2-15-5123/56 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-15-5123

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht

8. november 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-5123 Tsiviilasi Xxxxhagi Xxxxvastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Xxxx(isikukood xxxx), e-post: xxxx Kostja Xxxx(isikukood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Pürn, Advokaadibüroo Pürn & Tubin, e-post: tanel@purntubin.ee

RESOLUTSIOON

Lahutada Xxxx ja Xxxx abielu, mis on registreeritud 6. augustil 2001 Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Pariisis, kanne nr xxxx.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

2-15-5123

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja Xxxxesitas 2. aprillil 2015 kohtule hagiavalduse abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 6. augustil 2001. Pooltevahelised abielusuhted lõppesid 2013. aasta detsembrikuus.

Kohtu eelnev menetlus

2. Harju Maakohus rahuldas 21. detsembril 2015 hagi ja lahutas poolte abielu.

3. Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse.

4. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31. märtsil 2016 maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohus märkis, et menetlusõiguse rikkumise tõttu on kohus teinud asjas sisulise lahendi olukorras, kus kohus ei ole kontrollinud, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib kohus asja lahendada.

5. Riigikohus jättis 30. mail 2016 hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

6. Harju Maakohus lahutas 27. juuni 2016. a otsusega poolte abielu.

7. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

8. Tallinna Ringkonnakohus 16. detsembril 2016 tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohus leidis, et lahendi tegemise ajaks on hageja alaline elukoht Eesti vabariigis olnud üle ühe aasta ning asi allub EÜ määruse 2201/2003 art 3 lg 1 alajaotus a) viienda või kuuenda alternatiivi järgi Eesti vabariigi kohtule. Maakohtule tuleb tagada kostja isiklik ärakuulamine, selgitada välja Ungari õiguse sisu abielulahutuse kohta, koguda kohaldatava õiguse õigeks kohaldamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid.

9. Riigikohus jättis 27. märtsil 2017 kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

10. Harju Maakohus edastas pooltele 6. juulil 2017 selgituse menetluse käigu kohta asja uuel läbivaatamisel maakohtus ning ühtlasi kohustas kostjat kohtule kirjaliku seisukoha esitama.

Kostja vastuväited

11. Kostja 22. augusti 2017. a vastuses hagile leidis, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning neid ei ole võimalik taastada. Kostja palub lahendada asja ilma tema isikliku osavõtuta kirjalikus menetluses.

Kohtu menetlus

12. Kohus selgitas pooltele 2. novembri 2017. a kirjaga, et perekonnaseaduse (PKS) § 641 lg 2 alusel võivad abikaasad nõukogu määruse nr 1259/2010 abielu lahutamisele kohaldatava õiguse kokkuleppe sõlmida isiklikult notariaalselt tõestatud vormis. Sama sätte lg 3 alusel kohtumenetluses abielu lahutamisele kohaldatava õiguse kohta kokkuleppe sõlmimine märgitakse protokolli ning protokolli märkimine asendab notariaalse tõestamise vormi.

2-15-5123

13. Hageja selgitas 5. novembril 2017 kohtule, et ta jääb esitatud hagiavalduse juurde ja palub abielu lahutada Eestis kehtiva õiguse alusel.

14. Kostja edastas kohtule 7. novembril 2017 seisukoha, millest nähtub, et kostja on valmis kokkuleppeks lahutada abielu Eesti õiguse alusel.

Kohtu alluvus

15. Kohtulahendi tegemise ajaks on hageja alaline elukoht olnud Eesti Vabariis üle aasta ning EÜ määruse nr 2201/2003 art 3 lg 1 järgi allub asi Eesti vabariigi kohtule.

Kohaldatav õigus

16. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 57 lg 3 järgi määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed juhul, kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, selle riigi õiguse alusel, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis. REÕS § 60 lg 1 järgi kohaldatakse abielu lahutamisele REÕS §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. REÕS § 60 lg 2 järgi, kui abielu lahutamine ei ole REÕS §-s 57 nimetatud õiguse järgi lubatud või on lubatud ainult väga rangetel tingimustel, kohaldatakse selle asemel Eesti õigust, kui ühel abikaasal on elukoht Eestis või Eesti kodakondsus või kui tal oli abielu sõlmimise ajal elukoht Eestis või Eesti kodakondsus.

17. PKS § 641 lg 2 alusel võivad abikaasad nõukogu määruse nr 1259/2010 abielu lahutamisele kohaldatava õiguse kokkuleppe sõlmida isiklikult notariaalselt tõestatud vormis. Sama sätte lg

3 alusel kohtumenetluses abielu lahutamisele kohaldatava õiguse kohta kokkuleppe sõlmimine märgitakse protokolli ning protokolli märkimine asendab notariaalse tõestamise vormi.

18. Kohus leiab, et kuivõrd hageja on kohtule kinnitanud, et ta soovib abielu lahutamist Eesti Vabariigis kehtiva õiguse alusel ning kostja on märkinud, et ta on valmis kokkuleppeks lahutada abielu Eesti õiguse alusel, siis on mõlemad pooled kohtule kinnitanud, et nad soovivad oma abielu lahutamist Eestis kehtiva õiguse alusel. Poolte sellekohane kinnitus kohtule asendab kohtuistungi protokolli märgitud kokkulepet, kuna kostja on palunud asja läbi vaata kirjalikus menetluses ilma tema osavõtuta.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

19. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

20. PKS § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 alusel võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 alusel eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3).

21. Poolte abielu sõlmiti 6. augustil 2001. Hageja on esile toonud, et pooled ei ela koos enam 2013. aasta detsembrikuust. Kostja on kirjalikus vastuses kohtule kinnitanud, et ta soovib samuti abielu lahutamist. Seega nähtub mõlema poole ütlustest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud.

2-15-5123

Menetluskulude jaotus

22. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik