4-17-4501/16 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtuasja number 4-17-4501 Määruse tegemise aeg ja koht 28.09.2017, Rakvere kohtumajas Kohtunik Kohtuistungisekretär Anu Ammer Keili Rosar Kohtuasi

O.O kaebus Politseija Piirivalveameti Ida

Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 07.08.2017 otsuse nr 2590,17,003922 peale Kaebuse esitaja

Kohtuväline menetleja

Kohtuistung O.O, isikukood XXX, elukoht:

xxxx; email:

xxxx

Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue 28.09.2017, avalikul kohtuistung il

RESOLUTSIOON

Jätta O.O kaebus rahuldamata.

Jätta muutmata kohtuvälise menetleja, Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 07.08.2017 otsus nr 2590,17,003922, millega O.O

karistati liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõuete rikkumise eest liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 (kaheks) ks. kuu

Vastavalt liiklusseaduse § 127 kohustada O.O viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui

kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule advokaadi vahendusel Viru Maakohtu kaudu l alates 30 päeva jooksu

19.10.2017, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

2

kättesaadav.VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kohtuotsuse terviktekst on menetlusosalistele tutv . umiseks kättesaadavaks tehtud 03.11.2017 ASJAOLUD

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse Menetlusgrupi III xxxx A V 07.08.2017 otsusega väärteoasjas 2590,17,003922 salusele isikule O.O-le 227 määrati menetlu Liiklusseaduse (LS) § lg 2 alusel karistuseks e kaheks kuuks, sest O.O rikkus LS juhtimisõiguse äravõtmin § 15 lg 1 p 2 sätestatud õidukiiruse nõuet

suurimat lubatud s .

Otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut selle eest, et ta 14.07.2017 kell 11.23

Lääne Viru maakonnas Haljala alevikus Võsu mnt juhtis mootorsõidukit kiirusega 80+/ -

-3

km/h asulasisesel teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h. Seega ületas O.O

lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h. Kiirus fikseeriti seadmega

Stalker DSR 2X nr DP019598, antenn SN.KC064389, tabloo DI012663. Fikseeritud näit tutvustati juhile.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt rikkus O.O LS § 15 lg 1 p 2 . sätestatud suurimat lubatud sõidukiiruse nõuet

Menetlusaluse isiku kohapeal antud ütluste kohaselt juhtis ta rsõidukit mooto xxxx, sissesõidul Haljala asulasse vähendas kiirust, kuid oli mõtetes d tähele, et kiirus ei

ja ei pannu vähenenud piisavalt. Sügavalt kahetseb juhtunut.

Tunnistaja M L kohapeal patrullis Haljala antud ütluste kohaselt olles 14.07.2017 auto alevikus Võsu m ja teostades kiirusemõõtmist, märkas 11.23 mööda Võsu aanteel koos D D maanteed Kooli tänava suunas sõitmas sõiduautot xxxx reg. numbriga xxxx, mille kiiruseks

fikseeris D. D 80 km/h. Antud teelõigul on aga lubatud suurim kiirus 50 km/h. Kiirust mõõdeti paigalseistes Võsu mnt 17 vastas ning lähenes nei xxxx le. Sinise-punase vilkuri ja

helisignaaliga andsid sõidukile peatumismärguande. Sõiduk peatus Haljala Circle K tanklas ning sõidukijuhiks osutus O.O (i.k. XXX).

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt pani menetlusalune isik teo toime teadlikult ning

väärteo toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, tunnistajaga M L

ütlustega ja kiirusmõõturi kasutamise protokolliga. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras,

omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku selgitus kiiruse vähendamisest asulasse sissesõidul ei ole asjakohane, kuna ennem asula märki on veel kiirust piirav märk

„70 km/h“, kuid O.O poolt juhitud sõiduki kiirus oli mõõtmise hetkel 80+/-3 km/h

ja kiirust ei mõõdetud vahetult märgi läheduses, vaid asula keskuses. Menetlusalusel isikul oli piisavalt aega kiirust vähendada.

Menetlusaluse isiku karistusregistri andmetest nähtub, et isikul on 4 kehtivat liiklusalast

karistust rahatrahvidena piirkiiruse ületamise eest, seega on isikul olemas karistuse osas

kogemus, kuid see ei sundinud teda uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma.

Menetleja leidis, et kui juht ei soovi kohandada enda juhitava sõiduki kiirust vastavalt

kehtivatele normidele, siis tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema osalemine liikluses mootorsõidukijuhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik.

3

Arvestades eelpool toodut, avaldatud kahetsust ning asjaolu, et varasemalt ei ole

menetlusaluse isiku suhtes põhikaristusena kohaldatud mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmist, leidis kohtuväline menetleja, et põhikaristusena saab piirduda mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks.

2. 29.08.2017 saabus Viru Maakohtule menetlusaluse isiku O.O kaebus koos

l soovis vaidlustada isadega kohtuvälise menetleja 07.08.2017 otsusele. O.O kohtuvälise menetleja 07.08 määratud karistuse osas ja nimelt tühistada otsus .2017 otsuse

juhtimisõiguse äravõtmise osas ja teha asjas uus otsus, millega karistada teda LS § 227 lg 2

alusel rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras ehk mitte rohkem kui 50 trahviühiku ulatuses (maksimaalne trahvimäär on 100 trahviühikut).

Kaebuse esitaja selgitas järgmist: ta ei nõustu kohtuvälise menetleja otsusega osas, mis puudutab menetlusalusele isikule määratud karistust ja leiab, et antud asjaoludel, arvestades

muu hulgas ka seda, et kohtuvälise menetleja põhjendus tema nelja kehtiva liikluskaristuse

osas on ebaõige, ei ole põhjendatud kohaldada suhtes põhikaristusena juhtimisõiguse tema

äravõtmist, mis oleks talle väga koormav ja seaks ta põhjendamatult raskesse olukorda.

Nähtuvalt asjas koostatud väärteoprotokollist ja ka asjas tehtud kohtuvälise me

netleja

otsusest ta mõistab oma rikkumist ja kahetseb sügavalt juhtunut. Seega ei saa väita, et

kaebaja jutamist tema hoiak hoiakud liiklusrikkumiste suhtes vajaksid välist mõ – liiklusrikkumiste suhtes on tauniv, nagu see olema peabki. Kaebaja hinnangul ei ole ta

rikkunud küüniliselt liikluseeskirja nõudeid, vaid on nõuete vastu eksinud, mõistes samas koheselt oma teo taunitavust ja kahetsenud omaenda eksimust sügavalt. Ebaõige on otsuses v

i äidetu, et tal on 4 kehtivat liikluskaristust. Nähtuvalt karistusreg stri andmete päringust on

tal ka need karistusregistri andmed tema osas 3 kehtivat väärteokaristust. Samas ei ole täpsed – 17.06.2014 otsusega määratud rahatrahv 120 eurot on sa

mal aastal ka tasutud ning

see karistus peaks seega tulenevalt karistusregistri seaduse § 24 lõike 1 punktist 1 olema

ammu registrist kustutatud. Seega on tal tegelikkuses vaid kaks kehtivat väärteokaristust, mida saab antud asjas karistuse määramisel arvestada.

Kaebaja xxxx, kus tema põhitöökoht on üheks olulisimaks tööülesandeks on loengute pidamine erinevates Eesti omavalitsustes. Käesoleva kaebuse esitamise seisuga on ta pidanud

korteriühistute tegevuse teemal loenguid enam kui 30 Eesti kohalikus omavalitsuses ja soovib seda projekti jätkata, külastades järgmisi omavalitsusi erinevates Eesti maakondades.

Ilmselgelt ei saa

ta sellist tööd teha omamata mootorsõiduki juhtimisõigust. Riigikohtu

kriminaalkolleegium on järjepidevalt rõhutanud, et juhtimisõiguse äravõtmisel tuleb muu

hulgas arvestada, kui rängalt see isikule mõjub, võttes seejuures arvesse, kas tegemist on harjumusvõi juhusesüüteoga, ning juhtimisõiguse äravõtmist ei tohi kohaldada üle piiri, mis

on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid asjades nr 3-1-1-122-13 (p 9), nr 3-1-1- -15 (p 12), nr 3-1- 59 1-18-17 (p 13). Kaebaja on seisukohal, et tema puhul on tegemist siiski pigem juhusüüteoga

ja eripreventiivsed vajadused temalt juhtimisõiguse äravõtmiseks pigem puuduvad. Seega

leiab menetlusalune isik, et tema suhtes tehtud kohtuvälise menetleja otsus tuleb karistuse

määramise osas tühistada ja uue otsusega tuleb tema suhtes põhikaristusena rakendada

rahatrahvi. Arvestades tema kaebaja süü suurust ja tema puhtsüdamlikku karistust ei tohiks hinnangul määratav rahatrahv sealjuures ületada sanktsiooni keskmist määra ehk rahatrahv ei tohiks olla rohkem kui 50 trahviühikut (liiklusseaduse § 227 lõikes 2 sätestatud maksimaalne trahvimäär on 100 trahviühikut). O.O soovis asja arutamist kohtuistungil.

4

20.09.2017 on O.O selgitanud kohtule järgmist: Pärast väärteoasjas kaebuse kohtusse esitamist sai ta Karistusregistri talituselt kinnituse, et tema kohta karistusregistris

esitatud andmed olid ebaõiged ja pärast tema p

oolt vastava pretensiooni saamist, on andmetes t puuduvad tal kehtivad ehtud parandused. Karistusregistri uue väljavõtte kohaselt

kriminaalkaristused ning kehtivaid väärteokaristusi on vaid kaks, millest üks karistus on

täidetud ja teise täitmise tähtaeg ei ole veel saabunud. Kaebaja hinnangul on see asjaolu

oluline hindamaks kohtuvälise menetleja otsuse põhjendatust, sealhulgas talle määratud

karist O.O use liigi ja määra osas. esitas kohtule karistusregistri väljavõtte seisuga

07.09.2017 ja t väljavõt e väärteoasjas nr 231517004776 tehtud kohtuvälise menetleja otsusest, millest nähtuvalt on nimetatud asjas karistuse täitmise tähtpäev (rahatrahvi viimase osa tasumise tähtpäev) 27.12.2017. 3. Koht ne menetleja viitas oma 21.09.2017 vastuskirjas Riigikohtu lahenditele 3-1-1-99- uväli 09 ja 3-1-1-76-07, milledes Riigikohus märgib, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab

toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi

arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks

(prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Menetlusaluse isiku karistusregistri andmetest nähtub, et otsuse koostamise hetkel oli isikul 4 kehtivat reerimaks kaebuse esitajat lisas liiklusalast karistust piirkiiruse ületamise eest. Illust

kohtuväline menetleja vastuskirjale veel mõnede kehtetute liiklusrikkumiste kirjeldused, millised on on menetlusaluse samuti seotud O.O poolt piirkiiruse ületamisega. Nii

isiku suhtes alustatud väärteomenetlus: 12.10.2015 LS § 227 lg 3 tunnustel ja määratud

rahatrahv 500 eurot, mis on tasutud; 14.02.2016 LS § 227 lg 2 tunnustel ja määratud

rahatrahv 160 eurot on tasutud; 28.02.2016 LS § 227 lg 1 tunnustel ja määratud rahatrahv 120 eurot on tasutud; 19.06.2016 LS § 227 lg 1 ja § 201 lg 1 tunnustel, määratud rahatrahv

kokku summas 240 eurot tasutud; 03.04.2017 LS 227 lg 2 ja § 207 tunnustel, määratud

rahatrahv 148 eurot tasutud; 27.06.2017 LS § 227 lg 3 tunnustel, määratud rahatrahvi tasumise tähtaeg 27.12.2017.

Kohtuvälise menetleja hinnangul saab menetlusaluse isiku käitumismustrist järeldada ainult seda, et tal puudub vähimgi tahtmine õiguskorrast kinni Kohtuväline menetleja ei pea pidada.

otstarbekaks isiku karistamist rahatrahviga, kuivõrd need ei ole talle soovitud mõju

avaldanud, vaid karistuse määramisel tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist. Kohtuväline menetleja jä väärteo otsuses toodud väidete ning i seisukohtade juurde ning palus jätta otsus 2590,17,003922 muutmata ja O.O kaebus rahuldamata. 4. Kohtuistung 28.09.2017

Menetlusalune isik jäi kohtuistungil kaebuses toodud seisukohtade juurde ning selgitas, et kohtuväline menetleja on ilmselt lähtunud tema puhul karistusregistri andmetest, mis ei olnud mingil põhjusel aga õiged. Pärast pöördumist karistusregistri poole on andmed õigeks tehtud,

mille kohta on ta kohtule ka vastavasisulise väljatrüki esitanud. Ei pea õigeks rakendada äärmuslikku karistust. Tegemist oli teelõiguga, kus oli kiiruse piirangu üleminek 90-lt 50-le,

ta võttis hoo maha, kuid jäi pidama 70 km/h kiiruse peale. Tunnistas oma süüd, kuid

juhtimisõiguse äravõtmist ei pea põhjendatuks. Avaldas, et oma loomu poolest ta tahtlikult

kiirust ei ületanud, on liikluses üldjuhul korrektne, kuigi võib vahel roolis hajameelne olla, kehtivaid karistusi ei ole palju ja lubas olla piisavalt tähelepanelik. Palus, et kohus seda kõike arvestaks.

5

Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuvälise menetleja poolt varem väljaöeldud

seisukohtade juurde ning märkis, et kaebuse esitaja on läbi aastate toime pannud liiklusalaseid rikkumisi LS § 227 tunnustel, mille lõige läheb raskemaks. Kuna isikul puudub

vähimgi tahtmine kinni pidada õiguskorrast, siis ei pea otstarbekaks piirduda rahatrahviga,

kuivõrd need ei ole eelnevalt soovitud mõju avaldanud. Kohtuväline menetleja palu jätta s otsus 2590,17,003922 muutmata ja O.O kaebus rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei

kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi

ja õiguslikke asjaol VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse usid. isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles

menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest

määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel

kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas

väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada

väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid

mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9) ning

kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

6. O.O Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et ületas

14.07.2017.a kella 11:23 ajal Haljala alevik

us Võsu maanteel /Uus tn ja Kooli tn vahel/

suurimat lubatud

muu sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h. Väärteo toimepanemine on

hulgas suurim lubatud tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt

sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h. Mootorsõiduk xxxx reg.numbriga xxxx sõitis kiirusega 77 km/h ja seda juhtis O.O. Kiirust mõõdeti seadmega Stalker DSR 2X nr

DP019598, antenn SN.KC064389, tabloo DI012663. Samuti on O.O ise 14.07

gitu kohaselt

.2017.a ülekuulamise protokollis mär tunnistanud kiiruse ületamist. Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus, et ületas suurimat lubatud sõidukiirust, ei O.O hakka kohus üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei

ole käsitletav tõendite analüüsina.

Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud

tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina.

Kohus on seisukohal, et O.O poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab m LS § 227 lg 2, mille kohaselt ootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus leiab, et O.O rikkus seadust teadlikult ja tahtlikult, kuna ta otsustas ületada suurimat lubatud sõi tema enda sõnul hajameelsusest ja mõtetesse vajumisest dukiirust, kuigi

tingituna. Samuti ilmestab tahtlikult toimepandud tegu ka asjaolu, et O.O poolt

6

juhitud sõiduki kiirus mõõtmise hetkel asula keskel oli 80+/ 3 km/h, kuid enne asula märki -

on veel omakorda kiirust piirav märk „70“ km/h, seega oli menetlusalusel isikul piisavalt

aega sõidukiirust vähendada. Ka on kohus seisukohal, et lubatud sõidukiiruse ning

mootorsõiduki reaalse kiiruse vah tajutav ning ei saanud jääda e pidi olema O.O-le märkamatuks, ometi otsustas ta jätkata lubatud kiirusest kiiremini liikumist.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

7. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku § st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü -

suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Kohtuväline menetleja on oma otsuses leidnud, et karistust kergendavaks asjaoluks on see, et menetlusalune isik kahetseb juhtunut. Kohus, a leiab, olles tutvunud väärteoasja materjalideg et menetlusaluse isiku avaldatud kahetsus ei ole käsitletav siirana ning on antud ajendatuna soovist vähendada määratava karistuse suurust.

Väärteoasja toimiku materjalide kohaselt on O.O perioodil 19.08.2015 kuni 19.08.2016 rikkunud liiklusnõudeid viiel korral ning kõigil kordadel on rikkumine seisnenud

lubatud sõidukiiruse ületamises, kusjuures neist ühel korral on ületatud sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h. Karistusregistri andmetest nähtub seegi, et pärast eelnevate väärtegude esmeks olevate tegude toimepanemist on O.O taas tabatud sõidukiiruse ületamiselt ja teda on selle teo eest karistatud järgnevalt (kehtivad väärteokaristused): - eurot ( 03.04.2017 on O.O karistatud LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 148 ületas

lubatud kiirust mitte vähem kui 27 . Kiirmenetluse otsuse (väärteoasi nr km/h)

2302,17,004699) kohaselt oli karistust kergendavaks asjaoluks menetlusaluse isiku puhtsüdamlik kahetsus; - eurot ( 27.06.2017 on O.O karistatud LS § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 480 ületas

lubatud kiirust mitte vähem kui 44 . Kiirmenetluse otsuse (väärteoasi nr km/h) 2315,17,004776) kohaselt oli karistust kergendavaks asjaoluks menetlusaluse isiku kahetsus.

Ka käesolevas asjas on O.O 14.07.2017 ülekuulamise protokolli märkinud, et ta „kahetseb sügavalt juhtunut“ (tl 37) ning 28.09.2017 toimunud kohtuistungil lubas püüda olla tähelepanelikum. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 11.09.2007.a kohtuotsuses nr 3-1-1-33-07 sedastatud, et isiku puhul, kes on toime pannud juba mitmenda samalaadse rikkumise, on siiski võimalik

rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest. Varem korduvalt samalaadseid väärtegusid

toimepannud isik võib oma järjekordset väärtegu siiralt kahetseda ja kahtlemata tuleb menetlejal iga sellise kahetsuse siirust hinnata. Maakohus , et avaldatud kahetsuse aga märgib

siirust tuleb hinnata iga juhtumi puhul eraldi. Arvestades

as esitatud käesolevas väärteoasj materjale leiab kohus, et avaldatud kahetsust ei s teod aa käsitleda siirana, kuna O.O näitavad, et ainult selleks, et pääseda raskemast karistusest. Seega kahetsust avaldab ta on see

kahetsus paljasõnaline, kuna isik jätkuv iiklusnõudeid ja väärteo toimepanemiselt alt rikub l

tema tabamisel saab koheselt aru teo taunitavusest ja

avaldab juhtunu üle sügavat kahetsust.

7

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleva väärteo puhul karistust kergendavad asjaolud menetlusaluse isiku siira

kahetsuse näol puuduvad.

Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr , p 9). 3-1-1-70-16

O.O-le liiklusseaduse nõuete rikkumise eest määratud karistused on kahtluseta

seotud praeguse menetluse esemeks oleva süüteoga ja neid tuli teda iseloomustavana

karistuse mõistmisel arvesse võtta. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ning tõdeb õigustatult, e andmete järgi on O.O näol t ka karistusregistri parandatud ja kehtivate tegemist isikuga, kes rikub süstemaatiliselt liiklusseaduse nõudeid. Karistuse ebaproportsionaalsuse osas leiab kohus järgmist. LS § 227 lg 2 alusel karistatakse isikut, kui tema poolt ületatud sõidukiirus jääb vahemik ületas u 21- 40 km/h. O.O lubatud suurimat km/h, seega sõidukiirust mitte vähem kui 27 sellest tulenevalt on tema süü

keskmine. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda karistuse mõistmisel karistusseadustiku

eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü

suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja 17.05.2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Seega keskmiseks karistuseks oleks

juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

Menetlusaluse isiku suhtes on varem kahel korral kohaldatud karistusena rahatrahvi,

kusjuures ühe rahatrahvi on isik tähtaegselt tasunud ja teise tasumise tähtaeg ei ole veel

saabunud. Kohus on aga seisukohal, et rahatrahv, kui karistusliik, on end kaebaja puhul

ammendanud, kuna see pole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohtu hinnangul tuleb O.O suhtes kohaldada teiseliigilist karistus

t – juhtimisõiguse äravõtmist, kuna tema äitumine liiklusalane k (rikub liiklusseadust, kahetseb, tasub trahvi ja

rikub taas liiklusseadust) viitab üheselt sellele, et isik suhtub liiklusnõuetesse,

liiklusohutusse ja oma kohustustesse ning võimalikku järgmisesse karistusse üleolevalt. Kohus asub seisukohale, et sellise suhtumisega juht on liikluses ohtlik ning tuleb liikluses kõrvaldada. Lisaks , et isik, keda on korduvalt karistatud samasisuliste rikkumiste eest, kuid märgib kohus

kes paneb süstemaatiliselt toime liiklusalaseid ohtlikke rikkumisi, peab ette nägema, et iga

järgmine karistus võib olla raskem ja põhikaristuseks lubatud sõidukiiruse ületamise eest võib olla ka juhtimisõiguse äravõtmine.

Liiklussüüteo toime pannud isikute hulgas ning antud juhul on ka kaebajal arusaam, nagu

kujutaks juhtimisõiguse äravõtmine endast võimalikest enim piiranguid kaasa toovat karistusliiki, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel. Tegelikkuses on olukord selline, et

KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mo O.O otorsõidukit liikumispuude tõttu. puhul ei ole välistatud eeltoodud alusel temalt juhtimisõiguse äravõtmist, kuna ta pole KarS § s 2 märgitud isik. Kohus 50 lgleiab, et kuna O.O aste rikkumiste toimepanemist, siis on ta ise on jätkanud liiklusal

asetanud ennast olukorda, kus karistusliigina ainult rahatrahvi kohaldamine pole kohtu arvates otstarbekas

, kuivõrd see ei kajastaks riigi adekvaatset karistusõiguslikku reaktsiooni menetlusaluse isiku teole ja teda iseloomustavatele andmetele.

Ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda

ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut

8

oluliselt rangemal viisil. Lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi. Seetõttu

on paslik osutada Maanteeameti avaldatud liiklusõnnetuste statistikale, mille kohaselt on

seisuga 31.08.2017 toimunud 912 liiklusõnnetust, milles hukkunud on 33 ja vigastada on saanud 1115 isikut. toime Liiklusõnnetuste üheks põhjuseks on kahtlemata ka juhtide poolt pandud piir

kiiruse ületamised. Neid andmeid arvesse võttes ei saa kuidagi väita, et menetluse esemeks oleva liiklussüüteo puhul oleks tegemist vähetähtsa õigusrikkumise liigiga, millega ei seata ohtu kaalukaid õigushüvesid ja millele riik ei peaks reageerima rangelt. On selge, et

liiklusnõudeid rikkunud isikute jätkuvalt leebe karistusõiguslik kohtlemine ei aita liiklusolukorra paranemisel

e kuigivõrd kaasa.

Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks tuleb järgida liiklusreegleid. Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on seadusandja pidanud vajalikuks

ohtliku väärteo toime pannud mootorsõiduki juhi juhtimiselt kõrvaldada. Selline karistus tuletab ennast igapäevaselt süüdlasele meelde ning selle kehtivuse ajal on isik sunnitud mõtlema ebameeldiva situatsiooni kordumisele uute süütegude toimepanemisel. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt O.O suhtes

kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga.

Lisaks märgib kohus, et O.O ei karistatud LS § 227 lg 2 sanktsiooni keskmisele

määrale vastava juhtimisõiguse äravõtmisega, milleks olnuks juhtimisõiguse äravõtmine 3

kuuks, vaid keskmisest mõnevõrra madalamas määras, ehk juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.

Lähtudes eeltoodust § 132 p 1, § 133, § 134 ja § 135 asub kohus ja juhindudes V™S seisukohale, et O.O-le väärteoasjas nr 2590,17,003922 kohtuvälise menetleja poolt

mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega arvestades õiguserikkumise iseloomu ning menetlusalust isikut. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud

sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer kohtunik