2-17-114140/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. november 2017 a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-17-114140

Tsiviilasi

OÜ AF Võlamenetlus hagi Keijo Lüütsepp vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

655,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ AF Võlamenetlus; registrikood 12290871;

asukoht Weizenbergi 20, Tallinn, 10150, Harjumaa.

Hageja esindaja: Gerda Kabrits; e-post jurist@julianus.ee

Kostja: Keijo Lüütsepp; isikukood XXX; elukoht XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt OÜ AF Võlamenetlus hagi Keijo Lüütsepp vastu

võla väljamõistmiseks.

2. Mõista Keijo Lüütsepalt (Lüütsepp) (ik XXX) OÜ AF Võlamenetlus (rk 12290871) kasuks

välja:

2.1. 446 (nelisada nelikümmend kuus) eurot ja 8 senti (sealhulgas põhivõlg 346 eurot võla

sissenõudmise kulud 30 eurot ning viivis alates 22. veebruarist 2015 kuni 31. augustini

2017. a summas 70 eurot ja 8 senti);

2.2. alates 1. septembrist 2017 kuni põhivõla tasumiseni viivis tasumata põhivõlalt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata, st osas, milles hageja soovib käsitlustasu

väljamõistmist, käsitlustasult viivise väljamõistmist ja võla sissenõudmiskulude

väljamõistmis suuremas summas kui 30 eurot.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 72% kostja kanda ja 28% hageja enda kanda; kostja

menetluskulud jätta kostja kanda.

7. Mõista Keijo Lüütsepalt (Lüütsepp) OÜ AF Võlamenetlus kasuks välja menetluskulu 158

(ükssada viiskümmend kaheksa) eurot ja 40 senti.

8. Mõista Keijo Lüütsepalt (Lüütsepp) OÜ AF Võlamenetlus kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise

määrus on kostjale e-toimiku vahendusel kätte toimetatud 9. oktoobril 2017. Kostja, kellele

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 9. jaanuaril 2013 liitumislepingu

nr XXX ja järelmaksuga vara müügilepingu nr XXX, 4. veebruaril 2013 liitumislepingu nr

XXX, 15. veebruaril 2013 järelmaksuga vara müügilepingu nr XXX, 20. detsembril 2013

liitumislepingu XXX ning 25. mail 2014 osamaksetega vara müügilepingu nr XXX.

Lepingute kohaselt kohustus kostja tasuma osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest

kostjale esitatud arvete alusel. Kostja ei ole ajavahemikul 5. november 2014 – 4. veebruar

2015 esitatud arveid tasunud. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 28. jaanuaril

2015. a võlgnevuse tõttu üles. Elisa Eesti AS loovutas kostja vastase nõude 30. detsembril

2016. a. hagejale. Hageja palub sellest tulenevalt mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlg

479,91 eurot, võla sissenõudmise kulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 97,20

eurot ning viivis alates 1. septembrist 2017 kuni põhivõla tasumiseni tasumata põhivõlalt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Kohus leiab, et hageja põhinõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud.

6. Hagiavalduse kohaselt hõlmab hageja põhinõue lisaks telekommunikatsiooniteenuse

osutamise tasule ka käsitlustasu summas 70 eurot ja 63,91 eurot.

7. Hagiavalduse kohaselt ütles Elisa Eesti AS 28. jaanuaril 2015. a kostjaga sõlmitud lepingud

võlgnevuse tõttu üles. Elisa Eesti AS loovutas kostja vastase nõude 30. detsembril 2016. a.

hagejale. Hageja põhinõue on seega telekommunikatsiooniteenuse osutamise tasu osas, so

kokku 346 (479,91 -70 – 63,91) eurot, muutunud sissenõutavaks. Hagejal on õigus nõuda

selle täitmist. Selles osas tuleb hagi rahuldada.

8. Kohus leiab, et hageja käsitlustasu nõuded summas 70 eurot ja 63,91 eurot ei ole õiguslikult

põhjendatud. Need tuleb jätta rahuldamata. Samuti ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud

hageja viivise ja võla sissenõudmiskulude nõue.

9. Hagiavalduse kohaselt tuleneb käsitlustasu maksmise kohustus osamaksetega vara

müügilepingu tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu

kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega

seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete

korraga tasumist. Hagi materjalidest nähtub, et hageja käsitlustasu nõue tuleneb

osamaksetega vara müügilepingute tingimustest. Liitumislepingu nr XXX lisa nr XXX

järelmaksuga vara müügilepingu ja liitumislepingu nr XXX lisa nr XXX järelmaksuga vara

müügilepingu lõige 3 näeb ette, et kui klient peatab või lõpetab Elisaga sõlmitud

liitumislepingu järelmaksuga vara müügilepingus fikseeritud järelmaksu summade

tasumise perioodi vältel või liitumisleping lõpetatakse Elisa initsiatiivil kliendi poolse

rikkumise tõttu või klient lõpetab kohustusliku lisateenuse, on Elisal õigus nõuda kliendilt

liitumislepingu lõpetamise, peatamise või kohustusliku lisateenuse sulgemisega seotud

kulude katteks käsitlustasu 63,91 eurot ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi järelmaksu

summade korraga tasumist. Liitumislepingu nr XXX lisa nr XXX järelmaksuga vara

müügilepingu lõige 4 näeb ette, et kui klient peatab või lõpetab Elisaga sõlmitud

liitumislepingu osamaksetega vara müügilepingus fikseeritud osamaksete tasumise

perioodi vältel või liitumisleping lõpetatakse Elisa initsiatiivil kliendi poolse rikkumise

tõttu või klient lõpetab kohustusliku MiNT mobiilis lisateenuse või klient muudab

kohustusliku MiNT mobiilis lisateenuse paketi väiksema miinimumarvega või kuutasuga

paketi vastu, on Elisal on õigus lõpetada ühepoolselt osamaksetega vara müügileping ja

nõuda kliendilt osamaksetega vara müügilepingu lõpetamisega seotud kulude katteks

käsitlustasu summas 70 ning antud hetkeks Vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga

tasumist.

10. Arvestades hagiavalduses toodut ja lepingute teksti on käsitlustasu sisuliselt leppetrahv

võlgnikust tuleneva asjaolu tõttu liitumislepingu ennetähtaegse lõpetamise eest. Leppetrahv

on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud

lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust

korrektselt täitma. Kuivõrd käsitlustasu tasumise kohustus tekib lepingute alusel juhul, kui

kostja rikub kohustust olla Elisa Eesti AS-i klient järelmaksu perioodi vältel, ning

käsitlustasu alusel kuulub hüvitamisele lepingu lõpetamise, peatamise või kohustusliku

lisateenuse sulgemise tõttu tekkinud kahju, on sellise kokkuleppe eesmärk lihtsustada

kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgniku olema Elisa

klient järelmaksu perioodi vältel, st tegemist on olemuslikult leppetrahvi kokkuleppega.

11. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele

tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh

tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-

13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel

kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10

Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus

kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele

tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

12. Hagi kohaselt tuleneb leppetrahvi maksmise kohustus liitumislepingute lisadest, st

tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimustega. VÕS § 42 lg

1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb

ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige

tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise

korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi

sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kaasa vastavate

tüüptingimuste tühisuse.

13. Leppetrahvi peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju

arvestamist ning hüvitamist. Leppetrahvi teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma

kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu

võlgniku makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi nõue

ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse

kasutajale kohustuse rikkumisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike,

võrreldes leppetrahvi nõudega, ning ka väiksem leppetrahv oleks piisav motiveerimaks

mõistlikku võlgnikku kohustust korrektselt täitma.

14. Liitumislepingute lisadest tulenev leppetrahvi nõue on ühe lepingu puhul 63,91 eurot ja

teise puhul 70 eurot. Leppetrahvi eesmärgina on hagis ja liitumislepingu lisades välja

toodud katta Elisa Eesti AS-le lepingu lõpetamise, peatamise või või kohustusliku

lisateenuse sulgemisega tekkinud kulu. Kuivõrd praeguses asjas on hagiavalduse kohaselt

lepingud üles öeldud, tuleb võrrelda lepingu alusel tasumisele kuuluvat leppetrahvi lepingu

lõpetamise kuluga. Elisa Eesti AS-i põhitegevusalaks on telekommunikatsiooniteenuse

osutamine, mille lahutamatu osana Elisa Eesti AS või tema klient lõpetavad lepinguid.

Arvestades, et hageja nõuab kuue lepingu alusel nelja kuu jooksul esitatud tasumata arvete

tasumist kokku summas 346 eurot, jääb tasu telekommunikatsiooniteenuse osutamise eest

tunduvalt alla 63,91 - 70 euro kuus. Kohus järeldab sellest, et lepingu lõpetamise tegelikult

tekkiv kulu peab jääma tunduvalt alla 63,91 - 70 euro. Ei ole mõeldav, et ainuüksi selleks,

et katta teenuse osutajale võimaliku lepingu lõpetamisega kaasnev kulu, peaks lepinguline

suhe kestma mitu aastat, seejuures teenuse osutamiseks tehtud kulusid arvestamata. Hageja

ei ole ka välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, kui suur on lepingu lõpetamise kulu.

Kohus leiab seega, et Elisa Eesti AS-le liitumislepingu lõpetamisega tekkinud kahju on,

võrreldes hageja vastava leppetrahvi nõude suurusega, ebaproportsionaalselt väike. Samuti

tagaks kohtu hinnangul ka tunduvalt väiksem leppetrahv võimaluse korral mõistliku

kliendi poolse lepingu täitmise, arvestades eriti teenuse osutamise tasu suurust.

Liitumislepingu lisades sätestatud leppetrahvi kokkulepped on seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3

p 5 alusel tühised. Kostjalt leppetrahvi väljamõistmine ei ole seega õiguslikult põhjendatud.

15. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud.

16. Kuivõrd hageja käsitlustasu nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, ei ole põhjendatud sellelt

ka viivise väljamõistmine. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt viivist ainult

telekommunikatsiooniteenuse tasult, so kokku 346 eurolt. Hageja viivisenõue on seega

põhjendatud alates 22. veebruarist 2015 kuni 31. augustini 2017 seaduses sätestatud määras

summas 70,08 eurot.

17. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale kohtuvälises menetluses kolm tasulist

kirja, millest on hagejale tekkinud kulu kokku 30 eurot. Hageja on lisaks kandnud nõude

andmete töötlemise ja kontrollimisega seotud kulusid, kontaktandmete otsingu ja

päringuga seotud kulusid, võlgnikule vastamisega seotud kulusid ja võlanõude

avaldamisega seotud kulusid, kokku 10 eurot. Samas arvestades, et hageja nõue kostja

vastu oli hagiavalduse esitamise seisuga kokku 416,80 eurot, siis on hagejal võimalik VÕS

§ 1132 lg 2 p 1 järgi nõuda kostjalt võla sissenõudmise kulude hüvitamist maksimaalset 30

euro ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

18. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse ligikaudu 72% ulatuses.

19. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas

700 eurot, sh riigilõiv summas 125 eurot ja esindajakulu summas 575 eurot.

20. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades

käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust eelkõige asjaolu, et tegemist on tüüphagiga,

milliseid hageja on esitanud varasemalt korduvalt, on kohtu hinnangul põhjendatud ja

vajalik esindajakulu 95 eurot.

21. Hageja põhjendatud menetluskulud käesolevas asjas on seega riigilõiv 125 eurot ja

esindajatasu 95 eurot, kokku 220 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 72% kostja

kanda ja 28% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega välja mõista hageja menetluskulu

158 eurot ja 40 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu,

et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid

tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik