Legislator Case Law & Legislation
1-06-6871/5 AI generated

1-06-6871/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 1-06-6871/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 (3) Kriminaalasi nr 1-06-6871

Legislator headnote

AI generated
1-06-6871/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: 1 (3) Kriminaalasi nr 1-06-6871 «vangistust, millest koheselt kuulus KarS § 74 lg 2 alusel kandmisele 7 kuud vangistust, 1 aasta 5 kuud vangistust mõisteti KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga;»

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 (3) Kriminaalasi nr 1-06-6871

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10 juuli 2009. a (istung toimus 08.07.2009.a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-06-6871 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Virge Harak Prokurör Ene Timmi Kaitsja advokaat Anne Vissak Taotlus

A.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu A.S

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkukood xxx RESOLUTSIOON

Jätta A.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

A.S on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 20.02.2007.a otsusega (muudetud Viru

Ringkonnakohtu 29.05.2007.a otsusega) kriminaalasjas nr 1-06-6871 KarS § 200 lg 2 p 7

2 (3)

järgi ja karistuseks on mõistetud 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel on mõistetud

karistust suurendatud Harju Maakohtu 27.03.2006.a otsusega mõistetud karistuse võrra

osaliselt, liitkaristuseks mõistetud 5 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas

26.01.2006.a ja lõpeb 25.01.2011.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes

kinnipeetaval 26.05.2009.a. 20.05.2009.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1

alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 08.07.2009.a seisuga on A.S-i kandmata karistusaeg 1 aasta 6 kuud 17 päeva vangistust. A.S on varem kriminaalkorras karistatud 4 korral:

1) 07.04.2003.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 1 järgi 30 päeva vangistust 12

aasta ja 6-kuulise katseajaga;

2) 23.12.2003.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 183 järgi 3 kuud vangistust, lõplikuks

karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel 4 kuud vangistust;

3) 09.11.2004.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 142 lg 2 - § 25 lg 1, 2 järgi 2 aastat

vangistust, millest koheselt kuulus KarS § 74 lg 2 alusel kandmisele 7 kuud vangistust, 1 aasta 5 kuud vangistust mõisteti KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga;

4) 27.03.2006.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi 30 päeva

vangistust, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 6 kuud vangistust.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta A.S-i tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Prokurör samuti ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna selleks puudub alus. A.S

on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid ei ole suutnud järgida kontrollnõudeid.

Vangistuses oleku ajal on ta korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, ise hindab rikkumisi

mitteolulisteks. Eelneva põhjal leiab prokurör, et A.S ei sobi kriminaalhooldusele.

A.S ise leidis, et ta tuleks vabastada enne tähtaega oma tervisliku seisundi pärast. Tal on olnud vangistuse ajal raske trauma, mistõttu on ta invaliid ja vajaks veelkord

operatsiooni. Tartu vanglas talle seda ei võimaldata. Vabanedes asuks ta elama vanemate

juurde, kes vajavad tema abi. Samas saavad vanemad ka teda toetada. Elatuma hakkaks ta enda invaliidsuspensionist. Vangistuse ajal on tal olnud mõningad distsiplinaarüleastumised,

kuid A.S leiab, et need on olnud kerget laadi – vabaduses sellist käitumist

rikkumiseks ei hinnataks. Vangistuse ajal on ta osalenud programmis 12 sammu ja omandanud keskhariduse. Käesolevaks ajaks on ta saanud täiskasvanumaks ja soovib edaspidi jätkata seaduskuulekalt.

Kaitsja toetab A.S-i ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et A.S

on asunud muutuma – ta on vangistuse ajal osalenud sotsiaalprogrammis ja lõpetas käesoleval kevadel 12 klassi. Tõsi, teda on distsiplinaarkorras karistatud, kuid rikkumisi on jäänud järjest vähemaks. Arvestada tuleb A.S-i tervislikku seisundit, et ta vajab

uut operatsiooni seoses koljutraumaga, mida vanglas talle ei võimaldata. Vabaduses on

A.S pensioni näol kindel sissetulek ja vanemate moraalne ja materiaalne toetus. Kõige eelneva põhjal leiab kaitsja, et A.S-i võiks vabastada enne tähtaega.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud

isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. A.S

on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas

formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

3 (3)

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

A.S on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas on ta olnud korduvalt ka kriminaalhooldusel, kuid see ei ole olnud tulemuslik. Ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ja need on läinud järjest raskemaks, hetkel kannab ta karistust esimese astme kuriteo eest. Eelnev seab kahtluse alla A.S-i sobivuse kriminaalhooldusele. Positiivne on asjaolu, et A.S on vangistuse ajalosalenud programmis, mis võiks

vähendada edasiselt kuritegude toimepanemise riske. Samuti see, et ta on vangistuse ajal omandanud keskhariduse. Samas ei saa jätta tähelepanuta kinnipeetava objektiivset käitumist vangistuse ajal. Kinnipeetava isikulikust toimikust nähtub, et teda on 2,5-aastase vangistusaja jooksul distsiplinaarkorras karistatud kokku 12-l korral. Neist 7-l korral on olnud rikkumised nii tõsised, et karistuseks on määratud kartser. Viimati viibis kartseris vähem, kui aasta tagasi. Viimati on teda karistatud toimiku materjali andmetel alles käesoleva aasta jaanuaris. Eelnev

näitab, et võimaluse tekkimisel on ta eiranud jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab ka reaalselt käitumisega vangistuses

näitama, et tema soov muutuda pole vaid paljasõnaline. Alles sellisel juhul tekiks kohtul

võimalus asuda seisukohale, et muutused on toimunud ja ennetähtaegne vabastamine asjakohane. A.S-i poolt viidatud terviseprobleem ja väidetav operatsioonivajadus (kohtule ei

ole esitatud mingeid tõendeid selle kohta) ei saa olla aluseks vangistusest tingimisi

ennetähtaegseks vabastamiseks. Süüdimõistetu ennetähtaegne karistuse kandmisest vabastamine tema haiguse tõttu on ette nähtud eraldi menetlusega vastavalt KrMS § 425 lg-s 1 sätestatule.

Kõigest eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et käesoleval ajal puudub alus A.S-i vabastamiseks vangistusest enne tähtaega.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik