1-08-14057/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-08-14057

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08 juuli 2009. a Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-14057 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Ene Timmi Kaitsja advokaat Anne Vissak Taotlus

F F . -i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu F F .

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx; isikukood

XXX RESOLUTSIOON

Vabastada . (isikukood ) talle Tartu Maakohtu 17.11.2008.a F F XX X

otsusega kriminaalasjas nr 1-08-14057 mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult

enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta. KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada . täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud F F kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel

,

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond,

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks,

2 (3)

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 alusel määrata . -ile katseajaks järgmised kohustused: F F

1) asuda tööle mitte hiljem kui 1 (üks) kuu jooksul vabanemisest, töö mitteleidmisel

võtta ennast arvele töötuna;

2) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

3) kriminaalhooldaja äranägemisel osaleda sotsiaalprogrammides.

Määrus . -i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu F F vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talitusele.

Vabastada süüdimõistetu . karistuse kandmiselt peale käesoleva F F kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

F F . on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 17.11.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-14057 KarS § 209 lg 2 p 1 ja § 263 p 1, 4 järgi ja karistuseks on KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel on Tartu Maakohtu 26.06.2008.a otsusega

mõistetud liitkaristuse 1 aasta 6 kuud 12 päeva vangistust suurendamise teel mõistetud

liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.06.2008.a ja

lõpeb 25.04.2010.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval

25.05.2009.a. 11.05.2009.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule

kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamiseks. 08.07.2009.a seisuga on . -i kandmata karistusaeg 9 F F kuud 17 päeva vangistust. F F . on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral:

1) 22.06.2005.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 5 kuud vangistust 2

aasta ja 6-kuulise katseajaga;

2) 09.04.2008.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi 1 aasta 3 kuud

vangistust, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 1 alusel 1 aasta 8 kuud vangistust;

3) 26.06.2008.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 334 lg 1 - § 25 lg 2 järgi 3 kuud

vangistust, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 1 alusel 1 aasta 9 kuud vangistust, millest ärakandmisele kuulub 1 aasta 6 kuud 12 päeva vangistust.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta . -i tingimisi enne tähtaega F F vabastamist.

Prokurör samuti ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna kriminaalhooldaja ettekandes toodud asjaoludel ei ole . F F ilmselt sobilik kriminaalhooldusele. F F . ise soovis enne tähtaega vabaneda. Vabanedes on tal olemas lähedaste toetus,

elama asuks ta enda päritolupere juurde. Ka leiab ta, et tööle asumisega ei ole probleeme. Vangistuse ajal on ta tegelenud erinevate probleemidega, mis viisid kuritegelikule teele ja on

valmis ka kriminaalhoolduse ajal jätkama erinevates programmides osalemist. Loodab, et kriminaalhoolduse näol oleks tal olemas vajalik tugi ühiskonnas toimetulekuks.

3 (3) Kaitsja toetas ennetähtaegset vabastamist ja märkis, et arvestada tuleks, et tegemist on väga

noore inimesega, kes sattunud noorukieas kuritegelikule teele. Vangistust kannab ta esmakordselt ja on loodetavasti teinud vangistuse ajal järeldused. . on vangistuse F F

ajal osalenud erinevates programmides ja on valmis seda jätkama ka vabaduses ning võtma endale erinevaid kohustusi. Kriminaalhooldaja näol oleks . olemas vajalik tugi F F sulandumaks taas ühiskonda ja järelevalve, mida ta enda sõnul vajab.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud

isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on

tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. . F F on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus leiab, et vaatamata varasematele korduvatele karistustele ja ebaõnnestunud

kriminaalhooldusele on võimalik . vabastada tingimisi enne tähtaega. F F Kinnipeetava seletusest kohtus nähtub, et ta on vanglas olles analüüsinud oma käitumist ning

teinud sellest loodetavasti omad järeldused ning tal on olemas tahe muutusteks. Eelnevat kinnitab kohtu arvates ka asjaolu, et teda ei ole vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud. Vanglasoleku ajal on kinnipeetav osalenud erinevates programmides ja ilmselt teadvustanud endale probleeme, mis viisid kuritegeliku käitumiseni ja avaldanud soovi probleemidega

edasi tegeleda ka vabaduses ning valmis võtma vastavaid kohustusi. Ta on aru saanud, kuivõrd vajalik on õiguskuulekas käitumine ja teadvustanud, et vajab selleks ilmselt esialgu

kõrvalist abi. Kuna kinnipeetava sotsiaalne võrgustik ei ole niivõrd tugev, oleks kriminaalhooldus just sobiv tugi selliseks abiks. Kuigi varasemad kriminaalhooldused ei ole

olnud tulemuslikud, peab kohus võimalikuks . -i

uuesti allutada F F

käitumiskontrollile. . ei ole varem vangistuses olnud ja käesolevaks ajaks tema F F poolt vangistuses viibitud küllaltki pikk aeg (veidi üle aasta) võiks olla oma mõju avaldanud. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb . -ile lisaks KarS § F F

75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel

osaleda kriminaalhooldaja äranägemisel erinevates sotsiaalprogrammides. Vabaduses

normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb . KarS § F F

75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuda tööle peale vabanemist 1 kuu jooksul või töö

mitteleidmisel võtma ennast arvele töötuna. KarS § 76 lg 4 alusel tuleb . -i F F katseaja pikkuseks määrata üks aasta.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik