Legislator Case Law & Legislation
2-17-13861/7 AI generated

2-17-13861/7 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-17-13861/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Olev Tomson (avaldaja) esitas 18. septembril 2017 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Oleg Sirotini (kohtutäitur) 8. septembri 2017 otsuse peale täiteasjades nr 187/2017/738 ja nr 187/2017/739. Kaebuse kohaselt on kohtutäitur algatanud täitemenetlused kohtuotsuste alusel, millel puudub jõustumismärge, mistõttu ei saa täitemenetlust läbi viia.

Legislator headnote

AI generated

2-17-13861/7 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et maakohtu poolt menetluskulude avaldaja kanda jätmisega on maakohus rikkunud avaldaja õigusi. Avaldajal on õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel taotleda riigilõivu tagastamist seoses avaldaja kaebuse menetlusse mittevõtmisega, kuid riigilõivu tagastab kohus TsMS § 150 lg 4 kohaselt üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks maakohtule esitanud taotluse riigilõivu tagastamiseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt diskretsioonipiiride ületamist menetluskulude TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda jätmisel.

Keywords

AI generated
dispute settlement technical barriers substantive defects supervisory fees offences against privacy inadequate constitutional complaint
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 7. november 2017. a Tsiviilasja number 2-17-13861 Tsiviilasi Olev Tomsoni kaebus kohtutäitur Oleg Sirotini

8. septembri 2017. a otsuse peale täiteasjades nr 187/2017/738 ja nr 187/2017/739 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 10. oktoobri 2017. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Olev Tomsoni määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Olev Tomson (isikukood: XXX). RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 10. oktoobri 2017. a määrus muutmata ja Olev Tomsoni määruskaebus rahuldamata. 2. Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud Olev Tomsoni kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. Olev Tomson (avaldaja) esitas 18. septembril 2017 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Oleg Sirotini (kohtutäitur) 8. septembri 2017 otsuse peale täiteasjades nr 187/2017/738 ja nr 187/2017/739. Kaebuse kohaselt on kohtutäitur algatanud täitemenetlused kohtuotsuste alusel, millel puudub jõustumismärge, mistõttu ei saa täitemenetlust läbi viia.

2. Tartu Maakohus jättis 2. oktoobri 2017 määrusega avalduse käiguta ja kohustas avaldajat täpsustama kaebuse eesmärki.

3. Avaldaja kordas 3. oktoobri 2017 vastuses kaebuses esitatud seisukohti.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus jättis 10. oktoobri 2017 määrusega avaldaja kaebuse menetlusse võtmata ja jättis menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus tuvastas, et täiteasjas nr 187/2017/738 on täitmisel Tartu Maakohtu 25. septembri 2014 otsus kriminaalasjas 1-13-10084, mis on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 19. juuni 2015 otsusega menetluskulude osas. Täiteasjas nr 187/2017/738 täidetakse 25. septembri 2014 otsusest tulenevat menetluskulude nõuet summas 44 eurot 53 senti (kannatanu sõidukulu 44 eurot 8 senti, koopia tegemise kulu 45 senti). Kohtute Infosüsteemist (KIS) nähtub, et Tartu Maakohtu

25. septembri 2014 otsus on jõustunud 21. oktoobril 2015 Riigikohtu määrusega, millega Riigikohus keeldus asja menetlemisest. Täiteasjas nr 187/2017/739 on täitmisel Tartu Ringkonnakohtu 19. juuni 2015 otsus kriminaalasjas nr 1-13-10084. Nimetatud otsusega on avaldajalt välja mõistetud 780 eurot kaitsjatasu. KIS-st nähtub, et Tartu Ringkonnakohtu 19. juuni 2015 otsus on jõustunud 21. oktoobril 2015 Riigikohtu määrusega, millega Riigikohus keeldus asja menetlemisest. Täiteasjades nr 187/2017/738 ja 187/2017/739 täidetakse üksnes menetluskulude nõudeid jõustunud kohtuotsuse alusel. Avaldaja poolt kaebuses viidatud 19. veebruari 2014, 2. aprilli 2014 ja 4. mai 2015 lahendite alusel ei viida läbi täitemenetlusi nr 187/2017/738 ja nr 187/2017/739. Menetluskulude väljamõistmist sai vaidlustada vaid vastava kohtulahendi peale edasi kaevates. Maakohus asus seisukohale, et avaldaja esitatust ei nähtu avaldaja õiguste rikkumine täiteasjades nr 187/2017/738 ja 187/2017/739 menetluse alustamisel ja menetluskulude nõuete täitmisel, mistõttu on avaldaja esitatud kaebus TsMS § 371 lg 2 p-st 2 tulenevalt perspektiivitu.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega tunnistada kohtutäituri poolt tehtud ühepoolsed tehingud täiteasjades nr 187/2017/738 ja 187/2017/739 ning 8. septembri 2017 otsus ebaseaduslikuks ning tühiseks või saata avaldaja kaebus maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse kohaselt viiakse avaldaja suhtes läbi täitemenetlust kohtuotsuste alusel, mis ei ole jõustunud. Avaldaja on Tartu Ringkonnakohtu 28. novembri 2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10084 õigeks mõistetud, mistõttu puudub alus menetluskulude sundtäitmiseks. Maakohus jättis põhjendamatult kõik menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt oli maakohtul kohustus kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastada kuna avaldaja kaebust ei võetud menetlusse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

10. oktoobri 2017 määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlemisega kaasnenud kulud avaldaja kanda.

7. Asja materjalidest nähtub, et maakohus on jätnud avaldaja kaebuse käiguta ja selgitanud

2. oktoobri 2017 määruses, et avaldajal tuleb täpsustada eesmärki, mida avaldaja soovib kaebuse esitamisega saavutada. Maakohus hoiatas, et kui avaldaja jätab kohtu nõudmised tähtpäevaks täitmata, jäetakse kaebus menetlusse võtmata. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta (hagi)avalduse menetlusse võtmata, kui avaldus ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt seotud poolte esitatud õiguslike väidetega

8. Avaldaja esitas kaebuse, milles taotleb kohtutäituri otsuse tühistamist, kuna täitemenetlust on alustatud ilma jõustunud kohtuotsuseta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et täiteasjades nr 187/2017/738 ja 187/2017/739 täidetakse menetluskulude nõudeid jõustunud kohtuotsuste alusel. Asjaolu, et avaldaja kasutab tema suhtes kriminaalasjas nr 1-13-10084 tehtud otsuste resolutsiooni punkte valikuliselt, ei tähenda, et kohtutäitur viib läbi täitemenetlust jõustumata kohtuotsuste alusel. KIS-st nähtuvalt on kriminaalasjas nr 1-13-10084 otsus jõustunud 21. oktoobril 2015, kui Riigikohus keeldus avaldaja kassatsioonkaebust menetlusse võtmast, millega jõustus Tartu Maakohtu 25. septembri 2014 otsus avaldaja süüdimõistmise ja kannatanud sõidukulu 44 euro 8 sendi ning koopia tegemise kulu 45 sendi osas (täiteasi nr 187/2017/738) ning Tartu Ringkonnakohtu 19. juuni 2015 otsus, millega mõisteti avaldajalt välja kaitsja tasu 780 eurot (täiteasi nr 187/2017/739). Seega ei ole põhjendatud avaldaja väide, et kohtutäituril puudub õigus läbi viia täitemenetlust avaldaja suhtes.

9. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-192-13 p-s 8 selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p-de 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamisja kaalumiskohustus (vt nt Riigikohtu 11. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p 14). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-95-13 p-s 12 selgitanud hagi menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi. Kohus ei tohi hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 alusel keelduda põhjusel, et nõue on ebaselge. Kui hageja esitab ebaselge nõude, mis ei ole ilmselgelt õiguslikult perspektiivitu ning asja menetlemine on selle ebaselguse tõttu takistatud, peab kohus TsMS § 3401 lg 1 alusel andma hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks (Riigikohtu 9. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12). Käesolevas asjas andis maakohus avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus jätab avaldaja määruskaebuse rahuldamata ning nõustub maakohtuga, et esitatud avaldusega ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Maakohus keeldus õigesti TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest.

10. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et maakohtu poolt menetluskulude avaldaja kanda jätmisega on maakohus rikkunud avaldaja õigusi. Avaldajal on õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel taotleda riigilõivu tagastamist seoses avaldaja kaebuse menetlusse mittevõtmisega, kuid riigilõivu tagastab kohus TsMS § 150 lg 4 kohaselt üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks maakohtule esitanud taotluse riigilõivu tagastamiseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt diskretsioonipiiride ületamist menetluskulude TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda jätmisel.

11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 kohaselt avaldaja kanda.

Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/