1-07-5581/6 · 1-07-5581/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-07-5581

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08 juuli 2009 a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-07-5581 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Ene Timmi Kaitsja advokaat Anne Vissak Taotlus

M.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu M.A

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Vabastada M.A (isikukood xxx) talle Tartu Maakohtu 30.01.2008.a

otsusega kriminaalasjas nr 1-07-5581 mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult

enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta. KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada M.A täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järelxxxxxxxxxxxxxxxxx

linn,

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks,

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

2 (4) vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 alusel määrata M.A-le katseajaks järgmised kohustused:

1) asuda tööle mitte hiljem kui 1 (üks) kuu jooksul vabanemisest, töö mitteleidmisel

võtta ennast arvele töötuna;

2) hüvitada rahalisi nõudeid igakuiselt alates tööleasumisele järgnevast kuust

vähemalt 300 krooni kuus;

3) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume.

Määrus M.A suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talitusele.

Vabastada süüdimõistetu M.A karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

M.A on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 30.01.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-5581 KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja karistuseks on mõistetud 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.06.2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 7 kuud 25 päeva vangistust, võrra, liitkaristuseks mõisteti 1

aasta 3 kuud 25 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 28.03.2008.a määrusega liideti KrMS §

413, KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel Tartu Maakohtu 01.06.2007.a otsusega mõistetud karistus 2 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust ja Tartu Maakohtu 30.01.2008.a otsusega mõistetud karistus 1 aasta 3 kuud 25 päeva vangistust, kergem karistus loeti kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust. Kinnipeetava

karistusaeg algas 28.02.2007.a ja lõpeb 25.02.2010.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise

võimalus avanes kinnipeetaval 18.05.2009.a. 20.05.2009.a edastas Tartu Vangla

Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 08.07.2009.a seisuga on M.A kandmata karistusaeg 7 kuud 17 päeva vangistust.

M.A on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral:

1) 30.03.1994.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 2 ja § 139 lg 2 p 1, 3 järgi 2 aastat

9 kuud vabadusekaotust tingimisi 1-aastase katseajaga;

2) 14.12.1998.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 1 - § 15 lg 2 järgi 26 päeva aresti;

3) 16.06.2000.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 10 kuud vabadusekaotust;

4) 20.06.2005.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi 8 kuud vangistust 3-

aastase katseajaga;

5) 01.06.2007.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi 3 aastat vangistust,

ärakandmisele kuuluv karistus 2 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab M.A tingimisi enne tähtaega vabastamist.

3 (4) Prokurör toetab samuti M.A vabastamist enne tähtaega vaatamata tema varasemale

korduvale karistamisele. M.A kandmata karistusaeg on lühem, kui talle määratav katseaeg ja vabanemisel enne tähtaega oleks seega tagatud järelevalve tema üle.

M.A ise palub ennetähtaegset vabastamist ja selgitab, et ei ole varem nii pikalt vangistuses olnud, mistõttu on ta saanud nüüd põhjalikult järele mõelda. Ta soovib enda elu muuta, on vangistuse ajal tegelenud probleemidega, mis kuritegudeni viisid ning otsustanud loobuda alkoholi tarvitamisest ning kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemast. Esialgu

plaanib ta elama asuda õe juurde ja aidata teda koduses majapidamises. Saab aru, et töö

leidmine võib olla raskendatud, mistõttu soovib õe kõrvalt omandada eriala. Samas loodab siiski mingit tööd leida ja asuda kahjusid hüvitama.

Kaitsja leiab samuti, et M.A tuleks vabastada enne tähtaega. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi vangistuse ajal tal ei ole. Vabaduses on olemas toetav võrgustik – õde, kelle juurde M.A esialgu elama asuks ja abikaasa, kes on lubanud teda igati toetada.

M.A on realistlikud plaanid tuleviku suhtes - saab aru, et töö leidmine võib olla raskendatud. Katseaeg, mis on pikem, kui kandmata karistus, võiks olla mõjusaks vahendiks tema hoidmisel seaduskuulekana.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud

isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on

tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. M.A on temale

mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal,

samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus leiab, et vaatamata varasematele korduvatele karistustele ja ebaõnnestunud

kriminaalhooldusele on võimalik M.A vabastada tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetava seletusest kohtus nähtub, et ta on vanglas olles analüüsinud oma käitumist ning

teinud sellest loodetavasti omad järeldused ning tal on olemas tahe muutusteks. Eelnevat

kinnitab kohtu arvates ka asjaolu, et viimasel ajal teda ei ole vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud. Vanglasoleku ajal on kinnipeetav ilmselt teadvustanud endale

probleeme, mis viisid kuritegeliku käitumiseni ja avaldanud soovi probleemidega edasi

tegeleda ka vabaduses. Ta on aru saanud, kuivõrd vajalik on õiguskuulekas käitumine ja teadvustanud, et vajab selleks ilmselt esialgu kõrvalist abi. Vabaduses on tal olemas lähedaste toetus – eelkõige õde, kelle juurde ta esialgu elama asuks. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb M.A-le lisaks KarS §

75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata

täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb M.A KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuda tööle peale vabanemist 1 kuu jooksul või töö mitteleidmisel võtma

ennast arvele töötuna. Et stabiliseerida M.A majanduslikku olukorda vähendades võlakoormat ja olemata sealjuures liiga koormavaks igapäevaelus, tuleb KarS § 75 lg 4 alusel

panna süüdimõistetule kohustus hüvitada igakuiselt alates tööle asumisele järgnevast kuust rahalisi nõudeid vähemalt 300 kr kuus. KarS § 76 lg 4 alusel tuleb M.A katseaja pikkuseks määrata üks aasta.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

4 (4) Kohtunik