4-17-3910/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Anu Ammer

Väärteoasja number 4-17-3910

Otsuse tegemise aeg ja koht 02. november 2017, Rakvere kohtumaja

Väärteoasi H.S-i väärteoasi Liiklusseaduse § 223 lg 1, § 236 lg 1, § 249 lg 2 ja Liikluskindlustuse seaduse § 66’1 lg 1 järgi

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere

politseijaoskonna ennetusja menetlustalitus xxxx A V

e

05.07.2017 otsus : 2590,17,002902 väärteoasjas nr

Kohtumenetluse pooled Menetlusalune isik (kaebuse esitaja): H.S

(ik: XXX), elukoht: xxxx; email: xxxx

Ida Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti prefektuuri Rakvere politseijaoskond (Kreutzwaldi 5a, Rakvere)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. H.S-i kaebus rahuldada.

2. osaliselt Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere Tühistada

politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse xxxx A V 0

5.07.2017 otsus väärteoasjas

nr 2590,17,002902 s.o. H.S-ile

-kuuks LS § 223 lg 1 alusel juhtimisõiguse 2

äravõtmise osas ning LS § 236 lg 1 alusel juhtimisõiguse 7 kuuks äravõtmise osas. -

Tühistatud osas teha uus otsus, millega KarS § 64 lg 1 al

usel, lugedes kergema karistuse

kaetuks raskema karistusega, võtta LS § 223 lg 1 ja liitkaristusena H.S-ilt § 236 lg 1 alusel juhtimisõigus ära 7 (seitsmeks) kuuks.

Vastavalt Liiklusseaduse § 127 kohustada viie tööpäeva jooksul H.S-i kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

2

4 - ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna . Tühistada Politsei

ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse xxxx A V

05.07.2017 otsus väärteoasjas nr 2590,17,002902, millega määrati H.S ile Liikluskindlustuse seaduse § 66’1 -

lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 1 40 eurot, karistuse 0 trahviühiku ulatuses, s.o

määramise osas Liikluskindlustuse seaduse § 66’1 lg 1 järgi ja teha uus otsus, millega

H.S

g karistuseks süüdi tunnistada Liikluskindlustuse seaduse § 81 järgi nin mõista rahatrahv 10 trahviühikut, s.o 40 (nelikümmend) eurot.

6. tada Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna

Tühis

ennetusja menetlustalituse xxxx A V 0 2590,17,002902 5.07.2017 otsus väärteoasjas nr osaliselt, s.o. rahatrahvide kokku summas 220 eurot kandmise viisi osas ja teha selles osas

uus otsus, millega rahatrahv kokku summas 220 eurot KarS § 66 lg 2 alusel võimaldada

tasuda 5 (viie) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 44 (nelikümmend neli) eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda Politseija Piirivalveameti 05.07.2017 otsuses märgitud arveldusarvele koos kohustusliku viitenumbriga 10220175103194.

8. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja väärteoasjas nr 2590,17,002902

05.07.2017 otsus

muutmata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru

Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule advokaadi vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2

kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kohtuotsuse väljatrükk toimetada kätte menetlusosalistele ning otsuse jõustumisel saata

Maanteeametile.

ASJAOLUD

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse xxxx A V 05.07.2017 otsusega

väärteoasjas nr: 2590,17,002902 määrati

menetlusalusele isikule .S-ile : 249 lg 2 alusel karistuseks H Liiklusseaduse (LS) §

rahatrahv 45 180 eurot, sest .S

H trahviühikut, s.o rikkus LS § 130 lg 1 sätestatud

nõudeid (mootorsõidukijuhile kehtestatud ööpäevase puhkeaja nõuded); LS § 223 lg 1 alusel

karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks, kuna H.S rikkus LS § 50 lg 3 p 1

ja § 16 lg 1 sätestatud nõudeid (varalise kahju või tervisekahjustuse tekitamine); LS § 236 lg 1 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks, kuna H.S rikkus LS § 169 lg 5 sätestatud nõudeid (liiklusõnnetusest mitteteatamine) ja Liikluskindlustuse seaduse § 66’1

lg 1 alusel karistuseks rahatrah rikkus LS v 10 trahviühikut, s.o. 40 eurot, sest H.S § 33 lg 2 p 9 sätestatud nõudeid (sõiduki juhtimine kindlustuslepingu/poliisita).

Otsusest nähtuvalt karistati menetlusa Lääne lust isikut selle eest, et ta 30.05.2017 kell 12.00 -

Virumaal -Rakveree 179-ndal kilomeetril juhtis Vinni vallas Piira külas Pärnu Sõmeru te haagisega (xxxx) veoautot xxxx (xxxx) ning ei arvestanud sõidukiiruse valikul teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi ja ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teiste

3

vara, mille tagajärjel kaotas sõiduki juhtimise üle kontrolli ja sõiduk paiskus ringristmikul

paremale küljele vastu liiklusmärki, põhjustades sellega varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse. Juht lahkus sündmuskohalt liiklusõnnetuse teatamise nõudeid rikkudes, kuigi politseile teatamine oli kohustuslik, sest varalise kahju saaja ei olnud teada. Varaline kahju on

tekitatud haagise ja veoauto omanikule Xxxx ja Maanteeametile. Veoautol puudus

kohustusliku liikluskindlu kehtiv poliis. Ka juhtis .S H stuse lepingu alusel väljastatav

mootorsõidukit, mis kuulus vastavalt EÜ määruse nr 561/2006 kohaldamisalasse ja milles oli juht kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid juhi katkematu ööpäevase puhkeaja

kestvused olid nõutavast lühemad üle 2 tunni järgnevatel perioodidel (ajal kui juht tohtis

kasutada kolme lühendatud ööpäevast puhkeaega): 03.05.2017 kella 07.45 oli ööpäevase puhkeaja kestvus 4 tundi ja 15 minutit; 10.05.2017 kella 08.10 oli ööpäevase puhkeaja kestvus

1 tund ja 40 minutit; 11.05.2017 kella 06.55 oli ööpäevase puhkeaja kestvus 1 tund ja 30 minutit; 17.05.2017 kella 08.20 oli ööpäevase puhkeaja kestvus 3 tundi ja 5 minutit; 19.05.2017 kella 07.40 oli ööpäevase puhkeaja kestvus 4 tundi ja 55 minutit; 22.05.2017 kella 05.45 oli ööpäevase puhkeaja kestvus 5 tundi; 25.05.2017 kella 06.45 oli ööpäevase puhkeaja kestvus 6 tundi ja 15 minutit. Seega rikkus juht ööpäevasele puhkeajale kehtestatud nõudeid. Samuti kasutas H.S 24 tunni salvestamiseks ettenähtud salvestuslehte kauem, kui see oli ette nähtud, rikkudes salvestuslehtede ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid järgnevatel perioodidel: 22.05-23.05.2017; 19.05-20.05.2017; 12.05-15.05.2017.

Kaasaarvatult jättis juht salvestuslehele kandmata eristataval ja loetaval kujul oma eesnime kirjutades salvestuslehtedele kogu kontrollperioodi vältel eesja perekonnanime lahtrisse

„H.S“, millega rikkus salvestuslehtede ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid.

Menetlusaluse isiku 10. juunil 2017 antud ütluste selt alustas ta 30.05.2017 tööpäeva kella koha 08.00 paiku Tartu linnas xxxx logistikakeskuses, kus toimus laadimine veoautole xxxx (xxxx), millel oli haakes poolhaagis (xxxx). Sõiduk kuulub Xxxx’le, on seal töötanud umbes kuu aega, sõiduki sai kätte eelmisel õhtul. Omab kõiki juhiloa kategooriaid, kaasa arvatud CE kategooria

(välja arvatud mootorratta kategooria), kuid veoautojuhina on töötanud lühikest aega ja

kogemust väga ei ole. Mäletas, et laadimine venis ja e Näpi Tartust alustas liikumist Rakver

hulgilao poole kella 10.00 paiku. Kaubaks oli 27 alust õlut, mille pidi viima hulgilattu. Sõitis

Tallinn-Tartu- - - Võru Luhamaa mnt mööda, lõuna paiku jõudis Rakvere kanti, kus Pärnu

Rakvere- - Sõmeru mnt l olid ringristmikud, millest kaks läbis ilusti, kuid kolmandal väljus asi kontrolli alt, kuna pidurdades sai aru, et pidureid pole. Proovis rakendada mägipidurit, kuid see ei aidanud. Läbis ristmiku suure kiirusega, mille tagajärjel paiskus veoauto ringristmikult välja paremale küljele kraavi. Sõidukiirust ei mäleta, kuid tema hinnangul oli see suur, muidu poleks

ristmikult välja sõitnud, samuti ei mäleta, ku lubatud kiirus. Sõidutee oli as i suur oli faltkattega

ja kuiv, ilm oli normaalne, päikest silma ei paistnud. Pärast sõiduki külili käimist vabastas turvavöö, kukkus istmelt maha, lükkas jalaga eest purunenud esiklaasi ja väljus sealt kaudu. Ise õnnetuses viga ei saanud, vaatas oma õnnetut koormat ning sõidukit, läks endast välja ja jooksist sündmuskohalt minema metsa. Oma asjad jättis kõik sõidukisse, kellegagi ei suhelnud, politseid

ei teavitanud. Seda ei tea, kas sõiduk ja haagis olid korras ja kas sõidukil oli kehtiv

liikluskindlustus. Eeldas, et kõik on korras. Tunnistas eksimusi sõidumeeriku kasutamisel.

Kinnitas, et oli sõidukis üksi, täiesti kaine ja sündmuskohalt ära jooksmise põhjuseks oli

paanika.

Sündmuskoh oli sündmuskohaks Pärnu Sõmeru mnt ja a vaatlusprotokolli kohaselt -Rakvere-

Rakvere-Rannapungerja ringristmik Piira poolt Sõmeru suund. Skeemi koostamiseks on

mõõtmise lähtejooneks võetud paremale viiva Rannapungerja mnt vasakpoolne asfaldiserv.

4

Ringristmikul vahetult peale Rannapunge xxxx rja mnt on paiskunud paremale küljele veoauto

(xxxx) haagisega (xxxx), mis asus esiosaga Sõmeru poole. Haagisel oli purunenud katus ja põllule olid laiali paiskunud koormast õllepurgid. Veoautol oli purunenud esiklaas ja kabiinis

kedagi ei olnud.

Sõidukist võeti kaasa ja tehti koopiad sõidumeeriku salvestuslehtedest.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt pani menetlusalune isik teo toime ettevaatamatult ning

väärteo toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, sündmuskoha on

vaatlusprotokolliga, mille lisadeks on . skeem ja sõidumeeriku salvestuslehtede koopiad Menetlusalune isik tunnistas süüd ning vastulauset ei esitanud. Otsuse kohaselt on kohtuväline

menetlej use a seisukohal, et olukorras, kus menetlusalune isik oli teadlik liiklusõnnet toimumisest, pidi ta olema teadlik ka juhi kohustusest peale liiklusõnnetust teavitada juhtunust

politseid. Juhtunust teavitamise asemel lahkus aga menetlusalune isik sündmuskohalt.

Kohtuväline menetleja käsitleb sellist teguviisi tah d õigusrikkumi tlikult toimepandu sena ning

eelnevalt toimepandud

süülise teo varjamisena, millel puudub õigustus.

Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist. Karistusregistri andmetest aga nähtub, et H.S on 2 kehtivat

liiklusalast ka usalusel isikul on ristust ning määratud rahatrahvid on tasumata. Kuna menetl

kehtivad karistused LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud tegude eest, siis asus

kohtuväline menetleja seisukohale, et käesoleval juhul tuleb LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 jä

rgi

kvalifitseeritud tegude eest kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, kuna

varasemad rahalised karistused ei ole mõjutanud menetlusalust isikut seadusekuulekale

käitumise Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse le. isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga.

2. 25.07.2017 saabus Viru Maakohtule menetlusaluse isiku .S-i kaebus H

kohtuvälise mene vähendaks tleja 05.07.2017 otsusele. .S palub, et kohus H

juhtimisõiguse äravõtmise aega ning selgitab, et on töötu (Töötukassas arvel) ning ei oma mingit sissetulekut peale toimetuleku osa (130 eurot kuus). Samuti palub menetlusalune isik

kohtul võim määratud rah a ada talle ld atrahvid maksta osade kaupa maksegraafiku alusel. H.S kinnitab oma kaebuses, et tunnistab ennast toimepandud väärteos süüdi ja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

3. asus oma 19.09.2017 vastuskirjas seisukoha , et .S-i H Kohtuväline menetleja le poolt toimepandud väärteod on kvalifitseeritud õigesti ja karistatavad liiklusseaduse alusel. Kohtuväline menetleja märgib oma vastuskirjas, et olukorras, kus menetlusalune isik oli teadlik liiklusõnnetuse toimumisest pidi ta olema ka teadlik juhi kohustusest peale liiklusõnnetust, ehk

antud olukorras kohustusest teavitada juhtunust politseid. Juhtunust teavitamise asemel aga menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt. Kohtuväline menetleja on seiskohal, et olukorras kus menetlusalune isik põhjustab oma tegevusega liiklusõnnetuse, olles sellest teadlik, kuid enne

sündmuskohalt lahkumist jätab juhtunust nõuetekohaselt teavitamata, tuleb seda käsitleda tahtlikult toimepandud õigusrikkumisena ning eelnevalt toimepandud süülise teo varjamisena, millel puudub õigustus. Kohtuväline menetleja arvestas karistuse määramisel kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on 9 kehtivat karistust, milledest kaks on liiklusalast, määratud rahatrahvid on tasumata. Menetlusalune isik

omab kehtivat karistust LS § 223 lg 1 j 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude ees,

menetlusaluse isiku suhtes tuleb LS § 223 lg 1 ja 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud tegude eest

5

kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, kuna varasemad karistused ei ole suutnud mõjutada menetlusalust isikut seadusekuulekale käitumisele.

Kohtuväline menetleja selgitab, et kui juht ei soovi kohandada enda liiklusalast käitumist vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik. Juba ainuüksi seetõttu tuleb enamohtlike süütegude eest

määratavatesse karistustesse suhtuda täie tõsidusega. Õiguskaitseorgani sh politsei kohus on

sellistele suhtumistele piiri tõmbamine keskmisest määrast karmima karistuse kohaldamisega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kui isikul on õigus oma teo võimalike tagajärgedega

mitte arvestada, on kohtuvälisel menetlejal õigus määrata rikkujale selline karistus, mis on vastavuses tema poolt toimepandud teo raskusega. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu, üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi õiguskuulekalt käituma.

Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks tuleb järgida liiklusreegleid. Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on seadusandja pidanud vajalikuks

ohtliku väärteo toime pannud mootorsõiduki juhi juhtimiselt kõrvaldada. Selline karistus

tuletab ennast igapäevaselt süüdlasele meelde ning selle kehtivuse ajal on isik sunnitud

mõtlema ebameeldiva situatsiooni kordumisele uute süütegude toimepanemisel. Kohtuväline

menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga.

Tuginedes eeltoodule, palub kohtuväline menetleja jätta otsus väärteoasjas 2590,17,002902

muutmata ja .S-i kaebus rahuldamata. H Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja

kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib -

maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha

lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Antud juhul on kohtumenetluse pooled asja lahendamisega kirjalikus menetluses. nõustunud Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid

kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. 5. H.S-ile on ette heidetud mitmeid Liiklusseaduses sätestatud normide rikkumisi.

5.1 .S-ile on ette heidetud H LS § 130 lg 1 ja § 131 lg 1 ätestatud normide rikkumist, s

mis seisnes selles, et tema juhtis ajavahemikul 30.05.2017.a kell 12.00 haagisega (xxxx)

mootorsõidukit milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, x (xxxx xxx ), kuid juhi katkematu ööpäevase puhkeaja kestvused olid nõutavast üle kahe tunni lühemad 03.05.2017 (puhkeaja kestvus 4 tundi 15 minutit); 10.05.2017 (puhkeaja kestvus 1 tund 40 minutit); 11.05.2017 (puhkeaja kestvus

6

1 tund 30 minutit); 17.05.2017 (puhkeaja kestvus 3 tundi 5 minutit); 19.05.2017 (puhkeaja kestvus 4 tundi 55 minutit); 22.05.2017 (puhkeaja kestvus 5 tundi) ja 25.05.2017 (puhkeaja kestvus 6 tundi 15 minutit). Seega rikkus juht ööpäevasele puhkeajale kehtestatud nõudeid. Samuti kasutas H.S 24 tunni salvestamiseks ettenähtud salvestuslehte kauem, kui see oli ette nähtud, rikkudes

salvestuslehtede ja nende - - lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid 12.05 15.05.2017, 19.05

20.05.2017 ja 22.05-23.05.2017. kirjutamata eristataval ja Ka jättis juht oma salvestuslehele

loeta estuslehtede ja nende val kujul oma nime märkides üksnes H.S rikkudes sellega salv

lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Väärteod kvalifitseeriti LS § 249 lg 2 ja § 217 lg 1 järgi.

Kuna LS § 217 lg 1 ja LS § 249 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod on toime pandud ühe teoga, siis määratakse nende eest KarS § 63 lg 1 alusel karistus LS § 249 lg 2 järgi. LS § 130 lg 1 kohaselt sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht)

või veose veoks ettenähtud üle 3500 kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või - autorongi juhi sõidu ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu -

ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis

käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega

muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr

2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85.

LS § 131 lg 1 kohaselt ootorsõidukijuhi sõidu m - ja puhkeaja arvestus toimub Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi digitaalne sõidumeerik) korral mällu salvestatud andmete järgi. EÜ määruse nr 561/2006 art 4 punkt g kohaselt on ööpäevane puhkeperiood ööpäevane ajavahemik, mida juht võib vabalt kasutada ja mis hõlmab regulaarset ööpäevast puhkeperioodi ja lühendatud ööpäevast puhkeperioodi. Lühendatud ööpäevane puhkeperiood on vähemalt 9 tunnine, kuid lühem

kui 11 tunnine puhkeperiood. Sama määruse art 8 lg st 1 nähtub, et juht peab kinni pidama -

ööpäevastest ja iganädalastest puhkeperioodidest. Art 8 lg 2 kohaselt peab juht 24 tunni jooksul pärast eelmist ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi alustama uut ööpäevast puhkeperioodi. Kui ööpäevase puhkeperioodi 24 tunnisesse ajavahemikku jääv osa moodustab vähemalt 9 tundi, kuid

vähem kui 11 tundi, loetakse kõnealune ööpäevane puhkeperiood vähendatud ööpäevaseks puhkeperioodiks. Sama määruse art 8 lg 4 kohaselt tohib juht kahe iganädalase puhkeprioodi vahel võtta maksimaalselt kolm vähendatud ööpäevast puhkeperioodi.

Käesoleval juhul nähtub sõidumeerik analoog u salvestuslehtede koopiatelt (tl 25-29), et juhi

ööpäevase puhkeaja kestvused olid nõutavast ehk vähemalt 9 tunnisest lühemad üle kahe tunni -

03.05.2017 (puhkeaja kestvus 4 tundi 15 minutit); 10.05.2017 (puhkeaja kestvus 1 tund 40 minutit); 11.05.2017 (puhkeaja kestvus 1 tund 30 minutit); 17.05.2017 (puhkeaja kestvus 3 tundi

5 minutit); 19.05.2017 (puhkeaja kestvus 4 tundi 55 minutit); 22.05.2017 (puhkeaja kestvus 5 tundi) ja 25.05.2017 (puhkeaja kestvus 6 tundi 15 minutit).

Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tuvastatud, et H.S

on rikkunud ööpäevasele puhkeaja htestatud nõudeid ja seega on täidetud LS § le ke

249 lg 2 koosseis. Menetlusalune isik ise ei ole LS § 249 lg 2 järgi kvalifitseeritud teo kohta

konkreetsemaid ütlusi andnud, kuid on tunnistanud, et pisemaid rikkumisi sõidumeeriku kasutamisel võis esineda (tl 22).

LS § 249 lg karistatakse mootorsõidukijuhti kehtestatust üle kahe tunni lühema 2 kohaselt ööpäevase puhkeaja kasutamise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on määranud karistuseks 45 trahviühikut ehk 180 eurot. Kohus leiab, et sanktsiooni keskmisest

tunduvalt madalamas määras karistus on põhjendatud arvestades asjaoluga, et ebapiisavat

7

ööpäevast puhke lugeda väga raskeks rikkumiseks perioodi alla 7 tunni tul siiski eb ja seda olukorras, kus seisuga 01.09.2017 on Eestis toimunud 912 liiklusõnnetust, milles vigastada on

saanud 1115 inimest ning hukkunud 33 inimest (Maanteeameti statistika põhjal) ning üheks

liiklusõnnetuse põhjuseks on töö ja puhkeaja nõuete rikkumine - ja sellest tulenev hajameelsus

ning võimalik tähelepanematus liikluses. Kohtu hinnangul .S-i tegevuses H õigusvastasus ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

5.2 Ka heidetakse H.S ile ette LS § 33 lg 2 p 9 sätestatud normi rikkumist, mis -

seisnes selles, et ta juhtis 30.05.2017 xxxx (xxxx) kehtiva liikluskindlustuse poliisita. sõidukit

LS § 33 lg 2 p 9 kohaselt on juhi üldiseks kohustuseks enne sõidu alustamist veenduda sõiduki

suhtes sõlmitud kohustusliku vastutuskindlustuslepingu kehtivuses ( )

ja selle alusel väljastatud poliisi olemasolus, kui sõiduki suhtes on kohustuslik sõlmida vastutuskindlustusleping.

Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 4 lg 1 p 1 sätestab, et liikluskindlustuse leping on

kohustuslik sõlmida mootorsõiduki ja selle haagise suhtes, mis on registreeritud või tuleb

registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris, välja arvatud vanasõiduk ja

võistlusauto, mida ei kasutata liikluses. Seega pidi haagisega (xxxx veoautol xxxx (xxxx ) ) olema kehtiv liikluskindlustuse leping ning osaledes liikluses ka selle lepingu alusel väljastatud poliis.

Menetlusalune isik on kohtuvälises menetluses antud ütluste kohaselt tunnistanud, et ta ei

teadnud leping ja poliis , kas sõidukil oli kehtiv liikluskindlustus . H.S üksnes e eeldas, et kõik oli korras (tl 22). Kohtu hinnangul on H.S-i enda ütlustega tõendatud, et ta tegelikult jättis juhi kohustuse - veenduda kehtiva liikluskindlustuse lepingu ja selle alusel

väljastatud poliisi – täitmata. Kohtuväline menetleja on väärteo kvalifitseerinud olemasolus LKindlS § 661

lg 1 järgi. LKindlS § 661 lg 1 kohaselt karistatakse liikluskindlustuslepinguta või kehtiva poliisita sõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

Kohus märgib, et LKindlS osundatud sätte redaktsioon kehtis kuni 30.09.2014. Käesoleval

juhul väärteo toimepanemise ajal vastab LS § 33 lg 2 p 9 sätestatud õigusnormi rikkumine

LKindlS § liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest või välisriigis -le 81, mille kohaselt põhiasukohta omava sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või

abipolitseinikule liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmise eest

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Seega on kohtuväline menetleja eksinud väärteo kvalifitseerimisel sätte märkimisega, kuigi sisuline hinnang süüdlase teole on õige.

Riigikohus on lahendis 3-1-1-71-13 (p 7) asunud seisukohale, et kuivõrd VTMS § 133 p 4 kohaselt peab kohus väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti

kvalifitseeritud, ei ole kohtumenetluses välistatud menetlusaluse isiku teole uue õigusliku

hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda. See tähendab, et

kohtul on nii üld kui kiirmenetluse otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamisel õigus muuta -

teo kvalifikatsiooni, kuid kohus ei saa väljuda väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest.

Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere

politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse xxxx A V 05.07.2017 otsuse

väärteoasjas nr 2590,17,002902, millega määrati H.S ile Liikluskindlustuse seaduse - § 66’1 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 eurot, karistuse

8

määramise osas Liikluskindlust eaduse § 66’1 lg 1 järgi ja teeb uue use s otsuse, millega tunnistab H.S-i süüdi Liikluskindlustuse seaduse § 81 järgi ning karistuseks mõistab

rahatrahvi

10 trahviühikut, s.o 40 (nelikümmend) eurot.

Kohus leiab, et sanktsiooni keskmisest tunduva

lt madalamas määras karistus on põhjendatud

arvestades a peab .S H sjaoluga, et kutselise autojuhina töötada sooviva isikuna

olema teadlik juhi alustamist ehk nii nagu ta peab muu hulgas üldistest kohustusest enne sõidu

olema veendunud enda juhtimiskõlbulikus tervislikus seisundis ning sõiduki tehnilises

korrasolekus, peab ta olema veendunud ka kehtiva liikluskindlustuse lepingu ja selle alusel

väljaantud poliisi Kohtu hinnangul H.S i tegevuses õigusvastasus ja - olemasolus. süüd välistavad asjaolud puuduvad. 5.3 Veel heidetakse H.S ile ette LS § 16 lg 1 ja LS § 50 lg 3 p 1 rikkumist, mis - seisnes selles, et juht ei arvestanud sõidukiiruse valikul teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi ning ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teiste vara, mille tagajärjel

kaotas sõiduki juhtimise üle kontrolli ja sõiduk paiskus ringristmikul paremale küljele vastu liiklusmärki. Varaline kahju on tekitatud veoauto omanikule Xxxx ja Maanteeametile. LS § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

LS § 50 lg 3 p 1 sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks,

kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Menetlusalune isik on kohtuvälises menetluses antud ütluste kohaselt tunnistanud, et Pärnu- Rakvere-Sõmeru mnt kolmandal ringristmikul väljus asi kontrolli alt, piduritest polnud kasu,

läbis ringristmiku suure kiirusega, mille tagajärjel paiskus veoauto ringristmikult välja paremale küljele kraavi. Isik avaldas, et veoautojuhina on ta töötanud lühikest aega ja kogemust selles osas tal väga ei ole, samas kiirus oli suur, kuigi ta ei oska suurust täpselt öelda (tl 22). Liiklusõnnetuse akti ning sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 30-33) kohaselt oli 30.05.2017

kell 12.20 Pärnu-Rakvere- -Rannapungerja ringristmikul vahetult peale Sõmeru mnt Rakvere Rannapungerja mnt esiosaga Sõmeru poole paremale küljele paiskunud veoauto xxxx (xxxx) koos haagisega (xxxx). Haagisel oli purunenud katus ja põllule olid laiali paiskunud koormast

õllepurgid. Veoautol oli purunenud esiklaas. Deformeerunud oli sõiduki ja haagise parempoolne külg.

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et H.S rikkus LS § 16 lg 1 ja LS § 50

lg 3 p 1

nõudeid, pannes toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

LS § 223 lg 1 kohaselt ootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete m - -

rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varal aatamatusest ine kahju või ettev

tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on H.S ile karistuseks määranud juhtimisõiguse äravõtmise - 2 kuuks. Kohus on seisukohal, et määratud karistus on põhjendatud ning vastab süü suurusele olukorras, kus H.S ei arvestanud ringristmikku läbides oma vähest sõidukogemust

9

veoautojuhina ja seetõttu ei valinud kohast sõidukiirust, mis võimaldanuks sademeteta ilma

ning kuiva asfaltkattega sõiduteel suundudes ringristmikule ohutult pidurdada tekitades

liiklusõnnetuse läbi varalise kahju ’le ning Maanteeametile. Süüteo asjaoludest ja Xxxx menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Mootorsõidukit juhtides on sõidukijuhil kohustus olla liikluses hoolas ja valida sõidukiirus, mis vastab ohutule liiklemisele ja seda kohustust eirates pidi isik ka ette nägema, et võib põhjustada

liiklusõnnetuse. innangul H.S i tegevuses õigusvastasus ja süüd välistavad - Kohtu h asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et asjakohatu on menetlusaluse isiku kaebuses esitatud väide, et tegemist võis olla pidurite rikkega. Nimelt on juht LS § 33 lg 2 p 2 kohaselt enne sõidu alustamist kohustatud veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima seda ka teel olles. Kuid LS § 33 lg 2 p 2 sätestatud kohustuse rikkumist ei ole .S-ile ette heidetud. H 5.4 Veel on .S-ile H ette heidetud LS § 169 lg 5 sätestatud normi rikkumist, mis

seisnes selles, et juht ei teavitanud toimunud liiklusõnnetusest politseid ning lahkus sündmuskohalt. LS § 169 lg 5 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise

tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.

Menetlusalune isik on kohtuvälises menetluses antud ütluste kohaselt tunnistanud, et nähes

kraavi paiskunud sõidukit ja õnnetut koormat läks endast välja ning jooksis sündmuskohalt

minema metsa, politseid ei teavitanud ja kellegagi ei suhelnud (tl 22). Ka sündmuskoha

vaatlusprotoko kabiinis kedagi ei olnud. llist nähtub, et veoauto Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et H.S rikkus LS § 169 lg 5 nõudeid,

pannes toime LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

LS § 236 lg 1 sätestab, et liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest

politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, karistatakse

rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on H.S ile karistuseks määranud juhtimisõiguse äravõtmise -

7 kuuks. Kohus on seisukohal, et

määratud karistus on põhjendatud ning vastab süü suurusele olukorras, kus .S-i H käitumisest saab järeldada, et teda kahju tekitamine ega kahju saaja ei huvitanud. Süüteo asjaoludest nähtub üheselt, et menetlusalune isik lahkus teadlikult

sündmuskohalt ja ei teavitanud tahtlikult liiklusõnnetuse põhjustamisest politseile, seega on

väärtegu toime pandud kavatsetult. Kohtu hinnangul H.S i tegevuses õ -

igusvastasus ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

6. Karistuse mõistmisel tuleb juhinduda KarS § 56 lõikest 1, mille kohaselt on karistamise

aluseks tleja poolt arvestatakse isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu või kohtuvälise mene

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 6.1 Kohus leiab, et määratud sanktsioonide alammäära lähedased rahatrahvid vastavad H.S isüü suurusele. Omades juhiloa kõiki kategooriaid (välja arvatud mootorratas) on H.S i näol tegemist professionaalse mootorsõiduki juhiga ja seetõttu peab ta olema -

10

teadlik ning tundma sellele valdkonnale kehtestatud nõudeid ning eriregulatsioone. Kohus peab oluliseks arvestada, et kuigi H.S rikkus juhi üldiseid kohustusi (ei kontrollinud enne sõidu alustamist kehtiva poliisi olemasolu) ning mõjutas liiklusohutust (tööja puhkeaja nõuete

mittejärgimine) ning sellise tegevuse mõju ei saa alahinnata, ei olnud nende rikkumiste

raskusaste ja korvamatut kahju. sedavõrd suur, millest oleks tekkinud otsest

Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates H.S ile määratud rahatrahvid -

proportsionaalsed toimepandud tegudega, vastavad süü suurusele ja on kooskõlas karistuse mõistmise üldiste põhimõtetega. H.S on taotlenud võimaldada talle määratud rahatrahvid tasuda ositi, kuna ainsaks sissetulekuks on 130 eurot kuus ning isik on hetkel töötu (on Töötukassas arvel). Kohus leiab, et töötus ning sissetuleku puudumine on mõjuv põhjus määramaks rahatrahvide

tasumise ositi. Kohus tühistab Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere

politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse vanem väärteomenetleja A V 05.07.2017 otsuse

väärteoasjas nr 2590,17,002902 osaliselt, s.o. rahalise karistuse kokku summas 220 eurot

kandmise viisi osas ja teeb selles osas uus otsus

e, mille kohaselt tuleb KarS § 66 lg 2 alusel

rahatrahv kokku summas 220 eurot tasuda 5 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 44 eurot.

6.2 Karistusregistri väljavõttest nähtub, et H.S i on samalaadsete tegude -

toimepanemise ehk LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude eest

karistatud varemgi: Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvetalituse Avariiteenistuse 19.07.2013 otsus väärteoasjas 2602,13,002589 ega ja selle kohaselt on menetlusalust isikut karistatud rahatrahviga kokku summas 700 eurot (175 trahviühikut). Rahatrahvid on tasumata.

Rahatrahvi , et menetlusalusel isikul kas puudub soov de tasumata jätmisest saab järeldada

rahatrahve tasuda või ei ole tema sissetulek rahatrahvide tasumiseks piisav või siis puudub

menetlusalusel isikul sissetulek sootuks. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et isiku

rahaline mõjutamine ei ole oodatud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab

samalaadsete end väärtegude toimepanemist. Seega on rahatrahv kui mõjutusvahend

ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist mõjutusvahendit, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest.

LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo t

oimepanemise eest on menetlusalust isikut karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks ehk alla sanktsiooni keskmist määra (seadus võimaldab juhtimisõiguse ära võtta kuni 6 kuuks, seega sanktsiooni keskmine on 3 kuud). LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemise eest on menetlusalust isikut karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks ehk mõnevõrra üle sanktsiooni keskmist määra (seadus võimaldab juhtimisõiguse ära võtta kuni 12 kuuks, seega sanktsiooni keskmine on 6 kuud).

Juhtimisõigusest ilmajätmise vääriliste väärtegude eest kogumis on kohtuväline menetleja karistanud .S keskmises H määras ehk juhtimisõigusest ilmajätmisega kokku 9-ks kuuks (kahe sanktsiooni keskmine ongi 9 kuud ehk 6+12=18/2). Väärteomenetluse seadustiku § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid arvestades väärteomenetluse erisusi kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti.

11

KarS § lg 1 kohaselt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud 64

üksikkaristustest l või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima raskeima suurendamise tee karistusega. Kohus asub seisukohale, et kuigi .S on samalaadsete tegude eest karistatud ka H varem, ei ole isik siiski ajavahemikul 07.2013 kuni 30.05.2017 liiklusalaseid õigusrikkumisi

toime pannud, seega ei saa tema tegudele tuginedes väita, et tegemist oleks Liiklusseaduses

sätestatud normide süstemaatilise rikkujaga. Omades peaaegu kõiki juhiloa kategooriaid on H.S ilmselt osalenud liikluses autojuhina ka eelnimetatud ajavahemikul ning tema tegevus on olnud seadusekuulekas.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, lg 1 alusel et H.S on Kars § 64

või välista. Kohus tühistab malik karistada liitkaristusega, kuna seadus seda ei

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse xxxx A V 05.07.2017 otsuse väärteoasjas nr 2590,17,002902, millega karistati H.S i LS - § 223 lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks ja LS § 236 lg 1 alusel juhtimisõiguse

äravõtmisega 7 kuuks. Kohus teeb selles osas uue otsuse, millega karistab H.S-i LS

§ 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavate tegude toimepanemise eest juhtimisõiguse

äravõtmisega 7 kuuks lugedes Kars § 64 lg 1 alusel kergema karistuse kaetuks raskema karistusega.

7. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere Muus osas jätab kohusU

politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse vanem väärteomenetleja A V 05.07.2017 otsuse

väärteoasjas nr 2590,17,002902 muutmata. I-0323 (

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik