2-15-10450/93 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Kai Kullerkupp, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. november 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-10450

Tsiviilasi

E.J. hagi L.K. vastu kaasomandi lõpetamiseks ja L.K.

vastuhagi E.J. vastu kaasomandi lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot; 3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 21. veebruari 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

L.K. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): L.K. (isikukood XXX; V.V. õigusjärglane),

esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob

Vastustaja (hageja): E.J. (isikukood XXX), esindaja advokaat

Raul Talts

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 21. veebruari 2017 otsus ja teha asjas uus otsus.

2. Rahuldada L.K. vastuhagi E.J. vastu kaasomandi lõpetamiseks ning jätta rahuldamata

E.J. hagi L.K. vastu kaasomandi lõpetamiseks.

3. Lõpetada L.K. ja E.J. kaasomand P. kinnistule, mis on kantud Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr X, asukohaga X küla Kadrina vald Lääne-Virumaa, viisil,

mille kohaselt L.K. reaalosaks jääb vastavalt otsusele lisatud plaanile põhjapoolne (kaardil

punast värvi) osa suurusega ca 46 000 m2, ning E.J. reaalosaks jääb vastavalt otsusele lisatud

plaanile lõunapoolne (kaardil värvimata) osa suurusega ca 46 000 m2.

4. Kohustada E.J. d andma nõusolek P. kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr X, asukohaga X küla Kadrina vald Lääne-Virumaa,

reaalosadeks jagamiseks vastavalt käesoleva otsuse resolutsiooni punktile 3 ning vajalike

kinnistusraamatu kannete tegemiseks, millega L.K. le kuuluma hakkava reaalosa

omanikuna kantakse sisse üksnes L.K. , ja E.J. le kuuluma hakkava reaalosa omanikuna

kantakse sisse üksnes E.J. . Asendada E.J. nõusolek käesoleva kohtuotsusega.

5. Käesoleva otsuse lahutamatu osa on otsusele lisatud plaan.

Menetluskulud

6. Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. E.J. (hageja) esitas 13. juulil 2015 Viru Maakohtule hagi V.V. (kostja) vastu, milles palus

lõpetada pooltevaheline kaasomand ning jätta kinnistu hagejale, pannes talle kohustuse maksta

kosjale hüvitis 23 000 eurot.

9. novembri 2015 hagi täpsustuses taotles hageja tuvastada kostja nõusolek kaasomandi

lõpetamiseks selliselt, et kinnistu ainuomanikuks saab hageja.

V.V. suri 05.02.2016 ning 17.05.2016 astus menetlusse V.V. (kostja) õigusjärglasena L.K. .

30. jaanuari 2017 kohtuistungil täpsustas hageja protokolliliselt hagis esitatud taotlust kohustada

teda maksma kostjale kaasomandi lõpetamisel hüvitist 23 000 euro asemel 24 500 eurot.

Hagiavalduses märgitu kohaselt kuulub kummalegi poolele ½ mõttelist osa P. kinnistust

asukohaga X küla Kadrina vald Lääne-Virumaa. Hageja on kinnistut kasutanud ja selle eest

hoolitsenud alates 1997. aastast. Kõik kinnistu korrashoiuks vajaminevad ja sellega seotud

kulutused on teinud hageja. Hageja on kinnistut kasutanud oma suvekoduna ning käinud seal

regulaarselt. Kostja ja tema pere ei ole kinnistut regulaarselt kasutanud ega panustanud ka kinnistu

korrashoidu. Muud kaasomandi lõpetamise viisid tooksid kaasa olukorra, kus hageja jääks ilma

suvekodust ja oma vanavanemate majast ning seda olukorras, kus hageja on aastaid panustanud

nii ajaliselt kui rahaliselt, et kinnistu säiliks. 20. jaanuaril 2017 koostatud ekspertarvamuse

kohaselt on kinnistu väärtus 49 000 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja esitas 10. septembril 2015 vastuhagi, milles palus lõpetada

kaasomand ja jagada kinnistu reaalosadeks. Kostja taotles jätta lõunapoolne kinnistuosa talle ja

põhjapoolne kinnistuosa hagejale. Kostja arvates on tegemist pindalalt ja väärtuselt võrdsete

kinnistutega. 9. novembri 2015 täpsustuses taotles kostja kohustada hagejat andma kaasomandi

lõpetamiseks ja reaalosadeks jagamiseks vajalikud tahteavaldused.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus 21. veebruari 2017 otsusega jättis vastuhagi rahuldamata ja rahuldas hagi,

kohustades kostjat andma nõusolek kaasomandis oleva kinnistu jagamiseks (selliselt, et kinnistu

jääb hageja ainuomandisse) ja omanikukande muutmiseks ning uue kande tegemiseks (millega

kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja). Maakohus kohustas hagejat

maksma kostjale kaasomandi osa eest 24 500 eurot samaaegselt omanikukande muudatuse

tegemisega. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning määras menetluskulud rahaliselt

kindlaks.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei esine poolte vahel vaidlust selles, et: 1) kumbki pooltest ei

kasuta aastaringselt kinnistut elamiseks; 2) kinnistu hooldamisega on aastaid tegelenud vaid

hageja; 3) kostja ei pretendeeri ka reaalosadeks jagamise korral kinnistu hoonestatud osale.

Maakohus ei pidanud võimalikuks vastuhagis taotletu kohaselt kinnistu reaalosadeks jagamist

seetõttu, et algselt V.V. poolt esitatud vastuhagi asjaolusid ei ole pärast vastuhageja asendamist

viidud kooskõlla vastuhagejaks saanud L.K. t puudutava põhistusega. Kohus leidis, et

eestkostealuse isiku kaasomandi enda omandisse jätmise või talle sellest reaalosa jätmise vajaduste

kohta esitatud põhistusi ei saa võrdsustada ja üle kanda teovõimelise isiku vajadustega. Vastuhagi

asjaolude muutmine sai toimuda TsMS § 376 lg 3 kohaselt üksnes kirjalikus vormis, mistõttu

vastuhageja poolt vastuhagi aluse selgitamine protokolliliselt ja suuliselt istungil ei ole samastatav

nõuetekohase vastuhagi muutmisega. Esialgsel kujul esitatud vastuhagist ei nähtu kostja L.K.

õiguste kaitsmise vajadust.

Maakohus leidis, et kinnistu reaalosadeks jagamine ei ole põhjendatud ka seetõttu, et lõplik

hinnang maakorralduslikult kinnistu jagamise võimalikkuse osas vastuhagis soovitud viisil ei ole

tõendamist leidnud. Kadrina valla 23. juuli 2015 tõendi kohaselt P. kinnistu reaalosadeks

jagamiseks takistusi ei ole. Samas ei nähtu tõendist, et kohalikule omavalitsusele eeldatava päringu

teinud vastuhageja oleks päringule lisanud vastuhagi lisaks oleva kinnistu jagamise plaani. Seega

ei saa väita, et kohalik omavalitsus oleks 23. juuli 2015 tõendis väidetud kinnistu kaheks

(sihtotstarbega maatulundusmaa) katastriüksuseks jagamise võimalikkust hinnanud konkreetselt

vastuhageja taotluse alusel.

Maakohus leidis, et kinnistu reaalosadeks jagamiseks vajalik järgnev haldusmenetluslik

toimingute jada koormaks ebamõistlikult kaasomanikke. Antud juhul ei ole kaasomanikud teinud

kohalikule omavalitsusele ühisavaldust kinnistu reaalosadeks jagamiseks. Samuti niikaua, kui ei

ole teada katastriüksuste piire, ei pruugi jagamisel tekkivale maaüksusele sihtotstarbe määramine

olla kooskõlas Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008 määrusega nr 155.

OÜ Rakvere Invent teatise kohaselt kulgeb P. kinnistu hooneteni viiv tee põhjast esmalt läbi

Nurmevälja katastriüksuse ja lõunast läbi Mäealu ja Oomeri kinnistute, mistõttu ei saa väita, et

ilma juurdepääsu eraldi seadmata oleks võimalik tagada juurdepääs avalikule teele. Vastuhagi

rahuldamine selles esitatud viisil lõikaks läbi hageja juurdepääsu võimaluse läbi Nurmevälja

kinnistu ja sunniks hagejat tegelema juurdepääsu taotlemisega kaasneva asjaajamisega ja

võimalike kulude kandmisega.

Maakohtu hinnangul ei kaalu kostja põhjendused kaasomandi lõpetamiseks taotletud viisil üles

hageja huve kaasomandi tervikuna säilitamise ja kasutamise vastu. Maakohus leidis, et poolte

vahel puudub vajalik elementaarne koostöö ja üksteist austav suhtlus.

Hageja esitatud ekspertarvamuse kohaselt on kinnistu väärtus 49 000 eurot. Kostja ei ole

ekspertarvamuses toodud kinnistus turuväärtusele vastuväidet esitanud. Seega tuleb hagejal

hüvitada kostjale omandikaotuse hüvitisena 24 500 eurot samaaegselt omanikukande muudatuse

tegemisega.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus,

millega vastuhagi rahuldatakse või saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohtu otsus ebaselge ja vastuoluline. Maakohus ei täitnud

asja lahendamisel eelmenetluse ülesandeid ja selgitamiskohustust, mis võis viia ebaõige lahendi

tegemiseni. Maakohus ei selgitanud välja kostja selgelt väljendatud nõudeid, mis oli eelmenetluses

kohtu esmane ülesanne.

Maakohus jättis täitmata selgitamiskohustuse, mistõttu kostja ei esitanud vastuhagi uut

tervikteksti. On ebaselge, kuidas üldse menetles maakohus vastuhagi, milles kohtu hinnangul

puudus kostja piisav õiguslik huvi kohtumenetluses oma õigusi kaitsta.

Maakohtu järeldused poolte esitatud asjaolude kohta on vastuolulised ning meelevaldsed ega

tugine asjas kogutud tõenditele. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõude ja kostja

vastunõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti

tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Asja materjalist

ei nähtu, et maakohus oleks TsMS § 392 lg-s 1 sätestatud eelmenetluse ülesandeid täitnud.

Menetlusnormi rikkumise tõttu ei ole kohtuotsus kooskõlas TsMS § 436 lg-ga 2, kuna otsus ei

rajane asjas uuritud tõenditele.

Kui ringkonnakohus ei rahulda apellatsioonkaebust sisuliselt ega saada asja tagasi samale kohtule

uueks läbivaatamiseks, palub kostja tühistada kaevatav kohtuotsus menetluskulude väljamõistmise

osas ja jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Varasemalt kostjana esinenud piiratud

teovõimega V.V. vastu esitatud hagiavaldusega kaasnenud menetluskulusid ei ole põhjendatud

jätta kostja kanda.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, leides, et maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei

ole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Viru Maakohtu 21. veebruari

2017 otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel asjas uue otsuse, millega

rahuldab kostja vastuhagi ja jätab rahuldamata hageja hagi ning lõpetab hageja ja kostja

kaasomandi P. kinnistule viisil, mille kohaselt kostja reaalosaks jääb vastavalt otsusele lisatud

plaanile põhjapoolne (kaardil punast värvi) osa suurusega ca 46 000 m2, ning hageja reaalosaks

jääb vastavalt otsusele lisatud plaanile lõunapoolne (kaardil värvimata) osa suurusega ca 46 000

m2. Ringkonnakohus kohustab hagejat andma nõusoleku P. kinnistu reaalosadeks jagamiseks

eelnimetatud viisil ning vajalike kinnistusraamatu kannete tegemiseks, millega kostjale kuuluma

hakkava reaalosa omanikuna kantakse sisse üksnes kostja, ja hagejale kuuluma hakkava reaalosa

omanikuna kantakse sisse üksnes hageja.

7. Asja materjalide kohaselt on mõlemad pooled esitanud kaasomandi lõpetamise nõude, kuid nad

vaidlevad kaasomandi jagamise viisi üle (AÕS § 77 lg 2). Hageja palus jätta kaasomandis oleva

kinnisasja enesele, kostja palus vastuhagis jagada kinnisasja reaalosadeks.

AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise

viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda

asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja

nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud

raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Maakohus jagas kaasomandi hageja taotletud viisil, jättes kinnisasja tema ainuomandisse.

8. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab

kaasomanikke kõige vähem, ning kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte

huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest (vt nt Riigikohtu 9. mai 2006 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-45-06, p-d 19 ja 20, otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10 p 21). Ringkonnakohtu arvates on

maakohus rikkunud diskretsiooni piire, leides muuhulgas, et kinnistu reaalosadeks jagamine kostja

poolt taotletaval viisil ei ole võimalik ja jättes seetõttu kinnisasja hageja ainuomandisse.

Vastuhagi kohaselt on kostja taotlenud kinnisasja kaasomandi lõpetamist ja asja jagamist

kaasomanike vahel reaalosadeks selliselt, et jagamisel jääb kinnistu põhjapoolne osa kostja

omandisse ja lõunapoolne osa hageja omandisse. Kinnistu jagamisel on kostja palunud lähtuda

kaasomanikele jääva reaalosa pindala ligikaudsest võrdsusest (kostja poolt esitatud plaani kohaselt

jääks talle kinnistu suurusega 46 072 m2) ning sellest, et ehitised jäävad hagejale kuuluma

hakkavale kinnistule. Kostja arvates on tema poolt pakutud kinnistu jagamise variandi puhul

kaasomanikele kaasomandi lõpetamisel jäävad osad väärtuselt ja pindalalt võrdsed.

Hageja on vastu vaielnud kaasomandi lõpetamisele sel viisil, et kaasomandis olev asi jagatakse

kaasomanike vahel reaalosadeks. Vastuväidete kohaselt ei ole kostja tõendanud, et kinnisasja

jagamine kostja soovitud viisil on üldse võimalik, samuti on kinnisasja reaalosadeks jagamine

ebamõistlik ja kaasomanike huvide vastane ning põhjustab pooltevahelisi erimeelsusi ja

täiendavaid kohtuvaidlusi.

9. Kadrina Vallavalitsuse 23.07.2015 tõendi kohaselt ei tee vallavalitsus takistusi P. kinnistu

jagamiseks kaheks eraldi katastriüksuseks sihtotstarbega maatulundusmaa (I kd tl 63). Kadrina

Vallavalitsuse 19.12.2016 kirjas on selgitatud kinnisasja jagamise korda (II kd tl 46-47). Maa-

ameti 05.12.2016 vastuse kohaselt (II kd tl 83-84) ei nähtu katastrikaardilt asjaolusid, mis välistaks

selgelt katastriüksuse jagamise kostja soovitud viisil, kuid lõpliku hinnangu jagamise

võimalikkuse ja võimalike kooskõlastuste vajalikkuse kohta saab lähtudes maakorralduse nõuetest

ja tekkivate katastriüksuste sihtotstarbelise kasutamise võimalikkusest anda maakorralduse

läbiviija.

OÜ Rakvere Invent seisukoha kohaselt (II kd tl 87-93) on P. katastriüksuse jagamine kaheks

katastriüksuseks võimalik nii seadusandlikult kui tehniliselt. OÜ Rakvere Invent on lisanud

nimetatud seisukohale ka omapoolseid P. katastriüksuse jagamise variante, kuid kostja kinnitas

nii maakohtu istungil (II kd tl 98-112) kui ringkonnakohtus, et soovib P. kinnisasja jagamist tema

poolt soovitud plaani kohaselt, s.o et katastriüksuse jagamise joon kulgeb idast läände ning

moodustuvad lõunapoolne kinnistu (mille omanikuks saaks hageja) ja põhjapoolne kinnistu (mille

omanikuks saaks kostja).

10. Lähtudes eelnimetatud tõenditest leiab ringkonnakohus, et arvestades maakorralduslikke ning

asja olemusest tulenevaid nõudeid jagamise suhtes, on kaasomandit võimalik lõpetada

reaalosadeks jagamise teel kostja poolt taotletaval viisil ning maakohtu vastupidine seisukoht on

põhjendamatu. Kaasomandi reaalosadeks jagamist ei välista asjaolu, et OÜ Rakvere Invent

seisukoha järgi kui P. kinnistu jagatakse sirgjoonega pooleks idast-läände, siis tuleks sõlmida

vastavad kokkulepped maaomanike vahel, kuidas pääseb oma kinnisasjale ja hooneteni see

maaomanik, kellele jääb jagamisel moodustunud lõunapoolne katastriüksus. Ringkonnakohtu

istungil selgitasid menetlusosalised, et ka lõunapoolselt katastriüksuselt on juurdepääs avalikult

kasutatavale teele, kuid hageja selgituse kohaselt saab seda kasutada suvel.

AÕS § 77 lg 3 kohaselt kaasomandi reaalosadena jagamisel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei

vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade

ühtlustamiseks, samuti koormata üksikuid osasid servituudiga teiste osade kasuks.

Riigikohtu seisukoha kohaselt ei ole võimalik kinnistu reaalosadeks jagamise nõude korral AÕS

§ 77 lg 3 alusel hüvitise määramine kaasomandis oleva kinnistu reaalosadeks jagamise nõudega

ühes menetluses, sest kinnistu jagamine otsustatakse lõplikult kohtuvälises menetluses

(vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-05 p 7).

Ringkonnakohtu arvates ei ole ka servituudi seadmine võimalik kinnistu reaalosadeks jagamise

nõudega ühes menetluses ja seega juhul, kui uute katastriüksuste moodustamisel selgub, et

lõunapoolselt katastriüksuselt ei ole juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, siis on hagejal

võimalik taotleda kohtult põhjapoolse katastriüksuse koormamist servituudiga lõunapoolse

katastriüksuse kasuks. Samuti on nii hagejal kui kostjal võimalik AÕS § 77 lg 3 alusel juhul, kui

kaasomandi jagamisel moodustatud reaalosade väärtus ei vasta neile kuuluvate mõtteliste osade

väärtusele, taotleda kohtult rahalise tasaarvestuse määramist.

11. Antud juhul on võimalik kaasomand lõpetada sel viisil, et kinnisasi antakse hageja

ainuomandisse (hageja taotlus) ja ka sel viisil, et kinnisasi jagatakse reaalosadeks (kostja taotlus).

Ringkonnakohus, kaaludes poolte huvisid ja lähtudes õiglusest, leiab, et kaasomand tuleb lõpetada

selle kaasomanike vahel reaalosadeks jagamise teel.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et nii hagejal kui kostjal on kinnistuga

emotsionaalne side ning hagejal ei ole see suurem, mis õigustaks kinnistu tema ainuomandisse

jätmist. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu põhjendusega selles, et kinnistu reaalosadeks

jagamise korral oleksid hageja ja kostja lähinaabrid, ning kuna nende vahel puudub vajalik

elementaarne koostöö ja üksteist austav suhtumine, siis on reaalosadeks jagamine välistatud.

P. kinnistu suuruseks on 9,2 hektarit. Kaasomandi lõpetamisel reaalosadeks jagamise teel jääb

uute moodustatavate katastriüksuste suuruseks ca 4,6 hektarit. Kostja on esitanud sellise kinnistu

reaalosadeks jagamise plaani, mille kohaselt P. kinnistul olevad ehitised jäävad kinnistule, mis

hakkab kuuluma hagejale. Arvestades uute moodustatavate kinnistute suurust ning seda, et kumbki

pooltest ei ela kinnistul aastaringselt, on arvatavasti hageja ja kostja kui naabrite suhtlus

minimaalne ning nendevahelised isiklikud suhted ei saa olla aluseks kaasomandi lõpetamisele

viisil, et asi jääb hageja ainuomandisse.

12. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et kinnistu on õiglane jätta tema ainuomandisse,

sest ta on hoolitsenud kinnistu eest alates 1997. aastast. Samuti on alusetu hageja väide, et

kaasomandis olev kinnistu tuleks jätta tema ainuomandisse seetõttu, et vastasel juhul jääb hageja

ilma suvekodust ja oma vanavanemate majast.

Asja materjalide kohaselt on hageja kasutanud suvel kinnistul asuvaid hooneid ning kostja väite

kohaselt kuna hageja kasutas hooneid, siis tema isa ja tema ei läinud sinna. Kuna hageja kasutas

kinnistut suvekoduna, siis on mõistetav, et ta hoidis ka tema kasutuses olnud kinnistut korras.

Kinnistu kasutamine suvekuudel ei anna hagejale eelist saada kinnistu ainuomanikuks.

Kaasomandi reaalosadeks jagamine ei too kaasa olukorda, kus hageja jääb ilma suvekodust ning

tema kasutusest olnud ehitistest.

13. Ringkonnakohus leiab, et alusetud on apellatsioonkaebuses esitatud väited seoses maakohtu

poolse selgitamiskohustuse rikkumisega. Maakohus on eelmenetluses välja selgitanud hageja

nõude ja kostja vastunõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete

kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.

Seega on maakohus täitnud TsMS § 392 lg-s 1 sätestatud eelmenetluse ülesanded.

Samas ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et vastuhagist ei nähtu kostja õiguste

kaitsmise vajadust. Kostja omandas pärijana esialgsele kostjale V.V. le kuulunud osa

kaasomandist ning kaasomanikuna on tal põhiseaduslik õigus omandi puutumatusele ja võrdsele

kaitstusele (Põhiseaduse § 32).

14. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-65-10 p-s 20 asunud seisukohale, et kaasomandi lõpetamine

kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise

tahteavalduste asendamine. Seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse,

kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta. AÕS § 64¹ kohaselt on kinnisasja

käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe

(asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.

Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse § 34¹ järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle

kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. TSÜS § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga

tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend,

millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

Lähtuvalt eeltoodust tuleb kohtuotsusega kohustada kostjat andma nõusolek P. kinnistu, mis on

kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XX, asukohaga X küla Kadrina vald

Lääne-Virumaa, osas kaasomandi lõpetamiseks selle reaalosadeks jagamise teel vastavalt

käesoleva otsuse resolutsiooni punktile 2 ning vastavate kinnistusraamatu kannete tegemiseks.

15. Ringkonnakohus leiab, et kuigi apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele, tuleb jätta

menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte enda kanda.

Praeguses asjas on nii hageja kui kostja nõustunud kaasomandi lõpetamisega. Seega on käesolev

vaidlus lahendatud mõlema poolte huvisid silmas pidades. Riigikohus on lahendi tsiviilasjas

nr 3-2-1-70-10 p-s 14 märkinud, et kui kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides,

on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke Kai Kullerkupp Viivi Tomson