1-16-8274/25 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-16-8274

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

02. november 2017 (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 23.10.2017 ) Kriminaalasja number 1-16-8274 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekr

etär Jana Kaaver Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Ene Uljanova (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

U.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu U.P

isikukood XXX, asukoht: viibib karistuse

kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx Kaitsja Karl Saavo RESOLUTSIOON

Jätta U.P Harju Maakohtu 18.10.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1- 16-8274

mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata.

Sisse nõuda ükssada viisteist U.P-lt riigituludesse kaitsetasu 115 ( ) eurot 44 senti vandeadvokaat Karl Saavo

poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest

arvates Maksuja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK,

EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 LUMINOR BANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99916700074826.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva

2 (4)

kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK U.P on Harju Maakohtu 18.10.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-8274 süüdi tunnistatud KarS § järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust 213 lg 2 p 1 . KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati U.P-le mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti

lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud

karistus kaetuks Harju Maakohtu 06.11.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-8927 mõistetud karistusega, s.o 4 aastat vangistust ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 17.08.2015. 26.10.2016. Kohtuotsus jõustus Kinnipeetava karistusaeg algas 17.08.2015 17.08.2019. kohaselt ja lõpeb KarS § 76 lg 2 p 1

võib kohus simese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega tahtlikus e

vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud

karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75

lõike 9 sä Tingimisi ennetähtaega 2 punktis testatud elektroonilise valve kohaldamisega. vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega avanes kinnipeetaval 17.08.2017.

15.08.2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid U.P ennetähtaegse

vabastamise otsustamiseks. Kohtule e et Tartu Vangla ei toeta sitatud materjalidest nähtub, kinnipeetava U.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör,

olles

tutvunud Tartu Vangla materjalidega U.P tingimisi ennetähtaegseks

vabastamiseks elektroonilise valve alla, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Prokurör märkis isiku puhul

positiivsena osalemist isiku, kuriteo tööhõives. Negatiivsena tõi prokurör välja süüdimõistetu

toimepanemise asjaolud, sotsiaalprogrammi Eluviisitreening toetava „ “ katkestamise, prosotsiaals u puudumise ning asjaolu, et isikul ei ole ka vabaduses iseseisva e tugivõrgustik toimetuleku ja töö ringkonnaprokurör tamise kogemust. Kriminaalasja menetlemisel osalenud

Natalia Miilvee ei toeta isiku ennetähtaegset vabanemist. Arvestades kõiki eeltoodud

asjaolusid kogumis, arvamusel, et U.P tingimisi ennet oli prokurör ähtaegne

vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise

huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need

aolusid. prokuröri arvates üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asj

U.P avaldas kohtuistungil, et soovib ja alustada uut elu. enne tähtaega vabaneda Väidetavalt on ta endale teadvustanud probleemi narkootikumidega. Kinnipeetav selgitas, et ta lõpetab p ajandustööde leping lõppes ja uut ei ole veel. raegu tagasilanguse programmi, m U.P selgitas, miks ta keeldus narkoprogrammist ja ei lõpetanud sotsiaalprogrammi „ “. Kinnipeetava sõnul ei ole tal v Eluviisitreening iimasel aastal distsiplinaarkaristusi olnud.

Vabanemise korral plaanib U.P l selleks T . eida töö ja pöörduda öötukassasse

L

Vangistuse ajal ei ole ta nendega ähedastest on tal vabaduses kasuema, vennad ja õed. suhelnud.

Kaitsja leidis, et formaalsed alused U.P ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas. Karistuse kandmine on - U.P ei ole kaitsja hinnangul möödunud edukalt

kehtivaid distsiplinaarkaristusi ja ta on läbinud terve rea kursusi, teinud majandustöid eesmärgiga muuta oma psüühikat, muutuda paremaks ja vähemohtlikuks vabaduses viibimise

ajal. U.P on lõpetanud riigikeele kursuse C1 tasemel, on korduvalt vanglas

3 (4)

töötanud, läbinud loenguid ja psühholoogi nõustamisi eesmärgiga vähendada oma

ühiskonnaohtlikkust. Kaitsja pidas vajalikuks märkida, et U.P on juba viiendast

klassist alates viibinud erikoolides ja vanglas, ta on juba alates 10. eluaastast olnud

ühiskonnast korduvalt isoleeritud. puhul on põhiline probleem U.P narkootikumide tarvitamine. Praegu pole ta neid kaks aastat tarvitanud ja on läbinud kursusi,

mis aitavad neist vabaneda. Iseloomustuse järgi suhtlesid sugulased temaga viimati üheksa aastat tagasi. Praegu õnneks suhtleb temaga iga kuu tugiisik, kes on ilmselt aidanud leida talle ka elukoha. Majutusteenus sisaldab ka teisi teenuseid, i e ja sikut suunatakse võlanõustamisel

psühholoogilisele nõustamisele, abistatakse rahaliste toetuste taotlemisel. Ilmselt tugiisik

abistab ka töökoha leidmisel. õnnestub Kaitsja oli arvamusel, et kui U.P

vabaduses vältida narkootikume, siis jääb ära ka risk varaliste kuritegude, samuti

vägivallakuritegude toimepanemiseks, kriminaalhooldus ning elektrooniline järelevalve on täiendavaks abinõuks.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt

poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on U.P temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik

on kontrollinud U.P

tugikeskuses vabanemisjärgset elukohta

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tegemist on xxxxx Linnavalitsusele kuuluva elamispinnaga, mis on antud tähtajatult rendile nimetatud keskusele.

N on olemas ning elukoht on sobilik õusolek elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks

elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused U.P tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohtu hinnangul ei ole U.P vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega põhjendatud.

U.P on kriminaalkorras karistatud korduvalt nii isikuvastaste kui varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning ta kannab seitsmendat vanglakaristust. Käesolevaks ajaks on nelja aasta pikkusest karistusest ära kantud veidi üle poole. Kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvusainete tarvitamine ning sellest tulenev vajadus rahaliste vahendite järele.

U.P puhul on tegemist pikka aega uimasteid tarvitanud isikuga. Vangla

iseloomustuse kohaselt hakkas U.P alkoholi ja narkootikume tarbima alates kümnendast eluaastast. Sellest ajast alates on U.P enamuse elust viibinud erikoolis või vanglas, mistõttu on tema võimed iseseisvalt toime tulla puudulikud.

Kuigi U.P on enda sõnul teadvustanud temal esinevat sõltuvusprobleemi ning

soovib sellest vabaneda, on ta vangla iseloomustusest nähtuvalt ilmutanud

sõltuvusrehabilitatsioonile suunatud programmides osalemise vastu vähest huvi. Tartu

Vanglas paikneb kinnipeetav osakonnas, kuhu paigutatakse need kinnipeetavad, kes ei ole

motiveeritud tegelema sõltuvusprobleemiga. Vaatamata sellele on U.P siiski

osalenud tööhõives, õppinud riigikeelt tasemeni C1 ja läbinud iseloomustuses märgitud

4 (4)

sotsiaalprogrammid . ja loengutsüklid U.P käitumine karistuse algusajaga võrreldes paranenud, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole.

Vangla iseloomustuse kohaselt on U.P-le vabanemise korral tagatud elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Lisaks majutusteenuse pakkumisele, aidatakse isikut võlanõustamisel ning rahaliste toetuste taotlemisel. Kuivõrd U.P puudub vabaduses tugivõrgustik, on selline toetus kindlasti vajalik.

Kõike eelnevat ning kohtuistungil avaldatut kogumis hinnates leiab kohus, et U.P vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimesel võimalusel ei ole siiski U.P jaolusid, kuid need ei ole põhjendatud. puhul esineb küll positiivseid as piisavad, et korduvalt kriminaalkorras karistatud isikut praegu vabastada. U.P Sõnades on

oma elu muuta ja kohus peab seda positiivseks. väljendanud soovi Samas võttes

arvesse ka vangla hinnangut uue kuriteo U.P varasemat elukäiku ning

toimepanemise tõenäosuse kohta, ei ole kohus veendunud, et U.P suudab

õiguskuulekaid eesmärke seada ning loobuda peamisest kuritegude toimepanemist

soodustavast tegurist, mis on sõltuvusainete tarvitamine. Kohtu sellekohast veendumust kinnitab vangla iseloomustuses märgitu, mille kohaselt on U.P motivatsioon

sõltuvusprobleemiga tegeleda vähene. Kohtu arvates tuleks U.P karistust edasi

kanda ning jätkata rehabilitatsiooni läbimist, et seeläbi süvendada teadlikkust muutuste vajalikkusest ning oskusi vabaduses seaduskuulekalt toime tulla.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus U.P tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata.

Menetluskulud U.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel

võttis kaitsjana kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat 23.10.2017 Karl Saavo. Kaitsja esitas 23.10.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja 115,44 eurot.

kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 115,44 eurot.

Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole - endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaal KrMS § 180 lg 1 kohaselt menetluses.

hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb U.P-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik