2-16-5100/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. november 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-5100

Tsiviilasi

O.T. hagi A.Z. vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1654,11 eurot

0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2017 otsus

Kaebuse esitajad ja kaebuste

liigid

O.T. apellatsioonkaebus

A.Z. vastuapellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant/vastuapellatsioonis vastustaja (hageja): O.T.

(isikukood XXX), esindaja Maia Ploom

Vastuapellant/vastustaja (kostja): A.Z. (isikukood XXX),

advokaat Kristi Haas

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2017 otsus.

2. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada osaliselt O.T.

hagi A.Z. vastu.

3. Mõista A.Z. lt välja O.T. kasuks kahjuhüvitis 1492,25

eurot.

4. Rahuldada O.T. apellatsioonkaebus osaliselt.

5. Rahuldada A.Z. vastuapellatsioonkaebus osaliselt.

6. Jätta 90 % O.T. menetluskuludest maa- ja

ringkonnakohtus A.Z. kanda.

7. Jätta 10 % A.Z.

menetluskuludest

maa- ja

ringkonnakohtus O.T. kanda.

8. Mõista A.Z. lt välja O.T. kasuks 1431 eurot

menetluskulude katteks.

9. Mõista O.T. lt välja A.Z. kasuks 138 eurot

menetluskulude katteks.

10. Tasaarvestada A.Z. ja O.T. resolutsiooni punktides 8

ja 9 märgitud vastastikused menetluskulude nõuded ning

mõista A.Z. lt välja O.T. kasuks 1293 eurot

menetluskulude katteks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. O.T. (hageja) esitas 30.03.2016 Tartu Maakohtule A.Z. (kostja) ja A.I. vastu hagi, milles

palus kostjatelt solidaarselt välja mõista kahjuhüvitis 2893,55 eurot. 29.09.2016 kohtuistungil

loobus hageja A.I. vastu esitatud nõudest.

Hagiavalduse kohaselt tungisid kostja ja A.I. 02.11.2013 kell 20.50 Tartus Põhja puiestee

ringristmiku lähedal omavahelise sõnavahetuse jätkuna hagejale kallale. Kostjad lõid

alkoholijoobes hagejat rusikatega pähe ning jalgadega pähe ja kehasse. Peksmise tulemusel oli

hagejal muuhulgas hambamurd koos suutraumaga, hageja viibis kaks päeva haiglaravil ja kuni

05.12.2013 haiguslehel. Asjas kriminaalmenetlus lõpetati, tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata.

Hageja palus kostjalt välja mõista hambamurruga tekitatud kahju 2404,64 eurot, saamata töötasu

25 tööpäeva eest 565,54 eurot ja rikutud jope eest hüvitise 150 eurot. Lõpliku nõudena palus

hageja kostjalt välja mõista hambaravi kulud 1564,11 eurot ja töötasu 90 eurot (6 päeva × 15

eurot). Jope eest hüvitisest hageja loobus.

Hageja leidis, et nimetatud summad tuleb välja mõista VÕS § 1043 alusel. Kostjal puudus

hädakaitseseisund, tunnistaja ütluste kohaselt lõi kostja hagejat esimesena. Lisaks ületas kostja

oma tegevusega hädakaitse piire. Seega puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Hageja

selgitas peksmise kohta, et ta ei läinud tüli lahendama, kostja helistas ja soovis temaga kokku

saada.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt sai hageja 02.11.2013 poolte vahelise

tüli käigus vigastusi. Intsidendi kohta algatati 11.11.2013 KarS § 121 tunnustel kriminaalasi, mis

lõpetati 24.11.2014 KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 alusel. Lõplikult jõustus kriminaalmenetluse

lõpetamine Tartu Ringkonnakohtu 02.10.2015 määrusega, kus kohus leidis, et hageja andis

kostjale konkludentselt nõusoleku enda kehaliseks väärkohtlemiseks. Kostja viitas VÕS § 1045

lg 2 p-le 2. Lisaks pidas kohus võimalikuks, et kostja tegutses hädakaitses. Ründe algatajaks oli

hageja, kes tüütas kostja sõpra. Hageja kutsus kostja välja, et tekkinud sõnavahetus lahendada,

vehkis kätega ja kutsus kostjat kahevõitlusele. Kriminaalasjas antud ütluste kohaselt provotseeris

hageja kostjat. Kostja andis enesekaitseks hagejale mõned löögid, tegutsedes hädakaitse seisundis.

Kostja ei ületanud hädakaitse piire.

Hagist ei nähtu, et kostja teo ja kahju vahel on põhjuslik seos. Esitatud arvetest järeldub, et hageja

suuhügieen on puudulik. Hageja tööleping lõppes hiljemalt 12.11.2013, kui tema kontole laekus

„lõpparve“. Seega ei saa hageja nõuda saamata jäänud töötasu.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis 05.01.2017 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 600 eurot.

Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:

-

hageja sai 02.11.2013 poolte vahelise tüli (kakluse) käigus vigastusi, sh hambamurru;

-

hageja viibis kaks päeva haiglaravil ja alates 02.11.2013 haiguslehel;

-

24.11.2014 lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 alusel asjas kriminaalmenetlus;

-

27.01.2015 tühistas Riigiprokuratuur 24.11.2014 määruse kriminaalasja lõpetamise kohta;

-

03.07.2015 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega lõpetati kriminaalasja menetlus;

-

17.08.2015 määrusega jättis Riigiprokuratuur menetluse lõpetamisele esitatud kaebuse

rahuldamata;

-

Tartu Ringkonnakohtu 02.10.2015 määrusega jäeti riigiprokuratuuri määrus muutmata.

Hageja nõuab kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks 1654,11 euro väljamõistmist,

mis koosneb hambaravi kuludest 1564,11 eurot ja saamata töötasust 90 eurot. Jope eest hüvitisest

hageja loobus.

Kuna poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja sai 02.11.2013 poolte vahelise tüli (kakluse) käigus

vigastusi, ei ole vaidlust selle üle, et hagejal on kahju tekkinud ning see on põhjuslikus seoses

kostja poolse peksmisega.

Kohus leidis, et olukorras, kus kaks isikut lepivad kokku „arvete õiendamises“, annavad nad

samas ka VÕS § 1045 lg 2 p 2 kohase nõusoleku endale kahju tekitamiseks. Keskmine mõistlik

isik peaks sellist kokkusaamist kokku leppides ning sinna kohale minnes endale teadvustama, et

füüsilise konflikti (ning järelikult ka kahjude) tekkimine on pigem tõenäoline. Hagiavalduse

kohaselt oli hageja kohtumisele minnes joobes, mis võib suurendada võimalusi kakluse

tekkimiseks. Kui hageja kokkusaamisele läks, nõustus ta järelikult kahju tekitamisega.

Seega ei ole kostja tegu õigusvastane, hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kohus ei analüüsinud kostja poolt tõendina esitatud kostja kriminaalmenetluse käigus antud

ütluseid. Kohaseks tõendiks oleks kostja vande all antud ütlus, kuid kostja ei ole vande all

ülekuulamist taotlenud. Kostja ei ole samas nimetanud põhjuseid, miks peaks kostja ütluse

asendama kahtlustatava ülekuulamise protokolliga ning seda ei näe ette ka seadus. Hagejal peaks

võimalik olema esitada kostjale küsimusi, mida ta kriminaalmenetluses teha ei saanud.

Kohus leiab VÕS § 1045 lg 2 p 3 kohta, et kostja ei ole hädakaitseseisundi olemasolu tõendanud

ning selle alusel ei saaks jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ründas

esimesena. Kostja on küll viidanud ringkonnakohtu määrusele, kuid ringkonnakohus on määruse

p 58 sedastanud, et ei ole selge, kes keda ja mil moel ründas.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas 03.02.2017 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsus tühistada täies ulatuses ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu hageja kohtu seisukohaga, et hageja andis kohtumisele

minnes nõusoleku enda peksmiseks ning endale kehavigastuse tekitamiseks.

Kohtuotsust ei saa rajada üksnes tunnistaja O. K ütlustele, kes on kostja elukaaslane ning

huvitatud kohtulahendi tulemusest.

Isegi kui eeldada hagejapoolset nõusoleku andmist enda peksmiseks, on vaja hinnata, kas

nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega. Peksmine on seadusega

vastuolus olev tegevus, kuna on KarS § 121 kohaselt kuritegu. Samuti on teise isiku põhjuseta

peksmine vastuolus hea usu põhimõttega. Seega ei saa kohaldada VÕS § 1045 lg 2 p 2.

Hageja on kogu kriminaalasja menetluse käigus väitnud, et kostja kutsus teda kokkusaamisele.

On ebaloogiline, et hageja kutsus kaks tundmatut meest „asju klaarima“. Hageja ei teadnud,

kellega ta telefonis rääkis ja ta sai teada peale peksmist, et teda peksis tapmise eest vanglakaristuse

ära kandnud isik.

Maakohus rikkus hageja õigust õiglasele õigusemõistmisele, kuna ei kutsunud kostjat istungile,

mistõttu jäid välja selgitamata olulised asjaolud (sh, kes kutsus kelle kohtumisele, kas oli juttu

„klaarimisest“).

Maakohus rikkus tõendite kogumise ja hindamise reegleid. Tunnistaja J. S on erapooletu

tunnistaja, kuid kohus ei ole võtnud tema ütlusi arvesse.

5. Kostja palus apellatsioonkaebusele esitatud vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning

maakohtu otsus hageja kaevatud osas muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kostja on seisukohal, et kohus on kohaldanud VÕS § 1045 lg 2 p 2 seadusele vastavalt.

Kohus on tõendeid hinnates jõudnud õigesti seisukohale, et VÕS § 1045 lg 2 p 2 kohaldamine on

võimalik, kuna apellandi nõusoleku andmine ei olnud vastuolus seaduse ega heade kommetega.

Tartu Ringkonnakohtu 02.10.2015 kriminaalasja lõpetamise määrusele tuginedes on kohus

põhjendatult asunud seisukohale, et kui apellant kutsub vastustaja duellile „arveid õiendama“,

peavad osapooled teadvustama endale võimalust saada vigastusi.

O. K ütlused vastavad TsMS § 251 lg 2 tõendi kohta sätestatule. J. S ja K. T ütlused on sisuliselt

vastuolulised ning nende ütlusi ei kinnita mitte ükski teine kriminaalasjas kogutud tõend.

Kohus on otsuses läbivalt toonud välja erisused, mis tulenevad tsiviilasja ja kriminaalasja

iseärasustest.

Kohus ei ole otsuse tegemisel tuginenud kostja esindaja selgitustele kui tõendile.

Kui hageja leiab, et menetluses on mõni tema nõuet kinnitav tõend puudu, ei ole tegemist kohtu

tegematajätmisega. TsMS ei anna kohtule õigust hagimenetluses tõendeid koguda ega poolte eest

esitada.

Apellatsioonkaebuses on esitatud mitmeid paljasõnalisi väiteid hageja ja kostja vahel toimunud

intsidendi ja kostja varasema elu kohta. Ei ole mõistetav, millist olulisust omab asjaolu käesolevas

vaidluses asjaolu, et kostja on varasemalt kriminaalkorras karistatud.

6. Kostja esitas 08.03.2017 vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse

osas, millega kohus jättis hagejalt välja mõistmata kostja menetluskulud summas 690 eurot ning

teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja kõik kostja kantud

menetluskulud summas 1290 eurot.

Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt on kostja tegelikkuses kandnud kulusid 10 ¾ tunni ulatuses.

Seejuures tuleb arvestada, et menetluses on toimunud 2 istungit, kokku ajakulult 2 ¼ tundi.

Otsusest nähtub, et kohus on pidanud istungiväliste kohtukuludena põhjendatuks ajakulu 2 ¾

tunni ulatuses. Kohus ei ole otsuses välja toonud, milliste menetlustoimingute tegemisega seotud

kulud on mittevajalikud.

Kostja ei nõustu maakohtu põhjendusega menetluskulude vähendamisel, et kostja oleks saanud

saavutada sama lõpplahendi, tuginedes vaid ühele kostja vastuses esitatud vastuväitele. Kohus on

12.05.2016 määrusega kohustanud kostjat esitama kohtule kõik taotlused ja väited ning tõendid

iga esitatud faktilise väite tõendamiseks. Kostja on juhindunud kõigi toimingute tegemisel kohtu

korraldustest ning seadusest. Eelnimetatud kohtu järeldus ei ole kooskõlas kehtiva seadusega ning

ei saa olla väljamõistetavate menetluskulude vähendamise aluseks.

Kohus peab menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel arvestama menetluse keerukust, asja

olemust ja esitatud hinnatavate tõendite mahtu. Hagiavaldusele oli lisatud enam kui 100 lehekülge

erinevaid hinnangut vajavaid tõendeid, mille läbivaatamiseks ja esmase asjakohasuse

hindamiseks läks kostja esindajal 4 tundi. Ei ole usutav, et kohus kahtleb esindaja töömahu

paikapidavuses, kui kohus ka ise 29.09.2016 toimunud eelistungil käsitles vaid esitatud tõendite

asjakohasusega seonduvat poolteist tundi. Istungil tagastas kohus hagejale paljud esitatud

tõenditest, sest tõendite hulgas leidus nii hageja laste sünnitõendeid kui majalaenu tagasimakse

dokumente – kõik asjakohatud. On oluline rõhutada, et istungiks oli kostja esindaja selle töö enda

jaoks juba ära teinud, kajastanud seda kirjalikus seisukohas ning andnud oma positsioonilt kohtule

esialgse hinnangu.

7. Hageja palub jätta vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastuse kohaselt leidis kohus põhjendatult, et kostja töö ei saanud olla 10 tundi ning põhjendatud

õigusabikulud on olnud vajalikud ja põhjendatud 5 tunni ulatuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu

tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 1492,25 eurot. Apellatsioonkaebus kuulub

rahuldamisele osaliselt.

Ringkonnakohus rahuldab osaliselt ka kostja vastuapellatsioonkaebuse menetluskulude rahalist

suurust puudutavas osas. Ringkonnakohus loeb kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude

suuruseks esimeses kohtuastmes 1020 eurot.

9. Maakohus on õigesti märkinud, et kahju hüvitamise nõude rahuldamise puhul peavad olema

täidetud kolm eeldust: isikule on kahju tekitatud, kahju tekitamine on õigusvastane ja kahju

tekitaja süü (VÕS § 1043).

Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle, et on täidetud deliktilise vastutuse esmane eeldus ehk

teisele isikule kahju tekitamine. Lisaks märkis kohus, et hagejal on kahju tekkinud ning see on

põhjuslikus seoses kostja poolse peksmisega. Peamine vaidlus seisneb praegusel juhul kahju

tekitamise õigusvastasuses ehk kas maakohus on kohaldanud VÕS § 1045 lg 2 p-i 2 õigesti.

10. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see väljendus

kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamises.

Kuna vaidluse all pole hagejale kehavigastuse tekitamise asjaolu, siis eelduslikult on VÕS § 1045

lg 1 p 2 alusel kehavigastuse tekitamine õigusvastane. Seega juhul, kui ei esine õigusvastasust

välistavaid asjaolusid, on kostja käitunud hageja suhtes kehavigastuse tekitamisel õigusvastaselt.

Maakohus asus seisukohale, et olukorras, kus kaks isikut lepivad kokku „arvete õiendamises“,

annavad nad samas ka VÕS § 1045 lg 2 p 2 kohase nõusoleku kahju tekitamiseks.

Ringkonnakohus maakohtu selle seisukohaga ei nõustu. VÕS § 1045 lg 2 p 2 kohaselt ei ole

õigushüve rikkumine või muu õigusvastane käitumine õigusvastane juhul, kui kannatanu nõustus

kahju tekitamisega ja nõusoleku andmine oli kooskõlas seaduse ja heade kommetega. Seega ei

välista kahju õigusvastasust isiku nõusolek tema õiguste rikkumiseks ja kahju tekitamiseks, kui

sellise nõusolekuga rikutakse seadust või see on heade kommete vastane (P. Varul jt.

Võlaõigusseadus III. Komm vlj. Juura. 2009, § 1045; vt ka Riigikohtu 13.12.2006 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-124-06, p 11).

Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui hageja oleks andnud nõusoleku kostja poolt kahju

tekitamiseks, siis sellise nõusoleku andmine ei ole kooskõlas heade kommetega, kuna on

vastuolus kaasaegses ühiskonnas kehtivate väärtushinnangute ja moraalitunnetusega.

Kaasaegsetele arusaamadele ega moraalitunnetusele ei vasta kuidagi mõtteviis, et omavahelisi

suhete pinnalt tekkinud erimeelsusi (sh noormeeste tüli teemal, kas ja kummal neist on põhjust

suhelda mõne kindla tütarlapsega ja kas kellelgi teisel on selles osas sõnaõigust) on aktsepteeritav

lahendada füüsilise arveteõiendamise teel.

Riigiprokuratuuri 27.01.2015. a kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamise määrus (I kd tl 12)

sisaldab küll käsitlust, mille kohaselt karistusseadustiku (KarS) § 27 tähenduses võib kannatanu

nõusolek olla õigusvastasust välistavaks teguriks. Määruse põhjenduste kohaselt on kannatanu

nõusolek käsitatav karistusseadustikus sätestamata, nn seaduseülese õigustava asjaoluna.

Ringkonnakohus on seisukohal, et karistusõiguses ja tsiviilõiguses (võlaõiguses) kehtivad

õigusvastasuse koosseisud (KarS § 27 ja VÕS § 1045) ei ole omavahel samastatavad. Prokuratuuri

hinnang, mille kohaselt kannatanu „nõusolek“ välistab kriminaalvastutuse aluseks oleva süü, ei

ole siduv tsiviilasja lahendavale kohtule õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude

lahendamisel.

11. Ringkonnakohus selgitab, et kahju tekitaja ehk antud juhul kostja peab tõendama, et kahju

tekitamise õigusvastasus on välistatud kannatanu nõusoleku andmisega VÕS § 1045 lg 2 p 2

alusel. Küll aga, kuna selline nõusolek olnuks igal juhul heade kommetega vastuolus, ei ole

ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul vajalik välja selgitada, kas hageja nõusoleku andis või

mitte. Samuti ei oma seetõttu tähendust asjaolu, kumb pooltest teise poole kokkusaamisele kutsus.

Eeltoodule tuginedes pole asjakohane hinnata tunnistajate O. K, J. S ja K. T ütlusi selle kohta, kes

keda kokkusaamisele kutsus ning kes keda esimesena lõi, kuna maakohtu otsusega on tuvastatud

kahju tekitamine ja õigusvastasus ning ringkonnakohus leiab, et õigusvastasus ei ole välistatud

VÕS § 1045 lg 2 p 2 alusel.

Kuna pooled ei ole vaidlustanud maakohtu seisukohta, et kostja ei tegutsenud hädakaitse seisundis

VÕS § 1045 lg 2 p 3 alusel, siis selles osas ringkonnakohus vastavalt TsMS § 651 lg 1 maakohtu

otsust ei kontrolli.

12. Kostja ei ole tõendanud endal süü puudumist VÕS § 1050 lg 1 tähenduses. VÕS § 1050 lg 1

sätestab õigusvastase teo süü presumptsiooni.

Riigikohus märkis 12.12.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16 p-s 14, et kahju õigusvastasest

tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul

tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse.

Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja

vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise.

Kuna on tuvastatud hagejale kahju tekitamine kostja poolt ning kostja tegevuse õigusvastasus ning

kostja ei ole tõendanud endal süü puudumist (VÕS § 1050), jättis maakohus ebaõigesti hagi

rahuldamata.

13. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimise üheks vajalikuks tingimuseks on kahju tekkimine

kahjustatud isikul. Kui kahjustatud isikul pole kahju tekkinud, siis kahjuhüvitusnõuet ei eksisteeri.

Hageja lõplikuks nõudeks kostja vastu jäid hambaravi kulud 1564,11 eurot ja saamata jäänud

töötasu 90 eurot (6 × 15 eurot), s.o kokku 1654,11 eurot.

See tähendab, et antud juhul tuleb hinnata, kas kostja poolne hageja peksmine tõi kaasa hagejale

tekkinud hambaravi kulud ning saamata jäänud töötasu.

Kahjustatud isik peab tõendama kahju olemasolu ja kahju suuruse, samuti põhjusliku seost kahju

tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Kahju tekitaja peab tõendama kahjuhüvitise

vähendamise aluseks olevad asjaolud.

14. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha hagejal saamata jäänud töötasu nõude osas.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis

on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuvastatakse kahju olemasolu rikkumisele eelneva ja

sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes

eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – kahjustatud isik peab olema sattunud kahju

tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui

rikkumist ei oleks toimunud.

Samuti tuleb VÕS § 127 lg 4 järgi hüvitada üksnes selline kahju, mis on kahju tekitaja käitumise

tagajärg. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb VÕS § 127 lg 4 alusel kontrollida, kas kahju

põhjustajale etteheidetava teo ärajäämise tagajärjel oleks ära jäänud ka kannatanul kahjuliku

tagajärje tekkimine.

Järelikult tuleb kohtul hinnata, kas hageja oleks hagis märgitud päevadel puudunud ajutise

töövõimetuse tõttu töölt ka juhul, kui kostja poleks hagejale kehavigastusi tekitanud.

15. Hageja nõuab saamata jäänud töötasu kuue tööpäeva eest summas 15 eurot päevas (kokku 90

eurot). Kostja vaidles hageja töötasu nõudele vastu ning leidis, et arvestada tuleb ka sellega, et

töövõimetushüvitist tasutakse alates neljandast päevast, mil nelja päeva jooksul saab

töövõimetushüvitist nõuda tööandjalt ja alles üheksandast päevast hakkab töövõimetushüvitist

tasuma Haigekassa.

Hageja on esitanud oma pangakonto väljavõtte, milles nähtub töötasu saamine ajavahemikus

10.06.2013-08.11.2013 (I kd tl 115).

Pangakonto väljavõtte kohaselt sai hageja 2013. aastal töötasu maikuu eest 116,53 eurot, juunikuu

eest 371,92 eurot, juulikuu eest 219,28 eurot, augustikuu eest 448,69 eurot, septembrikuu eest

461,23 eurot, oktoobrikuu eest 485,53 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et VÕS § 127 lg 1 kohaselt tuleb hinnata, milline oleks olnud hageja

töötasu hagis nimetatud kuuel tööpäeval, mil hagejal jäi töötasu saamata. Hageja saamata jäänud

töötasu nõude puhul tuleb hinnata hagejale tekkinud reaalset kahju, mis on ringkonnakohtu

hinnangul tõendatud hageja augusti, septembri ja oktoobri töötasude põhjal. Varasemaid

töötasusid ei võta ringkonnakohus kahju hüvitise juures arvesse, kuna pangakonto väljavõttest on

näha, et hageja on olnud ka puhkusel, mistõttu ei kajasta mai, juuni ja juuli töötasud hageja

tegelikku igakuist töötasu.

16. 2013. a augustis sai hageja töötasu 448,69 eurot 21 töötatud päeva eest, st et töötasu oli

augustis 21,37 eurot päevas. Septembris sai hageja töötasu 461,23 eurot 21 töötatud päeva eest,

s.o 21,97 eurot päevas. Oktoobris sai hageja töötasu 485,53 eurot 23 töötatud päeva eest, s.o 21,11

eurot päevas.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 122 lg 1 kohaselt maksab tööandja töötajale

hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70 % töölepingu

seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust.

Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 56 lg 1 kohaselt tekib õigus saada haigushüvitist

töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse üheksandast päevast

alates.

Neljandast kuni kuuenda päevani, saab hagejal olla kahju tekkinud üksnes selles ulatuses, millest

on maha arvatud tööandja poolt TTOS § 122 lg 1 alusel hüvitatu. Kuna hageja ei ole tõendanud,

millises ulatuses on tööandja tema töötasu neljandast kuni kuuenda päevani töövõimetuslehel

oldud ajast hüvitanud, ei ole võimalik teha kindlaks hagejale tekkinud saamata jäänud töötasu 4-

6 päeval.

Järelikult saab hagejale olla kahju tekkinud esimesel kolmel päeval saamata jäänud töötasu eest,

kuna selles osas saamata jäänud töötasu ei hüvitata tööandja ega Haigekassa poolt.

Kuna hageja nõuab saamata jäänud töötasu 15 eurot päevas, leiab ringkonnakohus, et pangakonto

väljavõttega on tõendatud, et hagejal jäi saamata töövõimetuslehel viibitud kolmel esimesel

päeval töötasu 15 eurot päevas, s.o 45 eurot (3 päeva × 15 eurot). Seega tuleb hageja saamata

jäänud töötasu nõue rahuldada osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 45 eurot.

17. Kuna maakohus on tuvastanud, et hageja sai poolte vahelise kakluse käigus vigastusi, sh

hambamurru, võtab ringkonnakohus seisukoha, kas kostja vastutab hagejale tekkinud hambaravi

kulude eest summas 1564,11 eurot.

Hageja hambaravikulude nõue koosneb:

-

5 eurot voodipäeva tasu traumajärgse haiglas viibimise tõttu 02.11.-04.11.2013 (I kd

tl 151, 153);

-

86 eurot 06.11.2013 arve nr A2013-007892 hamba uurimise, konsultatsiooni ja

panoraamülesvõtte eest (AS Ode Hambakliinik, I kd tl 74);

-

18 eurot 15.01.2014 arve nr A2014-00384 kirjaliku hambaraviplaani koostamise eest

(AS Ode Hambakliinik, I kd tl 75);

-

15 eurot 21.03.2014 arve nr 57214 OPTG ülesvõtte tegemine (Nigul ja Orn Hambaravi

OÜ, I kd tl 69, 156);

-

12,86 eurot 16.01.2014 arve nr TT14-3627 haige uurimine, konsultatsioon (SA Tartu

Ülikooli Kliinikum, I kd tl 159);

-

104,25 eurot 03.04.2014-15.05.2014 arve nr TT14-29876 hambaproteesimine (SA Tartu

Ülikooli Kliinikum, I kd tl 68, 77);

-

673 eurot 10.12.2014 arve nr TT14-72031 hamba asendamine implantaadiga (SA Tartu

Ülikooli Kliinikum, I kd tl 80);

-

650 eurot 01.09.2014 arve nr A2014-011559 implantaadi lõikuse esimene etapp (Kliinik

32 OÜ, I kd tl 81).

Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on hageja nõue 5 eurot voodipäeva tasu eest. Kui kostja

poleks hagejale kehavigastusi tekitanud, poleks hagejal tekkinud ka voodipäeva tasusid summas

5 eurot.

Samuti on põhjendatud hageja nõue 104,25 euro (arve nr TT14-29876), 673 eurot (arve nr TT14-

72031) ja 650 euro (arve nr A2014-011559) osas. Kuna kostja põhjustas oma teoga hagejale

hamba murru, mistõttu tuli teha implantaadi paigaldamise ettevalmistamiseks ja teostamiseks

kulutusi. Eeltoodud summasid kajastavatelt arvetelt ei tulene, et tehtud oleks muid tasulisi

protseduure, mis ei puuduta konkreetse hamba murdu. Asjaolu, et hageja pidi hamba asendama

implantaadiga, on kostja poolt hagejale tekitatud hambamurruga otseses põhjuslikus seoses

Küll aga ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud hageja nõue 86 euro (arve nr A2013-

007892) ja 18 euro (arve nr A2014-00384) osas. Eeltoodud arved esitati hagejale AS-i Ode

Hambakliinik poolt hamba uurimise, konsultatsiooni ja panoraamülesvõtte eest ning koostati

hambaraviplaan. Kuna tegelik ravi toimus hiljem Nigul ja Orn Hambaravi OÜ-s, Kliinik 32 OÜ-s

ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumis ning hageja pole väitnud, et neis raviasutustes lähtuti AS-s Ode

Hambakliinik tehtud raviplaanist ja panoraamülesvõttest, siis ei ole põhjendatud kostjalt välja

mõista AS-s Ode Hambakliinik kantud kulutusi. Asjaolu, et hageja korduvalt vahetas

hambaraviteenuse osutajat, ei tähenda, et kostja peaks vastutama selle tõttu hageja kantud kulude

eest.

Põhjendatud on hageja nõue 15 eurot (arve nr 57214) OPTG ülesvõtte tegemise eest, kuna sellele

järgnes ka ravi (28.08.2014 implantaadi lõikuse esimene etapp Kliinik 32 OÜ-s, I kd tl 156) ning

12.09.2014 lõikuse järgne kontroll, niitide eemaldamine).

Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei ole SA Tartu Ülikooli Kliinikumis konsultatsiooni kulud

12,86 eurot (arve nr TT14-3627). Hageja pole väitnud, et ei saanud ravi jätkata Nigul ja Orn

Hambaravi OÜ-s. Pole esitatud põhjendusi, miks oli taas vajalik raviasutust vahetada, mis tekitas

hagejale lisakulutusi. Seega ei vastuta kostja SA Tartu Ülikooli Kliinikumis kantud

konsultatsiooni kulude eest.

Kostja on vastu vaielnud hageja kahju hüvitise nõudele ning leidis, et hambaravi arved ei ole

seoses hagejale tekkinud kahjuga, kuna hageja suuhügieen oli puudulik, mille tõttu on hagejal

korduvalt ravitud hambakivist põhjustatud veritsevat igemepõletikku. Ringkonnakohus leiab, et

hamba 11 ravimiseks tehtud arvetelt ei tulene, et ravi oleks hõlmanud muud, kui implantaadi

paigaldamiseks vajalikku. Hageja nõude alusena esitatud tõenditest ei nähtu ka veritseva

igemepõletiku ravimise osas esitatud arveid.

Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et hageja kahjuhüvitise nõue on põhjendatud

osaliselt, s.o 1447,25 euro (5 + 104,25 + 650 + 15 + 673) osas.

Seega rahuldab ringkonnakohus hageja kahjuhüvitise nõude kostja vastu summas 1492,25 euro

ulatuses (45 + 1447,25).

18. Ringkonnakohus leiab, et kostja vastuapellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ning kuulub

vastavas osas rahuldamisele.

Kostja maakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt osutas kostja esindaja õigusabi 10

tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (sh käibemaks), s.o kokku 1290 eurot (sh käibemaks).

Maakohus pidas põhjendatuks õigusabi 5 tunni ulatuses.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kostja menetluskulude (õigusabikulude) vajalikkust ja

põhjendatust hinnates ületanud diskretsiooni piire. Kohus põhjendas kostja õigusabikulude

vähendamist peamiselt asjaoluga, et tegemist oli vähese mahukuse ja keerukusega tsiviilasjaga,

kus kostja esindaja tegi vaid üksikuid menetlustoiminguid, sh ei esitanud kostja omalt poolt

tõendeid, vaid piirduda tuli eeskätt hageja poolt esitatud tõendite läbitöötamisega.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja esitatud tõendite läbitöötamiseks tuli kostja

lepingulisel esindajal siiski kulutada aega ning tegemist ei ole keskmisest oluliselt vähem mahuka

ja keeruka tsiviilasjaga. Muuhulgas toimus asja menetlemisel kaks istungit (eelistung ja

kohtuistung) kokku kestusega 2 ¼ tundi ning põhjendatud on eeldada, et kostja esindajal kulus

aega ka istungitel osalemise ettevalmistamiseks. Sellest lähtudes väljub ringkonnakohtu

hinnangul diskretsiooni piiridest maakohtu seisukoht, mille kohaselt kokku sai pidada vajalikuks

ja põhjendatuks kostjale õigusabi osutamist 5 töötunni ulatuses. Ainuüksi kohtuistungiteks

valmistumisega ja neil osalemisega seotud ajakulu moodustaks sellest ca 3 tundi, kuid sellele

lisaks on kostja esindajal tulnud tutvuda ka kõigi tsiviilasjas esitatud materjalidega ning koostada

vastused nii hagile kui ka hageja menetluse käigus esitatud seisukohtadele.

Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulud maakohtus on põhjendatud ja vajalikud 8,5 tunni

ulatuses.

Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kostja menetluskulusid osas, milles kostja esindajal kulus 2

tundi hageja 14.11.2016 seisukohale vastuse koostamiseks ning leiab, et põhjendatuks saab pidada

ajakulu ühe tunni ulatuses.

Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendatuks 06.12.2016 istungiks ettevalmistuseks ajakulu ühe

tunni ulatuses, kuna kostja esindaja pidi olema juba asja materjalidega selleks ajaks tutvunud,

mistõttu on põhjendatud ajakulu istungiks ettevalmistumisel 30 minuti ulatuses.

Muus osas on kostja menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Seega on põhjendatud kostja

menetluskulud maakohtus 1020 euro ulatuses.

19. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega ja maakohtu otsuse tühistamisega, mille

tulemusena rahuldatakse hagi osaliselt, muudab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 alusel

menetluskulude jaotust.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Ringkonnakohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte vahel

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palus mõista kostjalt välja 1654,11 eurot. Hagi

rahuldatakse summas 1492,25 eurot, ca 90 % ulatuses. Seega jätab ringkonnakohus 90 % hageja

menetluskuludest kostja kanda ja 10 % kostja menetluskuludest hageja kanda.

Kostja vastuapellatsioonkaebuse osaline rahuldamine ei mõjuta menetluskulude jaotust, kuivõrd

vastuapellatsioonkaebus puudutas üksnes menetluskulude rahaliselt kindlaksmääratavat suurust.

20. Hageja maakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hageja lepinguline

esindaja õigusabi 16 tunni ja 25 minuti ulatuses tunnitasuga 120 eurot.

20.1. Ringkonnakohus peab põhjendatuks hageja esindaja hagi koostamiseks kulunud aega 4 tundi

ja 30 minutit. Küll aga ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud eraldi hageja 18.04.2016

menetlusdokumendi (45 min) ja 26.04.2016 menetlusdokumendi eest (1 tund ja 45 min) ajakulu,

kuna tegemist on sisuliselt hagis esinevate puuduste kõrvaldamisega, mis tuleks lugeda hõlmatuks

hagile koostamiseks kulunud ajaga. Samuti ei ole põhjendatud ajakulu 13.05.2017 e-kirja

koostamise eest 10 minutit, kuna tegemist ei ole vajaliku menetlustoiminguga.

Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ja vajalik on hageja esindaja ajakulu kostja vastuse

analüüsi ja kliendiga konsulteerimisel üksnes 30 minuti osas.

Samas ei pea ringkonnakohus põhjendatuks 2 tunni ja 30 minutilist ajakulu 29.09.2017

kohtuistungiks ettevalmistumisel ja kohtuistungist osavõtmisest. 29.09.2017 toimunud

kohtuistung kestis 1 tund ja 30 minutit ning istungist ettevalmistamise aeg ei ole põhjendatud 1

tunni ulatuses, kuna esindaja pidi olema asja materjalidega juba kursis. Seega on kohtuistungil

osalemise ja selleks ettevalmistamise aeg põhjendatud 2 tunni ulatuses.

Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks hageja esindajal kulunud aega 3 tundi ja 45

minutit raviarstidega suhtlemisel, päringute koostamisel raviasutustele, vastuste analüüs ning

hageja 14.11.2016 vastuse koostamine. Tegemist oli samuti hagiavaldusel esinenud parandustega.

Ringkonnakohus leiab, et vajalik ja põhjendatud on ajakulu eelnimetatud toimingute teostamiseks

ühe tunni ulatuses.

Põhjendatud ei ole hageja esindaja ajakulu 06.12.2016 toimunud kohtuistungiks ettevalmistamisel

ning osavõtmisel 2 tunni ulatuses. 06.12.2016 kohtuistung kestis 50 minutit ning hageja esindaja

pidi olema asja materjalidega kursis. Seega on põhjendatud ajakulu 1 tunni osas.

Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ajakulu maakohtus 9 tundi.

Ringkonnakohus ei pea hageja esindaja tunnihinda 120 eurot ebamõistlikult suureks. Seega on

hageja põhjendatud menetluskulu maakohtus 1080 eurot (9×120).

20.2. Hageja poolt ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hageja

lepinguline esindaja õigusabi 7 tunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on hageja ajakulu 3 tundi ja 45 minutit maakohtu otsuse

analüüsi, konsultatsiooni ning apellatsioonkaebuse koostamise eest.

Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ajakulu apellatsioonkaebuse täienduse koostamise eest 2

tunni ja 15 minuti ulatuses, kuna täienduses toodu oleks pidanud sisalduma juba

apellatsioonkaebuses.

Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendatuks ajakulu 1 tunni ulatuses vastustaja vastuse

analüüsiks. Vastuse sisu pikkus on kaks lehekülge, mistõttu ei tohiks kuluda sellega tutvumiseks

üle 30 minuti.

Seega peab ringkonnakohus põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 4 tunni ja 15 minuti ulatuses.

Seega on põhjendatud menetluskulu hageja õigusabile apellatsiooniastmes 510 eurot (4,25×120).

Kokku on hageja kantud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 1590 eurot. Kostjalt kuulub

väljamõistmisele sellest 90 %, s.o 1431 eurot.

21. Ringkonnakohus asus eelpool (kohtuotsuse p 18) vastuapellatsioonkaebust lahendades

seisukohale, et kostja menetluskulusid maakohtus saab pidada vajalikuks ja põhjendatuks 1020

euro ulatuses.

21.1. Kostja poolt ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt osutas kostja

esindaja õigusabi 8 tunni ja 45 minuti ulatuses summas 990 eurot (sh käibemaks).

Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles vaidlustas maakohtu kostja menetluskulude

kindlaksmääramist osaliselt, s.o osas, milles hagejalt jäeti välja mõistmata kostja kantud

menetluskulud 690 eurot.

TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid.

Kostja

esindaja

menetluskulude

nimekirja

kohaselt

on

kostjal

esindaja

ajakulu

vastuapellatsioonkaebuse koostamisel 1 tunni ja 30 minuti ulatuses. Tulenevalt § 178 lg 3 kohaselt

nimetatud kulusid ei hüvitata, mistõttu tuleb selles osas vähendada kostja esindaja vajalikke

menetluskulusid.

Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kostja esindaja ajakulu eraldi kohtuotsuse analüüsi ja

arutelu kliendiga 30 minuti ulatuses. Ringkonnakohus loeb selle hõlmatuks apellatsioonkaebuse

ja selle täienduse analüüsile ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele kulunud ajaga (s.o

3 tundi).

Samuti ei ole põhjendatud kostja esindaja ajakulu hageja 25.03.2017 vastusega tutvumise osas

ning kohtu 11.09.2017 kirjaliku menetluse määramise määrusega tutvumise eest 30 minuti

ulatuses, kuna 25.03.2017 vastuse puhul oli tegemist hageja vastusega kostja menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel ning ringkonnakohtu 11.09.2017 määrus on menetluslik

määrus, mis ei vaja sisulist analüüsi.

Kliendile menetlusliku olukorra selgitamine e-kirja teel ajakulu 30 minutit ei ole kuidagi

põhjendatud ega vajalik kulu apellatsioonimenetluses.

Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kostja esindaja ajakulu 15 minuti ulatuses lõplike

seisukohtade koostamiseks, kuna 02.10.2017 dokument, kus kostja esitab oma lõplikud

seisukohad, koosneb üksnes juba varasemalt esitatud taotlustest.

Põhjendatud ei ole kostja esindaja ajakulu 45 minuti ulatuses hageja menetluskuludele

vastuväidete esitamisel, kuna korratakse juba maakohtus esitatud vastuväiteid hageja lepingulise

esindaja tunnihinna osas ning arvestades hageja esindaja menetluskulude nimekirja lühidust on

vastuväited põhjendamatult pikad.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa põhjendatud ja vajalikuks apellatsioonimenetluse kuluks pidada

ka väidetavat tulevast ajakulu 1 tunni ulatuses lõppotsusega tutvumisele ning kliendile lõppotsuse

tutvustamisele. Eeldada ei saa kohtuotsuse tegemise järgsete kulude ette hindamist ja hüvitamist

vastaspoole poolt.

21.2. Seega on kostja õigusabikulud ringkonnakohtus vajalikud ja põhjendatud 3 tunni ulatuses.

Järelikult on põhjendatud menetluskulu ringkonnakohtus summas 360 eurot (sh käibemaks)

(3×120).

Kokku on kostja põhjendatud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 1380 eurot (1020+360).

Hagejalt kuulub väljamõistmisele sellest 10 %, s.o 138 eurot (sh käibemaks).

22. Vastavalt TsMS 445 lg 1 tasaarvestab ringkonnakohus hageja ja kostja vastastikused

kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt

hageja kasuks maa- ja ringkonnakohtus menetluskulude katteks mõista välja 1293 eurot (1431-

138).

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/