1-05-552/353 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

03. november 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-05-552 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Svetlana Hamaza Kriminaalhooldusametnik Anne Kirss Kohtuasi Erakorraline ettekanne kriminaalhooldusaluse Q.X-i kohta Süüdimõistetu Q.X, isikukood XXX, ukoht xxxx el Asja läbivaatamise kuupäev 03.11.2017, videokohtuistung RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus

Q.X-ile Viru Maakohtu 04.04.2007 otsusega kriminaalasjas nr 1-05-552 mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks. Kohtumääruse väljatrükk toimetada kätte Q.X-ile

ja saata kriminaalhooldusametnikule. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 04.04.2007 otsusega kriminaalasjas nr 1-05-552 tunnistati Q.X süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, 8 ja § 114 p 5 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 14 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvati vahi all viibitud aeg 2 aastat 17 päeva karistuse tähtaja hulka ning Q.X-il kuulus ärakandmisele 11 aastat 11 kuud 13 päeva vangistust. Viru Maakohtu 28.12.2015 määrusega vabastati Q.X temale Viru Maakohtu 04.04.2007 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Q.X-ile

määrati katseaeg kuni 17.03.2019 ning käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Q.X-i kohustati käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ning teda kohustati käitumiskontrolli ajal järgima

KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7, 8, 9 sätestatud kohustusi: mitte tarvitama alkoholi; otsima endale töökoha või võtma ennast töötuna arvele Töötukassas 2 nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba taotlemata, v.a lähisugulased; osalema kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis ning alluma elektroonilise valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Kohus määras Q.X-i elektroonilise valve tähtajaks 6 kuud. 19.10.2017 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametnik Viktoria Semjonova Viru Maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata Q.X-ile mõistetud täitmisele kandmata karistuse osa . Erakorralisest ettekandest nähtub, et

Q.X on rikkunud kohustust saada kriminaalhooldusametnikult eelneva luba Eesti territooriumilt lahkumiseks. Nimelt on Politseija Piirivalveamet edastanud kriminaalhooldusametnikule eelinfot kohta: Q.X-i väljuv piiriületus piiriületus 08.09.2017 ja sisenev 11.09.2017. Kriminaalhooldusalune kirjutas oma 11.09.2017 kirjalikus seletuses, et ta Q.X sõitis Soome seoses tööga. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt toimus esmakohtumine Q.X-iga 14.01.2016, mille käigus selgitati kriminaalhooldusalusele põhjalikult kohtumääruse sisu, elektroonilise valve eesmärki ning tingimusi, kriminaalhoolduse teostamisega kaasnevaid õigusi, kohustusi ja võimalusi.

Q.X on andnud 14.01.2016 allkirja, et talle on kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused arusaadavad. Käesoleva katseaja jooksul on Q.X rikkunud katseaja kontrollnõudeid ja kohustusi. Q.X rikkus 23.06.2016 elektroonilise valve ajakava, mille kohta tehti esimene kirjalik hoiatus. 17.12.2016 lahkus Eesti Q.X territooriumilt (käis Soomes) ilma ametnikult luba küsimata, mille kohta tehti teine kirjalik hoiatus. 10.02.2017 esitati kohtule erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata Q.X-ile mõistetud karistus täitmisele, kuna kriminaalhooldusalune rikkus kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

Kõnealune erakorraline ettekanne jäeti Viru Maakohtu 12.06.2017 määrusega rahuldamata. 26.06.2017 koostati teine erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata karistus täitmisele, kuna Q.X on rikkunud kohustust ilmuda määratud ajal registreerimisele ning saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks, kuid kriminaalhooldusametniku taotlus jäeti rahuldamata. 08.09.2017 laekus kriminaalhooldusametnikule informatsioon, et Q.X ületas Eesti- Soome piiri Tallinna-11 piiripunkti kaudu ning 11.09.2017 pöördus tagasi Eesti.

Q.X ome sõitmiseks. Q.X ei taotlenud kriminaalhooldusametnikult luba So on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, mille eesmärk on aidata kriminaalhooldusalusel omandada, arendada ja rakendada mitmesuguseid sotsiaalsete probleemide lahendamisega soetud oskusi. Teisi kontrollnõuete rikkumisi tuvastatud ei ole. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes KarS § 76 lg 7 on kriminaalhooldusametnik teinud ettepaneku pöörata Q.X-ile mõistetud kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. 03.11.2017 toimunud kohtuistungil Q.X-i poolt antud ütlustest nähtub, et ta tunnistab toimepandud rikkumist ja kahetseb, selgitab, et rikkumine oli tingitud ootamatust olukorrast tema töökohas, oma ülemuse käsul pidi ta minema Soome, et kindlustada seal tema poolt sinna saadetud veoki koorem, oli reede õhtu ja ta ei saanud enam luba taotleda.

Ta palub võimalust kanda karistus lõpuni vabaduses, väidab, et tema elukaaslane sünnitab, esitab xxxx kohtule ka sellekohase dokumendi. Kriminaalhooldusametnik jäi esitatud taotluse juurde.

Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 7 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. KrMS § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 76 lõike 7 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, leiab, et rikkumise toimepanemine Q.X-i poolt on tõendamist leidnud. Nimelt ei taotlenud kriminaalhooldusalune kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba Soome sõitmiseks ning ületas 08.09.2017 Eesti nkti kaudu ning pöördus tagasi Eesti -Soome piiri Tallinna-11 piiripu 11.09.2017. Samas ei pea kohus põhjendatuks kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramist. Q.X on oma rikkumist tunnistanud ja kahetsenud, tema selgitusest nähtub, et sõit Soome toimus tema ülemuse korraldusel ja oli tingitud tema töökohas ootamatult tekkinud hädaolukorrast. Määruse tegemisel arvestab kohus ka sellega, et kuigi Q.X-il on esinenud kontrollnõuete rikkumisi, on ta suutnud katseajal hoiduda uute süütegude toimepanemisest, otsiaalprogrammi, on läbinud s tal on töökoht, tema perekonda on sündimas laps. Maakohus juhindus KarS § 76 lg 7; KrMS § 387, 427, 432 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp