Legislator Case Law & Legislation
4-17-85/28 AI generated

4-17-85/28 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 4-17-85/28
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

4-17-85

Legislator headnote

AI generated

4-17-85/28 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: 4-17-85

Keywords

AI generated
contrary to medical advice medical treatment inadequate medical examination medical reasons medical necessity cost-effectiveness of treatment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

4-17-85

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht 6. november 2017. a, Tallinn, kirjalik menetlus

Väärteoasja number 4-17-85

Kohtukoosseis Andres Parmas

Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 5. oktoobri 2017. a määrus, millega

jäeti läbi vaatamata M.S-i (M.S) kaebus

Keskkonnainspektsiooni

keskkonnakaitse

juhtivinspektor Märt Raudsepa 21. detsembri 2016. a otsusele väärteoasjas nr 940015001910

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.S-i (ik xxx) kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaitsja taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks.

2. Jätta Pärnu Maakohtu 5. oktoobri 2017. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele (VTMS § 198). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 4. jaanuaril 2017 saabus Pärnu Maakohtule M.S-i kaebus Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse juhtivinspektor Märt Raudsepa 21. detsembri 2016. a otsusele väärteoasjas nr 940015001910.

2. Pärnu Maakohus jättis 5. oktoobri 2017. a määrusega M.S-i kaebuse läbi vaatamata, kuna kaebaja ega tema kaitsja 5. oktoobri 2017. a kohtuistungile ei ilmunud. Maakohus põhjendas enda seisukohta järgmiselt.

3. 4. septembri 2017. a kohtuistungil esitas kaitsja taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks, sest kaebuse esitaja oli samal hommikul sattunud terviserikkega erakorralise meditsiini osakonda. 1 1

4-17-85

Nimetatu kinnitamiseks edastas kaitsja kohtule ka M.S-i tervisekaardi. Kaitsjaga kooskõlastatult määrati kaitsja juuresolekul uueks kohtuistungi ajaks 5. oktoober 2017 kell

14:30. 4. oktoobril 2017 saabus kohtule kaitsja taotlus taaskord kohtuistungi edasilükkamiseks, kuna kaebaja oli taas haiglasse sattunud. 5. oktoobri 2017. a kohtuistungile kaitsja ega kaebaja ei ilmunud.

4. Maakohus märkis, et VTMS § 125 ei võimalda veelkord kaebuse arutamist edasi lükata ja seda isegi mitte VTMS § 42 sätestatud mõjuva põhjuse olemasolul. VTMS § 125 lg 3 ei anna kohtule kaalutlusõigust, vaid ütleb üheselt, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu VTMS § 125 lg-s 1 sätestatud korras edasilükatud asja arutamisele ning talle on asja arutamise aeg ja koht

teatavaks tehtud, jätab kohus kaebuse läbi vaatamata. 4. septembri 2017. a istungil osales kaitsja, kes taotles asja arutamise edasilükkamist ning uueks istungi ajaks määrati kaitsja

juuresolekul ja temaga kooskõlastatult 5. oktoober 2017 kell 14:30. Seega oli kaebuse

esitajale ja tema kaitsjale asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et esitatud kaebus tuleb VTMS § 125 lg 3 alusel läbi vaatamata jätta.

5. Viidates Harju Maakohtu 2. jaanuari 2017. a määruses nr 4-16-9192 väljendatud seisukohale, leidis Pärnu Maakohus muuhulgas, et M.S-i haigushood on ilmselt tingitud eesmärgist menetlusest kõrvale hoida.

6. Pärnu Maakohtu 5. oktoobri 2017. a määrusele esitas 20. oktoobril 2017 määruskaebuse M.S-i kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv. Kaitsja leiab, et kohtumäärus kuulub täies ulatuses tühistamisele.

7. Kaitsja märgib, et kohtumääruses on kaitsja mitteilmumist kohtusse käsitletud moonutatult ja vastuolus kohtu enda tegevuse ja faktiliste asjaoludega. Kaebuse läbi vaatamata jätmiseks

puudus alus ning kohus on eksitanud kaebajat ja kaitsjat. Teadaolevate asjaolude alusel mõistis kaitsja kohtu seisukohta, et esineb mõjuv põhjus asja arutamise edasilükkamiseks

kaebaja haiglas viibimise tõttu. Seetõttu pole kaitsja ja/või kaebaja kohtuistungile mitteilmumine praegusel ajal käsitletav kohtu viidatud VTMS § 125 lg 1 ja 3 tähenduses kui kaebuse läbi vaatamata jätmise alus.

8. Kohus on kaebuse läbi vaatamata jätmist põhjendanud viitega VTMS § 125 lg-tele 1 ja 3 kui kaebaja ja/või tema kaitsja mitteilmumist asja arutamisele. Kohus on seejuures arvestamata ja tänud kaebaja tervisliku seisundi ja haigusperioodide ägenemise ning kohtule esitatud tõendid kaebaja tervisliku seisundi ja haiglaravi kohta. Kaebajal on esinenud põhjendatud takistus

kohtuistungile mitteilmumiseks ja kohus oleks pidanud sellega arvestama. Kaitsja arvates on

kohus 4. oktoobril 2017 edastatud informatsiooni alusel eksitanud kaebajat ja kaitsjat ning loonud üheselt mulje asja arutamise edasilükkamisest, mitte kaebuse läbi vaatamata jätmisest. Seetõttu on kaebuse läbi vaatamata jätmine VTMS § 125 lg 1 ja 3 alusel põhjendamatu ja vastuolus kohtu enda menetluse kohta antud informatsiooniga.

9. Kohus tegi vaidlustatava määruse juba 5. oktoobril 2017 ehk enne sellekohaste täiendavate

dokumentide esitamise võimalust. Kaitsja arvates oleks kohus pidanud kõigi asjaolude 2 2

4-17-85

objektiivseks hindamiseks ja VTMS § 125 lg 1 ja 3 kohaldamise kaalumiseks eelnevalt

veenduma, millest on tingitud kaebaja mitteilmumine kohtuistungile. Kohtu tegevus on välistanud mõistliku aja jooksul kaebaja tervislikku seisundit puudutavate täiendavate tõendite esitamise ja hindamise.

10. Kaebaja peab maakohtu eelneva tegevuse tõttu vajalikuks võtta asja materjalide juurde

täiendavad tõendid, mida ei olnud võimalik esitada enne kõnesoleva määruse tegemist. Kaebaja tervislikku seisundit ja haiguse ägenemist enne 5. oktoobri 2017. a kohtuistungit

kinnitavad tõendid, mis on väljastatud SA Jõgeva Haiglast 6.oktoobril 2017 (väljavõte haigusloost nr 1615 2017 patsiendi tervisliku seisundi ja haiglas viibimise kohta 4.-6.10.2017) koos saatekirjaga ambulatoorsele ravile suunamise kohta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, esitatud kaebuse ja arutatava asja materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ega kuulu tühistamisele.

12. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti jätnud M.S-i kaebuse läbi

vaatamata. VTMS § 125 lg 1 sätestab, et kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel võib maakohtunik VTMS §-st 42 lähtudes lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks

kuuks. Samaks tähtajaks võib maakohtunik kaebuse arutamise edasi lükata ka juhul, kui kaebust arutades ilmneb vajadus välja nõuda lisatõendeid. VTMS § 125 lg 3 sätestab, et kui kaebuse esitanud isik või tema kaitsja ei ilmu VTMS § 125 lg-s 1 või 2 sätestatud korras edasilükatud asja arutamisele ning talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, jätab kohtunik kaebuse läbi vaatamata. Kaebuse läbi vaatamata jätmine vormistatakse määrusega.

Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et VTMS § 125 ei võimalda veelkord kaebuse arutamist edasi lükata ja seda isegi mitte VTMS § 42 sätestatud mõjuva põhjuse olemasolul. VTMS § 125 lg 3 ei anna kohtule kaalutlusõigust, vaid sealt tuleneb üheselt, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu VTMS § 125 lg-s 1 sätestatud korras edasilükatud asja arutamisele ning talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, jätab kohus kaebuse läbi vaatamata.

Praegusel juhul puudub vaidlus sellest, et 5. oktoobri 2017. a kohtuistungile kaitsja ega kaebaja kumbki ei ilmunud, ehkki neid oli istungi toimumise ajast teavitatud. Sealjuures oli kohtuistungi toimumise aeg kaitsjaga kooskõlastatud.

13. Kaitsja märgib küll, et maakohus on 4. oktoobril 2017 edastatud informatsiooni alusel

eksitanud kaebajat ja kaitsjat ning loonud üheselt mulje asja arutamise edasilükkamisest. Samas aga ei ole kaitsja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks kohtu vastavasisulist tegevust. Isik ei pea üldjuhul tingimata ise kohtuistungil osalema – kaitsja olemasolul võib seda teha kaitsja vahendusel. Arutatava asja materjalidest ei nähtu, et miski oleks kaitsjal takistanud

ilmuda asja arutamisele. Seejuures oli maakohtul arutatava asja materjalidest tulenevalt põhjendatult alust arvata, et menetlusalune isik võib püüda menetlusest kõrvale hoida, tuues ettekäändeks terviseprobleemid. 3 3

4-17-85 14. Leides, et maakohtu järeldused on õiged, jätab ringkonnakohus rahuldamata kaitsja taotluse tõendite vastuvõtmiseks. 15. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS §-st 194, § 196 lg-test 1 ja 2 ning § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 4 4