendas kaebaja

asjade hindadega Viru Vangla kaupluses ja sellega, et isikukontole laekuvast rahast võetakse 70 %

ära. Varasematel läbiotsimisel ei ole samu asju keelatuks peetud. Nii taara kui äravõetud ained on

ostetud vangla kaupluse vahendusel.

3. 27. mai 2016. a määruses asus Tartu Halduskohus seisukohale, et 15. veebruaril 2016 vastustajale

esitatud avaldusega taotles kaebaja toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist ja

alternatiivselt varalise kahju hüvitamist. Viru Vangla tagastas kahju hüvitamise taotluse

õigusvastaselt. Seetõttu leidis kohus, et kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ja

võttis kaebuse menetlusse.

4. Viru Vangla vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Viru Vangla kodukorra

punkti 8.1.8 ja 10.1 kohaselt peab kinnipeetav tühjad pakendid kokku koguma ja jäätmekäitluseks

ära andma. Tegemist abinõuga puhtama keskkonna tagamiseks, teisalt takistab kontrollimatu

jäätmete kogunemine kambris ilmselgelt järelevalve teostamist ning võib seetõttu ohtu seada

läbiotsimist teostavate ametnike ja ka vangla julgeoleku üldisemalt. Läbiotsimisel kõikide ainete

osas ekspertiisi teostamine ei ole ressursisäästlik. Vangla nõue, et tühjad pakendid tuleb kambrist

eemaldada ning soetatud kaubad peavad olema kas originaalpakendis või kodukorra p 7.1.39

kohastes säilituskarpides, on proportsionaalne meede.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

5. 17. novembri 2016. a otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata.

6. Kohus selgitas, et

7. Pooltel ei ole vaidlust selles, et 11. veebruaril 2016 läbiotsimisel võeti kaebajalt ära esemed,

mille nimetustes ei ole kaebaja ja vastustaja ühel meelel, kuid mida on mõistlikult võimalik

omavahel ühildada:

kaebaja nimetus

vastustaja nimetus

kaks pakki pesupulbrit

Lenori pudel tundmatu valge puruga

0,5 liitrit vedelseepi

pumbaga pudel tundmatu rohelise

vedelikuga

50g musta teed

Delma karp musta teelaadse puruga

60g rohelist teed

Delma karp rohelise tundmatu puruga

30g teed karkade

punase kaanega tops musta teelaadse

puruga

2 pakki musta pipart

kollase kaanega väike topsik halli

tundmatu puruga

1 pakk maitseainet

kollase kaanega väike topsik kollase-oranži

tundmatu puruga

2 purki habemeajamispalsami

„Zilett“ ja „Arko“ jääkidega

Puhas Loodus pudel tundmatu valge

vedelikuga, topsik tundmatu valge piimja

vedelikuga

Sanit

Fairy pudel tundmatu vedelikuga

Pooltel on vaidlus eelkõige selle üle, kas need esemed olid kaebajale keelatud.

8. Kohus nõustus, et olukorras, kus pakendi sisu ja märgistus ei ühti või kus aine on märgistamata

hoiunõus (pudel, purk, karp, tops), on tegemist kinnipeetava jaoks keelatud esemega. See tuleneb

Viru Vangla kodukorra punktidest nr 7.1.1, 7.1.39, 8.1.6 ja 10.1, mis reguleerivad kinnipeetavale

kambris lubatud ja keelatud esemeid ning pakendite äraandmiseks liigiti kogumist.

Vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 p 1 ja 3 kohaselt on kinnipeetavale keelatud esemed, mis

ohustavad inimese julgeolekut või võivad ohustada vangla julgeolekut või korda. Kohtupraktikas on

kinnipeetavatele esemete keelamise ühe põhjendusena aktsepteeritud seda, kui eseme läbiotsimine

on võimatu või raskendatud ja ressursimahukas, kuna sel juhul võib nendest esemetest lähtuda oht

vangla julgeolekule.

9. Kohus nõustus kohtueelses menetluses esitatud vastustaja põhjendustega (tl 9, 12-13), mille

kohaselt. kui aineid ei säilitata originaalpakendites, on nende kontrollimine aeganõudev ja keerukas,

kiire ja efektiivne läbiotsimine on takistatud ning ei ole mõeldav, et vangla peaks igakordselt

kindlaks määrama, millised ained erinevates pakendites sisalduvad, sh teostama selleks ekspertiise.

Tegemist võib olla isikutele või varale ohtlike või kinnipeetavale keelatud ainetega. See, et ohtlikud

või keelatud ained võivad jääda avastamata, ohustab aga nii isikute kui vangla julgeolekut. Isegi kui

tegemist on ainega, mis ei ole keelatud, tuleks vanglal kindlaks teha, kas see on soetatud vangla

vahendusel. Ka see on oluliselt raskendatud, kui ained ei ole originaalpakendites.

10. Eelpool viidatud kodukorra sätetest pidi olema arusaadav, et ainete hoidmine nii, nagu kaebaja

seda tegi, ei ole lubatud. See tuleneb eriti kodukorra punktist 7.1.39, mille järgi kinnipeetavale on

keelatud igasugused asjade hoiustamiseks mõeldud esemed, välja arvatud kuni kaks läbipaistvat

plastsäilituskarpi, ning kodukorra punktist 10.1, mille järgi pakendijäätmed tuleb ära anda.

Kaebajale ei saanud jääda arusaamatuks, et tühjaks saanud pakendeid võib käsitleda asjade

hoiustamiseks mõeldud esemetena ning et tegemist ei ole läbipaistvate plastist säilituskarpidega.

Kaebajalt ära võetud ained olid mitmesugustes tühjaks saanud pakendites, mille hoidmine kaebajale

lubatud ei olnud. Vanglal ei saanud olla kindlat teadmist, milliste ainetega on tegemist. Puudus

võimalus kontrollida, et tegemist on vangla vahendusel soetatud ainetega

11. Vaatamata kohtu selgitusele ei esitanud kaebaja tõendeid hambaharja kaitsekatte ja põrandalapi

äravõtmise kohta. Seega on kahju tekkimine nende esemete äravõtmisega tõendamata. Vastustaja

kinnitusel oli puhastusvahend Sanit väljastatud kaebajale vangla poolt. Kaebaja ei ole sellele väitele

vastu vaielnud. Kui puhastusvahend Sanit ei kuulunud kaebajale, siis ei saanud talle selle

äravõtmisega kahju tekkida.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

12. I. Ginzburg esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu

Halduskohtu 17. novembri 2016. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus

rahuldada.

13. Apellatsioonkaebuse kohaselt teadsid vastustaja ametnikud, milliseid aineid nad ära võtavad.

Näiteks, et „Lenor“ pudelis ei olnud mitte keelatud aine, vaid pesupulber. See, et tegemist ei olnud

originaalpakenditega oli üksnes ettekääne – kui tee, pesupulber ja maitseained oleks ümberkallatud

pakendisse või keeratud paberisse, ei oleks neid ära võetud. Ära võidi võtta taara, aga mitte nende

sisu. Seejuures olid vedelseep ja habemeajamispalsamid originaalpakendis.

14. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb Viru Vangla apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta

selle rahuldamata.

Vastustaja osutab, et väite, et habemeajamispalsam Gillette ja Arko olid originaaltaaras, on apellant

esitanud alles apellatsioonimenetluses. Vastustajale teadaolevalt võeti läbiotsimisel kaebajalt ära

asjad, mis ei olnud originaaltaaras, samale järeldusele on kaebust lahendades asunud ka

halduskohus.

Põhjendatud ei ole väide, nagu oleks vangla pidanud piirduma ainult ebaõigete pakendite

äravõtmisega. Vastustaja nõustub halduskohtu põhjendusega, millest tulenevalt on vales pakendis

olev asi või aine vanglas keelatud ning selle ära võtmine õiguspärane. Asjaolu, et vangla on

varasemalt sellist asjade hoidmist vaikimisi aktsepteerinud, ei muutnud see sellist kinnipeetava

tegevust lubatavaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu otsusega I. Ginzburgi kaebus põhjendatult

rahuldamata jäetud. Halduskohus on hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust ning

ammendavalt põhjendanud, miks käesoleval juhul tuleb kaebajalt asjade äravõtmist pidada

õiguspäraseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201

lg 4 alusel neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

16. Vastustaja on põhjendatult osutanud sellele, et kaebaja ei ole haldusmenetluses ega

halduskohtumenetluses enne apellatsioonkaebuse esitamist väitnud, et läbiotsimisel ära võetud

vedelseep ja habemeajamispalsamid olid originaalpakendis, s.t nende äravõtmine ei saa olla

põhjendatud.

Vastavalt

halduskohtumenetluse

seadustiku

(HKMS)

§

lg

ls-le

loetakse

halduskohtumenetluses avalduseks kohtule esitatav taotlus, väide, seisukoht, vastus, vastuväide,

avalduse muudatus ja täiendus ning avaldusest loobumine, samuti muu tahteavaldus ja teade.

Menetlusosalised peavad esitama oma avaldused nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab

ning see on asja kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik (HKMS § 51 lg 1). Tulenevalt

HKMS § 198 lg-st 3 uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust apellatsioonimenetluses peab

menetlusosaline põhistama. Kui põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaks, jätab kohus

asjaolu või tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks

lahendamiseks.

Käesoleval juhul ei ole kaebaja esile toonud põhjusi, mis takistasid väite varasemat esitamist. Ka

ringkonnakohtule ei ole sellise takistuse esinemine äratuntav, pidades silmas, et vastustaja on juba

29. märtsil 2016 kaebaja taotluse rahuldamata jätmises otsuses (tl 9) osutanud asjaolule, et äravõetud

ained ei olnud originaalpakendis. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja väite tähelepanuta,

osutades siiski veel sellele, et kaebaja ei ole oma väidet ka tõendanud. Asjas kogutud tõendid aga

väidet ei kinnita. 11. veebruari 2016. a esemete äravõtmise aktist (tl 3) ega 7. juuni 2016. asjade,

keelatud ja leitud esemet hävitamise aktist (tl 46p, kanne nr 186) ei nähtu, et kaebajalt äravõetud

asjade hulgas oleks olnud habemeajamispalsami või vedelseebi pakendeid.

17. Samuti ei ole kaebaja tõendanud väidet, et vastustaja ametnikud olid teadlikud, mis ained

äravõetud pakendites asusid. Ringkonnakohus nõustub, et isegi kui tegemist oli ainetega, mis ei ole

keelatud, tulnuks vanglal kindlaks teha, kas need on soetatud vangla vahendusel. Seejuures võib

ametnik küll arvata, millise ainega on tegemist, kuid tal ei saa olla kindlust selles, et pakendites on

arvatavad ained lisanditeta ega sisalda või varja keelatud aineid/esemeid. Keelatud ainete ja esemete

varjamise riski ei ole võimalik täielikult välistada, kuid on ilmne, et originaalpakendist

eemaldamisega see risk suureneb.

18. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata.

HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viru Vangla ei ole

apellatsioonimenetluses esitanud kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt

HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 vastustaja kasuks menetluskulusid välje ei mõisteta. Kaebaja oli

ringkonnakohtus menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastatud. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et

kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja

ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebaja riigilõiv apellatsiooniastmes

Eesti Vabariigi kanda.

Madis Ernits

Einar Vene

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt