2-16-13090/25 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.11.2017.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-13090

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Osaühing Berkard hagi Flashtop oü vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

15 687,24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Hageja: Osaühing Berkard (registrikood 10091726,

aadress Punane tn 42, 13619 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja Olesja Polehhina (e-post

olesja@corporate.ee)

Kostja: Flashtop oü (registrikood 12009710, aadress Tindi

15, 13516 Tallinn)

Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Priit Trui (e-post

priit.trui@gmail.com)

Eelistung 20.03.2017, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Flashtop oü-lt Osaühingu Berkard kasuks võlgnevus summas

14 451,99 eurot (neliteist tuhat nelisada viiskümmend üks eurot ja

üheksakümmend üheksa senti), s.o põhivõlgnevus summas 13 425,53 eurot ja

viivis summas 1026,46 eurot.

3. Välja mõista Flashtop oü-lt Osaühingu Berkard kasuks viivis võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käibemaksuta põhinõude (s.o 11

187,94 eurot) tasumata osalt alates 27.08.2016.a kuni põhinõude täitmiseni.

4. Menetluskulud jätta 98 % ulatuses Flashtop oü kanda ning 2 % ulatuses

Osaühingu Berkard kanda.

5. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse

jõustumist (TsMS § 174 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

30.08.2016 esitatud hagiavalduse kohaselt teostas Flashtop oü (kostja) juunis 2015 ehitustöid

Keilas, Veski tn 8. Mõnede tööde teostamiseks võttis kostja Osaühingult Berkard (hageja) rendile

ehitustehnika koos operaatoritega. Ehitustehnika rentimisel koostasid pooled

rendilepinguid/saatelehti, kus on välja toodud rendile võetud tehnika ja selle tehnikaga tehtud

töötunnid.

Juunis 2016 olid sõlmitud järgmised rendilepingud: LK-03/06, 15/06-JV, SAV-02/06, SS-08/06,

SS-11/06, SS-15/06, SS-19/06. Nende lepingute alusel oli kostjale 22.06.2015 väljastatud ka arve

nr 1506098 summas 13 725,53 eurot, mille tasumise tähtaeg saabus 06.07.2015. Kostja ei ole

arvet tasunud vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele.

Pooled leppisid rendilepingute p 9 kokku, et tasumisega viivitamise korral kohustub rentnik ehk

kostja tasuma viivist 1% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja vähendab viivise

suurust mõistliku suuruseni ning on seisukohal, et kostja suhtes tuleb rakendada seadusjärgset

viivisemäära. Hagi esitamise seisuga tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis

1046,67 eurot.

Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 13 725,53 eurot, viivise

1046,67 eurot ning viivise seadusjärgses määras põhivõlgnevuse tasumisega viivitamise eest

summalt 11 437,94 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku

tasumiseni.

Kostja vastus

06.09.2016 esitatud vastuses vaidles kostja hagiavaldusele vastu.

Hageja ja kostja ei ole sõlminud lepingut ehitustehnika rentimiseks. Eluliselt ei ole usutav, et

leping tehnika rentimiseks sõlmitakse kohapeal pärast seda, kui ehitustehnikat on juba kasutatud.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks temalt tellinud hagiavaldusele lisatud saatelehtedel

märgitud tehnikat ning seda saatelehtedel märgitud ajaks ning tunnihindadega. Lisaks nähtub

saatelehtedest nagu oleks kohati tehnikat renditud kokku 8 või 10 või 12 tunniks järjest ilma, et

tehnika oleks vahepeal nõudnud hooldust ning tehnikat juhtiv inimene oleks teinud seaduses ette

nähtud puhke- või lõunapause.

Kostja ei ole saatelehti allkirjastanud ega kostjaga lepingut sõlminud.

Ühtlasi ei ole hageja selgitanud ega põhistanud, kuidas muutus tema rahaline nõue

sissenõutavaks alates 06.07.2015. Hagejal tuleb tõendada nõude sissenõutavaks muutumise aeg

ning seda, kas või millal ta edastas kostjale hagiavalduses viidatud arve.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.

2. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2

järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab

selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

3. Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja on teostanud ehitustöid

Keilas aadressil Veski tn 8. Nimetatut on kostja 20.03.2017 toimunud eelistungil

kinnitanud (tlk 102 pöördel).

Esitatud hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel juunis 2016 sõlmitud järgmised

rendilepingud LK-03/06, 15/06-JV, SAV-02/06, SS-08/06, SS-11/06, SS-15/06, SS-19/06

(tlk 5-11) ning hageja on kostjale esitanud eelnimetatud rendilepingute alusel arve nr

1506098 (tlk 13).

VÕS § 339 sätestab, et rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele

isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu

esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud

maksma selle eest tasu (renti).

Kostja on oma esialgses vastuses märkinud, et hagiavaldusele lisatud arvel märgitud

teenuseid ei ole kostja tellinud ning neid teenuseid ei ole talle osutatud. Samas ei

vaidlustanud kostja 20.03.2017 toimunud eelistungil, et nimetatud dokumendid (s.o

rendilepingud/saatelehed ja arve) on allkirjastatud kostja juhatuse liikme poolt (tlk 103

pöördel). Samuti on kostja 20.03.2017 eelistungil märkinud, et mingis osas on ta arvega

nõus (tlk 103). Seega on kostja vastuväited menetluses teenuste tellimise ning teenuste

talle osutamise kohta olnud vasturääkivad. Kuna kostja on saatelehed/rendilepingud

allkirjastanud ning vaidlustanud üksnes hinna ja tundide mahu küsimuse, siis on ka

ebausutav kostja vastuväide, et kostja teenust ei ole tellinud ega teenuseid ei ole talle

üldse osutatud. Kohus on seega seisukohal, et kostja poolt allkirjastatud

rendilepingute/saatelehtedega on tõendatud, et poolte vahel oli sõlmitud rendilepingud

ehitustehnika rentimiseks.

4. Kostja on esitanud menetluses vastuväite, et rendihind on dokumentidele hiljem juurde

kirjutatud ning hinnad on ebamõistlikult suured. Samuti on kostjal vastuväide

saatelehtedel märgitud tundide mahu osas.

Kohtu hinnangul on nimetatud kostja väited jäänud menetluses paljasõnalisteks ning

tõendamata. Kostja seaduslik esindaja on kinnitanud eelistungil, et kalluri hind ja

miniekskavaatori hind oli hagejaga kokku lepitud (tlk 103). Seega jääb ebausutavaks, et

osaliselt (istungil märgitud roksori ja kopa hind) jäi hind kokku leppimata. Kohtu

hinnangul ei ole nimelt eluliselt usutav, et kostja rendib ja kasutab tehnikat ilma, et ta

oleks teadnud, mis on rendihinnaks või oleks dokumendid allkirjastanud ilma, et hind

oleks dokumentidele märgitud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on kostja poolt

allkirjastatud rendilepingute/saatelehtedega tõendatud, et kostja tellis saatelehtedel

märgitud tehnikat saatelehtedel märgitud tunnihindadega ja märgitud ajaks. Tulenevalt

VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttest oleks heas usus tegutsenud isik andnud

kohe arve esitajale teada, et talle on esitatud arve teenuse eest, mida ta ei ole saanud või

et arvel oleksid valed andmed. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks enne

hagiavaldusele vastuse esitamist hagejat teavitanud, et arvetel märgitud teenuseid ei ole

saadud mingis mahus või et märgitud tundide mahud või hinnad oleksid valed. Samuti ei

ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et saatelehtedes toodud hinnad oleksid

ebamõistlikult suured.

Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja

rentinud tehnikat mitte tööjõudu. Kohus selgitab, et tehnika rentimisel ei peatu aja

arvestus lõunapausi vms ajaks ning rentnik on kohustatud tasuma rendiperioodi, mitte

renditud tehnika reaalse kasutamise aja eest.

5. Kostja esitatud vastuväite kohta, et hageja ei ole talle esitanud arvet ning hagi on esitatud

ebaõige isiku vastu, märgib kohus järgmist. Kostja on ise kinnitanud, et on saatelehed ja

arve allkirjastanud. Samuti on kostja istungil märkinud, et arve tuli eraldi ja ta seda ei

kontrollinud üle (tlk 102 pöördel). Seega on kostja eelnimetud väited arve mittesaamise

kohta ning hagi esitamine ebaõige isiku vastu, põhjendamata.

6. 02.08.2016 on hageja e-posti teel pöördunud kostja poole ettepanekuga lahendada

võlgnevuse küsimus kohtuväliselt (tlk 74). Kostja väited selle kohta, et ei ole nimetatud

e-kirja kätte saanud ei ole eluliselt usutavad. E-kirjast nähtub, et üheks aadressiks on

märgitud sama e-posti aadress nagu kostja on ise märkinud hagiavalduse vastuses.

7. VÕS § 25 lg 1 sätestab, et lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud

lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja

praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Hageja on kohtule esitanud

täiendavad lepingud-saatelehed ja arved, mis on seotud samuti ehitusobjektiga Veski tn 8,

Keila ning mis on seotud kostjaga (tlk 55-75). Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendid

ei kinnita, et poolte vahel oleks väljakujunenud tava või praktika. Samuti ei ole kohtu

hinnangul asjakohased hageja poolt esitatud Flashpoint OÜ-ga sõlmitud lepingu-

saatelehed ja arved ning hageja konto väljavõte, millest on näha Flashpoint OÜ tasumised

arvete eest (tlk 46-54) ning kohus nendega asja lahendamisel ei arvesta. Käesoleval juhul

on vaidlus hageja ja kostja vahel, mitte hageja ja Flashpoint OÜ vahel.

8. Hageja on kostjalt palunud välja mõista põhivõlgnevuse 13 725,53 eurot. Nimetatud

summas on hageja esitanud kostjale arve rendilepingute nr LK-03/06, 15/06-JV, SAV-

02/06, SS-08/06, SS-11/06, SS-15/06, SS-19/06 alusel. Arve maksetähtaeg oli 06.07.2015

(tlk 13). Kohus on eelnevalt leidnud, et kostja on arve kätte saanud. Seega muutus nõue

sissenõutavaks 07.07.2015. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et nimetatud

arve oleks tasutud, kuid on leidnud, et arve ei vasta saatelehtedele. Kohus peab seega

järgnevalt vajalikuks kontrollida hageja poolt esitatud arve vastavust

saatelehtede/rendilepingutele:

1) Arves märgitud ekskavaatori tööd JCB 4CX 2,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 28 eurot

summas 70 eurot ei nähtu kohtu hinnangul ühestki kohtule esitatud

saatelehest/rendilepingust. Rendilepingust LK 03/06 nähtub küll ainukesena tunnihind 28

eurot kokku 2,5 tunni eest, kuid tööde/teenuste all on märgitud märksõnaks üksnes „tee“,

mis kohtu hinnangul ei kinnita ekskavaatori kasutamist (tlk 6). Seega ei ole arves

märgitud ekskavaatori tööd JCB 4CX 2,5 tunni ulatuses tõendatud ning 70 euro välja

mõistmine kostjalt ei ole põhjendatud.

2) Hüdrovasari tööd JCB 4CX 9 tunni eest hinnaga 36 eurot on vastavuses

rendilepingu/saatelehega LK 03/06 (tlk 6) ning seega põhjendatud 324 euro ulatuses.

3) Kalluri teenus 6 tunni ulatuses hinnaga 32 eurot tund kogusummas 192 eurot ning

killustik kogusega 19,4 t kogusummas 195,94 eurot nähtub rendilepingust/saatelehest nr

15/16 JV ja 15.06.2015 kaubaveo saatelehest (tlk 10, 12) ning on seega põhjendatud

kokku 387,94 euro ulatuses.

4) Ekskavaatori tööd JCB JC 200 35,50 tundi hinnaga 42 eurot tund on tõendatud

rendilepingute/saatelehtedega SAV-02/06, SS-08/06, SS-11/06, SS-15/06, SS-19/06 (tlk

5, 7-9, 11) ning põhjendatud seega 1491 euro ulatuses.

5) Hüdrovasari JCB JS 200 tööd 60 eurot tund, 152,75 tunni eest on põhjendatud

rendilepingute/saatelehtedega

osaliselt.

Hageja

poolt

esitatud

rendilepingutest/saatelehtedest SAV-02/06, SS-08/06, SS-11/06, SS-15/06, SS-19/06

nähtub, et nimetatud rokson töötas 142,75 tundi hinnaga 60 eurot tund (tlk 5, 79, 11).

Rendilepingust/saatelehest SAV 02/06 tuleb välja et 10 tundi töötas rokson hinnaga 42

eurot tund (tlk 5). Seega on nimetatud rokson teinud tööd nii hinnaga 60 eurot tund kui ka

42 eurot tund ning arves märgitud 60 eurot tund ei ole põhjendatud 10 tunni osas. Seega

on nimetatud tööde eest arve põhjendatud üksnes 8 985 euro ulatuses (142,75x60

+10x42).

Seega on põhjendatud hageja nõue 11 187,94 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 2

237,59 eurot, kokku 13 425,53 eurot. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole võlgnevust

tasunud. Tuginedes eeltoodule on hageja põhinõue põhjendatud osaliselt ja kostjalt

kuulub välja mõistmisele 13 425,53 eurot.

9. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise summas 1046,67 eurot.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

Pooled on rendilepingute p 9 kokku leppinud, et tasumisega viivitamise korral kohustub

rentnik tasuma viivist 1% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hagiavalduses on

aga hageja nõudnud kostjalt viivist seadusjärgses määras.

Kuna kostja on olnud põhivõla tasumisega viivituses, siis on hageja õigustatud viivist

nõudma. Viivise arvestuse osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kuna kohus leidis, et

hageja põhinõue on põhjendatud 13 425,53 euro ulatuses, siis vähendab kohus ka viivise

summat arvestades vähenenud põhinõudega. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks

välja mõista viivis summas 1026,46 eurot.

TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest. Hageja on vastava taotluse esitanud ning palunud välja mõista viivise

käibemaksuta põhinõude summalt. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks kostjalt

viivise väljamõistmist seadusjärgses määras käibemaksuta põhinõude summalt alates

27.08.2016 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

10. Tuginedes eeltoodust leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt

tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 13 425,53 eurot, viivis summas

1026,46 eurot ning viivis seadusjärgses määras käibemaksuta põhisummalt alates

27.08.2016 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

Menetluskulud

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta kostja 98 % ulatuses

kostja kanda ning 2% ulatuses hageja kanda.

12. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine

ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik