2-11-58942/229 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

21158942

Otsuse kuupäev

Tartu, 8. november 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks

Kohtuasi

Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) hagi Aktsiaseltsi Amhold

(pankrotis), Aktsiaseltsi Remet ja aktsiaseltsi Pristis vastu

316 158 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. märtsi 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

307 134 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja

Eesti Vabariik (Maa-ameti kaudu), esindaja

vandeadvokaat Arne Ots

Kostja Aktsiaseltsi Amhold (pankrotis) pankrotihaldur Kristo

Teder, esindaja vandeadvokaat Peeter Ploom

Kostja Aktsiaselts Remet, esindaja vandeadvokaat Katri Tomson

Kostja aktsiaselts Pristis, esindaja vandeadvokaat Senny Pello

Kolmas isik Osaühing KUSTUTUSPROJEKT

Asja läbivaatamise kuupäev

9. oktoober 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 21158942 osas,

milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis

rahuldamata hageja nõude 307 134 euro ja viivise väljamõistmiseks, samuti

menetluskulude jaotuse osas. Saata asi uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule.

2. Kohtuotsus on jõustunud osas, milles on jäetud läbi vaatamata Eesti Vabariigi

haginõue Aktsiaseltsilt Amhold (pankrotis), Aktsiaseltsilt Remet ja aktsiaseltsilt Pristis

solidaarselt 9024 euro saamiseks asjatundjate arvamuste kulutuste hüvitamiseks ning

rahuldamata haginõue Aktsiaseltsi Amhold (pankrotis) vastu leppetrahvi 37 941 euro

saamiseks ning Aktsiaseltsilt Amhold (pankrotis), Aktsiaseltsilt Remet ja aktsiaseltsilt

Pristis solidaarselt viivise saamiseks 307 134 eurot ületavas osas.

2-11-58942

3. Kassatsioonkaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Vabariik (Maa-ameti kaudu) (hageja) esitas 30. novembril 2011 Harju Maakohtule hagi

Aktsiaseltsi Amhold (kostja I), Aktsiaseltsi Remet (kostja II) ja aktsiaseltsi Pristis (kostja III) vastu.

3. oktoobril 2012 muudetud hagi kohaselt palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt või osadena

hageja kasuks välja kahjuhüvitise 316 158 eurot, põhivõlalt alates 1. detsembrist 2011 kuni võla

tasumiseni viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lgs 1 ette nähtud suuruses kostjatelt I ja III, 0,05%

päevas kostjalt II ning leppetrahvi 37 941 eurot kostjalt I.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga I 12. oktoobril 2006 projekteerimislepingu Tallinnas

Mustamäe tee 51 asuva Maa-ameti hoone juurdeehituse projekteerimistööde tegemiseks, kostjaga II

26. mail 2008 hankelepingu ehitustööde tegemiseks ning kostjaga III 16. juunil 2009

hooldusteenuse lepingu tulekahjusignalisatsiooni ja gaaskustutussüsteemi (GKS) hooldustööde

tegemiseks. 15. detsembril 2009 anti hoone juurdeehituse lõpetatud tööd hagejale üle. 21. augustil

2010 toimus hoone kahes ruumis GKS-i ebanormaalne käivitumine. Avarii käigus

gaaskustutussüsteemist eraldunud gaasist tekkis hoones ohtlikult kõrge ülerõhk, mille tagajärjel

deformeerusid ruumide metallist uksed. Avarii tekkimisele aitasid kaasa puudused kõikide kostjate

tegevuses. Avariiga tekkis hagejal kahju, mis koosneb avariiga hoonele tekitatud kahjustuste

kõrvaldamise kuludest, GKS-i uuesti gaasiga täitmise kuludest, GKS-i auditeerimise kuludest ja

eksperdiarvamuse tellimise kuludest.

Kostja I rikkus projekteerimislepingut, sest projekti järgi ei olnud GKS-i kasutamisel vaja kasutada

ülerõhuklappe, kuid tootja oli need ette näinud. Aluseks võetud ruumide pindalad ei vastanud

tegelikkusele ja jäeti arvesse võtmata, et ruumide sihtotstarbelisel kasutamisel väheneb nende

ruumala. Kostja II paigaldatud GKS ei vastanud projektile. Projektis ettenähtud andurid olid

asendatud ainult optiliste suitsuanduritega, mis vähendas süsteemi töökindlust. Teostusjoonis ei

kajastanud ruumide ruumalade muutusi. Paigaldamata jäid üherõhuklapid, mida nägi ette tootja

juhend. Kostja II jättis süsteemis tehtud muudatused kooskõlastamata ega andnud hagejale üle

asjakohast dokumentatsiooni. Kostja III ei juhtinud hageja tähelepanu ülerõhuklappide puudumisele

ning jättis pärast avariid fikseerimata süsteemis rakendunud andurite ja keskseadmete olekud,

hävitades seeläbi olulist informatsiooni. Kostja III ei koostanud piisavalt detailseid

hooldusprotseduure. Andurite puhastamine oli ebapiisav.

2. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja I leidis, et tehnilisest juhendist ei tulene vajadust igal juhul ülerõhuklappe paigaldada.

Asjatundja arvamuse lisaks on kostjaga I ja kolmanda isikuga kooskõlastamata projekt. Ehitatud

GKS-i autor on kostja III. Hageja kaldus kostja I projektist kõrvale.

Kostja II vastuväidete kohaselt on GKS-i käivitumise põhjus teadmata. Kostjal II ei olnud kohustust

ülerõhuklappe paigaldada, sest projekt seda ette ei näinud. Hageja on ehitustööd pretensioonideta

vastu võtnud. Väidetavad puudused oleksid pidanud hagejale ilmnema juba ehitise ülevaatuse akti

allkirjastamisel, sest need ei ole varjatud iseloomuga. Hageja ei ole õigel ajal väidetavatest

puudustest teavitanud. Kahju on tõendamata.

Kostja III leidis, et on tõendamata, et tegemist oli GKS-i ebanormaalse käivitumisega, st avariiga.

Jääb ebaselgeks, kuidas tingisid kostjale III ette heidetud puudused väidetava avarii ja selle

tagajärjed. Paigaldatud andurite kasutamine arhiiviruumis oli õigustatud ja kooskõlas kehtiva

2(13)

2-11-58942

regulatsiooniga. Ülerõhuklappide puudumisele tähelepanu juhtimine ei olnud kostja III kohustus,

kuid kostja III juhtis sellele tähelepanu. Ülerõhuklappide puudumine ei olnud ka väidetava avarii

põhjuseks. Hooldussagedus üks kord aastas oli kokku lepitud hoolduslepingus. Kostja III ei saanud

lepingu sõlmimisel viidatud kahju ette näha.

3. 23. mai 2012. a määrusega kaasas Harju Maakohus kostja I taotlusel kostja poolel iseseisva

nõudeta kolmanda isikuna menetlusse GKS-i projekteerimise alltöövõtja Osaühingu

KUSTUTUSPROJEKT (kolmas isik).

Kolmas isik hagi kohta seisukohta ei avaldanud.

4. Harju Maakohus jättis 25. aprilli 2014. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud, et mõni kostjale I ette heidetav

rikkumine oleks põhjustanud GKS-i rakendumise. Argo Reintali arvamus ei ole usaldusväärne tõend

süsteemi käivitumise põhjuste tuvastamisel ega projektis esinevate puuduste tuvastamisel. Seisukoht

süsteemi käivitumise põhjuse kohta ei ole loogiline. Ei ole tuvastatav, et GKS-i käivitumine oli

tingitud valehäirest. Olukorras, kus ruumides leidus suitsu, võis süsteemi käivitumine olla

põhjendatud. Gery Einbergi ja Erik Pikknurme arvamuse seisukohad süsteemi käivitumise kohta on

põhjendamatud. Süsteemi käivitumisel ei saanud olla seoseid ülerõhuklappide puudumisega või

ainult üht tüüpi andurite kasutamisega. Ülerõhuklappide puudumine projektis ei kujutanud endast

ühegi normi rikkumist. Kostja I lepingurikkumine ei ole tõendatud. Hageja ei ole esitanud nõuet ka

õigel ajal, sest lepingu järgi vastutas kostja I projekti eest 24 kuu jooksul alates ehitusprojekti

eesmärgipärasest kasutusele võtmisest, välja arvatud juhul, kui tegemist oli varjatud puuduste või

kostja tahtlikust tegevusest tulenevate puudustega. Nõuet kostja I vastu ei ole võimalik rahuldada ka

VÕS § 138 alusel. Ei ole kindlaks tehtud, et kahju võis põhjustada kostja I. Eelneva tõttu jääb

rahuldamata ka leppetrahvi nõue kostja I vastu.

Nõue kostja II vastu ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kostja II ei rikkunud lepingut, kui ei

paigaldanud ülerõhuklappe ja kaht erinevat tüüpi andureid. Hageja ei ole selgitanud, millise

dokumentatsiooni jättis kostja II üle andmata ja kuidas see võis põhjustada süsteemi käivitumise.

Üheski arvamuses ei ole hinnatud, kas või kuidas oli süsteem ebaõigesti seadistatud ja millise

mõjuga võis see olla süsteemi käivitumisele. Uste osas tehtud muudatused olid hagejaga

kooskõlastatud. Hageja ei ole ühegi rikkumise puhul tõendanud, et see tõi kaasa GKS-i käivitumise.

Automaatsete sulgemisseadmete ja kummist põrandatappide paigaldamata jätmine ei ole varjatud

puudusteks ning need oleksid pidanud olema hagejale teada juba ehitise vastuvõtmisel. Viidates

kõigile puudustele esimest korda alles 4. jaanuari 2013 menetlusdokumendis, on hageja minetanud

oma õiguse puudustele tugineda (VÕS § 644 lg 3). Hageja ei teavitanud puudustest õigel ajal ja

nõuetekohaselt. Nõuet ei saa rahuldada ka VÕS § 138 alusel.

Tõendamata on väited kostja III lepingurikkumise kohta ning väidetava rikkumise ja süsteemi

käivitumise põhjusliku seose kohta. Hageja spetsialistid ei tuvastanud süsteemi käivitumise

tegelikku põhjust. AS Optimus Systems arvamuses ei ole põhistatud, kas või milline seos on

kostja III väljastatud vastavusdeklaratsiooni ja süsteemi käivitumise vahel. Etteheited

hooldusprotseduuride puudulikkuse kohta on üldsõnalised ja oletuslikud. Välistada ei saa süsteemi

õiget käivitumist ruumides esinenud suitsu tõttu. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, milliseid

märkusi oleks kostja III pidanud lisaks hoolduspäevikutesse tegema ja kuidas see oleks vältinud

süsteemi käivitumist. Kostja III teavitas hagejat ülerõhuklappide paigaldamise küsimusest. Ustel

3(13)

2-11-58942

automaatsete sulgemisseadmete ja kummist põrandatappide puudumisest ei teatanud hageja õigel

ajal, kui võttis ehitise vastu juba 15. juunil 2009. Need ei olnud varjatud puudused.

Isegi kui nõue oleks põhimõtteliselt õigustatud mõne kostja suhtes, ei oleks seda võimalik

rahuldada, sest nõude suurus ei ole tõendatud ning hageja jättis tegemata vajalikud toimingud kahju

ärahoidmiseks (VÕS § 139 lg 2). Viivise nõue on esitatud ebamõistlikult hilja (VÕS § 159 lg 2).

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. detsembri 2014. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata

ja maakohtu otsuse muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

Apellatsioonimenetluse kulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.

6. Riigikohus tühistas hageja kassatsioonkaebuse alusel 10. juuni 2015. a otsusega tsiviilasjas

nr 3216015 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule.

7. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 31. märtsi 2016. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt,

tühistas maakohus otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt. Ringkonnakohus

mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 316 158 eurot ja VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivise 307 134 eurolt alates 1. detsembrist 2011 kuni kohtuotsuse

täitmiseni. Lisaks mõistis ringkonnakohus kostjalt II välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

nimetatud määra ületavas osas, kuid mitte rohkem kui 0,05% päevas 307 134 eurolt alates

1. detsembrist 2011 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Ringkonnakohus jättis rahuldamata hagi

kostja I vastu leppetrahvi saamiseks. Kostjate II ja III menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jättis

kohus nende endi kanda. Kostja I menetluskuludest jäi 91% tema enda ja 9% hageja kanda. Hageja

menetluskuludest jäi 100% solidaarselt kostjate II ja III ning 91% ka kostja I kanda.

8. Riigikohus tühistas kostjate kassatsioonkaebuste alusel 8. detsembri 2016. a otsusega tsiviilasjas

nr 32111616 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse

ja rahuldas hagi, samuti menetluskulude jaotuse osas. Riigikohus jättis läbi vaatamata Eesti

Vabariigi haginõude 9024 euro saamiseks asjatundjate arvamuste koostamise kulude hüvitamiseks.

Ülejäänud osas saatis Riigikohus asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. märtsi 2017. a otsusega hageja apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt peab hageja tooma kohtu ette asjaolud ja esitama

tõendid, mille alusel saaks kohus teha järelduse, et süsteemid ei vastanud nõuetele või

lepingutingimustele. Asjaolu, et GKS käivitus või süsteemi käivitumise käigus paiskusid vastavate

ruumide uksed lahti ja deformeerusid, ei anna alust järeldada, et kostjad või mõni nendest pani

toime lepingurikkumise. Hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest saaks järeldada, et mõni

kostjatest oleks temal lasuvaid kohustusi rikkunud. Kohus ei saa tõenditest asjaolusid otsida ega

otsustada, mis asjaoludele hageja tugineb. Hageja asjaolude esitamise kohustust ei asenda see, kui

hageja esitab kohtule spetsialisti arvamuse, milles spetsialist väidab, et kostjad rikkusid oma

kohustusi. Vastavad järeldused saab kohus teha üksnes kohtu ette toodud asjaolude ja tõendite

alusel.

Hageja ei ole tõendanud, millise ruumala keegi kostjatest arvutas, millised olid ruumide tegelikud

ruumalad ning et ruumala valesti arvutamise tõttu tekkis ruumides sedavõrd suur ülerõhk, et GKS-i

4(13)

2-11-58942

kasutamine oli ohtlik. Spetsialisti arvamusest ei nähtu, millest järeldus, et projekteerimisel lähtuti

just valesti arvutatud ruumaladest. Asjaolude ja jälgitava arutluskäiguta esitatud järeldused ei saa

olla usaldusväärsed. Hageja esitatud hinnapakkumisest selgub, et hageja soovib kõikide ruumide

gaasi välja vahetada. Hageja ei ole tõendanud, et kõikide ruumide gaasikogused on valed ja need on

võimalik õigeks muuta vaid gaasi täieliku asendamisega.

Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et GKS-i projekteerimisel ja

ehitamisel tuli lähtuda sellest, kuidas ruumid hiljem kasutusse võetakse, või et süsteemi hooldajal

lasus kohustus kontrollida, kas ruumi paigutatud asjade tõttu tuleks gaasikogust muuta.

Spetsialistide arvamustes ei ole viidatud selliste kohustuste allikale. Lisaks ei ole esitatud asjaolusid,

millest saaks järeldada, kui suur ülerõhk mööbli ja arhivaalidega arvestamata jätmisel tekkis.

Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saanuks järeldada, et projekteerimise ja ehitamise

ajal oli rõhutasandusklappide projekteerimine ja ehitamine ette nähtud. Oma järeldust ei ole

spetsialistid selgitanud. Hageja ei tõendanud asjaolusid, et rõhutasandusklappide paigaldamine oli

tootja juhistest tulenevalt vajalik või kohustuslik. Puudub alus järeldada, et klappide paigaldamine

oleks olnud tavapärane. GKS-i tööpõhimõttest lähtuvalt luuaksegi süsteemi rakendumisel ülerõhk.

Ohtlikuks muutub ülerõhk siis, kui mingil põhjusel rakendub süsteem selliselt, et ruumi lastakse

ohtlikult suure ülerõhu tekkimist võimaldavalt palju gaasi. Samuti ei ole tõendatud, et ülerõhuklapid

oleks takistanud lubamatult suure ülerõhu tekkimist.

Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostjad rikkusid lepinguid, kui projektis

ei välistatud üksnes optiliste andurite paigaldamist, ehitatud süsteemis olid üksnes ühte tüüpi

andurid ja hoolduse käigus ei teavitatud hagejat sellest, et süsteem ei vasta nõuetele. Teiseks ei

olnud alust järeldada, et ühte tüüpi anduritega süsteem ei vasta tavalisele tulekahjusignalisatsiooni

kvaliteedile. Suitsuandur peab reageerima ka suitsule ja tagama põlengust märku andmise

võimalikult varajases faasis. Tulekahjusignalisatsiooni andurite eesmärk ei ole reageerida ainult siis,

kui tulekahju on igasuguste kahtlusteta kindel. Keskmise kvaliteediga tulekahjusignalisatsiooni

eesmärk on reageerida tulekahju tunnustele tulekahju võimalikult varajases staadiumis. Hageja ei

ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et vaidlusalusel viisil ehitatud süsteem

reageeriks liiga ennatlikult või valede indikatsioonide korral. Süsteemi häiresse minemisest ei saa

järeldada, et süsteem ei vasta lepingutingimustele.

Hageja ei ole tõendanud, et konkreetsel juhul oli tegemist valehäirega, st et süsteem rakendus

põhjuseta. Asja materjalidest saab järeldada, et ruumides leiti põlengu jälgi. Spetsialist leidis, et

vaidlusaluses ruumis olnud releel on sulamise jäljed ja põlemistunnused. Suitsu nägi ja koges ka

süsteemi valvetehnik, kelle kutsus vaidlusaluse sündmuse toimumise ajal sündmuskohale hageja

töötaja. Süsteem käivitus põhjusega.

Hageja ei ole tõendanud, et paberite hoidmiseks mõeldud arhiiviruumide suitsuandureid tuleks

puhastada tihedamini kui kord aastas. Igal juhul saanuks selle tõttu tekkinud kahju olla üksnes häire

käivitumise tavapäraste tagajärgede likvideerimise kulu ehk gaasiballoonide täitmise hind. Uste

deformeerumine, ruumide seinte ja lagede ning juhtimispuldi kahjustamine ja süsteemi

ümberehitamine ei olnud ettenähtav. On tõendamata, et lubamatult harv andurite puhastamine häire

põhjustas.

Kuigi hageja on kostjatele ette heitnud, et vaidlusalused ruumid ei olnud ehitatud õhutihedalt, siis ei

ole hageja tõendanud, kus täpselt väidetavad õhuavad esinesid. Samuti ei ole hageja seostanud oma

hüvitisnõuet ruumide õhutihedaks muutmisega. Hagejal tulnuks esitada viited konkreetsetele

kohtadele, kus ruumid ei olnud õhutihedad ja kust õhk lubamatult välja pääses. Kostjal III ei olnud

5(13)

2-11-58942

hoolduslepingust tulenevalt kohustust kontrollida ja veenduda selles, et ruumid oleksid õhutihedad.

Lisaks oleks pidanud hageja tõendama, et ruumidel esinesid mingid sellised märgatavad kohad või

nähtavad omadused, mida kostja III hooldustööde käigus pidi märkama ja mille märkamise korral

oleks kostja III pidanud järeldama, et need põhjustavad ruumide õhutiheduse aspektist probleeme,

millest tuleb hagejat informeerida.

Kostjal III ei olnud kohustust hinnata, kas hooldatavad süsteemid on projekteeritud ja ehitatud

nõuetekohaselt. Hageja ei ole ka tõendanud, et gaasiballoonides olnud gaasi kaal erines tootja

juhendis ettenähtust. Hageja ei ole tõendanud, et tootja juhend oli gaasi koguste osas vale ja

hooldustöötaja oleks pidanud selle hoolduse käigus avastama. Ei ole alust järeldada, et kostja III

oleks pidanud ventilatsiooniklappide puudumise kui puuduse avastama ning sellest hagejat

teavitama. Ventilatsiooniklappide ja „hold“ ja „abort“ nuppude olemasolu kontrollimine ei olnud

pigem hoolduslepingust tulenev kohustus. Lisaks ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid, millest

saaks järeldada, et kahju tekkis kostja III kohustuste rikkumise tagajärjel.

Hagejal ei olnud alust esitada 28. oktoobri 2013 menetlusdokumendis uusi asjaolusid. Hagi alus ei

ole mitte õnnetusjuhtum või see hageja üldine väide, et süsteem ehitati nõuetele mittevastavalt, vaid

konkreetsete asjade puudumine süsteemis, mis kujutab endast lepingute rikkumist. Viidatud

menetlusdokumendis soovis hageja tugineda täiendavate asjade puudumisele. Maakohus lõpetas

eelmenetluse 30. septembril 2013 ja määras tähtaja üksnes eelmenetluses esitatud kostja

seisukohtadele vastamiseks. Uute asjaolude esitamiseks ei olnud hagejal olulist põhjust ja see oleks

menetlust venitanud. Maakohus uusi asjaolusid vastu ei võtnud ja hageja istungil vastuväidet ei

esitanud. Samuti ei saa arvestada hageja 24. jaanuaril 2017 esitatud Erik Pikknurme arvamust ning

2. oktoobri 2012 hinnapakkumise selgitusi, sest nende apellatsioonimenetluses esitamiseks ei ole

alust. Hagejal oli võimalus maakohtu menetluses esitada piisavalt lahti kirjutatud hinnapakkumine.

Maakohus juhtis istungil hageja esindajate tähelepanu kahju tõendatusele. Lisaks ei ole hageja

sidunud puudusi kahjuga, mille hüvitamist ta nõuab. Isegi kui ringkonnakohus arvestaks täiendavaid

asjaolusid ja tõendeid, ei saaks kahju koosseisu määrata ja kahju suurust tõendatuks lugeda.

Hinnapakkumisest ei ole võimalik aru saada, milliseid töid täpselt teha plaanitakse, milliseid

materjale täpselt kasutada plaanitakse ja kas see on vajalik ning põhjendatud. Väidetav kahju ei ole

selline, mille suuruse kohus saaks määrata diskretsiooni alusel.

Iga kostja saaks vastutada lepingurikkumise eest üksnes juhul, kui hageja tooks esile, milliseid

konkreetseid kohustusi iga konkreetne kostja hageja suhtes rikkus. Kahjulike tagajärgede tekkimine

(metalluste deformeerumine ja lahtipaiskumine) võib viidata küll sellele, et mõni kostja võis mõnda

temal lasuvat kohustust rikkuda, kuid hageja ei sõlminud mitte ühegi kostjaga sellist lepingut, mille

alusel oleks kostja kohustunud tagama hagejale süsteemid, mis igal juhul nõuetele vastavalt

töötavad ning millest tulenevalt peaksid kostjad vastutama mh uue süsteemi rajamise kulude

hüvitamise ulatuses juhul, kui süsteem ilma tulekahjuta käivitub või kui süsteem käivitub nõuetele

mittevastavalt. Hagi rahuldamata jätmine ei tähenda seda, et tellija ei saa süsteemi vea korral nõuda

projekteerijalt, ehitajalt ega hooldajalt kahju hüvitamist, vaid seda, et hageja peab kohtu ette tooma

asjaolud ja esitama tõendid, mille alusel saab kohus jõuda veendumusele, et isik on oma kohustusi

rikkunud, nende rikkumiste tagajärjel tekkis kahju, ja kindlaks määrata kahju suuruse. Üksnes

kahjulikule tagajärjele tuginemine ei ole hagi rahuldamiseks piisav.

Maakohus ei eksinud VÕS § 139 järgi hageja enda osa hindamisel kahju tekkimises.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6(13)

2-11-58942

10. Hageja palub kassatsioonkaebuses tühistada maa- ja ringkonnakohtu otsused ja saata asi uueks

läbivaatamiseks ringkonnakohtule või maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole ringkonnakohus järginud Riigikohtu otsuses

esitatud juhiseid. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata, kuigi Riigikohtu otsuses

esitatud seisukohad olid vastuolus maakohtu otsuse põhjendustega. Riigikohus leidis, et puudustest

teatamine on põhjendatult loetud õigeaegseks ning tegemist oli varjatud puudustega. Samas andis

Riigikohus juhise selgitada välja, mitut tüüpi suitsuandurid kostja I projekteeris, kas kostja II

piisavalt ka projekti kontrollis ja seda järgis ning kuidas see võis hagi rahuldamist mõjutada. Neid

asjaolusid ringkonnakohus välja ei selgitanud.

Ringkonnakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lgt 5. Kohus ei analüüsinud

hageja apellatsioonkaebuses esitatud väiteid asjatundjate arvamuste eksliku hindamise kohta.

Ringkonnakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 333 lgt 2. Hageja esitas maakohtus uute asjaolude

arvestamata jätmisele menetlusliku vastuväite esimeses dokumendis pärast menetlusõiguse

rikkumist. Nimelt esitas hageja vastuväite esimeses menetlusdokumendis pärast istungit, kus kohus

uute väidete vastuvõtmisest keeldus. Hageja esitatud vastuväite lahendas maakohus määrusega.

TsMS § 333 lg 2 annab vastuväite esitamiseks kaks võimalust: kohtuistungil, kus rikkumine toimus,

või kirjalik vastuväide esimeses menetlusdokumendis. Sellest hoolimata pidas ringkonnakohus

vastuväidet hilinenuks, sest hageja ei esitanud seda kohtuistungil. Lisaks olid täiendused tingitud

kostja II hilinenult esitatud seisukohtadest. Seetõttu jäid olulised asjaolud ekslikult arvestamata.

Ringkonnakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 652 lg 3 p 2. Ringkonnakohtul oli kohustus

lahendada hageja nõue korrektselt iga kostja vastu eraldi ja vajadusel otsustada, kas selleks tuleks ka

täiendavaid tõendeid koguda. Kohtud olid asja lahendamisel rikkunud eelmenetluse ülesandeid.

Sellest hoolimata jättis ringkonnakohus hageja esitatud tõendi (Nõrkvoolu Paigalduse OÜ

hinnapakkumine koos kommentaaridega) vastu võtmata.

Ringkonnakohus on vaidlustatud otsust tehes kohaldanud ebaõigesti töövõtulepingu ja

käsunduslepingu regulatsiooni ning jätnud kohaldamata lepingu tõlgendamise sätte. GKS-i saab

pidada tavapärasele kasutusotstarbele vastavaks üksnes siis, kui see reageerib põlengule. Sellest

hoolimata leidis ringkonnakohus, et kostjad ei pidanud tagama GKS-i käivitumist üksnes põlengu

korral. Kohtud on ekslikult hinnanud iga kostjaga sõlmitud lepingu sisu, eesmärke ja kostjate

kohustusi. Nii kostja I projekt kui ka kostja II ehitatav ehitis pidi vastama lepingutingimustele,

olema keskmise kvaliteediga ja sobima otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse,

samuti tagama ehitise ohutuse. Kostja III pidi käsunduslepingu täitmisel rakendama vajalikku

hoolsust ja täitma teavitamiskohustust. Ringkonnakohus ei analüüsinud viidatud lepinguid. Ekslikult

on ringkonnakohus leidnud, et hageja ei ole ruumide ruumala tegelikku suurust ning kustutusgaasi

kogust puudutavaid asjaolusid kohtu ette toonud. Ülerõhu arvväärtus ei ole tähtis, sest olukorra

kirjeldusest on selge, et tegemist oli liiga suure ülerõhuga. Samuti on ringkonnakohus ekslikult

leidnud, et hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et ülerõhuklappide projekteerimine ja

paigaldamine oli kohustuslik. Klappide paigaldamise õiguslik kohustuslikkus ei ole oluline, kui

nende paigaldamine oli süsteemi toimimiseks vajalik. Kostja III kostja II alltöövõtjana on ise

kinnitanud, et ülerõhuklapid olid vajalikud. Kostja I projekt nägi ette mitut tüüpi suitsuandurite

kasutamise, kuid kostja II ehitamisel neid ei kasutanud. Ringkonnakohus on otsuses ekslikult

leidnud, et GKS käivitus nõuetekohaselt ning tõendist nähtub, et hageja hoones võis olla viiteid

põlengule. Asjatundjate arvamustest tulenes üheselt, et põlengut ruumides ei toimunud. Lisaks ei

seostu väidetavad põlemistunnused ka vaidlusaluse olukorraga. Kostja III rikkus kohustust

puhastada suitsuandureid vajadusel tihedamini kui kord aastas.

7(13)

2-11-58942

Ringkonnakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 230 lgt 1. Hageja on tõendanud kostjatelt teenuse

tellimise ning et GKS käivitus põhjuseta ja tekitas hagejale kahju. Sellest hoolimata nõudis

ringkonnakohus hagejalt selliste detailsete ja tehniliste asjaolude esiletoomist, mis ei ole eluliselt

võimalik. Sellest tulenevalt leidis ringkonnakohus ekslikult, et hageja ei ole kohtu ette toonud

asjaolusid ega tõendeid, millele tuginedes oleks võimalik tuvastada kostjate rikkumised ja vastutus.

Hagejal ega kohtutel ei ole alust asjatundjate hinnangutes kahelda, kuivõrd kostjad ei ole neid

hinnanguid kummutavaid tõendeid esitanud.

Ringkonnakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 232 lgt 1. Ringkonnakohus on hinnanud hageja

kahjunõude aluseks olevat kommentaaridega hinnapakkumist ühekülgselt ja vastuolus ehitussektoris

esineva praktikaga. Koos selgitustega nähtub hinnapakkumiselt detailselt, milliseid töid selle alusel

hagejale tehakse. Kostjad ei ole tõendanud, et GKS-i oleks võimalik odavamalt korda teha. Samuti

on ringkonnakohus hinnanud vastuoluliselt ja ilmselgelt ebaõigesti hageja esitatud asjatundja

arvamust ja kostja III tehniku koostatud hooldusakti.

Ringkonnakohus on jätnud kohaldamata VÕS § 127 lg 6 ja kahju suuruse otsustamata.

Kohtud on kohaldanud ebaõigesti VÕS § 139, kuna on leidnud, et hagejale tekkis kahju tema enda

käitumise tõttu. Hageja valvetöötaja käitumine ei põhjustanud kahju. Tõendid kinnitavad, et hageja

ei käitunud GKS-i kasutamisel nõuetevastaselt.

11. Kostjad I–III paluvad jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ja § 692 lg 1 pde 1 ja 2 alusel

tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

osas, milles ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja nõude 307 134 euro ja viivise

väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Asi tuleb tühistatud osas saata uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse.

13. Praeguseks on kohtumenetluses jätkuvalt hageja nõue mõista hageja kasuks välja kostjatelt

solidaarselt või osadena kahjuhüvitis 307 134 eurot. Lisaks on jätkuvalt menetluses hageja nõue

kostjatelt viivise saamiseks.

Hageja nõude kostjalt I leppetrahvi 37 941 euro saamiseks jätsid mõlemad kohtud rahuldamata ja

hageja ringkonnakohtu otsust selles osas ei vaidlustanud. Selles osas on otsus jõustunud

(TsMS § 456 lg 4 teine lause). Riigikohus jättis läbi vaatamata hageja nõude 9024 euro saamiseks

asjatundjate arvamuste koostamise kuludena (Riigikohtu 8. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas

nr 32111616, p 40).

14. Vaidlusalune hageja nõue 307 134 eurot koosneb kahest kulukomponendist, mille hüvitamist ta

nõuab (Riigikohtu 8. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 32111616, p 23):

•

305 856 eurot (käibemaksuga), mis kulub GKS-i ümberehitamiseks turvaliseks ja

töökindlaks Nõrkvoolu Paigalduse OÜ hinnapakkumise järgi;

•

1278 eurot (käibemaksuga), mis kulub hoone siseviimistlusele põhjustatud kahjustuste

kõrvaldamiseks (kogukahjust 8886 eurot 42 senti kindlustusandja hüvitamata osa).

8(13)

2-11-58942

15. Riigikohus selgitas eelmine kord asja lahendades põhjalikult, millisel alusel võiks hageja nõuet

erinevate kostjate vastu käsitleda (Riigikohtu 8. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 32111616,

pd 26–30). Riigikohus pidas võimalikuks järgmisi nõudeid:

•

GKS-i turvaliseks ja töökindlaks ümberehitamise kulude hüvitamise nõue kostjate I ja II

vastu (VÕS § 646 lg 5);

•

täitmist asendav kahju hüvitamise nõue kostjate I ja II vastu (VÕS § 115);

•

varalise kahju hüvitamise nõue lepingu rikkumisest tuleneva muu kahju (kulutuste)

hüvitamiseks kõikide kostjate vastu (VÕS § 115).

Kõikide eelnimetatud nõuete esmaseks eelduseks on ühe või mitme kostja lepingurikkumise

tuvastamine. Ringkonnakohus asus seisukohale, et tõendatud ei ole ühegi kostja lepingurikkumine.

Seetõttu on kassatsioonimenetluse keskmes küsimus, kas ringkonnakohus on eelviidatud järelduseni

jõudes eksinud materiaal- või menetlusõiguse kohaldamisel.

16. Kolleegium nõustub hagejaga, et ringkonnakohus on vaidlustatud otsust tehes kohaldanud

ebaõigesti materiaalõigust, eelkõige töövõtulepingu regulatsiooni (VÕS § 641 lg 1, § 641 lg 2 p 2).

Ringkonnakohus on ebaõigesti määratlenud kostjate võimalikud rikkumised. Sellest tulenevalt on

ringkonnakohus liiga kitsalt mõistnud ka hagi alust ja jaotanud vääralt tõendamiskoormise ning

rikkunud seega menetlusõiguse norme (vt otsuse pd 27 jj). Ringkonnakohtu otsus tuleb tervikuna

tühistada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul arvestada nii käesolevas Riigikohtu

lahendis kui ka kohtuasjades nr 3216015 ja nr 32111616 tehtud lahendites antud juhiseid

õigusnormide tõlgendamise ja kohaldamise kohta (TsMS § 693 lg 2).

17. Kolleegium käsitleb esiteks kassatsioonkaebuse väiteid materiaalõiguse ebaõige kohaldamise

kohta.

Ringkonnakohtu lahend tugineb eelkõige sellele, et hageja ei ole kohtu ette toonud ega tõendanud,

milliseid konkreetseid kohustusi iga konkreetne kostja hageja suhtes rikkus. Asjaolu, et GKS

käivitus või süsteemi käivitumise käigus paiskusid vastavate ruumide uksed lahti ja deformeerusid,

ei anna ringkonnakohtu arvates alust järeldada, et kostjad või mõni nendest pani toime

lepingurikkumise (ringkonnakohtu otsuse p 21). Kolleegiumi arvates ei ole ringkonnakohus aga

siinjuures arvestanud, mida hageja praegusel juhul lepingurikkumiseks peab.

18. Sisuliselt on hageja nõude aluseks kostjate I ja II vastu VÕS § 641 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 teine

lause. Kui pooled ei leppinud kokku kustutussüsteemi tehnilist lahendust, sh töö omadustes

VÕS § 641 lg 2 p 1 mõttes, tuleb lähtuda sellest, et tulekustutussüsteemi saab pidada tavalisele

kasutusotstarbele vastavaks, kui see käivitub vaid põlengu korral, arvestades sealjuures konkreetse

süsteemi toimimise tööpõhimõtteid (vt ka Riigikohtu 10. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3216015,

p 12; 8. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 32111616, pd 65–66, 75). Seega oli väidetavaks

puuduseks asjaolu, et kustutussüsteem ei käitunud tavalisele keskmise kvaliteediga

kustutussüsteemile omaselt, kui käivitus ilma põlenguta. Sealjuures tõendab GKS-i käivitumine

ilma põlenguta süsteemi puuduseid (Riigikohtu 8. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 32111616,

p 26).

19. Kolleegiumi arvates ei saa kustutussüsteemi toimimist iseenesest samastada

tulekahjusignalisatsiooni nõuetekohase toimimisega. Isegi kui ringkonnakohus tuvastab asja uuel

läbivaatamisel, et vaidlusaluses ruumis esines suitsu, ei anna see alust automaatselt järeldada, et

GKS-i käivitumine oli põhjendatud ja nõuetekohane.

9(13)

2-11-58942

20. Kolleegium on juba varem juhtinud tähelepanu sellele, et lisaks tuleb hinnata, kas süsteemi

käivitumisega kaasnevad tagajärjed (hoonele ja isikutele tekitatud kahjustused) olid tavapärase

keskmise kvaliteediga kustutussüsteemi käivitumisele omased (VÕS § 77 lg 1 teine lause ja § 641

lg 2 p 2) (Riigikohtu 8. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 32111616, p 75.3). Siinjuures asus

ringkonnakohus põhjendamatult seisukohale, et kahjuliku tagajärje tekkimine (metalluste

deformeerumine ja lahtipaiskumine) võib viidata küll sellele, et mõni kostja võis mõnda temal

lasuvat kohustust rikkuda, kuid hageja ei sõlminud mitte ühegi kostjaga sellist lepingut, mille alusel

oleks kostja kohustunud tagama hagejale süsteemid, mis igal juhul nõuetele vastavalt töötavad, ning

millest tulenevalt peaksid kostjad vastutama juhul, kui süsteem ilma tulekahjuta käivitub või kui

süsteem käivitub nõuetele mittevastavalt (ringkonnakohtu otsuse p 48). Ringkonnakohtu nimetatud

kahjulikud tagajärjed võivadki viidata VÕS § 77 lg 1 teise lause ja § 641 lg 2 p 2 alusel GKS-i

lepingutingimustele mittevastavusele.

21. Vaatamata eeltoodule on ringkonnakohus taaskord üksikasjalikult keskendunud sellele, kas ja

milliste tehniliste detailide olemasolu oli GKS-i korrapäraseks töötamiseks vajalik (vt ka Riigikohtu

8. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 32111616, p 25). Selliselt on aga ringkonnakohus pannud

hagejale kui tellijale kohustuse selgitada välja ja tõendada, miks GKS käivitus ja miks see tõi kaasa

kahjulikke tagajärgi. Selline tõendamiskoormise jaotus ei ole töövõtulepingu üldist riskide jaotust

arvestades kolleegiumi arvates põhjendatud.

22. Põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1

esimese lause järgi tõendama hageja, v.a vastutuse puudumine rikkumise eest. Tõendamiskoormise

jaotamisel tuleb aga arvestada, et tellija tõendamiskoormis lepingu rikkumise tõendamisel ei saa

professionaalse töövõtjaga vaieldes olla piiramatu olukorras, mis nõuab süvendatud tehnilisi

teadmisi (Riigikohtu 14. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3214917, p 25.1). Töövõtja on majandus-

ja kutsetegevuses tegutsev oma ala asjatundja. Kohtud on põhjendamatult eeldanud, et hageja peaks

välja selgitama, millised tehnilised asjaolud põhjustasid kustutussüsteemi käivitumise. Hageja on

õigesti viidanud, et kui ta on tõendanud põlengu puudumise ja kustutussüsteemi käivitumise koos

hoone kahjustamisega, siis võib see vähemalt VÕS § 641 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 alusel olla piisav

tellija tõendamiskoormise täitmiseks. Põhjendatud on hageja viide, et VÕS § 641 lg 2 p 2 ja § 77

lg 1 alusel ei pruugi olla määrava tähendusega, kui suur oli ülerõhk või millisest normist tulenes

kohustus paigaldada ülerõhuklapid. Seevastu peaksid eelkõige kostjad välja selgitama, miks GKS

käivitus, ning seejärel on neil võimalus tõendada, et GKS käivitus nõuetekohaselt, sh VÕS § 641

lg 2 p 2 ja VÕS § 77 lg 1 järgi ka keskmisele kvaliteedile vastavalt (vt ka Riigikohtu 8. detsembri

2016. a otsus tsiviilasjas nr 32111616, p 31).

23. Kostjaga II sõlmitud lepingu rikkumine sõltus ka VÕS § 641 lgst 3, mille ringkonnakohus on

jätnud täielikult analüüsimata.

Kui kostja I koostatud projekt nägi ette GKS-i, sh selle tehnilise lahenduse, mis pidi olema kostja II

töö aluseks, on projekt sisuliselt tellija juhiseks VÕS § 641 lg 3 tähenduses. Sellisel juhul tuleb

siiski hinnata, kas kostja II piisavalt ka kostja I koostatud projekti kontrollis, esmajoones

suitsuandurite tüüpide ja ülerõhuklappide osas. Riigikohus on VÕS § 641 lg 3 kohaldamise

vajadusele tähelepanu juhtinud mõlemal asja läbivaatamisel (Riigikohtu 10. juuni 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3216015, p 12; 8. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 32111616, p 78.1).

24. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul uuesti hinnata ka seda, kas kostja III on hagejaga

sõlmitud lepingut rikkunud. Kostja III on hageja hinnangul rikkunud käsunduslepingust tulenevaid

kohustusi, täpsemalt hoolsuskohustust (VÕS § 620) ja teavitamiskohustust (VÕS § 624 lg 1).

Samuti saab järeldada etteheidet, et kostja III ei osutanud teenust vähemalt keskmise kvaliteediga

10(13)

2-11-58942

(VÕS § 77 lg 1 teine lause) (Riigikohtu 8. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 32111616, pd 67,

68.3).

25. Lisaks on ringkonnakohus sisuliselt jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostja III tegutses kostja II

alltöövõtjana. Isegi kui kohus ei tuvasta kostjaga III sõlmitud hoolduslepingu rikkumist, siis võib

kostja III tegevus ja teadmised olla omistatavad kostjale II tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 132

lg 2 ja § 133 lg 2 järgi.

26. Kui ringkonnakohus tuvastab asja uuel läbivaatamisel, et mõni kostjatest on hagejaga sõlmitud

lepingut rikkunud, siis tuleb hinnata ka ülejäänud kahju hüvitamise eelduste täidetust (vt Riigikohtu

8. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 32111616, pd 26–30). Sealjuures tuleb arvestada, et kui

GKS-i käivitumise põhjust ei tuvastata ja kostjate kohustuste rikkumine on tõendatud, saab eeldada

ka põhjuslikku seost rikkumise ja tagajärje vahel (Riigikohtu 8. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas

nr 32111616, p 31).

27. Järgmiseks käsitleb kolleegium hageja põhilisi väiteid menetlusõiguse normide rikkumise kohta.

Kõige olulisemalt erineb ringkonnakohtu lahend varem samas asjas tehtud esimese ja teise astme

kohtu lahenditest selle poolest, et kohus tuvastas esimest korda, et esinesid põlemistunnused ning

seetõttu rakendus süsteem põhjusega. Hageja leiab, et toimiku materjale arvestades ei ole

ringkonnakohtu järeldus põhjendatud. Kolleegium nõustub hagejaga, et ringkonnakohus on tõendite

hindamisel jätnud olulised asjaolud tähelepanuta ja lugenud asjaolu ilma põhjenduseta tõendatuks

vastukäivate tõendite alusel, rikkudes TsMS § 232 lgt 1.

Ringkonnakohtu järeldus tugines sellele, et hageja esitatud asjatundja arvamuse kohaselt olid

vaidlusaluses ruumis olnud releel sulamise jäljed ja põlemistunnused. Lisaks nägi suitsu süsteemi

valvetehnik (ringkonnakohtu otsuse pd 36–37). Ringkonnakohtu viited vastavatele tõenditele on aga

ekslikud. Maakohtu tuvastatud asjaoludel käivitus GKS esmalt ruumis 2-202 (maakohtu otsuse

p 249), mitte aga ruumis, kus ringkonnakohtu viidatud põlemistunnused esinesid. Viidatud tõendist

ei nähtu ka see, millal on relee põlemistunnused tekkinud. Veel enam, väidetavalt kinnitab

põlemistunnuseid foto, millel on aga kujutatud hoopis teises ruumis asuvat laelampi. Viimaks on

ringkonnakohus jätnud kõrvale ja hindamata asjaolu, et ükski asjatundja põlengu jälgi ei tuvastanud.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul kõiki tõendeid igakülgselt hinnates analüüsida, kas

hoones esines põleng.

28. Ringkonnakohus on asja lahendamisel jätnud arvestamata pärast eelmenetluse lõppu maakohtus

esitatud hageja uued väited (VIII kd, tl 129, p 1.2.6 jj) ning asja viimasel läbivaatamisel

ringkonnakohtule esitatud selgitustega hinnapakkumise (XII kd, tl 67 jj). Kolleegium nõustub

hagejaga, et ringkonnakohus on siinjuures kohaldanud ebaõigesti menetlusõiguse norme.

29. Esiteks on nii käesolevas kui ka varasemates Riigikohtu lahendites esitatud selgitusi arvestades

küsitav, kas tegemist on üldse selliste asjaoludega, mis mõjutavad asja lahendust (vt otsuse pd 18–

20). Eelkõige on see küsimus sellest, millised on hagi aluseks olevad põhilised asjaolud.

Ringkonnakohus on põhjendamatult viidanud, et hagi aluseks on see, milliste konkreetsete asjade

puudumine süsteemis kujutab endast lepingute rikkumist (ringkonnakohtu otsuse p 52). Kolleegium

selgitab, et hagi aluse kindlaksmääramine eeldab mõnetist üldistust. Ebamõistlik oleks asuda

seisukohale, et kuna hageja ei tuginenud kohe konkreetsele tehnilisele puudusele, siis peab ta

esitama uue hagi sellele tuginedes. Süsteemi käivitumise põhjused võivad olla erinevad ja igale

väidetavale põhjusele ei saa anda menetlusõiguslikult hagi alusena määravat tähendust. Uue hagi

11(13)

2-11-58942

esitamine ei oleks mõistlik ega ka kooskõlas TsMS §-ga 2, sest uue hagi raames hakkaks kohus

lahendama sisuliselt sama asja (vt Riigikohtu 14. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3214917, p 24.2).

30. Pärast eelmenetluse lõppu maakohtus esitatud hageja uute väidete kohta selgitab kolleegium

järgmist. Ringkonnakohus tugines uute väidete kõrvalejätmisel TsMS § 333 lgle 2, kuivõrd

ringkonnakohtu hinnangul ei esitanud hageja õigel ajal vastuväidet olukorras, kus maakohus jättis

istungil hageja uued väited arvesse võtmata (ringkonnakohtu otsuse p 44).

TsMS § 333 lg 2 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus

rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi

et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. TsMS § 652 lg 6

kohaselt ei või pool apellatsiooniastmes tugineda asjaolule, et esimese astme kohus rikkus

menetlusõiguse normi, kui ta ei esitanud esimese astme kohtus sellele õigel ajal vastuväidet

(TsMS § 333).

Toimikust nähtub, et hageja ei esitanud vastuväidet kohtu tegevusele vaidlusalusel kohtuistungil,

vaid esimeses menetlusdokumendis. Maakohus lahendas hageja vastuväite määrusega ega viidanud

sealjuures vastuväite hilinemisele (IX kd, tl-d 52–53). Sellest võib järeldada, et maakohus ei

pidanud vastuväidet hilinenuks. Kolleegiumi arvates ei ole sellises olukorras põhjendatud

apellatsioonikohtu tuginemine vastuväite hilinemisele TsMS § 333 lg 2 alusel. Asja uuel

läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul uute väidete vastuvõtmine uuesti otsustada.

31. Hinnapakkumisele antud selgituste juures juhib kolleegium tähelepanu sellele, et Riigikohus

viitas viimasel korral, et maakohus on osaliselt jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded, kui ei teinud

selgeks hageja nõudeid, ei selgitanud õigesti õiguslikku olukorda ega tõendamiskoormist

(Riigikohtu 8. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 32111616, pd 24–25). See võib anda

TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi õiguse esitada uusi tõendeid, kuid ringkonnakohus ei ole eelviidatud sätet

analüüsinud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb seda teha. Sealjuures ei nähtu toimikust, et pärast

esialgse hinnapakkumise esitamist oleks maakohus teinud etteheiteid hinnapakkumise selguse või

kontrollitavuse kohta.

32. Kuivõrd asi saadetakse uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule, siis tuleb ringkonnakohtul asja

uuel läbivaatamisel hinnata ka hageja väiteid, mis puudutavad tõendite hindamist.

Kolleegiumi arvates on aga põhjendatud hageja etteheited kommenteeritud hinnapakkumise, hageja

esitatud asjatundja arvamuse ja kostja III tehniku koostatud hooldusakti hindamise kohta.

Arusaamatuks jääb ringkonnakohtu etteheide hinnapakkumise täiendusele, mille kohaselt see ei ole

eluliselt usutav ja summad on väga ümmargused. Selgitustega hinnapakkumisele on kolleegiumi

arvates kostjatel võimalik ka vastuväiteid esitada. Muuhulgas esitas hageja ringkonnakohtule oma

seisukohad hüvitamiskohustuse rahalise jaotuse kohta (XII kd, tl 52 jj).

33. Kui ka asja uuel läbivaatamisel leiab ringkonnakohus, et hageja kahju hüvitamise nõude suurus

ei ole terves ulatuses tõendatud, ei tähenda see, et nõue tuleks jätta tervikuna rahuldamata. Kohus

saab muude kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel otsustada kahju suuruse VÕS § 127 lg 6

esimese lause ja TsMS § 233 lg 1 järgi diskretsiooniõiguse alusel (vt ka nt Riigikohtu 30. septembri

2015. a otsus tsiviilasjas nr 32110015, p 41; 8. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 32111616,

p 41). Kui kohus tuvastab, et üks või mitu kostjat on oma kohustust rikkunud ning ülejäänud kahju

hüvitamise eeldused on täidetud, kuid kahju ei ole terves ulatuses tõendatud, on võimalik kohtul

kohaldada ka VÕS § 127 lgt 6 ja TsMS § 233 lgt 1.

12(13)

2-11-58942

34. Kui kohus kahju hüvitamise nõude rahuldab, tuleb ringkonnakohtul kontrollida kostjate

vastuväiteid, et kohtul tuleks kaaluda kahjuhüvitise vähendamist hageja enda tegevuse tõttu

VÕS § 139 või § 140 alusel (Riigikohtu 8. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 32111616, pd 48–

50). Hageja on õigesti viidanud, et hageja tegevuse, sh häirekellade vaigistamise, ja kahju tekkimise

vahel peab olema põhjuslik seos. Ainuüksi asjaolu, et hageja oleks võinud käituda teisiti, ei anna

alust asuda seisukohale, et kogu kahju oli tingitud hageja enda tegevusest, kui samas on tuvastatud

ka GKS-i lepingutingimustele mittevastavus.

35. Hageja leiab, et ringkonnakohus ei järginud asja uuel läbivaatamisel Riigikohtu juhiseid ja

rikkus selliselt TsMS § 693.

Hageja tugineb põhjendamatult sellele, et kuna Riigikohus mõne ringkonnakohtu järelduse osas

eelmine kord olulist menetlusõiguse rikkumist ei tuvastanud, siis ei olnud alust maakohtu otsuses

esitatud vastupidiseid seisukohti muutmata jätta. See, et kolleegium asja eelmisel läbivaatamisel

olulisi menetlusõiguse normi rikkumisi ei tuvastanud, ei tähenda, et ringkonnakohus ei võiks

asjaolusid teisiti tuvastada, kui kohus oma järeldusi kohaselt põhjendab. Sealjuures võib

ringkonnakohus nõustuda ka maakohtu otsuse järeldusega. Riigikohus lähtub asja lahendamisel

apellatsioonikohtu tuvastatud asjaoludest (TsMS § 688 lgd 3–5), kui seejuures ei ole oluliselt

rikutud menetlusõiguse norme. Samas ei ole ringkonnakohtule asja uuel läbivaatamisel siduvad

ringkonnakohtu eelmises otsuses tuvastatud asjaolud (vt nt Riigikohtu 7. juuni 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3215817, p 16).

36. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.

Ants Kull

Peeter Jerofejev

Henn Jõks

13(13)