1-17-8269/17 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

08. november 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-8269 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Kriminaalasi Anastassia Suvorova süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi Sergei Tširkov süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2, KarS § 4231 ja KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 25. septembri 2017 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Sergei Tširkov (isikukood 38712252225), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatav Sergei Tširkovi apellatsioon Viru Maakohtu 25. septembri 2017 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 25.09.2017 kohtuotsusega karistati Sergei Tširkovi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja

2 järgi 3 aasta 6 kuu vangistusega, KarS § 4231 järgi 6 kuu vangistusega ning KarS § 424 järgi

8 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti

S. Tširkovile liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu 14.03.2017 kohtuotsusega mõistetud karistusega (7 kuud vangistust) ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti S. Tširkovile liitkaristuseks 4 aastat 1 kuu vangistus, mille alguseks loeti 25.05.2017.

KarS 831 lg 1 alusel konfiskeeriti S. Tširkovi vara - sularaha summas 20 eurot, mis oli 25.05.2017 kinnipidamise käigus äravõetud ning asub Rahandusministeeriumi Swedbank AS-i deposiitarvel nr EE932200221023778606. Lisaks mõisteti kohtuotsusega S. Tširkovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 1175 eurot, määratud kaitsja Galina Tšelnokova poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 576,72 eurot, pool narkootilise aine ekspertiisi nr 17E-AN0649 kuludest, s.o summas 546 eurot, pool narkootilise aine ekspertiisi nr 17E-AN0674 kuludest, s.o summas 210 eurot; DNA ekspertiisi (ekspertiisiakti nr 17E-GE0598) tegemise eest 1938 eurot ning uriiniproovi võtmise ja terviseseisundi kirjeldamise kulud 31,19 eurot. Kokku 2 725,19 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti määratud kaitsja G. Tšelnokova poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 576,72 eurot riigi kanda.

S. Tširkov vabastati sundraha 1175 euro tasumisest, kuna tegemist on liitkaristusega KarS § 65 lg 1 alusel. Kohtuotsusega määrati, et S. Tširkovil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul.

2. Viru Maakohtu 25.09.2017 otsuse peale esitas kaebuse süüdistatav, kes palub tühistada maakohtu otsuse temalt väljamõistetud menetluskulude osas summas 3930 eurot, mis on süüdistatava jaoks liiga suur. S. Tširkov toob välja, et vangistuse jooksul ei ole võimalik tal seda summat tasuda ning tal ei ole kedagi, kes saadaks nii suure raha vanglasse. Ka vabaduses olles ei oleks sellise summa tasumine võimalik. Süüdistatav toob välja, et ta suudaks sellise summa tasuda ilmselt alles 5 aasta jooksul. S. Tširkov tugineb KrMS § 180 lg-le 3 ja leiab, et tulenevalt temaga seotud asjaoludest on võimalus ja seaduslik alus vabastada teda osaliselt menetluskuludest.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

3. Ringkonnakohus leiab, et S. Tširkovi apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud juhtudel.

4. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku

9. peatüki 2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS 9. peatüki 2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid.

KrMS § 339 lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava kaebuse puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.

5. Süüdistatav S. Tširkov taotleb maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude väljamõistmise osas üldsummas 3930 eurot ja vähendada temalt menetluskulude väljamõistmise summat võimaliku miinimumini.

6. Eeltoodust nähtub, et kokkuleppe sõlmimisel ja selle kinnitamisel maakohtus S. Tširkov oli nõus temalt väljamõistetud menetluskulude tasumisega ja osa menetluskulude riigi kanda jätmises küsimust ei tõusetunud. Menetluskuludest on osa seega niigi juba riigi kanda jäetud.

7. S. Tširkov nimetab oma kaebuses, et temalt mõisteti välja 3930 eurot, kuid ringkonnakohus kontrollis nimetatud summat maakohtu otsuse ja KIS-i kaudu ning selgus, et tasumisele kuuluv summa on isegi oluliselt väiksem, s.o 2725,19 eurot.

8. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus apellandi vaidlustatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja KrMS § 339 lg-t 1. Küsimus sellest, kas maakohtu poolt KrMS § 180 lg 3 alusel määratud menetluskulude tasumine kogu ulatuses 1 aasta jooksul tervikuna on põhjendatud, väljub käesoleva apellatsioonimenetluse piiridest ja ringkonnakohus ei ole pädev seda hindama. Erinevalt varem kehtinud õiguslikust olukorrast ei saa alates 29.03.2015 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust KrMS § 318 lg-s 4 nimetamata juhtudel vaidlustada ka menetluskulusid puudutavas osas. Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. veebruari 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1–5.3.)

9. Viru Maakohtu 25.09.2017 otsuses sisalduv otsustus KrMS § 180 lg 3 kohaldamise kohta vastab 01.09.2017 kokkuleppele, mille S. Tširkov koos kaitsjaga allkirjastas ja mille juurde ta ka maakohtu istungil jäi. Kaebusest ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus võis menetluskulu tasumise või riigi kanda jätmise ulatust kindlaks määrates rikkuda kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätteid või § 339 lõiget 1. Seega ei ole

S. Tširkovil KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsusega määratud menetluskulude tasumise tähtaega ega summa suurust vaidlustada.

10. Kuigi kriminaalmenetluse seadustik võimaldab menetluskulusid kohtuotsusest eraldi vaidlustada, on kokkuleppemenetluses menetluskulud kokkuleppe osa. Kuna kokkuleppemenetluses on võimalik menetluskulusid vaidlustada vaid erandlikel juhtudel, siis on käesolev kaebus käsitletav apellatsioonina.

11. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus süüdistatava apellatsiooni läbi vaatamata.

/allkiri/ Kohtunik Tiit Lõhmus