2-15-6034/75 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-15-6034

Otsuse kuupäev

Tartu, 8. november 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Ants Kull ja Malle Seppik

Kohtuasi

Finesta Baltic OÜ hagi OÜ Oravapoisid vastu kahjuhüvitise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 10. aprilli 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Oravapoisid kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

127 216 eurot 70 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Finesta Baltic OÜ, esindaja vandeadvokaat Daisy Tauk

Kostja OÜ Oravapoisid, esindaja vandeadvokaat Helmeri

Indela

Asja läbivaatamise kuupäev

9. oktoober 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-6034

alltoodud osades:

1.1.

Osas, millega ringkonnakohus rahuldas Finesta Baltic OÜ nõude mõista OÜ-lt

Oravapoisid välja Tallinnas Lai 37–4 asuva korteriomandi tööde parandamiskulud

27 587 eurot 4 senti.

1.2.

Osas, millega ringkonnakohus rahuldas Finesta Baltic OÜ nõude mõista OÜ-lt

Oravapoisid välja Tallinnas Lai 37–5 asuva korteriomandi tööde parandamiskulud

53 746 eurot 80 senti.

1.3.

Osas, millega ringkonnakohus rahuldas Finesta Baltic OÜ nõude mõista OÜ-lt

Oravapoisid välja Tallinnas Lai 37–5 asuva korteriomandi kohta sõlmitud

töövõtulepingu alusel OÜ-le Oravapoisid tasutud ettemakse 27 881 eurot 15 senti.

1.4.

Osas, millega ringkonnakohus jaotas ja mõistis välja menetluskulud.

Saata asi resolutsiooni p-des 1.1–1.4. nimetatud osades uueks läbivaatamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

2-15-6034

2. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 10. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-6034

muutmata järgmistes osades.

2.1.

Osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata Finesta Baltic OÜ nõude

mõista OÜ-lt Oravapoisid välja Tallinnas Lai 37–4 asuva korteriomandi tööde

parandamiskulud 1425 eurot 36 senti.

2.2.

Osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega

maakohus mõistis OÜ-lt Oravapoisid Finesta Baltic OÜ kasuks välja kaotsiläinud

asjade väärtuse 15 451 eurot 71 senti.

2.3.

Osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata Finesta Baltic OÜ nõude

mõista OÜ-lt Oravapoisid välja Tallinnas Lai 37–5 asuva korteriomandi tööde

parandamiskulud 35 615 eurot 76 senti.

2.4.

Osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata Finesta Baltic OÜ nõude

mõista OÜ-lt Oravapoisid välja Tallinnas Lai 37–5 asuva korteriomandi katuslae

parandamise kulud 29 855 eurot.

2.5.

Osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata Finesta Baltic OÜ nõude

mõista OÜ-lt Oravapoisid välja Tallinnas Lai 37–5 asuva korteriomandi kohta

sõlmitud töövõtulepingust tuleneva leppetrahvi 6500 eurot.

3. Otsus on jõustunud osas, millega maakohus mõistis OÜ-lt Oravapoisid Finesta

Baltic OÜ kasuks välja 2550 euro suuruse Tallinnas Lai 37–4 asuva korteriomandi

tööde parandamiskulude hüvitise. Riigikohtu lahendi jõustumisega jõustub otsus ka

p-des 2.1–2.5 nimetatud osas.

4. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon Advokaadibüroo INDELA OÜ

kontole.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Finesta Baltic OÜ (hageja) esitas 21. aprillil 2015 Harju Maakohtule OÜ Oravapoisid (kostja)

vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja Tallinnas Lai 37–4 asuva korteriomandi (korter nr 4)

tööde parandamiskuludele vastava kahjuhüvitise 31 562 eurot 40 senti, Tallinnas Lai 37–5 asuva

korteriomandi (korter nr 5) tööde parandamiskuludele vastava kahjuhüvitise 89 362 eurot 56 senti ja

kadunud asjade väärtusele vastava kahjuhüvitise 15 451 eurot 71 senti. Alternatiivselt korteri nr 5

parandamiskulude täies ulatuses hüvitamise nõudele palus hageja tagastada 27 881 eurot 15 senti,

mis ta on ette tasunud korteris nr 5 tehtavate tööde eest, mis jäid tegemata. Samuti palus hageja

alternatiivses nõudes hüvitada talle korteri nr 5 katuslaega seotud tööde parandamiskulud

29 855 eurot 76 senti ja mõista välja leppetrahv 6500 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt saatis kostja kui töövõtja hagejale kui tellijale 10. märtsil

2014 e-kirjaga hinnapakkumise ja töövõtulepingu (leping nr 1) korteris nr 4 tööde tegemiseks.

Hageja aktsepteeris pakkumuse ja töövõtulepingus sätestatud tingimused, sh ehitustööde mahu,

tööde kvaliteedinõuded ja hinna sellega, et tasus tööde eest esitatud arved. Lisaks sõlmisid pooled

töövõtulepingu nr 01122014 (leping nr 2) korteris nr 5 viimistlustööde tegemiseks

kogumaksumusega 65 425 eurot 75 senti.

Hageja on tasunud kostjale kokku 135 839 eurot. Hageja on tasunud kõik korteri nr 4 ehitustööde

arved (kokku 83 301 eurot 69 senti). Korteri nr 5 ehitustööde eest on hageja tasunud 52 537 eurot

3 senti. Tasumata on kaks arvet, mille tasumisest hageja on keeldunud, kuni kostja ei ole puudusi

kõrvaldanud. Tasumata summa ehk 12 888 eurot 72 senti arvab hageja korteri nr 5 puuduste

kõrvaldamise kuludest maha.

2(21)

2-15-6034

Lepingu nr 2 ja poolte vahel kehtinud ehituse töövõtulepingu üldtingimuste ETÜ 2012 kohaselt pidi

kostja vastutama korterites asuva vara eest, kuid objektilt kadus 15 451 euro 71 sendi väärtuses

hageja asju, mis viidi maja valveta vahekoridori. Kostja on kinnitanud, et ta tõstis asjad

vahekoridori, seega oli ta hageja vara suhtes raskelt hooletu. 20. veebruaril 2015 esitas hageja

kostjale asjade tagastamise nõude, kuid ei ole oma asju tagasi saanud. Ehituse koguriskikindlustuse

tingimuste kohaselt vastutab töövõtja talle üle antud vara säilimise eest. Kostja ei ole asjade

kadumist selgitanud ega teatanud juhtumist kindlustusandjale.

Korterite viimistlustööde kvaliteet on puudulik ja puudused on tuvastanud riiklikult tunnustatud

ehitusekspert Hannes Kase Ekspertiisibüroo OÜ-st. Kuigi hageja on seda nõudnud, ei ole kostja

puudusi kõrvaldanud. Hageja teatas, et ta ei võta töid enne vastu, kui kostja kõrvaldab puudused.

Töid ei saa lugeda vastuvõetuks, sest pooled ei ole kirjutanud alla lõplikule tööde üleandmise-

vastuvõtmise aktile. 2015. a veebruaris lahkus kostja objektilt töid hagejale üle andmata.

9. veebruaril 2015 esitas kostja hagejale aktid, kuid hageja ei ole neid allkirjastanud ja on sellest

kostjale ka teatanud. Hageja on täitnud tööde ülevaatamise kohustuse, teatamiskohustuse ja

puuduste kirjeldamise kohustuse. Töövõtja ei saa oma ebakvaliteetset tööd õigustada tellija

puuduliku omanikujärelevalvega. On tõendamata, et kostja ütles lepingud üles, ning ülesütlemiseks

ja täitmisest keeldumiseks ei olnud ka alust. Peale väidetavat ülesütlemist on kostja andnud hagejale

tähtaja arvete tasumiseks. Korteri nr 4 ehitustööde arved on kõik kostjale tasutud, korteri nr 5 kahe

arve tasumata jätmine on põhjendatud, sest tööde puudusi ei ole kõrvaldatud.

Hageja tellis puuduste kõrvaldamise Maru THM OÜ-lt (Maru) ja korteris nr 4 maksis see

31 562 eurot 40 senti ning korteris nr 5 maksab see 89 362 eurot 56 senti. Parandamiskulud on

mõistlikud, puuduste kõrvaldamine ongi kallis, kui see nõuab ulatuslikke lammutustöid, uute

materjalide ostmist ja tööde täies mahus tegemist. Puuduste kõrvaldamise hind vastab turuhinnale,

sarnase hinnapakkumise tegi hagejale mitu pakkujat. Hageja on Marule tasunud 96 534 eurot

28 senti. Lisaks sai hageja 13. juulil 2015 teada, et kostjal ei ole miljööväärtuslike objektide

ehitamise tegevusluba ja et ta ei kooskõlastanud akende paigaldamist Tallinna Kultuuriväärtuste

Ametiga.

Alternatiivselt korteris nr 5 tehtud tööde parandamiskulude nõudele palus hageja tagastada talle

enamtasutud 27 881 eurot 15 senti, hüvitada parandamiskulud 29 855 eurot 76 senti ja mõista välja

leppetrahv 6500 eurot. 15. septembril 2015 taganes hageja lepingust nr 2 ja esitas enammakstud

raha tagastamise nõude. Kostja on esitanud arveid ja korteris nr 5 tehtud tööde akte 52 537 euro

3 sendi suuruses summas, kuid tegelikult ei ole kostja töid 27 881 euro 15 sendi eest teinud ja see on

tõendatud asjatundja arvamusega. Hagejal on õigus nõuda ka leppetrahvi, sest kostja on korduvalt

rikkunud lepingut nr 2.

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Pooled ei ole töövõtulepingut nr 1 alla kirjutanud, kostja tegi töid korteris nr 4 hinnapakkumise ja

suulise töövõtulepingu alusel.

Hageja kahju hüvitamise nõue on alusetu, sest kostja ei ole lepingut rikkunud. Lisaks on kahju

tekitamine tõendamata. Hageja ei ole kostjale mingeid esemeid hoiule andnud, selle kohta ei ole

koostatud üleandmise-vastuvõtmise akti. Lepingu nr 2 järgi vastutas töövõtja tellija vara säilimise

eest, kuid selle lepingu esemeks oli tööde tegemine korteris nr 5, mis oli tööde alustamisel tühi.

Pooled ei ole korteri nr 4 kohta sõlminud hoiulepingut ega turvateenuse osutamise lepingut, seega ei

3(21)

2-15-6034

pidanud kostja hageja esemeid valvama. Isegi kui oleks tõendatud, et asjad anti kostjale üle, ei

vastutaks kostja nende kadumise eest, sest tegu oli tasuta hoidmisega. Asjade väärtus on

tõendamata, samuti ei olnud kahju kostjale ettenähtav.

Kostja ütles lepingud alates 26. veebruarist 2015 üles. See, et kostja on nõudnud arvete tasumist, ei

tähenda, et lepingut ei öeldud üles. Hageja rikkus lepingulisi kohustusi, jättes talle tööde eest

esitatud arved tasumata, kuigi ta oli arvete aluseks olevad tööd vastu võtnud. Osa töid jäi tegemata

lepingute ülesütlemise tõttu.

Isegi kui kohus leiab, et kostja ei ole lepinguid üles öelnud, võis kostja keelduda lepingu täitmisest

ja jätta osa töid tegemata, sest hageja ei toonud objektidele kokkulepitud viimistlusmaterjale ega

esitanud kostjale projekte ega jooniseid. Enne objektilt lahkumist jõudis kostja korteris nr 5 teha

umbes 70-80% töödest ja korteris nr 4 umbes 95% töödest. Valdav osa töödest oli korteris nr 4

tehtud 5. novembriks 2014. Kostja ei vastuta nende tööde eest, mis jäid tegemata seepärast, et

hageja rikkus lepingut. Asjatundja 8. aprilli 2015. a arvamus ei ole usaldusväärne ega vasta

tegelikkusele, sest 28. jaanuaril 2015 toimunud meilivahetusest on näha, milliste vaegtööde tegemist

millistel tähtaegadel hageja nõudis. Ülejäänud tööd olid selleks ajaks juba tehtud. Kostja ei pidanud

ehitama korteris katuslage ega vastuta laega seotud puuduste eest.

Hageja ega tema palgatud asjatundja ei erista enne kostjat objektil tehtud töid, kostja tehtud töid ja

töid, mis kostja tegemata jättis. Samuti ei ole nad lähtunud kostja hinnapakkumisest ega

ehitusprojektidest, mistõttu on väidetavaid puudusi hinnatud suvaliselt. Osa töid, mille kohta

asjatundja leiab, et kostja jättis need tegemata, ei olnudki lepingute esemeks. Näiteks ei pidanud

kostja paigaldama pistikuid, lüliteid ega valgusteid. Asjatundja täiendavas arvamuses leitakse, et

katuslae soojustuse paigaldamisel on kostja rikkunud oma kohustusi, kuid hinnapakkumine ega

kostja ehitustööde nimekiri ei sisaldanud katuslae konstruktsioonitöid.

Tööd, mis kostja korterites tegi, ei olnud puudustega. Hageja võttis need pretensioonideta vastu.

Poolte vahel oli kokkulepe ja praktika, et tööd antakse üle ositi üleandmise-vastuvõtmise aktide

alusel ja ka tasutakse ositi. Kuna korteris nr 4 tehti töid suulise töövõtulepingu alusel, peavad tööd

vastama keskmisele kvaliteedile. Korteris nr 5 tehtud tööd on vastavuses lepinguga.

Hageja pole täitnud tööde ülevaatamise kohustust, teatamiskohustust ning puuduste kirjeldamise

kohustust ja on seega kaotanud õiguse puudustele tugineda. Majandustegevuses on töö viivitamatu

ülevaatamise tähtaeg umbes üks nädal töö vastuvõtmisest. Pärast ülevaatamiskohustuse täitmise

tähtaega hakkab kulgema teatamise ja kirjeldamise kohustuse täitmise mõistlik tähtaeg, milleks on

umbes kaks nädalat. Hageja ei esitanud selle tähtaja jooksul mingeid pretensioone. Hageja esitas

korteri nr 5 väidetavate puuduste kõrvaldamise nõude alles 5. aprillil 2015 ja korteri nr 4 puuduste

kõrvaldamise nõude alles 9. aprillil 2015. Nõudekirjades ei ole hageja täitnud puuduste kirjeldamise

kohustust. Kõige hiljem tehtud tööde osas on teatamiskohustust üritatud täita umbes kaks ja pool

kuud pärast tööde vastuvõtmist ja arvete esitamist, mis on majandustegevuses liiga pikk aeg.

Hageja ei saa esitada kahju hüvitamise nõudeid, sest kostja on lepingutest taganenud. Ka hageja ise

taganes menetluse käigus 15. septembril 2015 lepingutest. Kostja tegemata tööde maksumus ega

kolmandate isikute tehtud tööde maksumus ei ole kahju. Hageja nõuab puuduste kõrvaldamise

kulutusi ulatuses, mis ületab töö hinda, seega on parandamiskulud ilmselgelt ebamõistlikud.

Alternatiivne nõue enamsaadu tagastamiseks on samuti põhjendamatu. Hageja on tasunud tehtud ja

vastuvõetud tööde eest. Samuti ei ole põhjendatud kahju hüvitamise nõue, sest tööd, mille

parandamise kulusid hageja nõuab, ei olnud lepingu esemeks ja need tööd olid tehtud enne, kui

4(21)

2-15-6034

kostja töid alustas. Leppetrahvinõudel ei ole alust, sest hageja on lepingust taganenud ja pärast

taganemist ei saa leppetrahvi nõuda. Hagejal ei ole õigust nõuda leppetrahvi ka seetõttu, et ta esitas

nõude alles üheksa kuud pärast nõude aluseks olevatest asjaoludest teadasaamist. Lisaks ei ole

kostja oma kohustusi rikkunud.

Hageja ega Maru ei ole korterites parandustöid teinud. Maru arved on fiktiivsed.

3. Harju Maakohus rahuldas 19. detsembri 2016. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja kokku 29 570 euro 96 sendi suuruse hüvitise. Menetluskuludest jättis maakohus 78%

hageja ja 22% kostja kanda, mõistes tasaarvestuse tulemusena hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulud 6088 eurot 8 senti ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt nõuab hageja kostjalt esmalt korteris nr 4 tehtud tööde

parandamise kulude hüvitamist 31 562 eurot 40 senti. On tuvastatud, et pooled sõlmisid korteris nr 4

tööde tegemiseks suulise töövõtulepingu, sest kirjalikke lepingudokumente ei allkirjastatud. Hageja

soovib saada hüvitist, mis vastab teisele töövõtjale makstud tasule, mida hageja pidi maksma, et

teine töövõtja parandaks kostja tehtud tööd. Kostja väited, et neid töid pole tehtud ja et arved on

fiktiivsed, on paljasõnalised. Kostja tugines küll sellele, et ehitustööd on ebaseaduslikud ja et

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet peatas tööd, kuid see ei tähenda, et Maru neid töid ei teinud. Tööde

tegemine on tõendatud ja Marule makstud tasu ei ole liiga suur, sest sarnase hinnapakkumise tegi

hagejale ka teine äriühing.

Hageja on enne kolmandalt isikult tööde tellimist nõudnud, et kostja parandaks tööd, kuid kostja ei

teinud seda. Hageja on teatanud kostjale puudustest 13. veebruaril 2015 ja 26. veebruaril 2015 ning

nõudnud puuduste kõrvaldamist 9. aprillil 2015. Kostja on puuduste kõrvaldamisest keeldunud.

Kostja väited, et hageja on tööd pretensioonideta ositi vastu võtnud, et ta pole mittevastavusest

mõistliku aja jooksul teatanud ega mittevastavust piisavalt kirjeldanud (VÕS § 644 lg-d 1, 2 ja 3;

§ 643), on osaliselt põhjendatud. Hageja pidi tööd viivitamata üle vaatama. Selle kohta, kas ja millal

hageja tööd üle vaatas ja millal ta pidi seega puudused avastama, ei ole tõendeid. Tööde üleandmise-

vastuvõtmise aktidele ei ole hageja alla kirjutanud ja neist ei nähtu, millised tööd tellija vastu võtab

ja milliste tööde eest konkreetse akti alusel arve esitatakse. Kuid hageja on arved tasunud, millest

võib järeldada, et ta pidi olema tööd hiljemalt arvete tasumise ajaks üle vaadanud.

Hageja on puuduste väljatoomisel tuginenud asjatundja arvamusele, mille kohaselt olid puudused

sellised, et need pidid nõuetekohasel ülevaatusel olema avastatavad. Seega pidi tellija teadma

puudustest hiljemalt arvete tasumise ajal. Hageja tasus korteri nr 4 eest arveid ajavahemikus

4. märtsist 2014 kuni 5. jaanuarini 2015. Mõistlik aeg puudustest teatamiseks oleks olnud umbes

kaks nädalat alates töö ülevaatamisest.

Seega on hageja esitanud pretensiooni õigel ajal vaid viimase arve tasumise aja järgi. Hageja tasus

viimase arve 5. jaanuaril 2015 ja 28. jaanuaril 2015 on kostja puudusi kommenteerinud. Kuigi ei ole

teada, millal täpselt hageja pretensiooni esitas, on mõistlik eeldada, et kostja vastuse koostamine

võttis samuti vähemalt nädal aega ja nii pretensiooni esitamine kui ka sellele vastamine mahuvad

kolme nädala sisse. Pretensioon on esitatud piisavalt täpselt VÕS § 644 lg 2 mõttes. Õigel ajal

esitatud pretensiooni alusel on Maru teinud korteris nr 4 parandustöid 2550 euro eest ja see summa

tuleb kostjalt välja mõista. Varasematel arvetel märgitud tööde osas on hageja kaotanud õiguse

puudustele tugineda, kuna ta on teatanud neist hilinemisega.

5(21)

2-15-6034

Korteri nr 5 ehitustööde tegemiseks sõlmisid pooled kirjaliku töövõtulepingu. Kostja on esitanud

hagejale arved koos aktidega 52 537 euro 3 sendi ulatuses ja hageja on selle summa tasunud.

Tasumata on kaks arvet, kokku 5539 eurot 60 senti. Nende arvete tasumisest on hageja keeldunud,

kuni kostja ei ole tööde puudusi kõrvaldanud. Lepingujärgsest tasust on kostjale maksmata

12 888 eurot 72 senti. Hageja palub mõista korteri nr 5 ehitustööde lepingule tuginedes VÕS § 646

lg 5 alusel välja hüvitise, mis vastab teisele töövõtjale tööde parandamiseks tasutud 89 362 eurole

56 sendile.

Ka korteris nr 5 tegi pärast kostjat töid Maru. Tööde eest makstud tasu vastas turuhinnale. Hageja on

teatanud kostjale puudustest töös 13. veebruaril ja 26. veebruaril 2015 ning esitanud kostjale

puuduste kõrvaldamise nõude 5. aprillil 2015. Kostja ei ole puudusi kõrvaldanud. Seega on hageja

nõudnud tööde parandamist, aga kostja ei ole seda teinud.

Lepingu nr 2 p 7.4 järgi pidi hageja tööde eest tasuma pärast üleandmise-vastuvõtmise akti

aktsepteerimist töövõtja esitatud arve alusel. Korteris nr 5 tehtud tööde eest on hageja tasunud

arveid ajavahemikus 19. juunist 2014 kuni 30. jaanuarini 2015. Tasumata on 26. veebruari 2015. a

ja 3. veebruari 2015. a arved. Tasutud arvete puhul saab eeldada, et tellija on akte aktsepteerinud.

Kolme arvega seotud tööde puuduste kohta on hageja esitanud pretensiooni õigel ajal. Need arved

on tasutud 8. jaanuaril 2015, 21. jaanuaril 2015 ja 28. jaanuaril 2015. Tasutud summa oli kokku

8309 eurot 40 senti. Ülejäänud arvetel näidatud tööde puudustele ei saa hageja enam tugineda, sest

ta on pretensioonid esitanud hilinemisega. Õigeaegne pretensioon on esitatud piisavalt täpselt

VÕS § 644 lg 2 mõttes ja see hõlmab korteris nr 5 tehtud parandustöid 1218 euro 50 sendi ulatuses.

See summa on mõistlik ja põhjendatud. Tasumata arvetele vastavat summat ei saa nõuda osana

hüvitisest.

Tööde puudused on välja toodud asjatundja hinnangus ja selgitustes. Enamik puudustest oleks

nõuetekohasel ülevaatusel olnud avastatavad.

Eraldi vaidlevad pooled katuslaele aurutõkke paigaldamata jätmise ning ebakorrektselt paigaldatud

soojustuse üle, mis asjatundja arvamuse järgi põhjustab niiskuse kondenseerumist ja hallitust,

kahjustab elanike tervist ja viib lõpuks konstruktsiooni varisemiseni. 9. juunil 2015 teatas Maru

hagejale, et katust on pikemat aega kahjustanud vee läbijooks, sarikad on märgunud ja on kahtlus, et

hoones on hallitus või vamm. Kostja väitel ei pidanud ta katuslage ehitama ja ta ei avanud

konstruktsioone piisavalt ega näinud pehkinud konstruktsioone. Kuid hinnapakkumisest tuleneb, et

kostja pidi lae avama ja paigaldama soojustuse ning aurutõkke. Kuna kostja tegi seda

ebakvaliteetselt ja tegu on varjatud puudusega, peab kostja hüvitama puuduse kõrvaldamiseks

tehtud kulutused. Maru hinnapakkumine katuslae renoveerimiseks oli 24 879 eurot 80 senti (ilma

käibemaksuta). Seda summat ei pea kostja siiski hüvitama täies ulatuses, sest pakkumises märgitud

tööd on ulatuslikumad, kui kostja ja hageja vahelises lepingus kokku lepiti. Põhjendatud kulu

katuslaega seotud puuduste kõrvaldamiseks on 10 350 eurot 75 senti.

Tõendamata on kostja väide, et osa töid jäi tegemata seetõttu, et kostja ütles lepingud 26. veebruaril

2015 üles.

Kuna õigeaegse pretensiooni alusel tehtud põhjendatud parandustööde kulu on 1218 eurot 50 senti

ja katuslaega seotud põhjendatud kulu on 10 350 eurot 75 senti, siis tuleb korteris nr 5 tehtud tööde

parandamiskulude nõue rahuldada osaliselt ja kokku mõista kostjalt välja 11 569 eurot 25 senti.

6(21)

2-15-6034

Alternatiivselt korteris nr 5 tehtud tööde parandamiskulude nõudele nõuab hageja kostjalt alusetult

tasutud 27 881 euro 15 sendi tagastamist, 29 855 euro 76 sendi suuruste parandamiskulude

hüvitamist ja 6500 euro suurust leppetrahvi.

Korteris nr 5 tehtud tööde eest alusetult tasutu tagastamise nõue ei ole tulenevalt VÕS § 188 lg-st 2

ja § 189 lg-st 1 põhjendatud ning jääb rahuldamata. Taganemine ei lõpeta poolte kohustusi

tagasiulatuvalt. Lepingus ei ole kokku lepitud, et hageja tasub töö eest ette, vaid hageja pidi tasuma

tehtud tööde eest. Hageja on tööd ositi vastu võtnud. VÕS § 189 lg 1 võimaldab taganemise korral

nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist, kuid eeldab, et samal ajal tagastatakse saadu ka teisele

poolele. Kuna kohustused saab lugeda vastastikku täidetuks, ei oleks see otstarbekas.

Samuti jääb rahuldamata alternatiivse nõude osaks olev katuslaega seotud parandamiskulude nõue,

kuna kohus rahuldas selle nõude juba üldise parandamiskulude nõude lahendamisel.

6500 euro suuruse leppetrahvi nõude esitas hageja kostjale esimest korda alles taganemisavalduses.

VÕS § 159 lg 2 järgi tuleb leppetrahvi nõude esitamisest mõistliku aja jooksul teatada. Hageja ei ole

kostjale leppetrahvi nõudmisest varem teatanud ja seega jääb nõue rahuldamata.

Hageja nõuab lisaks ka kadunud asjade väärtuse ehk 15 451 euro 71 sendi hüvitamist. Pooled ei

vaidle, et hageja on 20. veebruaril 2015 asju tagasi nõudnud, kuid ei ole neid tagasi saanud. Kaotsi

läksid sanitaartehnika (segistid, WC-potid, valamud, peeglid jms) ning Saku Lätte veemasin ja kolm

pudelit.

Vaidlusalused asjad kadusid maja valveta vahekoridorist. Korteri nr 4 kohta esitatud

hinnapakkumisest nähtub, et kostja pidi asjad säilitama. Kostja ei ole vaidlustanud, et kokkuleppe

kohaselt tuli säilitatavad asjad viia korterisse nr 5. Kostja kohustus asjad säilitada tulenes ka korteri

nr 5 kohta sõlmitud lepingust ja asjad olidki vahepeal selles korteris. Asjaoludest ja kokkulepetest

nähtuvalt olid asjad kostja vastutusel ja kuna need kadusid, on kostja kokkuleppeid rikkunud.

Rikkumine ei ole vabandatav ja kuna asjade säilitamise kohustuse eesmärk on tagada nende

säilimine, on kahju hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Asju

tulnuks hoida korteris nr 5, kuid need tõsteti vahekoridori. Korteris nr 5 pidi kindlustuslepingu järgi

olema valvur. Olenemata sellest, kas valvur oli või ei olnud, pidanuks ta valvama korterit nr 5 ja

vargus vahekoridorist võinuks jääda märkamata. Seega on kahju tekitatud raske hooletusega.

Asjade kadumise ja kostja rikkumise vahel on põhjuslik seos. Kostja ei ole tõendanud, et asjad

oleksid kadunud ka juhul, kui kostja oleks oma kohustusi täitnud. Seega on kahju hüvitamise nõude

eeldused täidetud.

Hageja on tõendanud kaotsiläinud vara väärtust erinevate hinnapakkumistega. Hageja fotodelt ei

nähtu, et kaotsiläinud asjad oleksid olnud oluliselt halvemas seisukorras kui uued asjad. Kostja ei

ole esitanud tõendeid, et vara koosseis oli teistsugune või et selle väärtus oli väiksem. Hageja nõutav

hüvitis on põhjendatud ja kaotsiläinud asjade väärtus tuleb kostjalt välja mõista.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, ning teha selles osas uue otsuse, millega hagi

rahuldada. Samuti palus hageja muuta maakohtu otsuse põhjendusi osas, millega maakohus rahuldas

hagi korteri nr 4 parandamiskulude väljamõistmiseks 2550 euro suuruses summas ja korteri nr 5

parandamiskulude väljamõistmiseks 1218 euro 50 sendi suuruses summas, ning osas, millega

maakohus rahuldas katuslae töödega seotud kahju hüvitamise nõude 10 350 euro 75 sendi ulatuses.

7(21)

2-15-6034

Alternatiivselt palus hageja maakohtu otsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

osas, millega maakohus mõistis temalt hageja kasuks välja 27 020 eurot 96 senti, samuti

menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas palus kostja teha uue otsuse, millega jätta hagi

rahuldamata 27 020 euro 96 sendi ulatuses, millest 1218 eurot 50 senti on korteri nr 5

parandamiskulude hüvitise nõue, 10 350 eurot 75 senti korteri nr 5 katuslae parandamiskulude

hüvitamise nõue ja 15 451 eurot 71 senti kadunud asjade väärtuse hüvitise nõue. Maakohtu

menetluskuludest palus kostja jätta 98,13% hageja kanda ning 1,87% kostja kanda ning mõista

hagejalt kostja kasuks välja maakohtus kantud kostja menetluskulud 9537 eurot 56 senti.

Apellatsioonimenetluse kulud palus kostja jätta hageja kanda.

6. Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 10. aprilli 2017. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja tegi

tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas hageja 136 376 euro 67 sendi suuruse nõude osaliselt ja

mõistis kostjalt hageja kasuks välja 127 216 eurot 70 senti. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse

muutmata kadunud asjade väärtusele vastava hüvitise 15 451 euro 71 sendi kostjalt hageja kasuks

väljamõistmise osas ja märkis otsuses, et maakohtu otsus on jõustunud korteris nr 4 tehtud tööde

parandamiseks kulunud 2550 euro suuruse hüvitise väljamõistmise osas.

Kohtuotsuse tervikresolutsiooni järgi rahuldas kohus korteri nr 4 tööde parandamiskulude

hüvitamise nõude osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 30 137 eurot 4 senti. Sama nõue jäi

1425 euro 36 sendi ulatuses rahuldamata. Kadunud asjade väärtuse hüvitamise nõude rahuldas

kohus täielikult ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 15 451 eurot 71 senti. Korteri nr 5 tööde

parandamiskulude hüvitamise nõude rahuldas kohus osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

53 746 eurot 80 senti Sama nõue jäi 35 615 euro 76 sendi ulatuses rahuldamata. Kohus rahuldas

täielikult ka hageja alternatiivse nõude korteri nr 5 kohta sõlmitud lepingu alusel ettemakstud

summa tagastamiseks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 27 881 eurot 15 senti. Hageja nõude –

mõista kostjalt hageja kasuks välja katuslaega seotud tööde parandamiskulud 29 855 eurot ja

6500 euro suurune leppetrahv – jättis kohus rahuldamata.

Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotust ja nende väljamõistmist

puudutavas osas ning tegi selles osas uue otsuse, millega mõistis kokkuvõttes kostjalt hageja kasuks

välja 7355 euro 74 sendi suuruse menetluskulu.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle:

•

milliste tööde tegemises mõlema töövõtulepingu sõlmimisel kokku lepiti;

•

millises ulatuses lepingud täideti;

•

kas tööd tuli üle anda ositi või tervikuna;

•

kas hageja võttis tööd vastu;

•

kas töödes oli puudusi;

•

kas hageja on puudusi tähtaegselt kirjeldanud ja neile mõistliku tähtaja jooksul tuginenud,

•

kumb lepingupooltest rikkus oma lepingulisi kohustusi;

•

kas kostjal oli õigus lepingud üles öelda;

•

kas kostja peab hagejale hagis nõutud summa hüvitama.

8(21)

2-15-6034

Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale maja koridori viidud ja sealt

kaduma läinud asjade väärtuse.

Maakohus järeldas korteris nr 4 tehtud tööde eest esitatud arvete tasumisest põhjendamatult, et

hageja pidi olema tööd hiljemalt arvete tasumise ajaks üle vaadanud. Pooled ei ole tuginenud

kokkuleppele, et arve tasumisega loeti tööd vastuvõetuks. Kostja tõendid ei kinnita, et tööde

üleandmine ja vastuvõtmine toimus ositi. Asjaolust, et hageja esindaja elas korteris nr 4, ei saa

järeldada, et ta vaatas tööd üle ja võttis need vastu. Ei ole tõendatud, et poolte vahel oleks olnud

kokkulepe või praktika tööde ositi ülevaatamise ja vastuvõtmise kohta.

Pooled ei vaidle selle üle, et tööd ei valminud täies ulatuses, ja seega saab järeldada, et lõplikku

valmis tööde üleandmist VÕS § 636 lg 1 mõttes ning vastuvõtmist VÕS § 638 mõttes ei toimunud.

Aktidest ei saa järeldada, et tööd anti aktides märgitud kuupäevadel üle. Kuna hageja tellis

asjatundjalt mõlema korteri kohta arvamuse, on eluliselt usutav, et hageja vaatas mõlemad korterid

üle ühel ajal ehk hiljemalt vahetult pärast seda, kui kostja objektidelt 26. veebruaril 2015 lahkus.

Kuna hageja teatas tööde lepingutingimustele mittevastavusest neli päeva pärast seda, kui kostja

saatis talle korteris nr 5 tehtud tööde aktid, on hageja tööd mõistliku aja jooksul üle vaadanud.

Enamik väidetavatest puudustest (v.a osa elektritööde puudusi) ei saanud olla varjatud, vaid pidid

olema silmaga nähtavad. Maakohus leidis õigesti, et hageja pretensiooni esitamise aeg pole teada,

kuid mõistlik on eeldada, et kostja vastuse koostamine võttis aega vähemalt nädala. Ekslik on

maakohtu järeldus, et hageja on kaotanud õiguse esitada pretensioone varasemate arvete alusel

tehtud tööde eest. Kuna töid ei võetud vastu ositi, oli hagejal pretensiooni esitamise ajal õigus

esitada see korraga kõigi selleks ajaks tehtud tööde kohta.

On tõendatud, et hageja kirjeldas puudusi juba enne tööde vastuvõtmist ehk 28. jaanuaril 2015,

seega mõistliku aja jooksul. Asjatundja arvamusega on hageja korteri nr 4 tööde puudusi kirjeldanud

küll alles 9. aprillil 2015, mis on ligi kaks kuud peale puudustest teatamist, kuid isegi kui hinnata

puuduste õigel ajal kirjeldamine ebapiisavaks, on see VÕS § 644 lg 3 mõttes mõistlikult

vabandatav, sest hageja ei olnud ehitusekspert.

Hageja ei tuginenud maakohtus küll selgelt VÕS § 645 lg 1 p-dele 1 ja 2, kuid viitas siiski mõlema

lepingu puhul asjaoludele, mis võimaldavad neid norme kohaldada. Apellatsioonkaebuses on hageja

VÕS § 645 lg-ga 1 seostuvat ka käsitlenud. Kostja on saanud vastuses apellatsioonkaebusele esitada

oma seisukohad VÕS § 645 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaldamise kohta. Seetõttu ei ole VÕS § 645 lg 1

p-de 1 ja 2 kohaldamine pooltele üllatuslik. Arvestades, et enamik puudusi olid silmaga nähtavad,

pidi kostja teadma, et tööd on lõpetamata. Seega esineb alus VÕS § 645 lg 1 p 1 kohaldamiseks.

Kostja kui töövõtja on eelduslikult oma kutsealal tegutsev professionaal, mistõttu pidi ta teadma, et

osa töid on tegemata. Raskest hooletusest (VÕS § 645 lg 1 p 2) annab tunnistust see, kui tööl on

oluline puudus, mille vältimist saaks ehitusalal tegutsevalt hoolikalt ettevõtjalt oodata. Olulise

puudusena saab käsitada puudustega tööde suurt mahtu. Kui ehitustööd ei vasta lepingutingimustele,

peab töövõtja üldjuhul olema sellest teadlik.

Pooled vaidlevad selle üle, kas tööd, mis kostja korteris nr 4 tegi, olid puudustega, kas osa töid,

mida hageja väidab olevat puudustega või tegemata, olid üldse sellised, mida tegi või pidi tegema

kostja ning kas hageja võib olla omistanud kostjale selliseid puudustega töid, mis olid korteris

tehtud enne seda, kui kostja hakkas seal töid tegema.

9(21)

2-15-6034

On tuvastatud, et kostja ei vastuta ainult ruumides 301 ja 304 parketi paigaldamise puuduste,

ruumis 218 kapp-sahtli paigaldamise puuduste ja ruumides 216 ning 217 akende ja aknaraamide

puuduliku puhastamise ning värvimise eest.

Asjatundja H. Kase arvamusest nähtuvalt oli osa töid puudustega, osa töid aga lõpetamata. Ekslik on

seisukoht, et tegemata töö ei saa olla lepingutingimustele mittevastav töö VÕS § 641 lg 1 mõttes.

Ka tegemata töö on lepingutingimustele mittevastav töö.

Parandamiskulud ei ole ebamõistlikud. Need võiksid olla ebamõistlikud, kui ületaksid

mitmekordselt töö eest maksmisele kuulunud tasu ja töö väärtuse, kuid praegu see nii ei ole. Töö

parandamine ei saa töövõtulepingu puhul üldjuhul põhjustada töövõtjale ebamõistlikke kulutusi või

põhjendamatuid ebamugavusi. Parandamiskulude mõistlikkuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada

parandamise kulude suhet asja väärtusesse. Tegu on ajaloolise hoonega, seega on hageja jaoks

oluline just täitmisnõue.

Ekslik on kostja väide, et ta ei vastuta nende tööde puuduste eest, mis olid korteris tehtud enne seda,

kui tema seal töid tegema hakkas. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö

lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tuleneb kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja eeltöid

piisavalt kontrollis. Kostja pole esile toonud, millised väidetavad puudused olid seotud eeltöödega.

Samuti pole kostja väitnud, et kontrollis piisavalt kolmandate isikute eeltöid ja juhtis nende

mittevastavusele hageja tähelepanu. Ekslik ja asjatundja arvamusega vastuolus on kostja väide, et

puudused võisid tekkida ka tavapärasest ekspluateerimisest või kulumisest 2–3 kuu jooksul.

Korteri nr 4 parandustööde maksumuseks leppisid hageja ja Maru kokku 26 302 eurot, millele

lisandub käibemaks, seega tuli tööde eest tasuda 31 562 eurot 20 senti. Sellest tuleb maha arvata

tööde maksumus, mille eest kostja ei vastuta, ning seega kulus puuduste kõrvaldamisele

26 302 – 100 – 1087 eurot 80 senti = 25 114 eurot 20 senti, koos käibemaksuga 30 137 eurot 4 senti.

Kuna maakohtu otsus on 2550 euro väljamõistmise osas jõustunud, siis tuleb kostjalt täiendavalt

välja mõista 27 587 eurot 4 senti.

Maakohus leidis õigesti, et kaotsiläinud asjade väärtus tuleb kostjalt välja mõista. Kostja rikkus

korteri nr 5 töövõtulepingust tulenevat kõrvalkohustust tagada asjade säilimine ja vastutab selle eest.

Rikkumine ei ole vabandatav. Kahju on tekkinud kostja raske hooletuse tõttu ja see on hõlmatud

lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Kahju tekkimine pidi olema kostjale ettenähtav ja kostja

tegevuse ning kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kaotsiläinud kasutatud sanitaartehnika

väärtuse vähenemist ei pidanud kohus arvesse võtma, sest kostja ei tõendanud, et hageja oleks

saanud kaotsiläinud esemed asendada odavamatega. Kostja ei tõendanud, et hageja kahju on

väiksem, kuna kasutatud asjade väärtus on oluliselt vähenenud. Hageja ei pidanud tõendama

kaotsiläinud sanitaartehnika väärtust ega seda, et see oli töökorras. Lisaks on kasu mahaarvamine

kahjuhüvitisest asjaolusid arvestades vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.

Maakohus tuvastas õigesti, et korteri nr 5 kohta sõlmisid pooled kirjaliku töövõtulepingu, et kostja

esitas lepingu alusel hagejale arved, millest hageja tasus 52 537 eurot 3 senti, ja et tasumata jäid

kaks arvet kokku 5539 eurot 60 senti. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja keeldus arvete tasumisest,

heites kostjale ette puudusi töös, ega ka selle üle, et hageja on jätnud maksmata 12 888 eurot

72 senti.

Hageja pidi kostja tehtud tööd üle vaatama hiljemalt siis, kui ta teatas 13. veebruaril 2015 kostjale,

et ei võta töid puuduste tõttu vastu, või hiljemalt vahetult pärast seda, kui kostja 26. veebruaril 2015

objektilt lahkus. Maakohus tuvastas, et töövõtulepingus leppisid pooled kokku, et tasumine toimub

10(21)

2-15-6034

peale üleandmise-vastuvõtmise akti aktsepteerimist töövõtja esitatud arve alusel kolme päeva

jooksul arve saamisest. Maakohus leidis, et kuna hageja tasus arveid 19. juunist 2014 kuni

30. jaanuarini 2015, siis aktsepteeris hageja aktid. Arvete tasumisest ei saa aga järeldada tööde

vastuvõtmist ja kostja ei ole tõendanud, et tööd anti üle ja võeti vastu ositi.

Ka korteris nr 5 tehtud tööde puhul oli hagejal VÕS § 645 lg 1 järgi õigus tugineda puudustele

sõltumata sellest, kas ta teatas nendest töövõtjale õigel ajal. Samuti ei ole selle normi kohaldamine

üllatuslik, sest pooled on saanud selle kohta seisukohti avaldada.

Pooled vaidlevad selle üle, kas tööd, mis kostja tegi korteris nr 5, olid puudustega ja kas kostja üldse

pidi teatud töid tegema. Kostja väited, et ta ei pidanudki osa töid tegema, on tõendamata. Kostja

väited, et hageja jättis täitmata kohustuse tarnida materjalid ja hankida load ning joonised, on

põhistamata, sest kostja ei ole toonud esile, millal hageja oma kohustused täitmata jättis. Kuna

kostja ei ole oma väiteid põhistanud, ei ole alust ka tõendamiskoormust ümber pöörata.

Kostja ei ole tõendanud, et tööd olid kvaliteetsed. Kostja esitatud tabel on tema seletus, mitte tõend.

Kuna kostja ei võinud lepingut üles öelda ega lepingust taganeda, siis vastutab ta ka tegemata jäetud

tööde eest.

Katuslae renoveerimistöödega seotud nõude on hageja esitanud sisuliselt kahel alusel: esmalt

korteris nr 5 tehtud tööde parandamise kulude nõudena VÕS § 646 lg 5 alusel ja teiseks

kõrvalkohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena VÕS § 115 lg 1 alusel. Lisaks on

hageja sama katuslae parandamiskulude hüvitamise nõude esitanud ka alternatiivse nõude

koosseisus. Nimelt on hageja tuginenud esiteks asjaolule, et kostja lepinguline kohustus oli katuslae

ehitamine ja teiseks sellele, et soojustustööde tegemisel oleks kostja igal juhul pidanud hagejale

viivitamatult teatama, et katuslagi on pehkinud, mitte aga selle kinni katma. On tõendatud, et kostja

pidi korteris nr 5 toestama katust ja panema katuseaknad. Kostja ei pidanud katust eemaldama, seda

täiendavalt soojustama ega tagasi paigaldama. Hageja ei saa nõuda katuslaega seotud kulutusi nende

tööde eest, mis ei olnud kostja lepinguline kohustus. Seega ei saa hageja nõude lahendamisel

kohaldada VÕS § 646 lg-t 5, nagu maakohus ekslikult leidis. Katuslae renoveerimist puudutav nõue

oli tulenevalt Maru hinnapakkumisest koos käibemaksuga 29 855 eurot 76 senti. Selles osas tuleb

hageja parandamiskulude nõue jätta rahuldamata.

Järgmiseks tuleb kontrollida, kas hageja võib sama nõude esitada kahju hüvitamise nõudena

VÕS § 115 lg 1 alusel. Hageja on tuginenud asjaolule, et kostja vastutus võis tuleneda sellest, et ta

jättis katuseakende ja katuslae tööde käigus saadud informatsiooni hagejale edastamata. Lepingu

järgi pidi töövõtja enne iga töö algust piisavalt kontrollima olemasolevate konstruktsioonide ja

varem tehtud tööde vastavust projektile. Samuti pidi töövõtja teatama tellijale igast avastatud

puudusest või takistusest. Lepingu p-s 10.2 on pooled leppinud kokku töövõtja kohustuses esitada

kõik tööd, mis kattuvad järgnevate tööde või konstruktsioonidega (nn kaetud tööd), vastuvõtmiseks

tellijale, teatades vähemalt üks tööpäev ette. Samuti tuli selle kohta koostada kaetud tööde akt.

Ekspert on märkinud, et ehitusvaldkonna hea tava kohaselt peab töövõtja juhul, kui ta

konstruktsioone avades märkab olulisi mittevastavusi, mis võivad kaasa tuua ehitise kahjustumise,

teatama sellest tellijale. Seega pidi kostja katuslae puudusi märkama, ta pidi konstruktsioonide

avamised akteerima ja aktid hagejale esitama. Kuna kostja jättis selle tegemata, on ta oma kohustusi

rikkunud. Ta vastutab selle rikkumise eest, kuna kahjustused konstruktsioonides esinesid eeldatavalt

töö juhusliku hävimise riisiko tellijale ülemineku ajal, kuigi mittevastavus ilmnes hiljem

(VÕS § 642 lg 1).

11(21)

2-15-6034

Maakohus tuvastas, et Maru hinnapakkumise järgi maksis katuslae renoveerimine 24 879 eurot

80 senti. See summa on hagejale tekkinud kahju. VÕS § 115 lg 1 alusel on hüvitatav ka selline

kahju, mida hageja ei ole veel kandnud.

Hüvitatavaks kulutuseks ei saa olla kogu katuslae lammutamise ja uue lae ehitamise kulu. Lisaks ei

ole hageja väitnud, et kostja tööd akende paigaldamisel oleksid olnud puudusega. Maakohus on

õigesti leidnud, et isegi kui kostja oleks hagejale katuse seisukorrast teatanud, ei oleks kostja

pidanud vahetama katust tasuta, vaid hageja oleks pidanud tellima lisatööd. Kostja ei pea hüvitama

hagejale uue katuse maksumust. Seega tuleb maakohtu otsus katuslae renoveerimiskulude kostjalt

väljamõistmise osas osaliselt (10 350 euro 75 sendi väljamõistmise osas) tühistada.

Tööde parandamise tellis hageja Marult, sõlmides töövõtulepingu, mille hinnapakkumise kohaselt

oli tööde maksumus 59 389 eurot + käibemaks ehk 71 266 eurot 80 senti. Sellest summast

moodustavad katuslae puudustega seotud tööd 9800 eurot. Hiljem lisandus katuslae parandamise

kuludele Maru täiendava hinnapakkumise kohaselt 24 879 eurot 80 senti + käibemaks ehk kokku

29 855 eurot 76 senti. Seda summat ei pea kostja hagejale hüvitama. Lisaks tuleb esialgsest

hinnapakkumisest lahutada katuslae renoveerimistöödega seotud 9800 eurot. Seega on hüvitatav

summa ilma katuslae töödeta: 59 389 – 9800 = 44 789 + käibemaks = 53 746 eurot 80 senti.

Kahjuhüvitise suurus on mõistlik. Kahjuhüvitis tuleb kostjalt korteri nr 5 parandamiskulude

hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 alusel välja mõista. Hageja 89 362 euro 56 sendi suurusest nõudest

jääb rahuldamata 35 615 eurot 76 senti.

Kuna hageja nõue jääb korteris nr 5 tehtud tööde parandamise kulude osas 35 615 euro 76 sendi

ulatuses rahuldamata, tuleb kontrollida ka sama korteri kohta esitatud alternatiivset nõuet.

Esimese osana alternatiivsest nõudest palub hageja tagastada lepingu alusel enammakstud summa.

Hageja tugines sellele, et kostja ei ole tegelikult teinud töid, mis olid 27 881 euro 15 sendi suuruses

summas rahaliselt ette akteeritud. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja taganes 15. septembril 2015

lepingust. Töid ei võetud vastu ositi. See, et osa töid jäi tegemata, on tõendatud asjatundja

arvamusega. Enammakstud summa tagastamise nõue tuleb VÕS § 189 lg 1 alusel rahuldada.

Alternatiivse nõude teise osana palub hageja hüvitada korteri nr 5 katuslae tööde parandamiskulud.

See nõue jääb rahuldamata, kuna selle ese ja alus on sama, mis katuslaega seotud puuduste

kõrvaldamise ja kahju hüvitamise nõudel, ja selle nõude on kohus juba lahendanud.

Kolmanda osana alternatiivsest nõudest on hageja esitanud korteri nr 5 kohta sõlmitud

töövõtulepingust tuleneva 6500 euro suuruse leppetrahvi nõude. Kuna hageja nõudis leppetrahvi

alles kaheksa kuud pärast rikkumist, on ta kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi, sest ei teatanud

rikkumist avastades kostjale, et kavatseb leppetrahvi nõuda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja ei

vaidlusta ringkonnakohtu otsust osas, millega ringkonnakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas ringkonnakohus valesti VÕS § 188 lg-t 2, § 189

lg-t 1 ning § 646 lg-d 1 ja 5, kui mõistis kostjalt välja 53 746 eurot 80 senti korteris nr 5 tehtud

tööde parandamiskulude hüvitisena. Hageja on mõlemad nõuded esitanud VÕS § 646 lg 5 alusel,

mis võimaldab nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel, kuid selle sätte kohaldamise eeldusena peab

12(21)

2-15-6034

tellijal olema täitmisnõue VÕS § 646 lg 1 järgi. Praegusel juhul ei ole hagejal kostja vastu

täitmisnõuet, sest hageja taganes kohtumenetluse kestel 15. septembril 2015 korteri nr 5 kohta

sõlmitud lepingust. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja võib vaatamata lepingust

taganemisele esitada VÕS § 646 lg-te 1 ja 5 alusel kostja vastu nõudeid. Lepingust taganemise

tulemusel muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 kohaselt tagasitäitmise võlasuhteks ja

selle võlasuhte raames ei saa esitada täitmisnõuet ega kahju hüvitamise nõuet täitmise asemel.

Ringkonnakohus on VÕS § 638 ning § 637 lg-d 3 ja 4 ebaõigesti kohaldades leidnud, et hageja ei

ole korterites tehtud töid kostjalt vastu võtnud. Samuti kohaldas ringkonnakohus valesti VÕS § 643

ja § 644 lg-d 1–3, kui leidis, et hageja on töö ülevaatamise kohustuse ning teatamis- ja

kirjeldamiskohustuse täitnud. Hageja on korteris nr 4 tehtud tööd vastu võtnud ja kaotanud õiguse

tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Maakohus tuvastas õigesti, et pooled leppisid

kokku, et tööd võetakse vastu ja nende eest tasutakse ositi. Selline tööde tegemise, üleandmise ja

tasumise praktika toimis poolte suhtluses umbes aasta aega. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide

esitamine tellijale tähendab, et töövõtja on teinud endast kõik oleneva, et töö üle anda. Sellel, et

tellija akte ei allkirjasta, ei ole õiguslikku tähendust. Kui töövõtja esitab pärast akti saatmist tellijale

arve, mille tellija tasub, on tellija arve tasumisega töö vastuvõtmist kinnitanud. Kuna hageja võttis

iga kuu töid vastu, siis tuvastas maakohus õigesti, et hageja ei ole töid viivitamatult üle vaadanud

ega mõistliku aja jooksul teatamis- ja kirjeldamiskohustust täitnud.

Ringkonnakohus leidis ekslikult, et puudused töös tekkisid töövõtja raske hooletuse tõttu. Hageja

väitis, et kostja oli raskelt hooletu, esimest korda alles apellatsioonkaebuses, mistõttu ei võinud

ringkonnakohus seda arvestada. Lisaks ei ole ringkonnakohus viidanud tõenditele, mis rasket

hooletust kinnitaksid. Seda asjaolu peab tõendama hageja ja hageja ei ole selle kohta tõendeid

esitanud. Asjaolu, et väidetavad puudused on silmaga nähtavad, ei tõenda töövõtja rasket hooletust.

Tegemata töö ei saa VÕS § 641 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi olla lepingutingimustele mittevastav töö.

Ringkonnakohus kohaldas viidatud sätteid valesti, jättes eristamata tööd, mida kostja tegi, ja tööd,

mille ta tegemata jättis, ning pidades alusetult mõlemaid juhtumeid töö lepingutingimustele

mittevastavuseks. Tegemata töö lepingutingimustele mittevastavuseks pidamine ning tegemata töö

maksumuse kahjuhüvitisena kostjalt väljamõistmine on viinud hageja alusetu rikastumiseni. Kui

kolmas isik teeb kallimalt töö, mille kostja tegemata jättis, saab kahju olla vaid hinnavahe.

Niisugune kahju ei seostu aga kuidagi töö lepingutingimustele mittevastavusega.

Lisaks ei ole hagejal kummagi korteri puhul VÕS § 646 lg-st 5 tulenevat nõuet põhjusel, et selle

sätte eelduseks on, et tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja

jooksul. Hageja ei ole parandamist nõudnud.

Ringkonnakohtu otsusega välja mõistetud kahjuhüvitised on liiga suured. Korteri nr 4 väidetavad

parandustööd on ca 53% töövõtu kogumaksumusest ja korteri nr 5 parandustööd ca 82% töövõtu

maksumusest.

Ringkonnakohus on tõendeid ebaõigesti hinnates ja VÕS § 132 lg-t 1 ning § 127 lg-d 1 ja 5 valesti

kohaldades mõistnud kostjalt hageja kasuks välja kadunud asjade väärtuse 15 451 eurot 71 senti.

Kostjal ei olnud asjade säilitamise kõrvalkohustust ei lepingu ega seaduse järgi. Ringkonnakohus ei

ole analüüsinud, millised konkreetsed esemed pidi kostja säilitama. Esemete olemasolu korteris ei

ole tõendatud. Lisaks kohaldasid kohtud valesti VÕS § 132 lg-t 1, mis on viinud hageja

rikastumiseni kostja arvel. Kohtud on mõistnud hagejale välja uute asjade hinna, leides, et vara

väärtus on tõendatud erinevate hinnapakkumistega.

13(21)

2-15-6034

Hageja esitas nõuded selliselt, et korteri nr 5 parandamiskulude hüvitamise nõude osalisel või

täielikul rahuldamisel ei oleks alternatiivset nõuet (ettemakse tagastamise nõuet) tohtinud enam

menetleda. Mõlemaid nõudeid rahuldades rikkus ringkonnakohus oluliselt TsMS § 370 lg-t 2 ja

§ 442 lg-t 8. Lisaks on alternatiivnõude rahuldamine ka sisuliselt ebaõige, sest korteris nr 5 tehtud

tööd võeti vastu ja nende eest tasuti ositi, mistõttu ei ole kostja hageja arvel alusetult rikastunud.

9. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas,

millega ringkonnakohus rahuldas hageja nõude mõista kostjalt välja korteri nr 4 tööde

parandamiskulud 27 587 eurot 4 senti, ja osas, millega ringkonnakohus rahuldas hageja nõude

mõista kostjalt välja korteri nr 5 tööde parandamiskulud 53 746 eurot 80 senti. Samuti tuleb

ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega ringkonnakohus rahuldas hageja nõude mõista kostjalt

välja korteri nr 5 kohta sõlmitud töövõtulepingu alusel kostjale tasutud ettemakse 27 881 eurot

15 senti, ning osas, millega ringkonnakohus jaotas ja mõistis välja menetluskulud. Tühistatud osas

tuleb asi TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 1 alusel jätta muutmata osas, millega ringkonnakohus

jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja korteri nr 4 tööde

parandamiskulud 1425 eurot 36 senti, osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu

otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kaotsiläinud asjade väärtuse

15 451 eurot 71 senti, osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt

välja korteri nr 5 tööde parandamiskulud 35 615 eurot 76 senti, osas, millega ringkonnakohus jättis

rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja korteri nr 5 katuslae parandamise kulud

29 855 eurot, ja osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja

korteri nr 5 kohta sõlmitud töövõtulepingust tulenev leppetrahv 6500 eurot.

Otsus on jõustunud osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2550 euro suuruse

korteri nr 4 tööde parandamiskulude hüvitise.

Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

11. Kolleegium käsitleb esmalt kokkuvõtlikult hageja nõudeid, asja lahendamise seisukohast olulisi

ja vaidlustamata asjaolusid ning vaidluse eset (I). Seejärel analüüsib kolleegium korteris nr 4 tehtud

tööde parandamiskulude hüvitamise nõuet ja selle lahendamist (II), kaotsiläinud asjade väärtuse

hüvitamise nõuet (III) ja korteriga nr 5 seotud nõudeid (IV). Lõpetuseks teeb kolleegium

menetluslikud otsustused (V).

I

12. Hageja on esitanud kostja vastu kolm nõuet. Esiteks nõuab hageja nende kulutuste hüvitamist,

mida ta pidi tegema seetõttu, et ehitustööd, mida kostja tegi korteris nr 4, olid ebakvaliteetsed.

Teiseks nõuab hageja ehitustööde ajal kaotsi läinud asjade väärtuse hüvitamist. Kolmandaks on

hageja esitanud korteris nr 5 tehtud ehitustöödest tulenevad nõuded ja palub esmalt hüvitada talle

kulutused, mida ta pidi tegema seetõttu, et ka need ehitustööd, mida kostja tegi korteris nr 5, olid

puudustega. Alternatiivselt eeltooduga palub hageja mõista kostjalt välja esiteks rahasumma, mille

14(21)

2-15-6034

hageja on maksnud kostjale ette nende tööde eest, mida kostja korteris nr 5 tegelikult ei teinud,

teiseks korteri nr 5 katuslae parandamise kulud ja kolmandaks leppetrahvi lepingu nr 2 rikkumise

eest.

13. Kostja vaidlustab ringkonnakohtu otsust osas, millega ringkonnakohus rahuldas hagi ja jaotas

menetluskulud. Kassatsiooniastmes ei ole enam vaidluse all see osa ringkonnakohtu otsusest,

millega ringkonnakohus jättis hagi rahuldamata (vt otsuse p 7). Kuna kostja ei vaidlustanud

maakohtu otsust ulatuses, millega maakohus rahuldas hageja nõude hüvitada talle korteris nr 4

tehtud tööde parandamise kulutused 2550 eurot, siis on otsus selles osas TsMS § 456 lg 4 teise lause

alusel jõustunud ja ka see osa hageja nõudest ei ole kassatsiooniastmes enam vaidluse all.

14. Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamise seisukohast oluliste tuvastatud asjaolude üle:

•

pooled sõlmisid korteris nr 4 ehitustööde tegemiseks suulise töövõtulepingu;

•

kostja tegi korteris nr 4 töid ja esitas hagejale üleandmise-vastuvõtmise akte;

•

hageja ei allkirjastanud akte, kuid tasus perioodiliselt arveid, mida kostja talle esitas;

•

hageja on kostjale tasunud kõik korteri nr 4 ehitustööde eest esitatud arved, kokku

83 301 eurot 69 senti;

•

hageja ja kostja sõlmisid kirjaliku lepingu nr 2 ehitustööde tegemiseks korteris nr 5;

•

lepingu nr 2 järgsete tööde kogumaksumus oli 65 425 eurot 75 senti;

•

korteri nr 5 ehitustööde eest on hageja osa arveid jätnud maksmata ja tasunud 52 537 eurot

3 senti;

•

hageja on tasunud kostjale kokku 135 839 eurot;

•

kostja ei teinud korteris nr 5 kõiki kokkulepitud töid valmis;

•

kostja lahkus objektidelt 26. veebruaril 2015;

•

hageja esitas kostjale kohtumenetluse ajal 15. septembril 2015 avalduse, millega taganes

lepingust nr 2.

15. Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled järgmiste asja lahendamise seisukohast oluliste asjaolude

üle:

•

kas tööd tuli üle anda ositi või tervikuna;

•

kas hageja võttis tööd vastu;

•

kas hageja on puudusi tähtaegselt kirjeldanud ja neile mõistliku aja jooksul tuginenud;

•

kas kostja on oma kohustusi rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu, või kas ta pidi

puudustest teadma;

•

kas kostjal oli kohustus hageja asjad säilitada;

•

kas kostja vastutab hageja asjade kaotsimineku eest ja peab nende väärtuse hüvitama;

•

kas kaotsiläinud asjade väärtuse järgi arvutatavast kahjuhüvitisest tuleb tulenevalt asjaolust,

et asjad ei olnud uued, kasu VÕS § 127 lg 5 alusel maha arvata.

II

16. Hageja esimene nõue on nende kulutuste hüvitamise nõue, mida ta pidi tegema seetõttu, et

ehitustööd, mida kostja tegi korteris nr 4, olid puudustega. Selle nõude aluseks on VÕS § 646 lg 5,

mille kohaselt tellija võib juhul, kui ta on nõudnud õigustatult töö parandamist ja töövõtja ei tee seda

mõistliku aja jooksul, töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud

mõistlike kulutuste hüvitamist. VÕS § 646 lg 6 kohaselt kaotab tellija õiguse nõuda töövõtjalt töö

parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt ühel ajal teatega töö

lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja

arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.

15(21)

2-15-6034

Maakohus rahuldas selle nõude osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2550 eurot.

Maakohus oli seisukohal, et ülejäänud osas on hageja tulenevalt VÕS § 644 lg-st 3 kaotanud õiguse

tugineda puudustele, sest ta ei ole kostjale neist mõistliku aja jooksul teatanud. Maakohtu otsuse

põhjenduste kohaselt näitas asjaolu, et kostja esitas hagejale tehtud tööde eest pikema aja jooksul

perioodiliselt arveid ja hageja tasus neid, et tööd anti üle ositi. Maakohus asus seisukohale, et kuna

hageja tasus arved, mida kostja talle perioodiliselt esitas, pidi ta olema tööd hiljemalt arvete

tasumise ajaks üle vaadanud.

Ringkonnakohus leidis vastupidi maakohtule, et ei ole tõendatud, et töid oleks üle antud ja vastu

võetud ositi.

17. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on maakohtuga võrreldes vastupidise järelduse tegemisel

rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust.

17.1. Kohtuotsuse põhjendamise kohustuse ja selle sisu sätestavad TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8,

samuti § 653 ning § 654 lg-d 4 ja 5. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja

põhjendatud. Muu hulgas tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu põhjendused

peavad olema jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega. Kui kohus ei nõustu

menetlusosalise seisukohaga, tuleb seda põhjendada (vt nt Riigikohtu 17. mai 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-33-17, p 20.1; 17. juuni 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-15, p 20).

TsMS § 442 lg 8 kohaselt tuleb otsuse põhjendavas osas märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja

nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus

kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega.

Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda

otsuses põhjendama. Samasuguse põhjendamiskohustuse näeb ringkonnakohtu otsuse jaoks ette

TsMS § 654 lg 4.

17.2. TsMS § 654 lg 5 kohaselt peab ringkonnakohus võtma põhjendatud seisukoha kõigi poolte

esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, muu hulgas seletama lühidalt, miks ühel või teisel

asjaolul ei ole asja lahendamisel tähendust. Kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb

uue otsuse, siis tuleb tal võtta otsuses seisukoht poolte maakohtu menetluses esitatud kõikide

väidete ja vastuväidete kohta (vt selle kohta nt Riigikohtu 17. mai 2017. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-33-17, p 20.2; 24. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-13, p 12).

17.3. TsMS § 653 kohaselt peab ringkonnakohus juhul, kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse

esimese astme kohtu otsust mõnel tõendil põhineva asjaolu osas, kohtuotsust selles osas muutes

märkima põhjuse, miks tõendit tuleb teisiti hinnata. Kui kohus võtab seisukoha selle kohta, kas

poole väide on tõendatud või mitte, peab ta otsuses kirjeldama kõiki tõendeid, mis pool vastava

väite kinnitamiseks on esitanud, ja näitama, miks üks või teine tõend seda asjaolu praegusel juhul

kinnitab või ei kinnita (Riigikohtu 17. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-17, p 20.3).

18. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus leidis ekslikult, et pooled ei ole tuginenud kokkuleppele,

et arve tasumisega loeti tööd vastuvõetuks (vt ringkonnakohtu otsuse p 90). Kostja on menetluses

algusest peale tuginenud sellele, et poolte vahel oli kokkulepe ja praktika, et tööde üleandmine

toimub ositi üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel, ja et seda kinnitab asjaolu, et hageja tasus

tehtud tööde eest ositi (vt nt kostja vastuse p 5; I kd, tl 175–176). Ringkonnakohus on otsuses

märkinud, et kostja tõendid ei kinnita, et tööde üleandmine ja vastuvõtmine toimus ositi, kuid

otsusest ei ole võimalik aru saada, miks ringkonnakohus hindas tõendeid maakohtuga võrreldes

erinevalt. Üksnes üldsõnaline viide, et ei ole tõendatud, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe või

praktika tööde ositi ülevaatamise ja vastuvõtmise kohta, ei ole maakohtu otsusega võrreldes

16(21)

2-15-6034

vastupidise lahendi tegemiseks piisav. Ringkonnakohus on otsuse p-s 90 leidnud, et tunnistaja

ütlused on liiga üldsõnalised ja muud tõendid ei kinnita tööde ositi üleandmist, kuid ei selgita, miks

ta leiab, et arvete tasumisest ei saa järeldada poolte kokkulepet või praktikat tööde ositi

üleandmiseks ja vastuvõtmiseks, nagu leidis maakohus. VÕS § 29 lg 5 p 6 kohaselt tuleb lepingu

tõlgendamisel mh arvestada ka lepingupoolte praktikat.

19. Lisaks asus ringkonnakohus vaidlustatavas otsuses seisukohale, et see, millal tuli tööd üle

vaadata, ei ole praegusel juhul oluline, kuna tellija võis VÕS § 645 lg 1 kohaselt tugineda

puudustele sõltumata sellest, kas ta tööd õigel ajal üle vaatas või mitte. Ringkonnakohus märkis, et

kostja oli majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik, kes teadis tööde puudustest, ja puudustega

tööde maht oli suur.

20. Kuigi hageja tugines VÕS § 645 lg-le 1 alles apellatsioonkaebuses, leidis ringkonnakohus, et

hageja on menetluse vältel ka varem viidanud asjaoludele, mis võimaldavad nimetatud norme

kohaldada. Samuti asus ringkonnakohus seisukohale, et kostja sai apellatsioonkaebusele vastates

oma seisukohta väljendada ja seega ei ole VÕS § 645 lg 1 kohaldamine poolte jaoks üllatuslik.

Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et VÕS § 645 lg-t 1 saab kohaldada ainult juhul, kui

pooled on selle sätte kohaldamist taotlenud või tuginenud asjaoludele, mis annavad VÕS § 645 lg 1

kohaldamiseks aluse. Kolleegium jääb varasema seisukoha juurde, et uut asjaolu või väidet, mis

asetab pooled uude protsessuaalsesse positsiooni, tuleb kohtul pooltega arutada ja anda võimalus

esitada oma seisukoht (vt Riigikohtu 23. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 16).

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja apellatsioonkaebuses tuginenud VÕS § 645 lg-le 1 ja kostja

on sellele ka oma vastuses vastanud, kuid ringkonnakohus ei ole VÕS § 645 kohaldumist

kohtuistungi protokollist nähtuvalt (VI kd, tl 191–193) pooltega arutanud. Kohtuistungi protokolli

kohaselt arutati istungil peamiselt selle üle, kas hageja on puudustele tähtaegselt tuginenud või

mitte, ja sellest võis kostja pigem järeldada, et ringkonnakohus ei hakka VÕS § 645 lg-t 1

kohaldama.

21. Kolleegium märgib, et VÕS § 645 lg 1 sisaldab kahte punkti. VÕS § 645 lg 1 p 1 kohaselt ei

kaota tellija õigust tugineda puudustele juhul, kui töö lepingutingimustele mittevastavus tekkis

töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu. Sama lõike teise punkti kohaselt säilib tellija õigus

tugineda puudustele ka juhul, kui töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele

mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale.

21.1. Ringkonnakohtu otsusest jääb arusaamatuks, millise eelnimetatud sätte alusel ta on leidnud, et

hageja ei ole kaotanud õigust tugineda puudustele. Ringkonnakohus viitab neile sätetele läbisegi,

märkides esmalt, et enamik puudusi olid silmaga nähtavad ja seega pidi kostja teadma, et tööd on

lõpetamata. Sellest järeldab ringkonnakohus, et esineb alus VÕS § 645 lg 1 p 1 kohaldamiseks.

Seejärel aga leiab ringkonnakohus, et tegu on raske hooletusega, sest puudustega tööde maht oli

suur ja seda saanuks hoolikas ettevõtja vältida. Leides, et töövõtja oli raskelt hooletu, viitab

ringkonnakohus aga hoopis VÕS § 645 lg 1 p-le 2, mis näeb ette tellija õiguse tugineda puudusele,

kui töövõtja puudusest teadis.

21.2. Kolleegium leiab, et sõltumata sellest, et kostja on ehitusettevõtja, pidanuks ringkonnakohus

VÕS § 645 lg 1 kohaldamiseks hindama töö puuduste olemust ja töövõtja käitumist. Samuti tulnuks

iga puuduse puhul eraldi hinnata, kas see on tekkinud kostja kui töövõtja tahtluse või raske

hooletuse tõttu või kas kostja pidanuks sellest puudusest teadma. Kolleegium märgib, et vähemalt

üldjuhul saab arvestada majandus- ja kutsetegevuses tegutseva ettevõtja kõrgema

hoolsusstandardiga (vt Riigikohtu 23. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 18).

17(21)

2-15-6034

21.3. Ringkonnakohtu lahendist ei selgu, millised puudused olid tekkinud töövõtja raske hooletuse

või tahtluse tõttu, samuti ei ole võimalik eristada, millisel juhul on ringkonnakohus leidnud, et

kohaldada tuleb VÕS § 645 lg 1 p 2. Riigikohus on varem väljendanud seisukohta, et kohtuotsuse

seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue tähendab muu hulgas ka seda, et kohtuotsus ei või olla

vastuoluline ega ebaselge. Öeldu kehtib TsMS § 654 lg 1 teise lause järgi ka ringkonnakohtu otsuse

kohta (vt nt Riigikohtu 12. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-17, p 15; 28. jaanuari

2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-14, p 19; 25. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-188-12, p 14; 13. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-08, p 12).

Ringkonnakohtu otsus praegu sellele nõudele ei vasta.

22. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega ringkonnakohus

rahuldas hageja nõude mõista kostjalt välja korteri nr 4 tööde parandamiskulud 27 587 eurot 4 senti.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul see nõue eelnimetatud osas uuesti lahendada,

arvestades Riigikohtu otsuse juhiseid.

III

23. Hageja teine nõue on ehitustööde käigus kaotsi läinud asjade väärtuse hüvitamise nõue.

Maakohus rahuldas selle nõude täielikult ja ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse selles osas

muutmata. Kolleegium järgib eelnimetatud nõude osas kooskõlas TsMS § 689 lg-s 5 sätestatuga

ringkonnakohtu otsuse põhjendusi ega korda neid.

24. Ekslik on kostja kassatsioonkaebuse seisukoht, et töövõtjal ei ole töövõtulepingu järgi hageja kui

tellija asjade säilitamise kõrvalkohustust. Töövõtja on töövõtulepingu täitmisel mh kohustatud

tagama tellija asjade säilimise ja vältima nende kahjustumist. Töövõtja sellise kohustuse olemasolu

saab jaatada analoogia põhjal VÕS § 620 lg-ga 2, mis sätestab mh, et käsundisaaja peab ära hoidma

kahju tekkimise käsundiandja varale. Kolleegium leiab, et kuna töövõtuleping on samamoodi

teenuse osutamisele suunatud leping, on töövõtjal tellija vara suhtes samasugune kaitsekohustus.

25. Kohtud on kaotsiläinud vara väärtusele vastava kahjuhüvitise väljamõistmise nõuet lahendades

õigesti leidnud, et kahju on hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga, et kahju tekkimine

pidi olema kostjale ettenähtav ja et kostja tegevuse ning kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos.

26. Ekslik on aga kassatsioonkaebuse väide, et kohtud kohaldasid valesti VÕS § 132 lg-t 1 ja see on

viinud hageja rikastumiseni kostja arvel, kuna kohtud mõistsid hagejale erinevaid hinnapakkumisi

aluseks võttes välja uute asjade hinna.

VÕS § 132 lg 1 esimene lause sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju

hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja

soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Sama sätte teine lause näeb ette, et kui asja väärtus

oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt

vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 127

lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju

tekitamise tagajärjel, eelkõige tema säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine

oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.

Kohtud leidsid õigesti, et kaotsiläinud kasutatud sanitaartehnika väärtuse vähenemist ei pidanud

arvesse võtma. Kohtud on tõendeid hinnates leidnud, et ei ole tõendatud, et hageja oleks saanud

kaotsiläinud esemed asendada odavamatega või et kasutatud asjade väärtus oleks olnud oluliselt

18(21)

2-15-6034

vähenenud. Kohtud ei ole tõendite hindamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Riigikohus

kassatsioonimenetluses tõendeid ei hinda ega asjaolusid ei tuvasta (TsMS § 688 lg-d 3–5).

27. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu otsus jätta muutmata osas, millega ringkonnakohus

jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

kaotsiläinud asjade väärtuse 15 451 eurot 71 senti.

IV

28. Kolmandaks on hageja esitanud korteris nr 5 tehtud ehitustöödest tulenevad nõuded, kusjuures

hageja on korteriga nr 5 seotud nõuded esitanud alternatiivselt. Esimese alternatiivina on hageja

palunud hüvitada talle kulutused, mida ta pidi tegema seetõttu, et ka need ehitustööd, mida kostja

tegi korteris nr 5, olid puudustega.

29. Maakohus rahuldas selle nõude osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 11 569 eurot

25 senti. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on sellise nõude aluseks VÕS § 646 lg 5, mille järgi

võib tellija juhul, kui ta on nõudnud õigustatult töö parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja

jooksul, töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste

hüvitamist.

Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi selles osas uue otsuse, millega rahuldas hagi

samuti osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 53 746 eurot 80 senti. Muu hulgas asus

ringkonnakohus seisukohale, et kostja vastutab hageja ees ka tegemata töödele vastava summa

ulatuses (vt ringkonnakohtu otsuse p 187). Sama nõude jättis kohus 35 615 euro 76 sendi ulatuses

rahuldamata.

30. Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada, kas ta nõustub

maakohtu otsuses hageja nõudele antud õigusliku kvalifikatsiooniga ja millise õigusnormi alusel ta

kõnealust nõuet üldse lahendab. Ringkonnakohtu otsuse p-dest 171–177 võiks järeldada, et

ringkonnakohus käsitab hageja nõuet sarnaselt maakohtuga (ja sarnaselt korteris nr 4 tehtud tööde

parandamiseks tehtud kulutuste nõudega) VÕS § 646 lg-st 5 tuleneva kulutuste hüvitamise nõudena,

sest viidatud osa ringkonnakohtu lahendist käsitleb mh seda, kas töid anti üle ositi või tuli tööd üle

anda korraga ja kas tellija on teatanud töövõtjale puudustest õigel ajal. Samuti analüüsib

ringkonnakohus seda, kas praegusel juhul võivad kohalduda VÕS § 645 lg 1 p-d 1 ja 2, mille

kohaselt tellija võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta töid üle ei

vaadanud ja nende lepingutingimustele mittevastavusest õigel ajal ei teatanud, kui mittevastavus on

tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui töövõtja teadis või pidi teadma

mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ega teatanud sellest tellijale.

Seejärel leiab ringkonnakohus aga lahendi p-s 189, et eraldi tuleb hinnata korteri nr 5 katuslae

renoveerimise tööde puudustega seotud nõuet, ja nendib, et selle nõude aluseks ei saa olla

VÕS § 646 lg 5, vaid VÕS § 115 lg 1 (vt ka ringkonnakohtu otsuse p 194). Edasi käsitlebki

ringkonnakohus kolleegiumi arusaamise kohaselt hageja nõuet VÕS § 115 lg 1 alusel (vt otsuse

p-d 195–212). Otsuse p-s 216 nimetab ringkonnakohus aga nõude alusena uuesti VÕS § 646 lg-t 5.

Seejuures ei ole ringkonnakohtu lahendist ka arusaadav, millise osa korteris nr 5 kokku lepitud

töödest katuslae tööd moodustasid. Hagiavalduse terviktekstist (IV kd, tl 5–30) nähtuvalt on hageja

korteris nr 5 tehtud puudustega töödena nimetanud lisaks katuslae töödele ka muid töid.

31. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et ringkonnakohtu otsus ei vasta korteri nr 5 tööde

parandamise nõude lahendamist puudutavas osas seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuetele, kuna on

19(21)

2-15-6034

vastuoluline ja jääb arusaamatuks, kuidas ringkonnakohus on lõpliku otsustuseni jõudnud.

Vaidlustatud kohtulahendi põhjendused ei ole jälgitavad ega seostatavad asjas tuvastatud

asjaoludega. Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 442 lg-t 8, mille esimese lause kohaselt tuleb

otsuse põhjendavas osas märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas.

Seega tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ka osas, millega ringkonnakohus rahuldas hageja nõude

mõista kostjalt välja korteri nr 5 parandamiskulud 53 746 eurot 80 senti.

32. Kolleegium märgib täiendavalt, et iseenesest on õige kostja kassatsioonkaebuse seisukoht, et

VÕS § 646 lg 5 kohaldamise eeldusena peab tellijal olema VÕS § 646 lg-st 1 tulenev nõue, kuid

kostja eksib, kui leiab, et praegusel juhul ei ole hagejal kostja vastu VÕS § 646 lg-st 5 tulenevat

parandamiskulutuste hüvitamise nõuet, sest hageja taganes kohtumenetluse kestel 15. septembril

2015 korteri nr 5 kohta sõlmitud lepingust. Lepingust taganemise tulemusel muutub lepingu täitmise

võlasuhe VÕS § 189 lg 1 kohaselt küll tagasitäitmise võlasuhteks ja vabastab lepingupooled

VÕS § 188 lg 2 esimese lause järgi nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid VÕS § 188 lg 2

teise lause kohaselt ei mõjuta taganemine lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste

kehtivust. Kuna hagejal oli taganemise ajal olemas parandamiskulutuste hüvitamise nõue

VÕS § 646 lg 5 järgi, saab ta seda maksma panna ka pärast lepingust taganemist.

33. Alternatiivselt korteris nr 5 tehtud tööde parandamiseks kulunud summa nõudega on hageja

palunud mõista kostjalt välja esiteks rahasumma, mille hageja on tasunud kostjale ettemaksena

nende tööde eest, mida kostja tegelikult ei teinud, teiseks katuslae parandamise kulud ja kolmandaks

leppetrahvi lepingu rikkumise eest. Kassatsiooniastmes on neist nõuetest vaidluse all vaid esimene

ehk ettemakse tagastamise nõue.

34. TsMS § 370 lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet

selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata.

Kolleegium nõustub kostja kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus ei saanud samal ajal

rahuldada osaliselt nii hageja nõuet hüvitada talle puudustega tööde parandamiseks tehtud kulutused

(vt käesoleva otsuse p-d 28–29) kui ka hageja nõuet tagastada talle ettemakse. Õige on

kassatsioonkaebuse väide, et rahuldades osaliselt nii kulutuste hüvitamise nõude kui ka tegemata

tööde ettemakse tagastamise nõude, on ringkonnakohus jätnud arvestamata TsMS § 370 lg-ga 2.

Kuna ringkonnakohus pidas mh ka tegemata töid puudustega töödeks, siis on ringkonnakohus

mõistnud tegemata töödele vastava hüvitise sisuliselt välja kaks korda: esmalt puuduste

kõrvaldamiseks tehtud kulutustena ja teiseks tegemata tööde eest alusetult ette makstud summana.

Kui kohus rahuldab esimese alternatiivse nõude osaliselt, siis ei tähenda see seda, et samal ajal saab

osaliselt rahuldada ka teise alternatiivse nõude.

35. Seega tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ka osas, millega ringkonnakohus rahuldas hageja

nõude mõista kostjalt välja korteri nr 5 kohta sõlmitud töövõtulepingu alusel kostjale tasutud

ettemakse 27 881 eurot 15 senti.

Asi tuleb nii korteri nr 5 parandamiskulude hüvitamise nõude rahuldatud osa kui ka ettemakse

tagastamise nõude osas saata tagasi ringkonnakohtusse uueks läbivaatamiseks. Uuel läbivaatamisel

tuleb ringkonnakohtul hageja nõuded kvalifitseerida ja uuesti lahendada, arvestades mh

alternatiivsete nõuete lahendamist reguleerivaid sätteid ja Riigikohtu otsuse juhiseid.

20(21)

2-15-6034

36. Kolleegium juhib lisaks tähelepanu sellele, et ringkonnakohtu otsuse resolutsioon on ebatäpne.

Resolutsiooni p-s 1 on ringkonnakohus märkinud, et tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja teeb

tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja 136 376 euro 67 sendi suuruse nõude osaliselt

ehk kokku 127 216 euro 70 sendi ulatuses. Samas märgib ringkonnakohus, et maakohtu otsus on

jõustunud 2550 euro kostjalt hageja kasuks väljamõistmist puudutavas osas ja jääb muutmata

15 451 euro 71 sendi väljamõistmist puudutavas osas. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei

saanud tühistada maakohtu otsust ja teha uut otsust hagi rahuldamise kohta 127 216 euro 70 sendi

ulatuses, sest sellest summast 2550 euro väljamõistmist puudutavas ulatuses oli maakohtu otsus juba

jõustunud. Seda on ringkonnakohus resolutsiooni p-s 1 küll ka märkinud, kuid sama summa

(2550 eurot) on ta siiski ekslikult arvanud ka selle summa hulka, mille ta ise uue otsusega kostjalt

välja mõistis.

Ringkonnakohus on iseenesest andnud TsMS § 654 lg 22 alusel kehtiva resolutsiooni tervikliku

sõnastuse ja tervikresolutsiooni kohaselt on kostjalt kokku välja mõistetud 127 216 eurot 70 senti

(st 2550 euro suurune summa on õigesti kajastatud väljamõistetud summa hulgas). Kuid kolleegium

jääb varem väljendatud seisukoha juurde, et TsMS § 654 lg 22 eesmärk on võimaldada

ringkonnakohtul selgitada resolutsiooni terviktekstis täiendavalt, milles seisnes maakohtu lahendi

muutmise sisu. Kui tervikresolutsioon on vastuolus otsuse muude osadega, siis on rikutud

TsMS § 442 lg-t 5 (vt ka Riigikohtu 10. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-14, p 18).

V

37. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada. TsMS § 174 lg 6 järgi määrab ka

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ringkonnakohus.

38. Kostja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4

esimese lause alusel tagastada.

Henn Jõks

Ants Kull

Malle Seppik

21(21)