1-16-11039/42 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Tegi kindlaks:

Kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi esitas 03.11.2017 Viru Maakohtu le Jõhvi kohtumaja

erakorralise ettekande, milles palub

endav kohustus määrata katseajaks A. Š.ile täi

– läbida psühholoogiline nõustamine tähtajaga 01.07.2018.

A. t Š. unnistati süüdi Viru Maakohtu 26.01.2017 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 1 kohtuotsusega

aastase vangistusega ja KarS § 183 lg 2 p 2 järgi 9 kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 kohaldamisega mõisteti liitkaristus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.10.2016-18.10.2016, s.o 2 päeva n

vangistust. ing lõplikuks karistuseks mõisti 1 aasta 2 kuud 28 päeva KarS § 74 lg 1, 3 alusel

otsustati mõistetud karistust täitmisele mitte pöörata katseajaga 1 aasta 6 kuud. Katseaja kestel pidi

-

A. Š. täitma KarS § 75 lg 1 p 1 6 ja lg KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4, 7, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja Otsus jõustus 11.02.2017. Kriminaalhoolduse algus 11.02.2017 kohustust. ja lõpp 26.07.2018.

Erakorralise ettekande kohaselt:

A.

kohtumaja 26.01.2017 otsusega nr 1-16-11039 Š. on rikkunud talle Viru Maakohtu Jõhvi pandud kohustust:

- mitte suhtlema

i ja

. 31.10.2017 leidis kriminaalhooldusametnik vangiregistrist, et

A. Š.

R. V. R. on korduvalt helistanud telefoninumbrile xxx. Ajavahemikus 21.03.2017-28.10.2017 on V. toimunud üle 50 telefonikõne. Antud telefoninumbrit kasutab

A. Š.. (tl 6-29)

03.11.2017 antud seletuses tunnistab

, et on suhelnud telefoni teel

ga. omakäelises

A. Š.

R. V.

Kinnipeetav

estlusest

R. V. on helistanud talle, et abi küsida ja ta on tahtnud teda aidata. V selgus, et ta mõistab, et on rikkunud talle katseajaks pandud kohustust ja kahetseb seda. (tl 33)

A. i katseaeg algas 26.01.2017. Š. Kohus Viru Maakohus Kriminaalasja number 1-16-11039 Määruse tegemise aeg ja koht

7. novembril 2017 kohtumajas Jõhvi Kohtunik Inna Kirsipuu Erakorraline ettekanne

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonn

a Jõhvi

esindus Viru piirkonna kolma e nda üksuse kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi 03.11.2017 erakorraline ettekanne

i Viru Maakohtu A. Š.

26.01.2017 kohtu ega m määrus ääratud katseajaks täiendava kohustuse määramiseks Süüdimõistetu A.

Š., isikukood xxx, elukoht xxx

09.03.2017 esmakohtumisel selgitati kriminaalhooldusalusele talle katseajaks pandud kontrollnõudei on omakäeliselt allkirjastanud, d ja kohustusi.

A. Š. et kriminaalhooldusaluse õigused ja kohutused on talle arusaadavad. (tl 5)

A. Š.il ei ole katseajal esinenud probleeme registreerimiskohustuse täitmisega. Ta on jätnud (tl 4) kriminaalhooldusametnikule kohusetundliku ja püüdliku noormehe mulje. õpib õppekohas

A. Š. xxx xxx erialal II kursusel. Heade õpitulemuste tõttu on makstud talle stipendiumi.

Ajavahemikus 06.04.2017-06.10.2017 olid

ja tema vanemad suunatud

A. Š.

mitmedimensionaalsesse pereteraapiasse. Ilmnes, et kriminaalhooldusaluse emal on tõsised probleemid alkoholi kuritarvitamisega ja noormees, ei saa kodust piisavat emotsionaalset tuge. Leidub juhtumeid, kui

A. Š. ei taha koju minna ja hulgub sõpradega linnas ringi.

02.11.2017 toimus - mitmedimensionaalse pereteraapia töö lõpetamisega seoses Kohtla Järve linnavalitsuses ümarlaud, kus osalesid terapeut I., kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi, O. A. ning

E. A.-S. ja T. T.. Kriminaalhooldusaluse ema I. a oli lubanud Š. lastekaitsetöötajad Š. osaleda kokkusaamisel, kuid ei tulnud. Antud arutelul leiti, et on motiv

A. Š. eeritud käituma seaduskuulekalt ja tegelema oma probleemidega, kuid alati ei ole tal selleks sisemist jõudu. Nüüd on tal tekkinud Kohtla Järvel uued kaaslased, kellel on probleeme õigusrikkumistega ja -

ta ei suuda nendega suhtlemisest hoiduda. Leiti, et il oleks otstarbekas osaleda

A. Š.

psühholoogi nõustamisel, et aidata tal leida sisemisi ressursse, et mitte olla mõjutatud kaaslaste poolt. (tl 30-32)

Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes KarS § 75 lg 4, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku mää täiendav kohustus – läbida psühholoogiline nõustamine tähtajaga 01.07.2018, rata

A. Š.ile

mis motiveeriks

i suurema kohusetundega suhtuma talle katseajaks pandud A. Š.

kontrollnõuetesse ja kohustustesse ning aitaks tal leida sisemist enesekindlust, et olla kaaslaste poolt vähem mõjutatav, mis omakorda vähendaks uue kuriteo sooritamise riski.

A. Š.

on andnud kirjaliku nõusoleku psühholoogilise nõustamise läbimiseks.

Vastavalt KarS § 74 lg 4 kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Vastavalt KrMS § 427 lg 1 otsustab KarS § 74 lg 4, § 75 lg 3, § 76 lg 7 või § 871 lg 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.

Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Süüdimõistetu A. Š. on rikkunud kohustust mitte suhtlema

A. Š.i ja

. nimetatud

R. V. rikkumistele tuleb reageerida.

Arvestades seda, et süüdimõistetu senine kriminaalhooldus on kulgenud ilma rikkumisteta.

Nimelt

A. Š. on jätnud kriminaalhooldusametnikule endast kohusetundliku ja püüdliku noormehe mulje ning registreerimiskohustuse täitmisega probleeme pole esinenud, leiab kohus, et karistuse täitmisele pööramine oleks esialgu ennatlik. Seega on otstarbekohane rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks on täiendava kohustuse määramine.

Kriminaalhooldusalusele tuleb anda võimalus oma rikkumistest järelduste tegemiseks, seda enam, et kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglitest kinni pidama. Kohus on seisukohal, et täiendav kohustus motiveeriks

A. Š.il t edaspidisel suurema kohusetundega suhtuma talle

katseajaks pandud kontrollnõuetesse ja kohustustesse ning aitaks tal leida sisemist enesekindlust, et olla kaaslaste poolt vähem mõjutatav, mis omakorda vähendaks uue kuriteo sooritamise r mine aitaks t saavutada hoolduskava iski. Täiendava kohustuse lisa tõhusamal eesmärke.

Seoses eeltooduga peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks määrata täiendav

A. Š.ile katseajaks

kohustus

– läbida ps holoogiline nõustamine Tähta peab kohus mõistlikuks ja üh . ega põhjendatuks 01.07.2018

Juhindudes KrMS § 427, kohtunik

M ä ä r a s:

Viru piirkonna kolmanda üksuse kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi 03.11.2017 erakorraline ettekanne

e Viru Maakohtu 26

A. Š.il .01.2017 kohtumäärusega määratud katseajaks täiendava kohustuse määramiseks rahuldada.

Määrata määrusega määratud katseajaks täiendav

A. Š.ile Viru Maakohtu 26.01.2017 kohtu kohustus hiljemalt 01.07.2018

– läbida psühholoogiline nõustamine

Määruse ärakiri saata süüdimõistetule A. Š.ile ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda.

Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Inna Kirsipuu kohtunik