4-17-1727/17 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-17-1727

1 ( ) 11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Resolutsioon

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2017.a. Kuninga tn kohtumaja Pärnu Väärteoasja number 4- -1727 [2670,17,000745] 17 Kohtunik Igor Pütsep Kohtuistungi sekretär Kadi Neeme Väärteoasi P.K kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse

vanemväärteomenetleja Aime Kask 07.03.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2670,17,000745 Istungil osalenud isikud:

Menetlusalune isik P.K (ik XXX, elukoht XXXXX; töökoht: XXXXX) Menetlusaluse isiku kaitsja v.adv Andi Tubin, kokkuleppel Kohtuvälise menetleja ametnik

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu

politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse

menetlusgrupp III vanemväärteomenetleja Aime Kask RESOLUTSIOON

Juhindudes 227 lg 2 LS § ; Väärteomenetluse

seadustiku

(kui muutmata) p 2 § 2, § 132 p 1 (osaliselt) - , § 133 135 kohus otsustas

Rahuldada P.K kaebus osaliselt.

Tühistada ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna Politseiennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aime

Kask 07.03.2017.a otsus väärteoasjas nr 2670,17,000745 osaliselt ning teha

uus otsus lisakaristuse osas, so vähendada P.K-le määratud

lisakaristust ning kohaldada tema suhtes Liiklusseaduse lg 5 p 1 alusel § 227 lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1 (üheks) kuuks.

VTMS § 38, KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel jätta P.K

menetluskulud summas 1000 (üks tuhat) eurot P.K kanda.

P.K menetluskulud summas 331 (kolmsada kolmkümmend üks) eurot ja 64 senti jätta riigi kanda.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki

juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik

kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

4-17-1727

2 ( ) 11

Rahatrahv

eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 280 891010220034796011 AS SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank,

kohustuslik on märkida ui nõude tasub tein viitenumber 10220175036643. K e isik,

siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas

loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates

käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 20.10.2017

.a.

Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast.

Kohtuotsus juhtimisõiguse äravõtmise osas saata täitmiseks Maanteeameti Liiklusregistrile. Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib

esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus

kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 03.11.2017

.a.

Ajaolud ja menetluse käik

16.02.2017.a on Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna piirivalvur Terje Lemmik koostanud väärteoprotokolli selle kohta, et

16.02.2017.a kell 14.00 Pärn vahel P.K , sõites umaal, XXXXX tn

sõiduautoga , numbrimärgiga , juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel XXXX XXXX

kiirusega 72±3 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus liikluskorraldusvahendiga on 30

km/h, seega ületas juht suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähe kui 39 km/h. Oma tegevusega rikkus P.K LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid, pannes nii toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi.

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupp III vanemväärteomenetleja Aime Kask 07.03.2017.a

üldmenetluse otsusega on P.K väärteoasjas nr 2670,17,000745 eelnimetatud väärteo toimepanemise eest karistatud LS § 227 lg 2 aluse rahatrahviga 70 trahviühikut ehk 280 € ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

Kaebus

22.03.2017.a esitas menetlusaluse isiku kaitsja v.adv Andi Tubin Pärnu Maakohtule

kaebuse Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse

menetlusteenistuse 07.03.2016.a otsuse väärteoasjas nr 2670,17,000745 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt menetlusalune isik ei vaidlusta väärteo toimepanemise tuvastatust.

Menetlusalune isik vaidlustab talle omistatud väärteo kvalifikatsiooni ning alternatiivselt talle määratud lisakaristuse (menetlusalune isik on seisukohal, et talle

mõistetud lisakaristuse pikkus ei ole kooskõlas KaRS § s 56 sätestatud karistuse - määramise põhimõtetega). Menetlusalune isik selgitab, et väärteo toimepanemise kohas oli kiirusepiirangu märk (30 km/h). Kiirusepiirangu märgist allpool asus tahvel, mis sätestas: 06-07.09.2014

4-17-1727

3 ( ) 11

liikluskorraldus muudetud (foto liiklusmärgist ja tahvlist lisatud kaebusele). Kiirusepiirangu märgist ning selle juurde kuuluvast tahvlist ei saanud järeldada, et

kiirusepiirangu märk oli kehtiv rikkumise ajal, s.o 16.02.2017.a ning kuna

kiirusepiirangu märk ei olnud kehtiv, kohaldus asulasisesel teel kiirusepiirang 50

km/h. Menetlusalune isik ei vaidlusta asjaolu, et ta juhtis mootorsõidukit

asulasisesel teel kiirusega 72±3 km/h, kuid on seisukohal, et suurim lubatud

sõidukiirus liikluskorraldusvahendiga oli sellel lõigul 50 km/h. Seega ületas juht lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 19 km/h.

LS § 227 lg 1 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 30

trahviühikut. Eeltoodust tulenevalt palub menetlusalune isiku kohtul muuta

kohtuvälise menetleja otsuses välja toodud rikkumise kvalifikatsiooni ning määrata talle karistus LS § 227 lg 1 järgi.

Juhuks kui kohus leiab, et väärtegu on kvalifitseeritud õigesti, palub kaitsja kergendada menetlusalusele isikule LS § 227 lg 5 p i 1 järgi määratud lisakaristust. -

Kaitsja esitab selle vastuväite alternatiivselt ning kui kohus leiab, et väärtegu tuleb

kvalifitseerida LS § 227 lg 1 järgi, palub kaitsja jätta arvestamata tema taotluse kergendada menetlusalusele isikule LS § 227 lg 5 p i 1 järgi määratud lisakaristust. -

Kaitsja selgitab alternatiivset vastuväidet alljärgnevalt.

Karistusseadustiku I jaos (§ 56 jj) on sätestatud karistuse kohaldamise alused.

Riigikohus on otsuse nr 3-1-1- -07 p- 14 s 6 märkinud: karistusseadustiku § 56

sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse

ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud

kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele

isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Seega tuleb kõigepealt tuvastada süü suurusest tulenev ülemmäär. Otsuses nr 3-1-1- -13 p-s 19 on 52

Riigikohus selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja järgne käitumine, kannatanu -

käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal

saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud -

süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt

Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-122-13 p-s 9 selgitanud, et lisakaristust nagu

põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse

eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades

karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve.

Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet.

Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale

jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel

tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg

isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus või - juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse

äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadusteg

a. KarS § 56 lg s 1 sätestatud süüpõhimõtte järgi saab isikut karistada üksnes siis, kui - tema teos ilmneb lisaks koosseisupärasusele ja õigusvastasusele ka süü. Õigusalases

kirjanduses (Sootak, J , Pikamäe, P. Karistusseadustik. Komm vlj. Tallinn: Juura 2009) on märgitud, et süü suurus ei sõltu otseselt koosseisutahtluse liigist, küll võib

4-17-1727

4 ( ) 11

tahtluse liik näidata suuremat süüd. Kohtuväline menetleja on oma otsuses

märkinud, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult. Kaitsja selgitab, et kui isegi jaatada menetlusaluse isiku tahtlust (kohtuväline menetleja ei ole välja toonud,

kas tegemist oli otsese või kaudse tahtlusega) ei olnud see suunatud kiiruse

ületamisele vähemalt 39 km/h, kuna menetlusalune isik juhindus asulasisesel teel kehtivast piirangust 50 km/h.

KarS § 56 lg 1 järgi arvestatakse karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel

kohtuvälise menetleja poolt kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on oma otsuses välja toonud, et arvestab

karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja otsuse põhjal ei esine. Kaitsja nõustub kohtuvälise

menetleja seisukohtadega karistust kergendavate ning karistust raskendavate

asjaolude osas (menetlusalune isik on 07.03.2017.a esitanud kohtuvälisele menetlejale kahetsuskirja, mis on lisatud kaebusele). Eeltoodud asjaolusid karistuse mõistmisel arvestades saab aga menetlusalusele isikule õiglase karistuse määramisel liikuda karistusmäära skaalal lähtepunktist vaid allapoole.

Süü suurusest tuletatud ülemmäära tuleb veel korrigeerida eripreventiivsest

prognoosist tulenevalt ning üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt. Kohtuväline menetleja on 07.03.2017.a otsuses põhjendanud karistuse määramist mh järgnevalt:

„nii suures ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust ületades pani isik toime enamohtliku väärteo, seades ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja

tervise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes

kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist“. Seega on

kohtuväline menetleja enda otsuses käsitlenud üldpreventiivseid kaalutlusi, jättes eripreventiivsed kaalutlused t

ähelepanuta.

Järgnevalt peab kaitsja oluliseks korrata kaebuse p s 2.3 välja toodud Riigikohtu - seisukohta (RKKKo nr 3-1-1-122-13 p 9): „ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb

vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust

kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü

suuruse ja eripreventiivsete vajadustega”. Samas lahendis ja lahendi punktis on

Riigikohus ka märkinud, et käesolevas asjas on maakohus eeltoodud põhimõtete vastu eksinud, sest lähtus lisakaristuse mõistmisel üksnes ühiskonnas liiklusalaste süütegude toimepanemise piiramise vajadusest, s.o õiguskorra kaitsmise huvidest. Riigikohus on otsuse nr 3-1-1- -15 p- 59 s 8 juhtinud tähelepanu sellele, et õiguslikke

piire arvestav konkreetse karistusmäära valik on kohtuniku siseveendumusest

lähtuva otsustamise küsimus. Sama põhimõte kehtib ka väärteokaristust määrava

kohtuvälise menetleja ametniku jaoks. Eeltoodust tulenevalt oli kohtuvälise

menetleja ametnik kohustatud karistuse määramisel arvestama mh ka eripreventiivseid vajadusi.

Riigikohus on otsuse nr nr 3-1-1- -13 p-s 9 selgitanud, et lisakaristuse 122

seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub. Menetlusalune isik märgib, et ta on juba kahetsuskirjas palunud karistuse määramisel võtta arvesse

asjaolu, et juhtimisõiguse peatamine teeks võimatuks tema tööülesannete täitmise. Menetlusalune isik selgitab, et ta , tema elukoht on XXXXX XXXXX, tööandja kontor

XXXX XXXXX ning tööobjektid on . Menetlusalune isik lisab kaebusele XXXX

XXXXesindaja poolt antud selgitused töötaja (menetlusaluse isiku) tööülesannete, nende iseloomu ning juhtimisõiguse olulisuse osas tööülesannete täitmisel. Tööandja

on seisukohas rõhutanud, et töödejuhatajana töötamine eeldab autojuhilubade

olemasolu ning kolmeks kuuks juhtimisõiguse peatamine toob kaasa töökoha

kaotamise. Kuna juhtimisõiguse kaotusega kaasneks ka töö ja sellest tulenevalt

sissetuleku kaotus, on menetlusalune isik seisukohal, et juhtimisõiguse äravõtmise pikkus mõjub talle rängalt.

Riigikohus on otsuse nr 3-1-1- -13 p- 122 s 10 märkinud, et isiku poolt korduvast

nõuete rikkumisest saab järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis

4-17-1727

5 ( ) 11 muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise tõenäolisemaks ning

tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Lisakaristuse kohaldamine

aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks piisav. Kuna menetlusalust isikut on varasemalt samalaadsete

rikkumiste eest karistatud, on eripreventiivsetest kaalutlustest põhjendatud ka

lisakaristuse kohaldamine. Siiski ei ole põhjendatud menetlusalusele isikule

lisakaristuse määramine sanktsiooni maksimaalses määras. Järgides Riigikohtu

praktikat, tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine

määr, ehk siis 1,5 kuud. Võttes arvesse menetlusaluse isiku puhtsüdamliku

kahetsuse ning raskendavate asjaolude puudumise, tuleb menetlusalusele isikule

õiglase karistuse määramisel liikuda karistusmäära skaalal lähtepunktist allapoole,

ehk siis sanktsiooni miinimumini (1 kuu). Üldja eripreventiivsetest kaalutlustest

lähtudes, arvestades õiguskorra kaitsmise huve, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, ei tohiks aga liikuda skaalal ülespoole. Esiteks täidab eripreventiivsetest kaalutlusest lähtudes eesmärgi ka 1 kuu

pikkune juhtimisõiguse peatamine, teiseks palub menetlusalune isik kohtul

karistuse määramisel arvestada ränkade tagajärgedega, mis kaasnevad 3 kuuse

juhtimisõiguse peatamisega. Üldpreventiivsed kaalutlused ei tohi anda põhjust

kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Kaebaja palub:

1. tühistada Lääne prefektuuri Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna

ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse poolt P.K suhtes tehtud otsus väärteoasjas nr 2670,17,000745;

2. kvalifitseerida P.K väärtegu ümber LS § 227 lg 1 järgi ning määrata P.K-le karistus LS § 227 lg 1 järgi;

3. alternatiivselt, juhuks kui kohus leiab, et P.K väärtegu tuleb

kvalifitseerida LS § 227 lg 2, LS § 227 lg 5 p 1 järgi, kergendada P.K-le määratud lisakaristust.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

13.04.2017.a esitas kohtuväline menetleja oma seisukoha, kus ei toeta kaebust ning palub jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel . P.K on karistatud Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi üldmenetluse korras

rahatrahviga 70 trahv 280 EUR- iühiku ulatuses s.o. i ja lisakaristusena võetud ära

mootorsõiduki juhtimisõ juhtis mootorsõidukit igus 3 kuuks. P.K XXXXXX XXXX linnas

- 3 km tänaval kiirusega 72+/ /h. Lubatud suurim sõidukiirus liikluskorralduslike vahenditega on antud teelõigul 30 /h, seega ületas P.K km lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 39

km/h. Antud teelõigul on statsionaarn õjualamärk, " /h", kus ei tohi sõita suurema e m 30 km

sõidukiirusega, kui märgil näidatud ja hoiatusmärk „Ebatasane tee". Märgi all olev

tahvel on informatiivne ja ei mõjuta märgi kehtivust. Tegu ei ole lisateatetahvliga märgile.

Kohtuväline menetleja ei pidanud otstarbekaks ega ka mõistlikuks määrata P.K-le

järjekordse õigusrikkumise eest üksnes rahatrahv

i, rahatrahvid ei

mõjuta isikut mitte mingisuguselgi moel, isik paneb jätkuvalt toime tõsiseid

õigusrikkumisi. P.K ü lubatud sõidukiirust oluli letas selt. Tegu on

süstemaatilise kiiruse ületajaga, isikul on kolm kehtivat kiiruse rikkumist. Kahel eelneval korral on P.K karistatud maksimaalse rahatrahviga, see ei ole olnud mõjus. P.K jätkab samalaadsete rikkumiste toimepanemist.

Mootorsõiduki juhtimisega lubatud sõidukiirust ületades on tegemist raske

õigusrikkumisega, millega seatakse ohtu ka teised kaasliiklejad. Asjaolu, et

menetlusalusel isikul on seoses töökohustuste täitmisega vaja mootorsõiduki

juhtimise õigust, peaks menetlusalusel isikul iga ev liikluses osaledes meeles pä

olema ning sundima teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Seega peaks

4-17-1727

6 ( ) 11

menetlusalune isik ise tegema kõik selleks, et ta järgib liiklusnõudeid, säilitades sellega nii juhtimisõiguse.

Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et tegu on tõendamist leidnud ja karistus määr õiglasel atud t.

Lähtudes eelt rteomenet oodust ning tuginedes Vää luse seadustik § 132 lg 1, palub

kohtuväline menetleja kaitsja v.adv Andi Tubina kaebus jätta P.K rahuldamata nin lise menetleja otsus muutmata. g kohtuvä

Kaebuse täiendus

17.10.2017.a esitas P.K

kaitsja kohtule kaebuse täienduse.

Menetlusalune isik on kaebuse p-s 2.1 selgitanud, et väärteo toimepanemise kohas oli kiirusepiirangu märk (30 km/h). Kiirusepiirangu märgist allpool asus tahvel, mis

sätestas: 06 07.09.2014 liikluskorraldus muudetud (foto liiklusmärgist ja tahvlist -

lisatud kaebusele). Kiirusepiirangu märgist ning selle juurde kuuluvast tahvlist ei saanud järeldada, et kiirusepiirangu märk oli kehtiv rikkumise ajal, s.o 16.02.2017.a

ning kuna kiirusepiirangu märk ei olnud kehtiv, kohaldus asulasisesel teel kiirusepiirang 50 km/h. Kohtuväline menetleja on enda kohtule esitatud seisukohas selgitanud, et märgi all

olev tahvel on informatiivne ning ei mõjuta märgi kehtivust. Tegu ei ole lisateadetetahvliga märgile.

Menetlusalune isik täiendab enda kaebuse punkti 2.1 ning selgitab täiendavalt, et

liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused on sätestatud majandusja

kommunikatsiooniministri 22.02.2011.a määruses nr 12 (edaspidi Määrus nr 12). Määruse nr 12 § 2 lg 2 p 8 järgi jagunevad liiklusmärgid mh ka lisateadetetahvliteks (edaspidi ka tahvlid). Määruse nr 12 § 20 lg 1 järgi tahvel täpsustab või piirab märgi

mõju, mille alla see on pandud. § 20 lg 2 järgi võib vajaliku sümboliga tahvli puudumisel sümbolit asendada tekst. Määruse nr 12 § 21 sätestab tahvlid ja nende tähendused. Määruse nr 12 § 21 p 13 sätestab tahvlid 85 „Kehtivuspäevad või aeg”, millised näitavad päevi või kellaaega, -

millal märk kehtib. Tulenevalt Määruse nr 12 §

-st 20 lg-st 3 on lisateadetetahvlid

välja toodud määruse lisas 8. Kaitsja poolt kohtule esitatud fotol kiirusepiirangu märgist allpool nähtuva tahvli näol on tegemist kaitsja poolt viidatud Määruse nr 12 regulatsioonile alluva lisateadetahvliga. Lisateadetetahvel täpsustas märgi mõju ning eeltoodust tulenevalt kehtis kiirusepiirangu märk ajavahemikus 06-07.09.2014.a. Kaitsja märgib, et lisateadetetahvel oli kehtiv, kuna tulenevalt Määruse nr 12 §-st 3

peatab märgil või selle osal näidatud liikluskorralduse kehtivuse kaks

sümmeetriliselt lõikuvat oranži musta äärisega kattelinti. Tahvlil eeltoodud kehtivuse peatamise rekvisi puudusid. idid

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde ning menetlusaluse isiku kaitsja selgitas, et menetlusalune isik ei vaidlusta väärteo toimepanemist, vaid küsimuse all on, kas

väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ja alternatiivselt, kas määratud lisakaristuse pikkus on kooskõlas karistusseadustikus ja kohtupraktikas sätestatud karistuse määramise põhimõtetega. Kaitsja palus kaebus rahuldada.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tegu on tõendamist leidnud ja karistus

määratud õiglaselt ning pa kohtul kaebus jätta rahuldamata ning kohtuvälise

lus menetleja otsus muutmata.

Pärnu Maakohtu seisukoht

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised -

4-17-1727

7 ( ) 11

selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis, et P.K kaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Kaebuse esitaja on nii kirjalikult, kui ka kohtuistungil rõhutanud, et menetlusalune

isik ei vaidlusta väärteo toimepanemist. Siiski kohus toob välja väärteoasja materjalide hulgas olevad tõendid, on võimalik tõsikindlalt väita, et millele tuginedes P.K on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud.

19.10.2017.a kohtuistungil P.K kirjeldas, kuidas 16.02.2017.a tuli

XXXX tänavalt ja keeras tänavale liikudes tee poole. Tema sõnul on seal XXX XXX

kogu aeg olnud 30 km/h märk, aga see on veoautodele, ei jälginud märke. Raba tänavale keerates vaatas valgusfoori, et vist jõuab (rohelisega ristmiku ületada – kohtu täpsustus) ja andis gaasi. Istungil kinnitas, et väärteoprotokolli koostamisel kirjutas selgitusse, et ei pannud tähele 30 piirangu märki, kiiruse rikkumine ei olnud tahtlik

ja kah eliselt vahet etsen toimunut väga. Suht ult pärast toimunut kontrollis märki

ning avastas lisatahvli, millel oli alguse ja lõpu kuupäev ja see viis aastasse 2014. Samas vastulauset kohtuvälisele menetlejale ei esitanud. Samuti ei kontrollinud märki väärteoprotokolli koostamise ajal.

16.02.2017.a kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt on piirivalvur Terje

Lemmik teostanud riikliku järelevalve korras P.K liikumiskiiruse mõõtmist 16.02.2017.a kell 14.00

XXXX vahel. Antud teelõigul suurim lubatud kiirus

30 km/h. Ametnik kasutas kiirusmõõturit Stalker II MDR nr AS008381. Seadme

testid 16.02.2017.a kell 07.15 ning seade on töökorras, töötemperatuur vastab

mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõtmine

teostati asulasisesel teel, hea nähtavusega valgel ajal. Ilmastik oli sademeteta,

teeolud märjad, kahe sõidurajaga kahesuunalisel kattega teel. Mõõtja asus seistes kõrvalteel, hoides kiirusmõõturit käes. Mootorsõiduk liikus üksinda vastassuunalisel sõidurajal, lähenedes mõõtjale, seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev.

Kiirusmõõturi lugem 72 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus ± 3 km ning lõplikuks tulemiks 69 km/h. Juhile on näidatud seadme tabloole fikseeritud lugemit

ning juhil märkuseid ei ole olnud. Protokoll on nõuetekohaselt allkirjastatud.

16.02.2017.a väärteoprotokollis, mis on kirjeldatud kohtuotsuse osas „Asjaolud ja

menetluse käik“, on fikseeritud, nagu menetlusalune isik ka kohtuistungil oma

ütlustes kinnitas, et ta ei pannud tähele 30 piirangu märki, kiiruse rikkumine ei olnud tahtlik ja kahetsen toimunut väga.

Kohtu hinnangul eelnev vastuvaidlematult kinnitab, 16.02.2017.a kell 14.00 P.K

liikus mootorsõidukiga numbrimärgiga XXX XXXX asulasisesel teel

kiirusega 69 km/h ehk rikkus LS § 50 lg 5 p 3 sätestatud keeldu sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga sätestatud kiirusest.

Käesolevas menetluses on vaidluse all, milline oli liikluskorraldusvahendiga

sätestatud kiirus väärteo toime panemise ajal ja kohas ehk kas kehtis üldine

asulasisesel teel liikumise kiirusepiirang 50 km/h või teelõigule paigaldatud liikluskorraldusvahendil olev kiirusepiirang 30 km/h.

Juba viidatud 16.02.2017.a kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt oli

mõõtmise teostamise kohas suurimaks lubatud sõidukiiruseks 30 km/h, viiteid

lisapiirangutele, näiteks menetlusaluse isiku poolt kohtuistungil väidetud kehtivus ainult veoautodele või teatud ajavahemikul, protokollis fikseeritud ei ole.

4-17-1727

8 ( ) 11

Koos 22.03.2017.a kaebusega esitas menetlusaluse isiku kaitsja kohtule foto liikluskorraldusvahendist, millel kolm tahvlit. Neist kõige ülemiseks on hoiatusmärk

152 „Ebatasane tee“, selle all keelumärk 351 „Suurim kiirus“, mis keelab sõitmast

suurema kiirusega, kui märgil näidatud, ehk käesoleval juhul 30 km/h. Kolmandaks

on tahvel millel esimesel real kolm hüüumärki, teisel real “06 07.09.2014“ ning -

viimasena fraas „liikluskorraldus muudetud“. Esmalt märgib kohus, nagu ka

kohtuväline menetleja kohtuistungil tähelepanu juhtis, et esitatud foto juures puudub info selle tegemise aja kohta (kuupäev, kellaaeg), kus on pildistatud. Samas

on kohtuväline menetleja tõepoolest oma 10.04.2017.a seisukohas kirjeldanud ja kinnitanud samasuguse liikluskorraldusvahendi olemasolu teelõigul.

Kuigi kaebusega koos esitatud foto puhul ei ole võimalik kindlaks teha, millal ja kus nimetatud foto on tehtud, siis arvestades, et menetlusosalised on oma seisukohtades

väljendanud, et fotol on kujutatud sellist liikluskorraldusvahendit, mis väärteo toimepanemise ajal oli väärteo toimepanemise kohas, on kohus nõus aktsepteerima

esitatut kui väärteo toimepanemise ajal väärteo toimepanemise kohas asunud liikluskorraldusvahendiga samasugust.

Kaitsja on seisukohal, et liikluskorraldusvahendi kolmanda tahvli näol on tegemist

lisateatetahvliga ning sellest ei saanud järeldada et kiirusepiirangu märk oli kehtiv

rikkumise ajal, s.o 16.02.2017.a ning kuna kiirusepiirangu märk ei olnud kehtiv, kohaldus asulasisesel teel kiirusepiirang 50 km/h. Kaebuse täienduses viitab kaitsja

majandusja kommunikatsiooniministri 22.02.2011.a määrusele nr 12

Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele, mille § 20 lg 2

kohaselt vajaliku sümboliga tahvli puudumisel võib sümbolit asendada tekst.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et tegemist on informatiivse tahvliga, mis ei mõjuta märgi kehtivust, tegu ei ole lisateatetahvliga märgile.

Majandusja kommunikatsioon e nr 12 L iministri 22.02.2011.a määrus iiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded (edaspidi Määrus)

fooridele 9. jagu reguleerib lisateadetetahvleid. Määruse § 20 lg 1 kohaselt lisateadetetahvel täpsustab või piirab

märgi mõju, mille alla see on pandud Määruse § 21 p 1 . -29 on loetletud lisateadetetahvleid ning määruse lisas nr 8 kujutatakse eelviidatud lisateatetahvleid. Üldistavalt on tegemist valge taustaga tahvliga, millel on musta (väheselt ka punase

värvi , tahvlid 851, 855 ja 871) värvi kujutised (tähed, numbrid, sümbolid jne). ga

Nimetatud jaos ei ole viidatud olukorrale, kus lisateadetetahvli taustavärv võib olla kollane.

Määruse kohaselt võivad kollase taustaga olla § 4 lg 4 kohaselt teetöödel hoiatusmärgid; § 8 lg 4 kohaselt teetöödel keelumärgid; § 15 lg 16 kohaselt teetöödel m -

ärgid 53 „Sõidurajad ja suunad” ning § 17 lg 2 p 2 kohaselt märgid 652 kuni 655 „Tee number”, kui tegemist on tugimaanteega.

Arvestades eeltooduga on kohus seisukohal, et seadusandja tahteks on olnud selgelt

reguleerida, milliste liiklusmärkide puhul ja millises olukorras on määrusega

reguleeritud liiklusmärkide puhul lubatud kollase taustavärvi kasutamine. Sellist erandit ei ole lisateadetahvlite osas sätestatud.

Kohtule esitatud fotol kujutatud kollase taustaga tahvel ei vasta oma kujult ei

hoiatusega keelumärgile, samuti ei ole ilmselgelt tegemist märgiga 652 kuni 655 „Tee number”.

Kohus on seisukohal, et liikluskorraldusvahendi kolmas tahvel ei vasta

lisateadetetahvlitele kehtestatud nõuetele, seega ei saa tegemist olla lisateadetetahvliga.

4-17-1727

9 ( ) 11

Kohus ei välista, et tegemist on muu informatiivse tahvliga, mis langeb väljaspoole

Majandusja kommunikatsiooniministri 22.02.2011.a määruse nr 12 regulatsiooni, kindlasti liikluskorraldusvahendil kolmandana paiknev kollasel taustal aga ei mõjuta märk märgi kehtivust, mille alla ta on paigutatud. selle

Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on korrektselt tuvastanud, et P.K

16.02.2017.a kell 14.00 liikus XXXXX vahel alal, kus suurim lubatud

sõiduk s oli 30 km/h kiirusega 69 km/h ehk pannud toime väärteo, mis on iiru kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi.

Seega tuleb P.K kaebus taotluses kvalifitseerida P.K väärtegu ümber LS § 227 lg 1 järgi ning määrata P.K-le sellest tulenevalt ka taotl

us karistus LS § 227 lg 1 järgi jätta rahuldamata.

Karistus

Kaitsja on palunud alternatiivselt, juhuks kui kohus leiab, et P.K väärtegu tuleb kvalifitseerida LS § 227 lg 2, LS § 227 lg 5 p 1 järgi, kergendada P.K-le

määratud lisakaristust. Kokkuvõtlikult on kaitsja seisukohal, et

ei ole

põhjendatud menetlusalusele isikule lisakaristuse määramine sanktsiooni

maksimaalses määras. Järgides Riigikohtu praktikat, tuleb karistuse mõistmisel

võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, ehk siis 1,5 kuud. Võttes arvesse

menetlusaluse isiku puhtsüdamliku kahetsuse ning raskendavate asjaolude

puudumise, tuleb menetlusalusele isikule õiglase karistuse määramisel liikuda

karistusmäära skaalal lähtepunktist allapoole, ehk siis sanktsiooni miinimumini (1 kuu).

07.03.2017.a kohtuvälise menetleja otsusega on P.K-le LS § 227 lg 2 alusel määratud rahatrahv 70 trahviühiku ulatuses, ehk 280 € ja LS § 227 lg 5 p 1

alusel määratud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Karistuse

määramise alusena on otsuses välja toodud, et Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud samalaadse rikkumise, mille eest määratud rahatrahv, see ei ole suutnud mõjutada isikut seaduskuulekalt käituma ning isik jätkab õigusrikkumiste

toimepanemist. Nii suures ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust ületades pani isik toime enamohtliku väärteo seades ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja

tervise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes

kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.

Kaitsja on ka heitnud kohtuvälisele menetlejale ette, et täpsustatud ei ole, kas tegu pandi toime otsese või kaudse tahtlusega. Kohus juhib kaitsja tähelepanu, et tahtlus

jaguneb kavatsetuseks, otseseks ja kaudseks tahteks. Siiski on asjakohane käesoleval juhul välistada kavatsetus, kuna menetluse käigus tuvastatud asjaolud ei anna alust asuda seisukohale, nagu oleks P.K 16.02.2017.a kella 14.00

paiku ja

XXX XXX tänavatel liikudes teinud seda kavatsusega ületada lubatud

sõidukiirust. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas

, et pärast XXX tänavale pööramist nägi ees foori ning kiirendas, kuna arvas, et jõuab (rohelise tulega ristmiku ületada – kohtu täpsustus).

Seega P.K otsese tahtlusega kiirendas enda

poolt juhitud sõidukiga, mis viis tema poolt väärteo toimepanemiseni. Samas,

kogenud sõidukijuhina, kes oma sõn 6 korda päevas ul samal marsruudil liikleb 5-

oleks pidanud möönma, et sellise kiirendamise korral tema juhitava sõiduki kiirus võib ületada lubatud sõidukiirust. Ning arvestades mõõdetud sõiduki kiirust 69

km/h, oleks pidanud P.K-le olema selgesti tajutav, et tema sõiduki

kiirus on tunduvalt suurem, kui tavapäraselt asulasisestel teedel lubatud sõidukiirus.

4-17-1727

10 ( ) 11 Kuigi kaebuse esitaja ei ole vaid , kohustab VTMS lustanud talle määratud rahatrahvi § 123 lg 2 maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

LS § 227 lg 2 näeb mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 40 kilomeetrit tunnis karistusena ette rah – atrahvi kuni 100 trahviühikut või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuueks kuuks. Kohtuväline menetleja on

menetlusalusele isikule määranud rahatrahvi 70 trahviühiku ulatuses, arvesse on

võetud nii kergendava asjaoluna isiku poolt avaldatud kahetsust, kui isikust

tulenevaid asjaolusid, ehk seda, et tegemist ei ole esmakordse LS § 227 lg 2 järgi

kvalifitseeritud liiklusalase rikkumisega. Niivõrd suures määras (39 km/h) lubatud

sõidukiiruse ületamine on igal juhul väga ohtlik nii liiklejale kui ka kaasliiklejatele. Kohus meenutab siinkohal, et isik pani rikkumise toime veebruari kuus, mil teeja ilmastikuolud on väga kiiresti muutuvad ning selline lubatud sõidukiiruse ületamine

võib endaga raskeid tagajärgi kaasa tuua suurema tõenäosusega. Kohus on

seisukohal, et määratud rahatrahv vastab menetlusaluse isiku süüle ning on

eripreventiivsest küljest samuti piisav, mõjutamaks isikut oma käitumist

korrigeerima. Viimast kaudselt kinnitab ka asjaolu, et kohtule teadaolevalt ei ole P.K käesolevani uus õigusrikkumisi toime pannud.

Kohus nõustub kaitsjaga, et ka lisakaristuse määramisel tuleb lähtepunktiks võtta

sanktsiooni keskmine määr. LS § 227 lg 5 p 1 alusel on võimalik kohaldada lisakaristust ühest kuus kuni kolme kuuni ehk sanktsiooni keskmiseks määraks on

1,5 kuud. Nimetatud keskmist määra tuleb hakata korrigeerima üldja eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt.

Kohtuväline menetleja on otsuses korrektselt märkinud, et P.K on

varasemalt samalaadsete rikkumiste eest karistatud rahatrahvidega, ka maksimaalses määras. Rahatrahvid on tasutud, kuid arvestades, et isik on jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist, on selge, et karistus sellise kujul ei kanna

menetlusaluse isiku puhul oma eesmärki ning tema käitumise korrigeerimiseks ja

õiguskuulekuse tagamiseks on asjakohane lisakaristuse kohaldamine. Kohus

nõustub kohtuvälise menelteja sellise seisukohaga. Ka kaitsja on kaebuses

nõustunud, et kuna menetlusalust isikut on varasemalt samalaadsete rikkumiste eest karistatud, on eripreventiivsetest kaalutlustest põhjendatud ka lisakaristuse

kohaldamine. Samas peab kohus asjakohaseks arvestada ka lisakaristuse

määramisel, et menetlusalune isik on algusest peale rikkumise toimepanemist kahetsenud ning ei ole alates 16.02.2017.a teadaolevalt rikkumisi toime pannud.

Kohus on seisukohal, et ei saa argumendina siinkohal arvestada menetlusaluse isiku

väiteid ja esitatud tõendeid selle kohta, et temal on juhtimisõigus töö tegemisel hädavajalik ning juhtimisõiguse äravõtmine võib lõppeda talle raskete järgedega. Iga

karistus ja ka lisakaristus peab olema selline, et vastab isiku poolt toime pandud teo raskusele ning sa isikut

maaegselt ka mõjutab selliselt, et paneb teda oma käitumist muutma, ehk käesoleval juhul peab karistus piisav selleks, et P.K olema

lõpetaks liiklusrikkumiste toimepanemise. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga,

et asjaolu, et menetlusalusel isikul on seoses töökohustuste täitmisega vaja

mootorsõiduki juhtimise õigust, peaks menetlusalusel isikul iga päev liikluses

osaledes meeles olema ning m teda seda enam hoiduma liiklusreeglite õjutama rikkumisest. Ka ei ole menetlusalune isik viidanud, nagu esineks temal KarS § 50 lg

2 sätestatud alus, mis keelab temalt mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmise. Seega ei näe kohus alust isiku suhtes lisakaristuse kohaldamata jätmiseks.

Eeltoodud asjaolud kogumis annavad kohtu hinnangul alust kohaldada P.K-le

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist üheks kuuks. Kohus on

4-17-1727

11 ( ) 11 seisukohal, et P.K-lt lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmine üheks

kuuks omab vajalikku eripreventiivset mõju, vastab menetlusaluse isiku süü suurusele ning on piisav tagamaks tema edaspidist õiguskuulekat käitumist.

Menetluskulud

Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtule kuludokumendid, mis kinnitavad asjas

tekkinud menetluskulusid summas 1331,64 €. Arve nr 23031702 kohaselt kulus

väärteoasjas nr 2670,17,000745 kaebuse koostamisele 4 tundi. Arvel nr 18101702

välja toodud arvestuse kohaselt kulus kaitsjal kohtuvälise menetleja seisukohaga

tutvumisele ja kaebuse täiendamisele 1 tund, konsultatsioonidele kliendiga 30

minutit, kohtuistungiks ettevalmistamisele 1 tund ja 30 minutit, kohtuistungile kuluvaks ajaks on arvestatud 2 tundi, samuti on lisatud tasu transpordi eest Tartu-

Pärnu Tartu liinil (kütus). Arvete kohaselt on advokaadi tunnitasu 120 € millele - lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on kõik kaitsja poolt välja toodud toimingud olnud asja lahendamiseks vajalikud ja advokaadi tunnitasu on mõistliku suurusega.

Arvestades, et esitatud kaebus oli osaliselt edukas ning tõi kaasa lisakaristuse kergendamise, jätab kohus menetlusaluse isiku menetluskulud summas 331 € ja 64 senti riigi kanda.

VTMS § 38, KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel jätta P.K menetluskulud summas 1000 (üks tuhat) eurot P.K kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Igor Pütsep Kohtunik