3-17-433/40 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. november 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-433

Haldusasi

Lumemarja Invest OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

13.12.2016 maksuotsuse nr 12.2-3/036735-58 tühistamise

nõudes

Asja läbivaatamine

Kohtuistungitel 16.–17.10.2017

Menetlusosalised

Kaebaja – Lumemarja Invest OÜ, esindaja vandeadvokaat

Tuuve Tiivel

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Liisa Nikkarinen

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud

apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada

menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 15.03.2016 teate ja 20.04.2016 korralduse nr 12.2-

3/036735-2 alusel Lumemarja Invest OÜ maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust

septembris 2015 – märtsis 2016. Kontrolli tulemuste kohta koostas MTA 29.09.2016 kontrollakti

nr 12.2.-3/036735-57.

2. MTA 13.12.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/036735-58 (mille lahutamatuks osaks on

kontrollakt) kohustati Lumemarja Invest OÜ-d tasuma käibemaksu 81 154,22 eurot. Maksuotsuse

põhjenduste kohaselt ei ole Pellegraanul OÜ, Endmills OÜ ja Trimax OÜ kaebajale teenust

osutanud ja on esitanud kaebajale fiktiivseid arveid. Kaebaja ei olnud mitte ainult maksupettusest

teadlik, vaid ka osales selles aktiivselt. Tegelikult on vaidlusalustes arvetes märgitud tööd teinud

ära füüsilised isikud, kellel puudus seos Pellegraanul OÜ, Endmills OÜ ja Trimax OÜ-ga ja kelle

oli värvanud kaebaja ise. Seetõttu on kaebaja arvanud alusetult maha käibemaksu 81 154,22 eurot.

3. Vaidlusalused arved olid seotud Jaapanis Nagasaki linnas asuvas laevatehases ehitatud

kruiisilaeva Aida Prima kajutite, üldruumide, koridoride jms sisustuse paigaldamisega.

Vaidlusalune tehingute jada oli järgmine: tööde tellija oli Mitsubishi Heavy Industries Ltd, töö

peatöövõtja oli kaebaja sõnul Soome äriühing NIT Naval Interior Team Oy, kes ostis teenuse sisse

OÜ-lt Kostamena, kes ostis teenuse sisse kaebajalt, kes ostis enda sõnul sisse teenuse Pellegraanul

OÜ-lt, Endmills OÜ-lt ja Trimax OÜ-lt, kes omakorda ostsid (kaebaja sõnul) teenust vähemalt

osaliselt sisse C&S Art OÜ-lt.

4. Kaebajal ei olnud kontrolliperioodil teisi töötajaid peale juhatuse liikme T.V.i.

5. Lumemarja Invest OÜ esitas kontrollaktile eriarvamuse ning 12.01.2017 maksuotsuse kehtetuks

tunnistamiseks vaide, mille MTA jättis 23.01.2017 vaideotsusega rahuldamata. 22.02.2017 esitas

kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 13.12.2016 maksuotsuse tühistamiseks.

KAEBAJA NÕUE JA SEISUKOHAD

6. Kaebaja taotleb maksuotsuse tühistamist ja kinnitab, et on vaidlusaluste arvete alusel teenust

Pellegraanul OÜ-lt, Endmills OÜ-lt ja Trimax OÜ-lt saanud. Laevasisustuse paigaldamise teenuse

teostamise tulemused on kontrollitud ja teenuse teostamine on fikseeritud aruannetes, mis on

asjaosaliste poolt allkirjastatud. Vaadeldavas mitmetasandilises tellijate-töövõtjate struktuuris

kehtis hea usu ning mõistlikkuse printsiibist lähtuv reegel, et arved esitatakse ja teenustasu

makstakse peale töövõtu reaalset teostamist, mis on asjaosaliste poolt hoolsalt üle vaadatud.

Kostamena OÜ on sellest reeglist lähtuvalt maksnud tasu kaebajale ning kaebaja alltöövõtjatele

pangaülekannete teel peale töö vastuvõtmist. Tööde sisu ja maht on mitmes tellija-instantsis olnud

eelnevalt kontrollitud ja heaks kiidetud. Kõik alltöövõtjate poolt väljastatud arvete aluseks olevad

teenused on reaalselt teostatud ja tehingute juriidiline vorm vastab majanduslikule sisule.

Seejuures on kaebaja maksnud teenustasud alltöövõtjate pangakontodele, kajastanud tehingut

raamatupidamises ning A. O. ja M. O. koos alltöövõtjate töötajatega saavad kinnitada teenuste

reaalset teostamist. Lisaks on kaebaja tegutsenud heas usus ja mõistliku hoolsusega.

7. Alltöövõtjate töötajad ei olnud kaebaja töötajad. T. V. ei ole töötajaid tööle võtnud ega

töötajatele palka maksnud. Alltöövõtjate tegevjuht A. O. võttis töötajad tööle, saatis lähetusse,

andis töökorraldused jne. MTA on need asjaolud tuvastanud, kuid ei ole neid arvesse võtnud. MTA

on teinud viiteid isikute seletuste lausekatketele ja püüdnud sealt leida ebakõlasid. Kaebaja leiab,

et mitme isiku saadetud kirjalikud seletused T. V. tegevuste kohta on kummalised ja ei vasta tõele

kas ekslikkuse tõttu või mingil isiklikul põhjusel.

8. Võimalikud

maksunduslikud

probleemid

alltöövõtjatega

ei

puuduta

kaebaja

käibemaksuarvestust. Teenuse osutamise ajal olid alltöövõtjad registreeritud äriregistris ning

käibemaksukohustuslased. Kaebaja on veendunud, et A. O. ja M. O. olid alltöövõtjate pädevad

esindajad ja tegutsesid faktiliselt esindajatena. Juhatuse liikme volitused tekivad reeglina alates

valimisotsusest. Tööde tegemisi kontrolliti pidevalt ja mitmel tasandil, selle kohta koostati raportid

ja aktid. Tänu sellele saadigi teenus, mida sooviti.

9. Alltöövõtjatel on tekkinud maksustatav käive ning kaebaja kasutas teenuseid oma maksustatava

käibe tarbeks. Seega on kaebajal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, sest vastasel juhul tekib

ebaseaduslik maksukumulatsioon. Kaebaja ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamisest saanud

maksueelist, sest ta maksis alltöövõtjatele tasu koos käibemaksuga ning sisendkäibemaksu

mahaarvamine ei ole eelis, vaid oma raha tagasisaamine.

10. MTA on ebakõlasid dokumentides ning seletustes tõlgendanud kaebaja kahjuks.

Uurimisprintsiibi ja selgitamiskohustuse mittejärgimine on viinud ebaõigete järelduste tegemiseni.

Kaebaja hinnangul tuleneb MKS §-st 82 maksumaksja poolt esitatud andmete õigsuse

presumptsioon. Samuti ei vasta kaebaja arvamusel maksuotsus proportsionaalsuse, kaalutletuse ja

motiveerituse põhimõtetele. Lisaks on kaebaja seisukohal, et MTA ei ole taganud talle

maksumenetluses piisavalt ärakuulamisõiguse realiseerimise võimaldamist, keeldudes kaebajaga

kohtumisest.

VASTUSTAJA

11. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu, leides, et kaebaja väited on

põhjendamatud. Kaebus sisaldab valdavalt samu väiteid mida vaie ja vastustaja on juba nendele

vastanud vaideotsuses.

12. MTA on seisukohal, et kaebaja ja OÜ Endmills, OÜ Pellegraanul ja OÜ Trimax vahel ei ole

septembri 2015 – märtsi 2016 arvetel kajastatud tehinguid toimunud. MTA seisukoht tugineb

eelkõige alljärgnevatele asjaoludele:

1) Tööde teostamise perioodil ei olnud OÜ Endmills, OÜ Pellegraanul ja OÜ Trimax esindajateks

M. ja A. O. (kontrollakti p 1.1.2.3). M. ja A. O. said OÜ Endmills, OÜ Pellegraanul ja OÜ Trimax

juhtideks siis, kui tekkis vajadus arveid väljastama asuda (kontrollakti p 1.1.2.3).

3) OÜ Endmills ja OÜ Pellegraanul seaduslik esindaja M. O. eitab tehingutes osalemist

(kontrollakti p 1.1.2.4).

4) Töötajate värbamisel ja lähetamisel puuduvad seosed OÜ-ga Endmills, OÜ-ga Pellegraanul ja

OÜ-ga Trimax (kontrollakti p 1.1.2.6).

5) A. O. oli kaebaja varjatud töötaja (kontrollakti p 1.1.2.6 alapunkt i).

6) Kaebaja esitatud teave on vastuolus kogutud tõenditega (kontrollakti p 1.1.2.7).

7) A. O. hoiab eemale teabe andmisest (kontrollakti p 1.1.2.5).

8) Töötajate arusaamist mööda oli A. O. ülesandeks töötajate leidmine ja tööle asumisega

seonduva asjaajamise korraldamine kooskõlastatult T. V., tema teadmisel ja osalemisel

(kontrollakti p 1.1.2.6 alapunkt i). Pärast maksuotsuse tegemist tuleb maksumaksjal tõendada ja

kohtul hinnata üksnes seda, kas peale maksumenetlust esitatud tõendid annavad aluse maksuotsuse

ümberlükkamiseks (MKS § 150 lg 1). Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole esitanud selliseid

asjaolusid ega tõendeid, mis lükkaksid maksuotsuses esitatud järeldused ümber.

13. Ebakõlad ja lüngad tõendites viitavadki tihtipeale sellele, et tehinguid ei ole poolte vahel

reaalselt toimunud, ning pooled, olles sellest teadlikud, on püüdnud jätta vastupidist muljet

(muuhulgas näiteks vormistades tuttavad isikud variäriühingute omanikuks või juhatuse liikmeks).

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et ühtegi lepingut kõnesoleva teenuse osutamisega seoses

kaebaja ei esitanud ning lepingud olevat olnud suulised. Esitatud arvete ega muude dokumentide

pinnalt ei nähtu ega ole võimalik kontrollida teenuse olemust või etappe ega seda, millises mahus

arvel märgitud teenust osutati. Ainukesed dokumentaalsed tõendid, mis vaidlusaluse teenuse

osutamisega seonduvad, on kaebaja esitatud OÜ Endmills, OÜ Pellegraanul ja OÜ Trimax nimel

väljastatud arved kaebajale, kõikidel juhtudel selgitusega „paigaldustööd Nagasaki Jaapan“ ja

teiselt poolt kaebaja nimel väljastatud arved Kostamena OÜ-le samuti selgitusega „paigaldustööd

Jaapan Nagasaki“. Kõikidel nimetatud arvetel on teenuse arvnäitajatena kirjas „kogus 1“ ning

muud tehingut iseloomustavad arvnäitajad puuduvad. Samuti ei nähtu, kuidas kujunes teenuse

hind. Seega muudele dokumentidele, millest nähtuks arvetel märgitud hinna kujunemine,

töötundide maht või töö olemus, arvetel viidatud ei ole. Ka käesoleval juhul on kaebaja võtnud

selle riski, et tehingute toimumise tõendamine on raskendatud. Seejuures tekib küsimus, kuidas

tagas kaebaja vajalike tööde saamise õiges mahus ning vajaliku kvaliteediga olukorras, kus isikute

vahel oli vaid suuline leping.

14. Seletusi andnud töötajad seostasid A. O. ja T. V., märkides, et T. oli A. ülemus või et T. oli

asjades suurem sõnaõigus ja olulisem roll või et T. ja A. ajasid Jaapani asju koos, olles mõlemad

tööliste ülemused, samuti et T. organiseeris ja A. tegi, nagu temale öeldi või et T. oli rahade

rehkendaja ja tööandja, töötajate juhiks oli aga A.O.. Seoseid, mis viitasid otseselt sellele, et T. V.

oli faktiliselt A. O. tööandja, tuvastas MTA teisigi, mistõttu on alusetud väited, nagu oleks MTA

järeldused otsitud. Nimetatud asjaolu viitab ka kaebaja teadlikule tegutsemisele ning ei saa olla

pelgalt kokkusattumus.

15. Tehingute toimumise seavad kahtluse alla ka kaebaja tehingupartnereid iseloomustavad

asjaolud. Äriühingutel olid küll kehtivad käibemaksunumbrid, kuid nad kustutati 2016. aastal

käibemaksukohustuslaste registrist (KM register), kuna nad ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist.

Samuti ei ole ühelgi väidetavatest tehingupartneritest registreeritud töötajaid ega deklareeritud

palgatulu saajaid. Lisaks ei saa juhuslikuks pidada, et äriühingutel polnud ei enne ega pärast

vaidlusaluseid tehinguid majandustegevust, kuid äkki said OÜ-ga Endmills, OÜ-ga Pellegraanul

ja OÜ-ga Trimax seotuks A.O. ja M.O. ning seda just siis, kui tekkis vajadus arveid väljastama

hakata. Seega, olgugi et tehingupartnereid iseloomustavaid asjaolusid ei saa kaebajale otseselt ette

heita, on tegemist ühe asjaoluga kogumist, mis kinnitab MTA põhjendatud kahtlust tehingute

mittetoimumisest.

16. MTA on isikute selgitusi ning ebakõlasid hinnanud koosmõjus teiste tõenditega, mitte

eesmärgipäraselt kaebaja kahjuks. Vastupidiselt kaebaja väitele, et MTA-le seletusi andnud isikud

on olnud eksituses ja ei ole aru saanud, kelle heaks nad töötavad, on MTA seisukohal, et kaebaja

ise on teinud kõik selleks, et kõnesoleva teenuse osutamiseks värvatud isikud ei saaks aru, milline

äriühing on nende tööandja. Lisaks kinnitab MTA seisukohta ka M.O. ning MTA-l puudub

igasugune põhjus neid selgitusi arvesse mitte võtta.

17. Sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldustest lähtuvalt on formaalsete nõuete kõrval oluline ka

see, et tehingud oleks reaalselt toimunud. Tartu Ringkonnakohtu otsuses nr 3-08-115 on selgitatud,

et sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimiseks on vajalik tehingu tegelik toimumine.

Arve väljastamine ja raha liikumine väidetavale müüjale ei kinnita veel käibe toimumist ega ka

käibemaksukohustust. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib KMS § 31 lg 1 kohaselt teiselt

maksukohustuslaselt kaupade ja teenuste tegelikul soetamisel teiselt tuvastatavalt registreeritud

käibemaksukohustuslaselt, mitte ainuüksi arve esitamisest. Käibe tekkimise aluseks ning

sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimiseks on seega vajalik asjaolu, et üks

käibemaksukohustuslane müüb teisele käibemaksukohustuslasele ettevõtluses kasutatavat kaupa

või osutab teenust. Ka taolisel juhul peab maksukohustuslane sisendkäibemaksu mahaarvamise

õigsuse tõendamiseks esitama tõendeid selle kohta, kas ja millal on maksukohustuslane saanud

ettevõtluses kasutatava kauba või teenuse. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei laiene

isikule, kes teab, et arvel märgitud müüja ei ole tegelik müüja, osaleb maksupettuses või on

rikkunud hoolsuskohustust ning ei suuda tõendada tegelikku tehingu toimumist ning kauba või

teenuse saamist arvetel näidatud isikutelt. Ka Riigikohus on korduvalt kinnitanud, et soetatav kaup

või teenus peab olema soetatud just arvel märgitud müüjalt. Riigikohus on rõhutanud ka arve kui

mahaarvamisõigust tõendava dokumendi nõuetele vastavuse olulisust. Üksnes arvete väljastamine

ja nende tasumine ei ole piisav tõendamaks arvetel näidatud käibe toimumist.

18. Maksukohustuslane peab korraldama oma ettevõtlustegevuse nii, et majandustehingud oleksid

nõuetekohaselt dokumenteeritud ja maksukohustuse väljaselgitamiseks olulised asjaolud oleksid

kontrollitavad. Vastasel juhul võtab ta endale riski, et ei saa sisendkäibemaksu maha arvata.

KOHTU PÕHJENDUSED

19. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub

kokkuvõtlikult maksuotsuse ja vaideotsuse põhjendustega ja selgitab vastuseks kaebusele

järgmist.

20. Kaebaja tehingupartnerite üldiseloomustus on kontrollakti p-s 1.1.2.2. Sealt nähtub, et:

- OÜ Endmills osa ostis M.O. 01.10.2015, juhatuse liikmeks sai ta 02.10.2015, vaidlusaluseid

arveid väljastas OÜ Endmills 01.–27.10.2015, OÜ Endmills kustutati KM registrist 08.01.2016,

kuna ta ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist. Kontrolliperioodil töötajate registris töötajaid

registreeritud ei ole, palgatulu saajaid deklareeritud ei ole, käibedeklaratsioone ei ole esitatud;

- OÜ Pellegraanul osa ostis M.O. 10.12.2015, juhatuse liikmeks sai ta 14.12.2015, vaidlusaluseid

arveid väljastas OÜ Pellegraanul 07.12.2015–15.01.2016. Osaühing kustutati KM registrist

27.01.2016, kuna ta ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist. Vaidlusalusel perioodil on osaühing

esitanud käibedeklaratsioonid, kuid maksustatavat käivet neis ei deklareeritud. Kontrolliperioodil

töötajate registris töötajaid registreeritud ei ole, palgatulu saajaid deklareeritud ei ole;

- OÜ Trimax osa ostis A.O. 10.03.2016, juhatuse liikmeks sai ta 14.03.2016. Vaidlusaluseid arveid

väljastas OÜ Trimax 06. –31.03.2016, osaühing kustutati KM registrist 05.04.2016, kuna ta ei

tõendanud ettevõtlusega tegelemist. Kontrolliperioodil töötajate registris töötajaid registreeritud ei

ole, palgatulu saajaid deklareeritud ei ole, käibedeklaratsioone ei ole esitatud.

Ei ole tuvastatud, et ühelegi äriühingule oleks kuulunud registervara või töövahendeid, mis oleksid

vaidlusaluste teenuste osutamiseks olnud hädavajalikud. Äriühingute kontodelt ei nähtunud

tavapärasele majandustegevusele viitavaid kulutusi. Vaidlusaluste 2015. ja 2016. aasta kohta

majandusaasta aruandeid ükski äriühing ei ole esitanud. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga

kontrollakti p-s 1.1.2.2., et OÜ-l Endmills, OÜ-l Pellegraanul ja OÜ-l Trimax puudus vaidlusalusel

perioodil majandustegevus ning nad seetõttu kaebajale teenust osutada ei saanud. Kaebaja ei ole

vastupidist kohtumenetluses tõendanud.

21. Maksuotsuses heidetakse kaebajale ette maksupettuses osalemist (maksuotsuse p 2.1.2.):

kaebaja juhatuse liige T.V. värbas koos A.O.ga töötajad ja lähetas nad Jaapanisse tööle, kuid

raamatupidamises kajastas kaebaja fiktiivseid arveid, justkui samad töötajad oleksid osutanud

kaebajale teenuseid OÜ Endmills, OÜ Pellegraanul ja OÜ Trimax nimel. Teenuste osutamist

iseenesest maksuhaldur kahtluse alla ei seadnud, kuid leidis, et tegelikult osutasid teenuseid

füüsilised isikud, kelle T.V. ja A.O. olid selleks tööks värvanud.

22. Maksuhaldur on leidnud õigesti, et OÜ-ga Endmills, OÜ-ga Pellegraanul ja OÜ-ga Trimax ei

ole tegelikult tehinguid tehtud, s.o need tehingud on olnud teeseldud ja tegelikult on soovitud

varjata asjaolu, et OÜ Lumemarja Invest lähetas Jaapanisse tööle oma töötajad. Seejuures ei ole

MTA määranud isikutele tööjõumakse, ehkki on kontrollaktiski märkinud, et lähetatud töötajad

olid kaebaja varjatud töötajad (p 1.1.2.8. f), vaid on piirdunud sisendkäibemaksu mahaarvamise

piiramisega (määramata ka tulumaksu fiktiivsete arvete eest tasutud summalt). MKS § 83 lg-t 4

saab kohaldada olukorras, kus tehing tehakse teise tehingu varjamiseks või teeseldakse tehingu

toimumist üldse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, on maksu määramiseks vaja

tuvastada ka maksueelis, st tuleb tuvastada, mille poolest varjatud tehingu maksustamine erineb

näiliku tehingu maksustamisest (vt haldusasi nr 3-3-1-46-11, p-d 18–20). Seega eeldab varjatud

tehingu MKS § 83 lg 4 alusel maksustamine seda, et varjatud tehinguga saavutatakse võrreldes

näiliku tehinguga soodsam maksustamine. Kui varjatud tehinguga maksueelist ei saada, puudub

maksuhalduril alus MKS § 83 lg 4 alusel maksu määramiseks.

23. MTA on kontrollaktis (p 1.1.2.8) ja maksuotsuses (p 2.1.2.8, 3.2) põhjalikult selgitanud, miks

ta leiab, et kaebaja teadis, et OÜ Endmills, OÜ Pellegraanul ja OÜ Trimax ei osutanud kaebajale

teenuseid. Ei ole vaidlust selles, et T.V. ja A.O. on omavahel pikaajalised tuttavad (kaebaja on

seda kinnitanud maksumenetluse käigus ja ka eriarvamuses). Halduskohtute praktika kohaselt on

maksupettusest teadmine samastatav pettuses osalemisega. Käesolevas asjas on aga maksuhaldur

heitnud kaebajale ette maksupettuses ka aktiivselt osalemist ning arvestades kogutud tõendeid,

nõustub kohus selle seisukohaga.

24. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-76-14 tehtud otsuses (p 19) leidnud, et maksuõiguslike

tagajärgede saabumiseks pole vaja tuvastada maksupettuse toimepanemist, piisab põhjendatud

kahtlusest. Haldusasjas nr 3-3-1-33-14 tehtud lahendi p-s 11 on kolleegium selgitanud:

"Maksuhaldur ei pea maksuotsuse tegemiseks tuvastama maksupettuse toimepanemist ja

maksukohustuslase osalemist selles (vt nt kohtuasjas nr 3-3-1-15-13 tehtud otsuse p-d 9, 10, 13 ja

14). Maksuõigussuhetes piisab madalamast tõendamise standardist – põhjendatud kahtlusest. Kui

maksuhaldur on maksuotsuses asjaolude ja tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ja eluliselt

usutavalt põhjendanud kahtlust maksukohustuslase osalemisest maksupettuses, viidates seejuures

maksukohustuse tekkimise õiguslikele alustele, läheb tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 järgi üle

maksukohustuslasele." Pettuste puhul, kus tehingute ahelasse on kaasatud vahelülina variühing,

jätab variühing üldjuhul käibemaksu deklareerimata või riigieelarvesse kandmata, kuid ostja

soovib müüja arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Ostja osavõtt maksupettusest ei eelda, et

ostja on saanud sellest kasu või hüvesid. Osavõtuks maksupettusest tuleb lugeda ka olukord, kus

ostja teadis, et müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile üle kandmata. Müüjale arve alusel

käibemaksu tasumine kui kulutus pole sel juhul tehtud eeldusega, et käibemaks kantakse üle

riigile. Sellises olukorras on ostja teadlikult aidanud kaasa käibemaksupettuse toimepanemisele.

Maksupettust kinnitavate asjaolude esinemisel saab maksueelise tekkimist eeldada (Riigikohtu

halduskolleegiumi 27.01.2016 otsuse nr 3-3-1-30-15 p-d 16–17 ja 28). Maksueelisena sai kaebaja

arvata vaidlusalustelt arvetelt maha sisendkäibemaksu, OÜ Endmills, OÜ Pellegraanul ja OÜ

Trimax riigile vaidlusalustel arvetel kajastatud käibemaksu aga ei tasunud. Kohtumenetluses ei ole

kaebaja suutnud kummutada maksuotsuse põhjendusi ja seetõttu on maksuhalduri järeldus

maksupettusest õige.

25. Käibemaksu objektiks on käive, st kauba võõrandamine või teenuse osutamine ettevõtluse

käigus (KMS § 1 lg 1, § 4 lg 1 p 1). Tagamaks kauba või teenuse lõplikule müügihinnale vastava

käibemaksusumma laekumine riigieelarvesse, on sisendkäibemaksu arvestamine (enda

maksukohustuse vähendamine teiste maksukohustuslaste poolt tasumisele kuuluva käibemaksu

ulatuses) seotud mitmete formaalsete nõuetega (KMS § 31 ja 37), mis peavad tagama

käibemaksuarvestuse kontrollitavuse ja seeläbi käibemaksu laekumise. Eriti oluline on see teenuse

käibe korral, millel ei ole üldjuhul esemelist vormi. See tähendab, et eriti just teenuse soetamisel

peab konkreetne teenus olema tagantjärele usaldusväärselt identifitseeritav. Eeltoodud järeldusi

on korduvalt rõhutatud ka kohtupraktikas (Riigikohtu otsused haldusasjades nr 3-3-1-81-12 (p 11),

3-3-1-57-13 (p 13), 3-3-1-65-13 (p 19), 3-3-1-76-14 (p 17)). Teenuse osutamise dokumenteerimata

jätmise korral võtab maksukohustuslane endale riski, et hiljem ei õnnestu põhjendatud kahtluse

tekkimisel teenuse saamist tõendada. Arvestades eelviidatud kohtupraktikat, nõustub kohus

maksuhalduri järeldusega, et kaebajale OÜ Endmills, OÜ Pellegraanul ja OÜ Trimax nimel

väljastatud arved ei vasta KMS § 37 lg 7 p-de 5 ja 7 tingimustele.

26. Majandustehingute puudulik kajastamine on iseseisev maksu määramise alus ka juhul, kui

maksupettust ette ei heidetaks. Kui arvel puudub detailne info töö sisu ja koguse kohta (mh ei ole

arvel viidatud dokumentidele, kust töö sisu tuvastada saaks, nt hinnapakkumine, tellimus, tööde

üleandmis-vastuvõtmisakt), samuti kui puuduvad kirjalikud lepingud (vt ka Riigikohtu otsus

haldusasjas nr 3-3-1-76-14), ei ole arvel näidatud tehingu majanduslikku sisu võimalik kontrollida.

Arvele tuleb vähemalt märkida viide dokumendile, kus on toodud teenuse piisavalt üksikasjalik

kirjeldus ja arvandmed. Ka käesolevas asjas ei selgu arvetelt teenuse täpne sisu ning täiendavaid

dokumente pole kaebaja ja OÜ Endmills, OÜ Pellegraanul ja OÜ Trimax vahel vormistatud. KMS

§ 37 lg 7 p-de 5 ja 7 alusel tuleb arvel märkida teenuse nimetus või kirjeldus, teenuse maht ja

teenuse osutamise kuupäev. Ainukesed dokumentaalsed tõendid, mis vaidlusaluse teenuse

osutamisega seonduvad, on kaebaja esitatud OÜ Endmills, OÜ Pellegraanul ja OÜ Trimax nimel

väljastatud arved kaebajale, kõikidel juhtudel selgitusega „paigaldustööd Nagasaki Jaapan“, ja

teiselt poolt kaebaja nimel väljastatud arved Kostamena OÜ-le samuti selgitusega „paigaldustööd

Jaapan Nagasaki“. Kõikidel nimetatud arvetel on teenuse arvnäitajatena kirjas „kogus 1“ ning

muud tehingut iseloomustavad arvnäitajad puuduvad. Arvetelt ei nähtu, millisel perioodil teenust

osutati. Samuti ei nähtu, kuidas kujunes teenuse hind. Teenuse kirjeldus on piisavalt üksikasjalik

siis, kui sellega tagatakse teenuse identifitseerimise võimalus ja teenuse saamise kontrollitavus.

Arvandmed täiendavad teenuse kirjeldust ja peavad võimaldama kontrollida teenuse mahu

usutavust. Käesoleval juhul ei ole see võimalik. Ei ole selge, milline arve milliste ülesannete

täitmist kajastas. Ei ole usutav, et mahukate paigaldustööde kohta on ainsate dokumentidena

esitada vaid üldsõnalised arved. Samas teenuse müügil kaebajalt OÜ-le Kostamena on koostatud

tööde vastuvõtuaktid, millest nähtub teenuse sisu vajaliku täpsusega. Kaebaja ei saa aga sisustada

tema tasutud arveid oma edasimüügiarvetega. Asjaolu, et tööde arvestus tehti alles OÜ-le

Kostamena, näitab samuti, et see oli tegelikult teenuse osutamise esimene etapp.

27. Jättes kõrvale asjaolu, et vaidlusalustel arvetel endil puudub täpne teenuse kirjeldus või viide

muudele dokumentidele, mis selgitaksid arvete sisu, ei ole kaebaja ka maksu- ega kohtumenetluses

selliseid kontrollitavaid tõendeid esitanud. Seega ei ole arvetel kajastatud teenused kontrollitavalt

identifitseeritavad. Üldsõnaline tööülesannete kirjeldus võib olla piisav olukorras, kui OÜ

Endmills, OÜ Pellegraanul ja OÜ Trimax nimel väidetavalt allhanketeenust osutanud isikud

oleksid töötanud kaebaja juures töölepingu alusel. Töösuhte puhul puudub maksuõiguslik vajadus

konkreetsete tööülesannete tagantjärele identifitseerimiseks, kuna maksukoormus on muude

alternatiividega võrreldes suurim. Kui aga kaebaja aktsepteeris tööülesannete täitmist juriidilise

isiku kaudu teenuse osutamisena ja soovis sellega seonduvalt sisendkäibemaksu deklareerida, tuli

lähtuda selles osas kehtivast KMS regulatsioonist.

28. Liiga üldsõnalised raamatupidamisdokumendid viitavad praktikas aga tihtipeale sellele, et

need dokumendid ei kajastagi tegelikult aset leidnud majandustehinguid ning on vormistatud

pelgalt maksueelise saamise eesmärgil. Kaebaja tasus vaidlusaluste arvete alusel kokku 405 771,7

eurot ehk märkimisväärse summa. Hoolikas ettevõtja ei tasuks sellist summat teisele äriühingule

ilma end lepingutega kindlustamata ja teenuse vastuvõtmist korrektselt vormistamata. Ka see

näitab, et kaebaja oli üks maksupettuse kaasorganiseerijatest ning pidi seetõttu väga hästi teadma,

et OÜ Endmills, OÜ Pellegraanul ja OÜ Trimax talle vaidlusaluseid teenuseid ei osutanud.

Vastasel juhul ei oleks kaebaja söandanud tasuda arveid sisuliselt dokumenteerimata tööde eest.

Kaebaja väide, et tasuti alati peale tööde vastuvõtmist, ei ole asjakohane, kuna tööde vastuvõtmine

on vaja dokumentaalselt fikseerida ka välistamaks hilisemaid vaidlusi selles osas, millised tööd,

mis mahus ja mis kvaliteediga tehti. Kuna OÜ Endmills, OÜ Pellegraanul ja OÜ Trimax käitusid

sisuliselt kaebajat teenindavate äriühingutena (n-ö kaebaja juhitavate allüksustena), siis puudus

kaebajal vajadus end nende äriühingute töö kvaliteedi vastu kindlustada. Kaebaja osalus

maksupettuses välistab tema heausksuse.

29. Kokkuvõtlikult tõendavad maksupettust ja kaebaja osalust selles järgmised asjaolud:

1) OÜ Endmills, OÜ Pellegraanul ja OÜ Trimax osade omandamine A.O. ja M.O. poolt toimus

vahetult enne esimeste arvete väljastamist kaebajale. Juhatuse liikmeks said nad mõned päevad

peale esimeste arvete väljastamist. M.O. on selgitanud maksuhaldurile, et äriühingute ostmise idee

tuli T.lt ja M.O. ise juhtimisega ei tegelenud (M.O. selgitused maksuhaldurile). Vahetult peale

vaidlusaluste tehingute tegemist lahkusid A.O. ja M.O. äriühingute juhtorganitest ning äriühingud

kustutati KM registrist, kuna äriühingute ettevõtlus ei olnud tõendatud. Kaebaja on kinnitanud

maksumenetluses (T.V.i e-kiri 29.05.2016), et arve väljastati kaebajale alati peale töö tegemist.

Seega on tööd osaliselt tehtud enne seda, kui M.O. ja A.O. kuulusid äriühingute juhtorganitesse.

Osa arvetestki on esitatud enne, kui M.O. ja A.O. juhatuse liikmeteks said. Äriühingute eelmised

juhtorganite liikmed on kinnitanud maksuhaldurile maksumenetluses (E.T. 03.06.2016 vastus, A.

V. 13.06.2016 vastus), et nad ei ole enne äriühingu müüki andnud A.O.le ja M.O.le mingeid

volitusi äriühingute nimel tegutseda. Selgusetuks jääb, kes oleks OÜ Endmills, OÜ Pellegraanul

ja OÜ Trimax nimel varem seda teenuse osutamist korraldanud;

2) OÜ-l Endmills, OÜ-l Pellegraanul ja OÜ-l Trimax ei olnud vaidlusalusel perioodil muid

tehingupartnereid peale kaebaja. Nad ei olnud enne vaidlusaluseid tehinguid sarnaseid teenuseid

osutanud;

3) M.O. eitab tehingutes osalemist (kontrollakt p 1.1.2.4.) ja äriühingute juhtimist ning arvete

koostamist, väites, et arvetele kantavaid andmeid teadis eelkõige T. ning ka OÜ Endmills ostu

mõte tuli T.lt (kuna tööd käisid juba ammu, kuid polnud firmat, kuhu raha kanda – M.O. selgitused

maksuhaldurile 15.06.2016);

4) A.O. hoidis kõrvale maksumenetlusest ja ei ilmunud vaatamata korduvalt edastatud

kohtukutsetele istungile tunnistajaks. Maksutoimikust nähtub, et A.O.t on korduvalt proovitud

kätte saada, sh Facebooki vahendusel (kus A.O. samas oli aktiivne, kuid edastatud maksuhalduri

juurde ilmumise kutsele ei reageerinud). A.O. on ise maksuhaldurile 18.08.2016 telefonitsi

kinnitanud, et tema e-posti aadress on A.O.@gmail.com, ometi ei ole ta reageerinud sellele

aadressile saadetud maksuhalduri kirjale ega ka kahele sinna saadetud kohtukutsele. Ka kaebajat

esindava advokaadi kinnitusel on see õige e-posti aadress. Isegi kaebajat esindava vandeadvokaadi

vahendusel pidi A.O. teadma kohtuistungist hiljemalt 2 päeva enne istungit (telefonikõne

advokaadi kinnitusel laupäeval 14.10.2017, istung esmaspäeval 16.10.2017), kuid ei

informeerinud kohut mitteilmumisest ega selle põhjustest;

5) T.V. eitas maksumenetluse alguses, et võttis töölistega ühendust ja korraldas neile Jaapanisse

tööviisa saamise, ja kinnitas, et isiklikult ta töötajaid ei tea. Märkimisväärne osa töötajatest on oma

tööandjana nimetanud aga just T.V.i ja peaaegu kõik on kinnitanud, et nendega võttis töö osas

ühendust just T.V., nad said viisad ja lennupiletid T.V.i käest ja lisasid T.V.i ka Facebookis oma

sõbraks, kuna seal loodi kinnine Kostamena grupp, kus vahetati töö kohta infot (kontrollakt p

1.1.2.8, nt 17.08.2016 G. S. selgitusel võttis T.V. ta tööle, pakkus tasu maksmist sularahas, maksis

kolme töömehe soovitamise eest 450 eurot ja lõpus vA.das ta ka töölt). maksuhaldurile vastuse

andnud 23 töötajast ükski ei ole oma tööandjatena nimetanud OÜ-d Endmills, OÜ-d Pellegraanul

või OÜ-d Trimax. Osa arvates olid nad OÜ Kostamena töötajad, kelle esindajateks pidasid nad ka

T.V.i ja A.O.t (vt kontrollakt p 1.1.2.6. b). Osa töötajatega oli sõlmutud tööleping OÜ-ga C&S Art

(keda töötajatele esindas A.O. ja kes ei ole käibemaksukohustuslane), osa ei mäleta, kellega neil

tööleping oli, osaga töölepinguid ei sõlmitudki (vt kontrollakt p 1.1.2.6. d-g). OÜ C&S Art

juhatuse liige Tarvi Räbovõitra on kinnitanud 26.08.2016 makshaldurile, et A.O. palus kevadel

2015, kui alustas tööd Jaapanis, kasutada äriühingu pangakontot, et oleks, kuhu tema palgaraha

saaks laekuda. Kuna äriühingul majandustegevust ei olnud, siis Tarvi Räbovõitra seda A.O.le ka

võimaldas. OÜ C&S Art nimel tegutsemise volitust A.O.le aga ta ei andnud ja ühtegi sellist

dokumenti maksuhaldurile ka esitatud ei ole. Seega puudus A.O.l volitus sõlmida OÜ C&S Art

nimel füüsiliste isikutega töölepinguid. Kontrollaktis on T.V.i seoseid töötajate Jaapanisse

lähetamise ja neile ülesannete andmisega piisava põhjalikkusega selgitatud (p 1.1.2.8), kohus

nõustub nendega ja ei hakka neid üle kordama;

6) olenemata sellest, et kaebajale allhanget osutavad äriühingud muutusid, ei mõjutanud see seda,

millised füüsilised isikud kaebajale teenuseid osutasid. Uus äriühing ei toonud kaasa töötajate

vahetumist. Ka enne OÜ-lt Endmills, OÜ-lt Pellegraanul ja OÜ-lt Trimax teenuse ostmist osutas

kaebaja seda OÜ-le Kostamena ise ja jätkas teenuse osutamist sel moel peale OÜ-ga Endmills,

OÜ-ga Pellegraanul ja OÜ-ga Trimax tehingute kajastamise lõpetamist;

7) ühegi nimetatud äriühinguga ei olnud kaebajal sõlmitud kirjalikku lepingut ehitusteenuste

osutamise kohta. Tavapärastes majandussuhetes peavad osapooled kindlustama end ehitus- ja

paigaldustööde puhul garantiiremondi vajaduse vastu, kuna vajadus garantiitööde tegemiseks on

praktikas sagedane. Isegi kui garantiitöid tegelikkuses tegema ei pea, peavad nii allhankija kui ka

peatöövõtja sellega igal juhul ette arvestama. Seetõttu oleks tavapärane ettevõtja sõlminud tööde

teostamiseks kirjalikud lepingud, kus kirjas poolte õigused ja kohustused. Juhul, kui oleks olnud

vajadus teostada garantiitöid, ei oleks kaebajal tellijana praegusel juhul võimalik panna enda

asemel vastutama alltöövõtjaid, kuna alltöövõtja kohustused ei ole kuskil fikseeritud ja ei ole

võimalik aru saada, millised tööd alltöövõtja tegema pidi. Tavapärases majandustegevuses on

selliste riskide võtmine peatöövõtja poolt mõeldamatu. Kaebaja põhjendamatu usaldussuhe talle

tundmatute äriühingutega viitab sellele, et tehinguid kaebaja ja nende äriühingute vahel

tegelikkuses ei toimunudki;

8) puuduvad hinnapäringud, teenuse maksumuse kalkulatsioonid, dokumendid lepingueelsete

läbirääkimiste kohta, ei ole tuvastatav, mille alusel lepiti kokku teostavates töödes ja tööde eest

tasumises, selles, kes materjali soetama peab ja kes selle eest lõppastmes maksab. Reeglina

lepitakse hinnas kokku kas tunnitasuna või konkreetse töö põhiselt (objektipõhiselt). Käesolevas

asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kaebaja oleks võtnud hinnapakkumisi ja

rääkinud hinna osas alltöövõtjatega läbi. Ei ole majanduslikult loogiline, et hind algul kokku

leppimata jäeti ja see kujunes sisuliselt töö käigus. Eelnev viitab sellele, et vajadus

hinnakujunduseks sisuliselt puudus, kuna kaebaja vastavat teenust ei saanudki. Töötajate

kinnitusest nähtuvalt lubas kaebaja juhatuse liige T.V. neile hoopis konkreetset tunnipalka

(reeglina 12 eurot tunnis), mida tellija oma allhankija töötajale iseenesest lubada ei saaks (see on

allhankija ja tema töötaja vaheline õigussuhe);

9) ehkki vaidlust ei ole selles, et A.O. viibis sagedasti Jaapanis objektil, ei tähenda see kaebajale

teenuse osutamist OÜ Endmills, OÜ Pellegraanul ja OÜ Trimax poolt. A.O. viibis Jaapanis alates

kevadest 2015 (seda kinnitasid maksuhaldurile mitmed töötajad (vt kontrollakt p 1.1.2.8.), samuti

M.O.), seega ligi pool aastat enne tehingute tegemist OÜ Endmills, OÜ Pellegraanul ja OÜ Trimax

poolt. Enamik töötajaid on nimetanud A.O.t Jaapanis oma ülemuseks. Eelnimetatud äriühingud ei

oma seega tööde tegemises mingit rolli, kuna nende nimel arvete esitamine ei muutnud senises

töökorralduses midagi (kontrollakti lk 9). Kohus nõustub maksuhalduri käsitusega, et A.O. oli

sisuliselt kaebaja varjatud töötaja ja korraldas töötajate värbamist T.V.iga koordineeritult

(kontrollakti p 1.1.2.6.). A.O. esines küll OÜ Endmills, OÜ Pellegraanul ja OÜ Trimax esindajana,

kuid tema tegevus ei olnud seotud nende äriühingute majandustegevusega ega neile äriühingutele

kasumi tekitamisega. Korra on T.V. tellinud lennupileteid Jaapanisse, märkides tellijaks

Lumemarja Invest OÜ ja tellija esindajaks A.O. (21.12.2015 airtickets24.com tellimus; vt ka

kontrollakti lk 10). J. K. kinnitas istungil, et T. vaatas üle, kes läheb tööle, ajas asju (Jaapani)

saatkonnaga ja et T.V. käis ka ise mõned korrad Jaapanis. A. S. kinnitas istungil, et T.V.i roll oli

see, et ta tõmbas kogu asja käima. Samuti oli tal algne tööleping Lumemarja Invest OÜ-ga,

edaspidi oli aga iga natukese aja tagant uus firma („mingi mill oli, rohkem ei mäleta, jah, võis olla

Endmills“), palka maksti elukaaslase arvele ja maksjaks oli mingi võõras firma, tema ise teadis, et

palkajaks ja maksjaks on lihtsalt A.O.;

10) kui T.V. osales aktiivselt töötajate otsimises ja nende Jaapanisse tööle lähetamises, puudub

igasugune majanduslik põhjendus, miks kaebaja ei oleks saanud osutada ise OÜ-le Kostamena

paigaldustööde allhanke teenust ja miks kaebaja pidi seda omakorda teistelt äriühingutelt sisse

ostma. Majanduslik eeldus on, et iga lisanduv vahendaja muudab teenuse kallimaks, kuna iga

vahendaja soovib teenida teenuse vahendamiselt kasumit. Istungil väitis ka kaebajat esindav

vandeadvokaat, et iga järgnev vahendaja lisas teenusele oma kasumimarginaali ja sama nähtub

teenuse edasimüügiarvetest. Teenuse osutajad ei olnud OÜ-l Endmills, OÜ-l Pellegraanul ja OÜ-

l Trimax olemasolevad töötajad, vaid T.V. leidis nad ise sotsiaalvõrgustikest või töökuulutuste

kaudu. Enne septembrit 2015 ja peale märtsi 2016 osutaski OÜ-le Kostamena teenust kaebaja ise.

Kohus nõustub maksuhalduriga, et teenust osutati tegelikult samamoodi ka kontrolliperioodil. J.

K. kinnitas kohtuistungil, et kuna Jaapanis töötamiseks vajaliku loa certificate of liability saamine

võttis aega 2 kuud, siis loa olemasolul pidi töötajat objektil hoidma. Algselt oli kokkulepe teenuse

osutamiseks kaebajaga. J. K. arvates jätkasid A.O. äriühingud seetõttu ilmselt töö tegemist enam-

vähem samade inimestega, kes olid olnud tööl ajal, kui teenuse osutajaks oli Lumemarja Invest

OÜ. J. K. kinnitas ka, et A.O. oli töid tegemas juba 2014. aastal (seega aasta enne vaidlusaluste

arvete väljastamist OÜ Endmills, OÜ Pellegraanul ja OÜ Trimax nimel). Seega teenuse osutamise

sisulise poole pealt midagi ei muutunud. J. K. ei teadnud istungil ette nimetamise järgi ei OÜ-d

Endmills, OÜ-d Pellegraanul ega OÜ-d Trimax;

11) OÜ Endmills, OÜ Pellegraanul ja OÜ Trimax kontodele laekuvad summad kanti M.O. ja A.O.

alaealise lapse A. O. kontole (15.06.2016 selgitustes kinnitab M.O., et tema tegi neid ülekandeid

A.O. ülesandel), kust tegi ta samuti A.O. ülesandel väljamaksed füüsilistele isikutele. M.O.

kinnitusel oli tema ema E. O. konto A.O. käsutuses, kuhu ta kandis rahad, mida saaks Jaapanis

kasutada;

12) T.V. on töid teinud füüsilistele isikutele osaliselt ise maksnud. Kaebaja selgitus, et Lumemarja

Invest OÜ on andnud laenu, mis kanti OÜ C&S Art ja Anette O. pangakontole, kust see maksti

töötajate palkadeks, ei ole kooskõlas teiste tõenditega ning on ka majanduslikult ebaloogiline.

Esiteks ei olnud seda laenu maksumenetluse ajal veel tagasi makstud. Laenulepinguid esitatud ei

ole. Pole usutavat selgitust, miks pöördusid töötajad palga saamise nõuetega T.V.i poole, kui neil

puudus temaga töösuhe, ning miks T.V. nende tööandja asemel ise palku välja maksis. Kui kaebaja

tellis teenust OÜ-lt Endmills, OÜ-lt Pellegraanul ja OÜ-lt Trimax, vastutanuks kaebaja vaid neile

äriühingutele arvete tasumise eest ja mitte selle eest, kas nimetatud äriühingud ka oma töötajatele

töötasu välja maksavad. Lisanduks ka probleem, et kaebaja ei saa tõendada, et tasus alltöövõtja

arve, kui ta ei tasunud seda esindusõigust omavale isikule. Tavapärases majanduselus selliseid

äririske ei võeta. Kaebaja esindaja väide, et T.V.i antud laenud on tagasi makstud, on tõendamata,

kaebaja on viidanud siin vaid M. M. maksuhaldurile antud suulisele kinnitusele („T.V.i ülekanded

on laen. kuna jäin tööta ja pere vajas raha. Laen tagastatud.“; M. M. 17.08.2016 kirjalikud

selgitused maksuhaldurile), mis on liialt üldsõnaline ja millele tuginedes ei saa väita, et T.V.i antud

laenud on tagasi makstud. T.V.i kontolt tagasimakseid ei nähtu;

13) arvestades OÜ-le Kostamena edasi müüdud teenuse mahtu ja töötajatele erinevatelt kontodelt

reaalselt välja makstud summasid, ei olnud OÜ Endmills, OÜ Pellegraanul ja OÜ Trimax

palgafondi sisse planeerinud tööjõumakse, kuna valdav osa neile laekunud rahast makstigi

töötajatele (maksuotsuse lk 6 alt kolmas lõik). Kaebaja ei ole seda järeldust kohtumenetluses

kummutanud. Kaebaja väide, et need olid lähetatud töötajad ja lähetusraha on peamiselt

maksuvaba, ei ole asjakohane, kuna esiteks kerkis selline väide esmakordselt üles kohtuistungil,

ühtegi lähetusdokumenti asjas esitatud ei ole ja ka sisuliselt ei vasta nende isikute töö seal lähetuse

tunnustele (isikud ei lähetatud ära oma peamisest töökohast, vaid värvatigi Jaapanisse tööle

minekuks);

14) kokku kolme erineva tehingupartneri kasutamiseks sama teenuse osutamiseks, kui

äriühingutega seotud isikud on samad, ei nähtu muud põhjust, kui et iga äriühing väljastas arveid

vaid ühe kuu, mille järel ta üsna kiirelt (mida edasi, seda kiiremini) KM registrist kustutati. Kuna

peale OÜ Pellegraanul KM registrist kustutamist ei jõutud piisavalt kiiresti uut

käibemaksukohustuslasest äriühingut leida (OÜ Trimax osa ostis A.O. 10.03.2016, juhatuse

liikmeks sai ta 14.03.2016), jäi 2016. aasta veebruaris 4883,5 töötunni ulatuses osutatud teenuse

eest kaebajale arve osutamata ja kaebaja esitas sel kuul vaid arve otse OÜ-le Kostamena (vt

kontrollakt p 1.1.2.2. b). Märtsi lõpus esitas aga OÜ Trimax kaebajale suisa 83 170,30 euro suuruse

(koos käibemaksuga 99 804,36 euro suuruse) arve. Kuna OÜ Trimax kustutati KM registrist

05.04.2016, on ilmne, et kaebaja teadis 31.03.2016 arve väljastamise hetkel äriühingu suhtes

käimas olevast ettevõtluse tõendamise menetlusest ja peatsest KM registrist kustutamisest.

30. Kohus ei tuvastanud asja läbivaatamise käigus, et maksumenetluses oleks rikutud ärakuulamis-

või uurimispõhimõtet. Kaebaja on saanud oma seisukohti korduvalt väljendada (sh eriarvamuses

ja vaides), ta võttis omale vandeadvokaadist esindaja, maksumenetlus on viidud läbi põhjalikult ja

objektiivselt, kaebaja viidatud õigusriigi, õigusselguse, proportsionaalsuse ja seaduslikkude

põhimõtteid rikutud ei ole. Seoses Polion Invest OÜ nimel esitatud arvetega on vastustaja

selgitanud, et kaebajal oli nimetatud äriühinguga kirjalik töövõtuleping, esindaja Rauno Järve

selgitused võeti, käibedeklaratsioonid olid kõikide arvete kohta esitatud. Erinevus vaidlusalustest

tehingutest on ilmne ja seetõttu ei ole see samaväärne juhtum, mida maksuhaldur oleks pidanud

samadel alustel maksustama.

31. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustatud maksuotsusega õiguspäraselt piiratud kaebaja

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust OÜ Endmills, OÜ Pellegraanul ja OÜ Trimax nimel

väljastatud arvetelt, kuna eelnimetatud äriühingud ei saanud seda teenust osutada ja kaebaja pidi

olema sellest teadlik. Maksuotsus on seega õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kaebus

tuleb jätta seetõttu rahuldamata.

32. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema

kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu

jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

allkirjastatud digitaalselt

Kadriann Ikkonen