3-17-1936/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(16)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. november 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1936

Haldusasi

OÜ

Tallinna

Pesumaja

kaebus

Riigihangete

vaidlustuskomisjoni 14.09.2017 otsuse nr 135-17/188269

tühistamiseks

ning

AS-i

Ida-Tallinna

Keskhaigla

23.08.2017 otsuste (OÜ Pesulux pakkumuse vastavaks ja

edukaks tunnistamise kohta) tühistamiseks riigihankes

„Pesupesemisteenus“ (viitenumber 188269)

Menetlusosalised

Kaebaja (pakkuja) - OÜ Tallinna Pesumaja, esindaja vandead-

vokaat Margo Lemetti

Vastustaja (hankija) – AS Ida-Tallinna Keskhaigla, esindaja

Kersti Reinsalu

Kolmas isik – OÜ Pesulux, esindaja Toomas Ziljov

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 13. novembril 2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Ida-Tallinna Keskhaigla avaldas 19.06.2017 hanketeate avatud riigihankes nr 188269

„Pesupesemisteenus“. Riigihankes esitasid oma pakkumused OÜ Tallinna Pesumaja ja OÜ

Pesulux.

2. AS Ida-Tallinna Keskhaigla tunnistas 23.08.2017 otsustega („Pakkumuste vastavaks

tunnistamise protokoll“ ja „Pakkumuste edukaks tunnistamise protokoll“) vastavateks OÜ Pesulux

ja OÜ Tallinna Pesumaja pakkumused ning edukaks OÜ Pesulux pakkumuse.

3. OÜ Tallinna Pesumaja esitas Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) AS-i Ida-

Tallinna Keskhaigla 23.08.2017 otsuste (OÜ Pesulux pakkumus vastavaks ja edukaks

2(16)

tunnistamine) kehtetuks tunnistamiseks vaidlustuse, mille VAKO jättis 14.09.2017 otsusega

rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohtule saabus 22.09.2017 OÜ Tallinna Pesumaja kaebus Riigihangete

vaidlustuskomisjoni 14.09.2017 otsuse nr 135-17/188269 tühistamiseks ning AS-i Ida-Tallinna

Keskhaigla 23.08.2017 otsuste (OÜ Pesulux pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta)

tühistamiseks riigihankes „Pesupesemisteenus“ (viitenumber 188269). Koos kaebusega esitati

esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebaja palus keelata AS-il Ida-Tallinna Keskhaigla anda

nõustumust hankelepingu sõlmimiseks kuni käesolevas kohtuasjas tehtud lahendi jõustumiseni.

5. Kohus võttis 25.09.2017 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks AS-i Ida-

Tallinna Keskhaigla, kaasas kolmanda isikuna menetlusse OÜ Pesulux, määras menetlustähtajad

ning rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, keelates AS-il Ida-Tallinna Keskhaigla anda

riigihankes „Pesupesemisteenus“ (viitenumber 188269) nõustumust hankelepingu sõlmimiseks

kuni käesolevas kohtuasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

6. Kolmas isik ja vastustaja esitasid vastused kaebusele 29.09.2017 ja 02.10.2017.

7. Kohus määras 06.10.2017 määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ning

menetlustähtajad. Sama määrusega kuulutas kohus menetluse kinniseks osas, mis puudutab

Pesulux OÜ poolt Riigihangete vaidlustuskomisjonile 08.09.2017 e-posti teel edastatud

dokumente (sh elektroonilised saatelehed, statistika dokument, VAKO toimiku lk 29-126) ja

VAKO toimiku lk 142-146 dokumente (OÜ Pesulux kinnitused lisadega riigihankes nr 188269)

ning piiras OÜ Tallinna Pesumaja õigust tutvuda selles osas haldusasja materjaliga (määruse

resolutsiooni p 1). Samuti jättis kohus rahuldamata OÜ Tallinna Pesumaja taotluse asjas

ekspertiisi määramiseks (määruse resolutsiooni p 2).

8.

18.10.2017 esitas OÜ Tallinna Pesumaja määruskaebuse 06.10.2017 määruse resolutsiooni

punkti 1 tühistamiseks osas, milles kohus piiras OÜ Tallinna Pesumaja õigust tutvuda haldusasja

materjaliga. Tallinna Ringkonnakohus jättis 25.10.2017 määrusega OÜ Tallinna Pesumaja

määruskaebuse rahuldamata.

9. OÜ Tallinna Pesumaja esitas 19.10.2017 täiendava seisukoha ning taotluse käesolevas

haldusasjas kohtuotsuse tegemise aja edasilükkamiseks kuni kaebaja poolt 18.10.2017 Tallinna

Ringkonnakohtule 06.10.2017 Tallinna Halduskohtu resolutsiooni punkti nr 1 peale esitatud

määruskaebuse suhtes määruse jõustumiseni. Kohus jättis 20.10.2017 määrusega OÜ Tallinna

Pesumaja taotluse rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Kaebaja leiab, et vastustaja (hankija) on tunnistanud kolmanda isiku pakkumuse vastavaks

alusetult, kuna kolmanda isiku pakkumus ei vasta hanketingimustele.

10.1. Kolmanda isiku pakkumine ei vasta vastavustingimuste p 3 sätestas kohustuslikule nõudele,

kuna kolmandal isikul ei ole elektroonilist jälgimissüsteemi, mis oleks olnud kasutuses vähemalt

12 kuud alates 2016.aasta augustist. Vastav asjaolu on olnud teada ka hankijale.

10.1.1. Nõuetekohase elektroonilise jälgimissüsteemi puudumine nähtub üheselt hankemenetluse

raames esitatud küsimustest ja hankija poolt antud vastustest. Nimelt on 26.07.2017 kell 17:09

esitatud hankijale küsimus nr 5: „Vastavustingimustes p.3 näeb ette elektroonilise jälgimise

süsteemi olemasolu vähemalt augustist 2016 . Sellest perioodist alates on selline süsteem Eestis

ainult ühel pesumajal ja seda teab ka Ida-Tallinna Keskhaigla. Tulenevalt sellisest asjaolust ja

vastavustingimustest saab hankel osaleda ainult üks pakkuja. Samas hankes saaks osaleda ka

teised Eesti pesumajad, kui vastavustingimused võimaldaks pakkujal soetada jälgimissüsteemi

alles siis, kui on edukaks tunnistatud. Meie andmetel on võimalik Teie poolt nõutud süsteemi

3(16)

paigaldada kuni 45 päevaga. Seega iga pakkuja saaks esitada kinnituse, et parimaks tunnistatud

pakkumise korral paigaldab elektroonilise jälgimise süsteemi. Kas Ida-Tallinna Keskhaigla on

teadlikult

vastavustingimustesse lisanud

p.3 selleks

,et

ainult üks

pesumaja saaks

kvalifitseeruda?“ Hankija volitatud isik on 27.07.2017 kell 10:49 andnud järgmise vastuse:

„Lugupeetud pakkuja, hankija korraldas sarnase hanke aasta tagasi, kus samuti oli nõudeks

kiibistamine. Hankel edukaks tunnistatud pakkuja pidi võtma kiibistatud pesu kasutusele, kuid ei

teinud seda tuues erinevaid põhjuseid. Oluline oli, et pakkujal ei olnud tegelikku kogemust sellise

teenuse pakkumiseks. Seetõttu on hankija seekord esitanud nõudeks juba olemasoleva süsteemi, et

tagada hankija jaoks vajalik teenus. Lugupidamisega, Katriin Alasoo“. Hankija poolt antud

vastuses viidatakse 2016.aasta veebruarist aprillini läbiviidud riigihankele viitenumbriga 171822

(„Pesupesemisteenus“), mille käigus tunnistati edukaks OÜ Pesulux pakkumus ja kellega on

hankija ka käesoleval hetkel lepingulises suhtes. Seega on hankija ise oma vastuses otseselt

väitnud, et kolmas isik pidi võtma kiibistatud pesu kasutusele, kuid ei teinud seda ning just

seetõttu on elektroonilist pesude jälgimissüsteemi puudutavad hanketingimused rangemad, kui

olid eelmises hankes. Juba formaalloogiliselt ei saa kolmanda isiku elektrooniline pesude

jälgimissüsteem olla hanke vastavustingimusega nr 3 vastavuses, kui see sama süsteem ei

vastanud juba riigihanke 171822 leebematele tingimustele.

10.1.2. Hankija väitis 08.09.2017 lisaselgitustes esmakordselt (erinevalt oma 05.09.2017 vastusest

vaidlustusele), et riigihanke viitenumbriga 171822 tulemusel kolmanda isikuga sõlmitud

hankelepingu raames kasutatud elektrooniline jälgimissüsteem ei ole sama süsteem, mida kolmas

isik vaidlusaluses riigihankes (viitenumbriga 188269) hankijale pakub. Põhjendusena, miks

toimivat süsteemi varasema hanke raames hankijale ei pakutud, on hankija välja toonud, et

„Pesulux OÜ nimetas põhjuseks hankija pesude mahu ning kiipide koguse, mida kehtiva lepingu

ühikuhindadega ei oleks olnud võimalik katta.“. Sellest järeldub, justkui oleks kolmandal isikul

kaks erinevat ning eraldiseisvat elektroonilist pesude jälgimissüsteemi, millest üks töötab ning

teine mitte. Hankija ega kolmas isik ei ole senises menetluses esitanud ühtegi kaebajale

kättesaadavat tõendit, mis viitaks sellele, et OÜ-l Pesulux oleks tõepoolest kaks paralleelselt

toimivat elektroonilist jälgimissüsteemi. Kuna kaebajal ei ole võimalik nimetatud asjaolu

iseseisvalt kontrollida, tuleb kahtluse kõrvaldamise ning riigihanke menetluse läbipaistvuse

eesmärgil kolmandal isikul seda asjaolu tõendada (nt mõlema süsteemi komponentide

ostuarvetega). Juhul, kui kolmas isik teise elektroonilise jälgimissüsteemi olemasolu ja kasutamist

juba alates augustist 2016 tõendada ei suuda, on selge, et vaidlusaluses riigihankes ei vasta

kolmanda isiku pakkumus vastavustingimuste tingimusele nr 3, kuna hankija ei eita oma

08.09.2017 selgitustes, et riigihanke viitenumbriga 171822 raames OÜ-ga Pesulux sõlmitud

hankelepingu alusel kasutusele võetud (nö esimene) elektrooniline jälgimissüsteem ei toiminud.

10.1.3. Arvestades, et ükskõik millise elektroonilise jälgimissüsteemi soetamine on suur

investeering, siis ei ole ka eluliselt usutav, et OÜ-l Pesulux on tänaseks kasutusel kaks

paralleelselt toimivat elektroonilist pesude jälgimissüsteemi. Eestis ei ole palju ettevõtteid, kes

vajaksid elektroonilise pesude jälgimissüsteemi kasutamist, mistõttu ei ole kahe erineva süsteemi

ülalpidamine sama pesumaja poolt ka majanduslikult otstarbekas. Samuti jääb arusaamatuks, miks

OÜ Pesulux olukorras, kus tal väidetavalt oli augustis 2016 olemas ka toimiv pesude

elektroonilise jälgimise süsteem, koostas riigihanke nr 171822 raames pakkumuse, mis hõlmas

süsteemi, mis „hankija pesude mahu ning kiipide koguse tõttu“ ei toiminud. Võib eeldada, et iga

mõistlik vastavate teenuste pakkuja oleks välja selgitanud hanke mahu ning sellele vastavalt

valinud pakkumuse koostamisel olemasolevatest süsteemidest selle süsteemi, mis vastavat mahtu

teenindada suudab. Kaebajale teadaolevalt ei tohiks aga ühegi korrektselt toimiva elektroonilise

pesude jälgimissüsteemi puhul olla pesude mahust ja kiipide kogusest sõltuvaid probleeme, mis

tingiksid süsteemi toimimise väiksemate mahtude puhul, kuid suurte mahtude puhul mitte.

Hankija pesude maht ei ole toimivate kiibisüsteemide jaoks midagi ennekuulmatut ning üks toimiv

elektrooniline pesude jälgimissüsteem peaks olema suuteline teenindama kümneid hankija

sarnaseid kliente. Seega on kaheldav, et kolmandal isikul on kaks erinevat pesude elektroonilist

4(16)

jälgimissüsteemi ning reaalsuses on kolmandal isikul vaid üks süsteem, mida ta on edutult

hankijaga seni kehtiva hankelepingu alusel tööle püüdnud saada. Hankija väide 08.09.2017

selgitustes jätab mulje, et hankija püüdis alternatiivse elektroonilise pesude jälgimissüsteemi

olemasolu

kinnitamisega

pääseda

vaidlustusmenetluses

kaebaja

põhjendatud

kahtluste

ümberlükkamisest.

10.1.4. Lisaks nõudele, et elektrooniline jälgimissüsteem peab olema olnud pakkujal 12 kuu

jooksul kasutuses, peab see selle aja jooksul olema ka toiminud. Vastav nõue tuleneb hankija

29.07.2017 volitatud esindaja vastusest küsimusele nr 6, kus on välja toodud, et „Varasem aastane

kogemus töötava süsteemiga on hankija hinnangul piisav, et tõestada süsteemi töökindlust.“.

Sellega on hankija täpsustanud hanke vastavustingimust nr 3 selles osas, et elektrooniline

jälgimissüsteem ei pea olema olnud pakkujal 12 kuu jooksul üksnes olemas ja kasutuses, vaid

kasutusel olev süsteem peab olema 12 kuud olnud ka töökorras. Hankijale teadaolevalt aga

kolmandal isikul töökorras elektroonilist jälgimissüsteemi ei ole olnud.

10.1.5. Asjaolu, et kolmandal isikul puudub hanke tingimustele vastav elektrooniline

jälgimissüsteem, on kinnitanud lisaks hankijale ka kolmas isik ise (kolmanda isiku poolt

hankemenetluses esitatud küsimused nr 5 ja 6). Küsimuses 5 on küsija sedastanud: „Sellest

perioodist (märkus: alates augustist 2016) alates on selline süsteem Eestis ainult ühel pesumajal ja

seda teab ka Ida-Tallinna Keskhaigla.“ Vaidlust ei ole, et kaebaja elektrooniline pesude

jälgimissüsteem vastab hanke vastavustingimusele nr 3 ning et kolmandal isikul oli riigihanke

viitenumbriga

171822

tulemusena

sõlmitud

hankelepinguga

ettenähtud

elektroonilise

jälgimissüsteemi toimimisega probleeme. Seega sai küsimuse nr 5 esitaja ainsa toimiva

süsteemiga pesumaja all silmas pidada vaid kaebajat. Küsimusega nr 6 („Tulenevalt sellisest

asjaolust ja vastavustingimustest saab hankel osaleda ainult üks pakkuja.“) on kolmas isik ise

hankemenetluses kinnitanud, et tal ei ole nõuetele vastavat elektroonilist jälgimissüsteemi.

Vastasel juhul ei oleks selliseid küsimusi esitatud või oleks need sõnastatud teistmoodi. Juhul kui

viidatud küsimuste esitajaks ei ole olnud kolmas isik, siis on hankijal võimalik vastav asjaolu

ümber lükata küsimuste esitajate avaldamise teel. Isegi kui küsimuste 5 ja/või 6 esitajaks ei

olnudki kolmas isik, ei väära see hankija avaldatud seisukohta kolmandal isikul kiibisüsteemi

puudumise kohta.

10.1.6. Ka kohapealne kontroll ei saa muuta hankija enda varasemat tõdemust ja faktilist olukorda,

et tema senisel lepingupartneril (OÜ Pesulux) ei ole kiibistatud pesu ja sellega kaasnevat toimivat

elektroonilist jälgimissüsteemi. Isegi kui kolmandal isikul on täna toimiv pesude elektrooniline

jälgimissüsteem, siis ei täida see endiselt hanke vastavustingimuste p 3 kriteeriumi, mille kohaselt

elektrooniline pesude jälgimissüsteem peab olema töötanud 12 kuud. Hankija enda kogemus

kinnitab, et kolmanda isiku elektrooniline pesude jälgimissüsteem ei ole töötanud 12 kuud.

10.1.7. Hankija tugineb 05.09.2017 vaidlustusmenetluse raames esitatud seletuses väitele, et

kolmanda isiku elektroonilise pesude jälgimissüsteemi 12-kuulist toimimist kontrolliti hankijaga

mitteseotud lepingupartnerile osutatud teenuste saatekirjade alusel. Pärast kaebaja 08.09.2017

esitatud täiendavaid seisukohti, milles kaebaja selgitas, et saatekirjad ei saa olla usaldusväärseks

tõendiks süsteemi pikaajalise toimimise kohta, tugines hankija oma 08.09.2017 selgitustes ühtäkki

sellele, et kolmanda isiku elektroonilise pesude jälgimissüsteemi 12-kuuline toimimine leidis

kinnitust süsteemi tarkvara tekitatud andmete põhjal. On kahtlustäratav, et hankija sel viisil oma

seisukohti muutis. Igal juhul jääb ebaselgeks, millistele andmetele tuginedes hankija lõpuks

pesude elektroonilise jälgimissüsteemi tagasiulatuvat toimimist kontrollis. Samuti ei ole hankija

selgitanud ei seda, kumma kolmanda isiku (väidetavalt kahest erinevast elektroonilisest pesude

jälgimissüsteemist) süsteemi toimimist eelneva 12 kuu jooksul hankija kontrollis ega seda, kas

süsteem, mille toimimises veenduti on sama süsteem, mille toimise tõendamiseks saatekirjad

esitati. Selles valguses on oluline, et hankija oleks suuteline välja tooma, kuidas kohapealse

kontrolli käigus kahte süsteemi eristati.

5(16)

10.2. VAKO jättis 14.09.2017 otsuses tähelepanuta kaebaja poolt välja toodud küsimuse ning

eelkirjeldatud kahtlused selles osas, kas kolmandal isikul tõepoolest on kaks erinevat elektroonilist

pesude jälgimissüsteemi või vähemalt üks süsteem, mis on juba 12 kuud toiminud. Kaebaja ei ole

väitnud, justkui tuleneks kolmanda isiku pakkumuse mittevastavus sellest, et kolmas isik pakub

hankijale teist (ja eelduslikult töötavat) pesude elektroonilist jälgimissüsteemi. Küll aga on

kaebaja kahtluse alla seadnud asjaolu, et selline alternatiivne süsteem kolmandal isikul üldse

olemas on. VAKO ei ole oma otsuses võtnud seisukohta kaebaja esitatud selgituste osas, mis

viitavad sellele, et kahe elektroonilise pesude jälgimissüsteemi omamine ühe pesumaja poolt on

väga ebatõenäoline ning tõendamata.

10.3. Ebaõige on väide, et hankemenetluse käigus toimunud teabevahetus ei tohiks omada hanget

puudutavate otsuste tegemisel tähtsust. Tulenevalt kuni 31.08.2017 kehtinud riigihankeseaduse

(RHS) § 56 lg-st 1 on hankemenetluse käigus hankija poolt küsimustele antud vastustel oluline

roll hanketingimustest aru saamisel ning nende määratlemisel, mistõttu tuleneb sama sätte teisest

lõikest ka kohustus kogu teabevahetus kõigile hankest huvitatud isikutele kättesaadavaks teha.

Hankija on küsimustele antud vastustega – täpsustuste ning selgitustega – paratamatult seotud

kogu hanke jooksul, kuna vastasel juhul (selgitustest taganemisel) oleks tegemist pakkujate

eksitamise ning ebavõrdse kohtlemisega.

10.4. VAKO ei ole 14.09.2017 otsuses võtnud seisukohta küsimuses, kas pelgalt formaalsete

saatekirjade esitamisest piisab, et tõendada pesude elektroonilise jälgimissüsteemi toimimist

eelneva 12 kuu jooksul. VAKO on vaid nentinud, et tal puudub alus kahelda, et kohapealset

kontrolli ei viidud läbi hankija selgitustes toodud viisil. Küll aga annavad muutused hankija

selgitustes piisava aluse kahelda, kas kolmanda isiku elektrooniline pesude jälgimissüsteem (või

lausa kaks sellist süsteemi) on üldse olemas ning toimivad ning seetõttu ei piisa asja lahendamisel

vaid hankija ütlustest lähtumisest. Vastavustingimuste ja RHS kohaselt pidanuks hankija

kolmanda isiku pakkumise kui mittevastava tagasi lükkama. Seega on kolmanda isiku pakkumus

ebaõigesti vastavaks tunnistatud. Antud juhul ei vasta kolmanda isiku pakkumus elektroonilise

jälgimissüsteemi osas hankedokumentides esitatud tingimustele ja see kõrvalekalle on ilmselgelt

sisuline. Viidatud puudus ei jäta hankijale ruumi ega võimalust diskretsiooni alusel pakkumust

vastavaks tunnistada. Seda siiski tehes on hankija rikkunud hankemenetluse seaduslikkuse ja

pakkujate võrdse kohtlemise nõudeid. Hankija otsus kolmanda isiku pakkumuse vastavaks

tunnistamise kohta on seega õigusvastane ja tuleb tunnistada kehtetuks. Pakkuja, kelle pakkumus

on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses (RHS § 47 lg 9). Riigihankemenetluse

otsuste loogilisest järgnevusest tulenevalt tuleb vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks

tunnistamise korral tunnistada kehtetuks ka edukaks tunnistamise otsus.

10.5. Kaebajal on kaebeõigus. Kaebaja subjektiivne kaebeõigus ei sõltu sellest, kas hankija sõlmib

pärast kolmanda isiku pakkumuse mittevastavaks tunnistamist (ning vastava otsuse ja edukaks

tunnistamise otsuse tühistamist) hankelepingu kaebajaga. Kaebaja kaebeõigus tuleneb

halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 268 lg-st 1. Kaebus on esitatud RHS-st tulenevate

õiguste kaitseks, so kaitsmaks kaebaja subjektiivset õigust võrdsele kohtlemisele ning ausale

konkurentsile teiste pakkujatega riigihankemenetluses. Kaebaja möönab, et hankijal on õigus kuni

31.08.2017 kehtinud RHS § 49 lg 1 alusel pakkumused tagasi lükata, kui kõigi vastavaks

tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust. Küll aga ei

ole hankijal vastavat kohustust. Seega on kaebajal mõistlik võimalus, et juhul, kui kolmanda isiku

pakkumus vastavustingimusele nr 3 ei vasta ning kohus kaebaja taotlused rahuldab, sõlmib

hankija tulenevalt vajadusest pesupesemisteenuse osutamise järele hankelepingu siiski kaebajaga.

Isegi juhul, kui hankija otsustab RHS § 49 lg-s 1 p 1 nimetatud võimalust kasutada, siis on

kaebajal igal juhul subjektiivne õigus esitada kaebus õigusvastaste otsuste tühistamiseks. Lisaks

on kaebajal võrdne võimalus konkureerida uues riigihankemenetluses, mille hankija tõenäoliselt

tulenevalt vajadusest pesupesemisteenuse osutamise järgi korraldaks.

6(16)

10.6. Hankija on kohustatud tunnistama pakkumuse mittevastavaks, kui talle teadaolevalt ei vasta

pakkuja pakkumus vastavustingimustele (RHS § 47 lg 2).

10.6.1. Hankijal ei ole keelatud pakkumuse vastavuse hindamisel arvesse võtta oma varasemaid

kogemusi sama teenusepakkujaga, eriti juhul, kus need kogemused on tihedas kokkupuutes hanke

vastavustingimustega. Käesoleval juhul seisneb tihe kokkupuude nimetatud asjaolude vahel selles,

et alates 2016 augustist ei ole kolmas isik suutnud sarnast elektroonilist pesude jälgimissüsteemi

hõlmavat lahendust hankijale pakkuda. Kaebajale teadaolevalt on sellel põhjusel esitatud hankija

poolt kolmandale isikule lepingu rikkumise nõue ja hoiatus õiguskaitsevahendite rakendamiseks,

ning mis viis kokkuvõttes ka riigihanke viitenumbriga 188269 sellistel tingimustel

väljakuulutamiseni. Hankijal on isegi kohustus oma eelnevat kogemust arvestada juhul, kui see

viitab selgelt asjaolule, et pakkuja pakkumus ei vasta hankedokumentides esitatud tingimustele.

Selline kohustus tuleneb hankijale RHS §-s 1 sätestatud RHS eesmärgist, milleks on hankija

rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ja

ausa konkurentsi tagamine. Olukorras, kus hankija jätab kolmanda isiku puuduliku elektroonilise

jälgimissüsteemi puudutava varasema kogemuse arvestamata, ei ole tegemist hankija (st kaudselt

ka riigi) rahaliste vahendite läbipaistva, otstarbeka ega säästliku kasutamisega. Sõlmides

hankelepingu hanketingimustele mittevastava pakkujaga, raiskab hankija ressursse teenusele, mis

ei suuda täita eesmärke, mille hankija hanketingimustes seadis, st tegemist ei ole otstarbeka

ressursi kasutamisega. Veel enam, kaebaja kui pakkuja võrdseks kohtlemiseks ei saa pidada

olukorda, kus

hanke raames loeb hankija vastavaks

pakkumuse, mis

tegelikkuses

hanketingimustele ei vasta. Sellisel juhul ei ole kaebajal võrdset võimalust oma toimiva

elektroonilise pesude jälgimissüsteemiga hankes konkureerida. Ilmselgelt on kolmandal isikul

mittetoimivat süsteemi kasutavas pakkumuses, mis sellegipoolest vastavaks loetakse, võimalik

pakkuda madalamat teenuse hinda kui kaebajal juhul, kus kaebaja esitab pakkumuse, mis hõlmab

täielikult toimivat, aga seetõttu ka kulukamat elektroonilist pesude jälgimissüsteemi.

10.6.2. RHS §-st 47 ei tulene piirangut, et hankijal oleks kohustus pakkumuse vastavust

kontrollida rangelt pakkumuses sisalduva info põhjal. Ka kolmas isik ise viitab sätte lõikele 4, mis

näeb ette, et pakkumuse vastavuse tõendamisel võib kasutada mistahes asjakohaseid tõendeid.

Sellegipoolest on kolmanda isiku pakkumuse mittevastavus hanke vastavustingimusele nr 3

kontrollitav ka pakkumuses esitatud dokumentide põhjal. Kui kolmanda isiku pakkumus hõlmab

elektroonilist pesude jälgimissüsteemi, mis kasutab kiibistatud pesude jälgimiseks samu seadmeid

ja tarkvara, mida kolmas isik ei ole hankijaga varem sõlmitud hankelepingu raames (perioodil

alates maist 2016 kuni tänaseni) tööle saanud, siis on hankijal kindel teadmine, et kolmanda isiku

pakkumus ei vasta hanke vastavustingimusele nr 3. Fakti, kas kolmanda isiku pakkumus sisaldas

samu elektroonilise pesude jälgimissüsteemi komponente, saab hankija kontrollida RHS § 47 lg-

ga 2 kooskõlas, st pakkumuses esitatud info põhjal võrreldes seda kolmanda isiku pakkumusega

riigihankes viitenumbriga 171822 ning selles esitatud teabega elektroonilise pesude

jälgimissüsteemi kohta.

10.6.3. Paljasõnaline on hankija vastuses toodud väide, et hankija ainus võimalus kontrollida, kas

kolmanda isiku kiibisüsteem on toiminud 12-kuulise perioodi jooksul, oli selle kontrollimine

süsteemi tekitatud saatekirjade põhjal. Hankija ei ole kordagi vaidlustusmenetluses ega senises

kohtumenetluses esitatud seisukohtades põhjendanud, miks ei piisa kiibisüsteemi eelneva 12 kuu

jooksul tõendamisel tugineda hankija kogemusele, mis tõendab vastupidist. Hankija ei ole eitanud,

et teabevahetuse käigus 27.07.2017 avaldatud viienda küsimuse vastuses öeldu, et eelmisel hankel

edukaks tunnistatud pakkuja (so kolmas isik) ei võtnud kiibistatud pesu erinevatel põhjustel

eelneva hankelepingu raames kasutusele, vastab tõele. Olgugi, et kolmas isik ei pea tingimata

tõendama pesude elektroonilise jälgimissüsteemi toimimist suhtes hankijaga, jääb ebaselgeks,

kuidas saab hankija formaalseid tõendeid (nagu teisele kliendile väljastatud saatekirjad) eelistada

praktilisele kogemusele, mis tõendab, et süsteem ei vasta hanke vastavustingimuse nr 3 nõuetele.

Küll aga on selge, et hankijal oli võimalus kolmanda isiku elektroonilise pesude jälgimissüsteemi

7(16)

toimimist eelneva 12 kuu jooksul kontrollida ka muul viisil kui saatekirjade alusel (st tuginedes

oma varasemale kogemusele), kuid põhjendamatult on hankija otsustanud jätta sellised tõendid

pakkumuse vastavuse hindamisel arvestamata. Selliste tõendite arvestamata jätmine on aga kaasa

toonud hankija õigusvastase otsuse, mis otseselt riivab kaebaja õiguseid.

10.6.4. Hankija tõdes vaidlustusmenetluse raames 08.09.2017 lisaselgitustes, et riigihanke

viitenumbriga 171822 tulemusel sõlmitud hankelepingu raames Pesulux OÜ poolt pakutud

elektrooniline pesude jälgimise süsteem ei ole sama süsteem, mida Pesulux OÜ pakub riigihanke

188269 raames.“ Nimetatud seisukohast võis järeldada, et kolmas isik pakkus vaidlusaluse hanke

raames hankijale teistsugust elektroonilist pesude jälgimissüsteemi, kui eelneva hankelepingu

raames, st kolmandal isikul oli kaks erinevat elektroonilist pesude jälgimissüsteemi. 02.10.2017

vastuses kaebusele taganeb hankija eelnimetatud seisukohast väites järgnevat: „Samuti ei ole

vastustaja väitnud, et kasutusel on kaks süsteemi.“ Säärane selge vastuolu hankija ütluste vahel

viitab täiendavalt sellele, et kaebaja kahtlus kolmanda isiku pakkumuse mittevastavuse kohta

hanke vastavustingimustele on põhjendatud. On alust arvata, et hankija soov tõendada kolmanda

isiku pakkumuse vastavust on kantud üksnes asjaolust, et hankija soovib hankelepingu sõlmida

pakkujaga, kelle pakkumuse maksumus oli madalaim ning hankija on selle nimel valmis mööda

vaatama objektiivsetest asjaoludest. Sellist õigust ei tohiks aga tulenevalt riigihangete

korraldamise üldpõhimõtetest olla ühelgi hankijal.

10.7. Kohtu õigus ja kohustus on tuvastada kolmanda isiku pakkumuse vastavus hankija

kehtestatud hanketingimustele.

10.7.1. Kolmanda isiku käsitlus, justkui saaks Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-51-16 p-st 17.2

järeldada, et VAKO ega kohtud ei saa kunagi hinnata, kas pakkumus vastab hankija poolt

kehtestatud hanke vastavustingimustele või mitte, on ebaõige. Sellise järelduse on Riigikohtu

halduskolleegium nimetatud lahendis teinud vaid arhitektuurikonkursside raames tehtud otsuste

õiguspärasuse kontrolli kohta. Arhitektuurikonkursi žürii otsus põhineb suures osas subjektiivsetel

hinnangutel, mida žürii andis konkursitöödele, mistõttu ei saa sellise otsuse sisulist õiguspärasust

ka kohtulikult kontrollida. Vaidlusaluse riigihanke vastavustingimuses nr 3 sätestatud tingimus,

mis nõuab elektroonilise pesude jälgimissüsteemi olemasolu ning toimimist eelneva 12 kuu

jooksul, on aga objektiivne kriteerium, millele vastavus ei saa erineda sõltuvalt isikust, kes

vastavust hindab. Seega ei ole viidatud Riigikohtu lahendi punktis 17.2 tehtud järeldused kohtu

sisulise kontrolli teostamise võimalikkuse piiratuse kohta käesolevas asjas kohaldatavad. Ka

kohtuasjades nagu 3-3-1-60-14 ja 3-3-1-68-12, milles Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et

kohtulik kontroll peaks piirduma vormi- ja menetlusvigade ning ilmselgete sisuliste vigade

tuvastamisega, on säärane otsustus tehtud eelkõige kaebuse aluseks oleva otsuse subjektiivsuse

tõttu, mida käesolevas asjas ei esine. Kolmanda isiku pakkumuse vastavus vaidlusaluse riigihanke

vastavustingimuste punktile 3 ei ole aga olemuselt subjektiivne küsimus. Seega ei saa

eelkirjeldatud kohtulahendites võetud Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohta, et kohtulik

kontroll peaks piirduma vaid vormi- ja menetlusvigade tuvastamisega, käesolevas asjas

asjakohaseks pidada.

10.7.2. Kohtul tuleb käesolevas asjas sisuliselt tuvastada, kas kolmanda isiku pakkumus on

kooskõlas vastavustingimusega nr 3. Seda on võimalik teha näiteks võrreldes elektroonilise

pesude jälgimissüsteemi komponente vaidlusaluses riigihankes esitatud kolmanda isiku

pakkumuses nende elektroonilise pesude jälgimissüsteemi komponentidega, millest koosnes

riigihankes

nr

171822

kolmanda

isiku

pakkumuses

sisalduv

elektrooniline

pesude

jälgimissüsteem. Juhul, kui nimetatud hangetes esitatud kolmanda isiku pakkumustes sisalduv

elektroonilise pesude jälgimissüsteem koosneb samadest komponentidest, siis ei vasta kolmanda

isiku pakkumus hanke vastavustingimusele nr 3 (kuna sel juhul ei saa olla täidetud tingimus, et

kolmanda isiku süsteem on toiminud 12 kuud). Samuti on võimalik kindlaks teha, kas kolmandal

isikul on üks või mitu erinevat ja erineva funktsionaalsusega pikaajaliselt toimivat elektroonilist

pesude jälgimissüsteemi, seda näiteks elektroonilise pesude jälgimissüsteemi komponentide

8(16)

ostuarvete põhjal. Seeläbi oleks võimalik tõendada, kas hankija on esitanud menetluse käigus

ebaõigeid väiteid. Nimetatud objektiivsete asjaolude väljaselgitamisel on kohtul võimalik teha

otsustus selles osas, kas kolmanda isiku pakkumus vastab vaidlusalusele hanketingimusele.

Alternatiivselt, ka kooskõlas riigikohtu lahendis nr 3-3-1-51-1-6 p-s 17.2 väljendatuga on

halduskohtul käesolevas asjas võimalik nö ilmselguse kriteeriumi alusel tuvastada, et kolmanda

isiku pakkumus ei vasta vaidlusaluse riigihanke vastavustingimusele nr 3. Kaebaja esitatud

tõendite põhjal on see asjaolu ilmselge.

11. Vastustaja leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele, kuna kolmanda isiku pakkumus vastab

igakülgselt riigihanke vastavustingimusele nr 3 ning vastustaja on asjakohased otsused vastu

võtnud õiguspäraselt ja hoolsuskohustust igakülgselt täites.

11.1. Kaebusest ei nähtu kaebaja põhjendatud huvi või kaebaja subjektiivse õiguse õiguslikku

alust. Kaebaja lähtub eeldusest, et tal on võimalik ise hankijaga hankeleping sõlmida. Hankija

pakkumuse eeldatav maksumus oli 1 000 000,00 (üks) miljon eurot, mis avaldati ka riigihanke

üldandmetes https://riigihanked.riik.ee/register/teade/1566899. Kaebaja esitatud pakkumuse

maksumus on 1 168 000 eurot, ehk 16,8% suurem vastustaja poolt eeldatavast hanke

maksumusest. Seega ei ole kaebajal mingit alust eeldada, et kolmanda isiku pakkumuse vastavaks

ja edukaks tunnistamise otsuste kohtu poolt kehtetuks tunnistamise korral sõlmitakse hankeleping

kaebajaga. Kuni 31.08.2017 kehtinud RHS § 49 lg 1 kohaselt võib hankija sellisel juhul teha

põhjendatud kirjaliku otsuse kaebaja pakkumuse tagasilükkamise kohta. Vastustaja on mõlemad

RHS § 49 lg-s 1 sätestatud eeldused oma hankedokumentides otse ja tingimusteta sätestanud.

Samuti ei tulene hankelepingu sõlmimata jätmisest kaebajale võimalikku kahju. Arvestades, et

kaebaja poolt riigihanke käigus tehtud pakkumus ületas hankija eelarvelisi vahendeid ja võimalusi

oluliselt, võib kaebaja kahju seisneda üksnes kuludega, mis kanti seoses pakkumuse esitamisega.

11.2. Vastustaja on täitnud vastavustingimuste punktis 3 toodud nõude ning on kontrollinud

kolmanda isiku pakkumist sellele nõudele vastavalt. Hankedokumentide vastavustingimusteks

kinnitas vastustaja pakkuja poolse elektroonilise jälgimissüsteemi olemasolu ja toimimise

kohustuse vähemalt augustist 2016. aastast ning kehtestas sellele nõudele vastavuse kontrollimise

meetodiks pakkuja juures kohakülastuse läbiviimise. Vastustaja 23.08.2017 hankekomisjoni

protokolli kohaselt kvalifitseeriti kaebaja ja kolmanda isiku pakkumused, tunnistati mõlemad

pakkumused vastavaks ja tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus. Vastavustingimuste

punktis 3 kehtestatud nõuetele vastas nii kaebuse esitaja kui ka kolmanda isiku pakkumus.

11.3. Kolmanda isiku pakkumus vastab vastavustingimuste punktis 3 kehtestatud nõuetele.

11.3.1. Kolmanda isiku pesude jälgimissüsteem toimib tõrgeteta. Kolmanda isiku pakkumuse

vastavust vastavustingimuste punktis 3 toodud nõuetele kontrollis vastustaja kohapealse

kontrolliga 16.08.2017. Hankedokumentide nõuetest tulenevalt teostasid hankekomisjoni liikmed

Katriin Alasoo ja Signe Roos kohakülastuse pakkuja juurde 16.08.2017. Vastav kirjavahetus enne

kohakülastuse kontrolli on kättesaadav teabevahetuse vormi kaudu e-riigihangete registris.

Pesulux OÜ pesumajas Jõhvis veendusid hankekomisjoni liikmed K. Alasoo ja S. Roos

elektroonilise jälgimissüsteemi toimimises ning elektrooniliste saatekirjadega tõestas pakkuja

Pesulux OÜ hankija esindajatele süsteemi toimimist viimase 12 kuu jooksul. Pesulux OÜ

pesumajas kontrollisid K. Alasoo ja S. Roos esmalt süsteemi toimimist vastavalt esitatud

pakkumusele. Pesulux OÜ esindaja Toomas Ziljov tutvustas süsteemi komponente: 1.

elektroonilised kiibid, mis õmmeldakse pesude õmbluste alla; 2. elektroonilisi kiipe lugevad

seadmed ehk väravad – nii musta pesu sisse toomiseks kui puhta pesu välja viimiseks; 3. tarkvara,

mis loob vajalikud andmed ja saatekirjad. K. Alasoo ja S. Roos palusid süsteemi toimimise

kontrollimiseks kohapealset testi. Kiibistatud pesu pandi pesukärusse, lükati läbi anduritega

varustatud väravate (must pesu sisse). Kontrolliti kohapeal, kas tarkvara luges üle õige arvu

pesusid ning pesude liike (kasutuses olid padjapüürid ning tekikotid). Seejärel eemaldati kärust

osa pesusid ning tehti uus kontroll, et testida süsteemi manipulatsiooni võimalusi. Pesude arvu

pesukärus otsustasid K. Alasoo ja S. Roos, seda ei kontrollinud Pesulux OÜ esindaja. Loetud

9(16)

pesude andmeid kontrolliti sülearvuti kaudu vahetult peale testi läbiviimist kohapeal. Sama korrati

puhta pesu väljastamise väravate juures. Seega ei olnud K. Alasoo ja S. Roosi hinnangul võimalik

manipulatsioon tarkvara andmebaasiga. Kontrolli tulemusena veendus vastustaja, et kolmanda

isiku pakkumus vastab vastavustingimuste punktis 3 kehtestatud nõudele, mille kohaselt peab

pakkujal olemas olema kiibisüsteem pesude jälgimiseks.

11.3.2. Kiibisüsteemi kasutamise 12–kuuline periood on tuvastatud. Selle nõude tuvastamiseks oli

vastustajal ainus võimalus kohapeal süsteemi tarkvara tekitatud andmete ja saatekirjade põhjal

kontrollida, kas kolmanda isiku poolt kasutusel olev elektrooniline pesude jälgimise süsteem on

neil olnud kasutusel vähemalt augustist 2016. Vastustaja ei ole käinud vahemikus august 2016 –

august 2017 Pesulux OÜ pesumajas, seega ei olnud vastustajal võimalik esitatud andmete õigsust

teisiti hinnata. Vastustaja kontrollimise käigus näitas kolmas isik vastustajale pesude

jälgimissüsteemi tarkvara poolt genereeritud saatekirju kolmanda partneriga tagasiulatuvalt 12 kuu

jooksul. Tegemist oli elektrooniliste saatekirjadega. Kohapeal katsetas vastustaja Pesulux OÜ

pesumajja paigaldatud süsteemi, mis sel hetkel töötas laitmatult. Kuna hankijal ei ole RHS-ist

tulenevalt teistsuguseid õigusi ega kohustusi kontrollida pakkujate esitatud andmete õigsust ja

süsteemi toimimist ning selle ajalugu, siis hindas vastustaja selle piisavaks ja puudus igasugune

alus kahelda, et süsteem ei olnud pakkujal käigus alates 2016. aasta augustist.

11.3.3. Teabevahetuse käigus antud selgitused ei oma õiguslikku tähendust (RHS § 50 lg 1 ja § 56

lg 1). RHS sätted ei näe ette, et esitatud küsimustel oleks mingit õiguslikku tähendust.

Teabevahetuses esitatud küsimused ja antud vastused võivad osutuda ka provokatiivseteks ja

hankija ei saa ilma RHS sätestatud nõudeid rikkumata tugineda oma otsustes ainult

hankemenetluse käigus esitatud küsimustele, kuna riigihanke käigus esitatud küsimuste ja vastuste

puhul on tegemist pelgalt teabevahetustega riigihanke erinevate osapoolte vahel. Samuti ei ole

hankijal õigust esitatud küsimuste alusel tuvastada pakkumuse vastavust või mittevastavust ning

enne pakkumuste esitamise tähtpäeva esitatud küsimuste alusel otsustada, et küsimuse esitanud

pakkuja pakkumus on mittevastav. Vastustajale ei ole teada Pesulux OÜ ärimudel ja seetõttu ei ole

ka teada, milliseid vahendeid võtab Pesulux OÜ kasutusele, et anda läbi riigihangete registri

teistele pakkujatele teada nagu oleksid nad ainukesed pakkujad (ning seeläbi võimaluse neil oma

hinda tõsta). Samuti ei ole vastustaja väitnud (kaebuse punktid 2.6, 2.7, 2.8), et kasutusel on kaks

süsteemi. Riigihanke viitenumbriga 171822 lepingu alusel ei võetud kiibistamise süsteemi

kasutusele ja sellist kohustus ei olnud ka hankedokumentides.

11.3.4. Kolmanda isiku pakkumus on vastavaks ja edukaks tunnistatud õiguspäraselt. Vastustaja

on täitnud vastavustingimuseks seatud nõude kontrollimise tingimuse ning kontrollinud pakkuja

elektroonilise jälgimissüsteemi olemasolu ja toimimist ning teostanud selleks kohapealse kontrolli.

Vastustaja ei ole vastavusnõudeks seadnud tingimust, et nimetatud elektrooniline jälgimissüsteem

peab olema olnud kasutuses eelnevas lepingulises suhtes vastustajaga.

12. Kolmas isik leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna kolmanda isiku pakkumus

vastab hankedokumentides esitatud tingimustele (kolmandal isikul on olemas hanketingimustele

vastav elektrooniline jälgimissüsteem).

12.1. OÜ-l Pesulux on olemas HD-s sätestatud tingimustele vastav elektrooniline jälgimissüsteem,

mis on olnud kasutuses HD-s nõutud ajaperioodi vältel. Seda tõendavad kolmanda isiku pakku-

mus, hankija poolt 16.08.2017 läbiviidud kontrolli tulemused ja kolmanda isiku poolt VAKO-le

edastatud tõendid. Hanketingimuste täitmise fakti (elektroonilise jälgimissüsteemi olemasolu ja

toimimisasja) on seega hankija sisulise kontrolli tulemina tuvastanud.

12.1.1. OÜ Pesulux esitas hankijale elektroonilise jälgimissüsteemi kirjelduse koos visuaalsete

jooniste ja tehniliste andmetega ning kinnitas esitatud andmete õigsust. OÜ Pesulux poolt antud

kinnituste õigsust ehk vajaliku elektroonilise jälgimissüsteemi olemasolu ja kasutusaega on hanki-

ja sisuliselt kontrollinud 16.08.2017 OÜ Pesulux tegevuskohas. Hankija esindajad said kontrollida

kõiki vastavustingimuse hindamiseks vajalikke seadmeid, andmeid ja dokumente, sh elektroonili-

10(16)

si kiipe, neid lugevaid seadmeid ehk väravaid, tarkvara. Hankija testis OÜ Pesulux elektroonilist

jälgimissüsteemi pakkuja tegevuskohas ja elektrooniliste saatekirjade alusel veenduti süsteemi 12-

kuulises toimimisajas. OÜ Pesulux on tõendanud elektroonilise jälgimissüsteemi kasutuses olnud

aega hankijaga mitte seotud lepingupartnerite kaudu (hanke vastavustingimuseks ei olnud nõue, et

süsteem peab olema olnud kasutuses lepingulises suhtes hankijaga). Elektroonilise jälgimissüs-

teemi kontrolli käiku on hankija põhjalikult selgitanud 05.09.2017 ja 08.09.2017 VAKO-le esita-

tud menetlusdokumentides.

12.1.2. Vastavalt hanketingimustele oli just hankijal õigus kontrollida kvalifitseeritud pakkujate

elektroonilise jälgimissüsteemi olemasolu ja toimimist pakkuja juures kohapeal (vastavustingi-

mused, p 3). Ja seda on hankija teinud. Eelnimetatud tingimuse rakendamisel tuleb samuti järgida

riigihankemenetluses keskset pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet (kuni 31.08.2017 kehtinud

RHS § 3 p 3). Eeltooduga ei ole kooskõlas kaebaja arusaam, et tema puhul piisas lihtsast kontrol-

list, aga ühe pakkuja ehk kolmanda isiku suhtes tuli läbi viia eritingimustel kõrgendatud kontroll,

mitu kontrolli või teostada ekspertiis. Kolmas isik on ühtlasi edastanud VAKO-le elektroonilise

jälgimissüsteemi kasutusaja tõendamiseks vajalikud tõendid. Saatekirjadel kajastuvad pesu kogu-

sed, üle antud ja vastuvõetud pesu, konkreetsed kiibid (millal on neid loetud pesumajja saabudes

(sisse) ja pesumajast lahkudes (välja)), samuti see kui mitu korda olnud korduvkasutust. Esitatud

saatelehed on perioodist juuli 2016 - august 2017.

12.2. Riigihangete e-keskkonnas esitatud küsimused ei ole OÜ Pesulux pakkumuse osaks, OÜ

Pesulux jaoks kuidagi siduvad või OÜ Pesulux tegeliku olukorra kohta mistahes informatsiooni

andvad ega hankija poolse pakkumuse vastavuse hindamise või vastavaks tunnistamise aluseks.

Küsimused ei anna alust teha tõele mittevastavaid ja meelevaldseid järeldusi pakkuja ja pakkumu-

se kohta. Riigihangete keskkonnas võib esitada mistahes, sh teoreetilist laadi küsimusi hanke koh-

ta ja pakkuja küsimused ei pea puudutama teda ennast. Asjaolu, et kaebaja asus küsimuste põhjal

tegema kaugeleulatuvaid ja tegelikkusele mittevastavaid järeldusi, ei anna alust hankija otsuste

kehtetuks tunnistamiseks (seda eriti olukorras, kus kolmanda isiku pakkumuse vastavuses on kont-

rollkäigu vältel veendutud).

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja

vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

14. Kuna vastustaja viis vaidlusalust riigihanget läbi enne praegu kehtiva RHS jõustumist,

lähtub kohus vaidluse lahendamisel kuni 31.08.2017 kehtinud RHS-st.

15. Vastustaja on asunud seisukohale, et kaebajal puudub kaebeõigus, kuna tema pakkumus

ületab riigihanke maksumust. Kohus selle vastustaja seisukohaga ei nõustu. Asjaolu, et kaebaja

esitatud pakkumuse maksumus on 16,8% suurem hankija eeldatavast maksumusest, ei välista

võimalust, et kaebuse rahuldamise korral saab kaebaja hankijaga hankelepingu sõlmida

(pakkumused esitati vaid kaebaja ja OÜ Pesulux poolt). Kuni 31.08.2017 kehtinud RHS § 49 lg 1

p 1 kohaselt on hankijal õigus lükata kõik pakkumused tagasi, kui kõigi vastavaks tunnistatud

pakkumuste maksumused ületavad riigihanke eeldatavat maksumust. Sättest ei tulene aga

hankijale vastavat kohustust ja vastava otsuse tegemine toimub hankija kaalutlusõiguse alusel -

tegemist on hankija kaalutlusotsusega HMS § 4 mõttes. Kuivõrd hetkel ei ole võimalik

prognoosida hankija võimaliku otsuse sisu, ei saa eitada ka kaebaja kaebeõiguse olemasolu. Kohus

nõustub kaebajaga, et kaebajal võib olla teoreetiliselt võimalus sõlmida vastustajaga leping

olukorras, kus kolmanda isiku pakkumus ei vasta vastavustingimustele nr 3.

Lisaks on Riigikohus asjas nr 3-3-1-44-13 selgitanud, et hankeasjas kaebeõiguse olemasolu

väljaselgitamiseks tuleb kindlaks teha, kas isik on RHS § 117 lg 1 kohaselt määratletav pakkujana,

taotlejana või hankemenetluses osalemisest huvitatud isikuna ning kas hankija saab tema õigusi

rikkuda või õigusega kaitstud huvisid kahjustada (HKMS § 44 lg 1, § 268 lg 1 ning direktiiv

11(16)

89/665 art 1 lg 3). Seejuures ei järeldu kaebeõiguse olemasolust, et kaebaja õigusi ongi rikutud või

õigusega kaitstud huve kahjustatud, see otsustatakse haldusasja sisulise arutamise käigus. Euroopa

Kohtu praktika kohaselt ei saa menetlusosalisel olla õigustatud huvi niisuguse otsuse

tühistamiseks, kui see otsus saab tema suhtes taas vaid kinnitust leida ja kui vaidlustatud õigusakti

tühistamine ei rahulda tema nõuet (Euroopa Kohtu 09.06. 2011a otsus asjas C 401/09, p 49).

Kaebaja osales vaidlusaluses hankemenetluses pakkujana ning on ilmselge, et teise pakkuja

vastavaks ja edukaks tunnistamise otsusega saab hankija kaebaja õigusi rikkuda või õigusega

kaitstud huvisid kahjustada (nt juhul, kui hankija on kolmanda isiku pakkumuse tunnistanud

vastavaks ja edukaks olukorras, kus tema pakkumus ei vasta hanketingimustele). Seega on

kaebajal kaebeõigus.

16. Vaidlusaluses riigihankes tunnistas vastustaja 23.08.2017 otsustega („Pakkumuste

vastavaks tunnistamise protokoll“ ja „Pakkumuste edukaks tunnistamise protokoll“, tl 12-15,

hankekomisjoni protokoll, tl 34 ja pöördel) vastavateks OÜ Pesulux ja OÜ Tallinna Pesumaja

pakkumused ning edukaks OÜ Pesulux pakkumuse. Kaebaja leiab, et OÜ Pesulux pakkumuse

vastavaks ja edukaks tunnistamine on õigusvastane, kuna OÜ Pesulux pakkumus ei vasta hanke

tingimustele (vastavustingimuste p 3). Vastustaja ja kolmanda isiku hinnangul on vaidlustatud

otsused õiguspärased ning kolmanda isiku pakkumus on kooskõlas hanke tingimustega. Vaidlus

on poolte vahel selles, kas kolmanda isiku pakkumus vastab vastavustingimuste p-le 3, st kas

kolmandal isikul on elektrooniline pesude jälgimissüsteem, mis oleks olnud kasutuses vähemalt 12

kuud alates 2016.aasta augustist.

17. Kohus selgitab esmalt, et kontrollib käesoleva vaidluse raames üksnes seda, kas hankija on

talle esitatud dokumentide ja läbiviidud kontrolli raames õiguspäraselt jõudnud järeldusele, et

kolmanda isiku pakkumus vastab hankija nõuetele (st vastavustingimuste p-le 3) ning kas hankija

on lähtunud asjakohasest ja ettenähtud dokumentatsioonist ja nõuetest. Kohus ei tuvasta

kohtumenetluses kolmanda isiku pakkumuse vastavust vastustaja kehtestatud hanketingimustele.

Seda asjaolu saab tuvastada vaid hankija (kuni 31.08.2017 kehtinud RHS § 47 lg 1). Kohus saab

üksnes hankija otsuse tühistada, kui ta leiab, et hankija on pakkumuse nõuetele vastavuse

ebaõigesti tuvastanud.

Seega kontrollib kohus seda, kas vastustaja on õigesti tuvastanud kolmanda isiku pakkumuse

vastavuse „Nõuded pakkumusele - vastavustingimused“ p-ile 3, sh kaebaja väidete paikapidavust

ning selgitab välja, kas väited selle kohta, et hankija nõutud pesude elektrooniline jälgimissüsteem

oli kolmandal isikul kasutuses olnud vähemalt 12 kuud, on nõuetekohaselt ja usaldusväärselt

tõendatud, arvestades kaebaja tõstatatud kahtlusi ja esile toodud asjaolusid.

18. Kohus leiab, et vaidlustatud hankija otsused ja kaebaja vaidlustuse kohta tehtud VAKO

otsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks ei ole alust. Nõustudes VAKO otsuste

põhjendustega ei korda kohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2 tuginedes

kõiki põhjendusi, vastates kaebuse väidetele järgmist.

19. RHS § 47 lg 1 kohaselt kontrollib hankija kvalifitseeritud pakkujate esitatud ja sama seaduse

§-s 46 sätestatud korras avatud pakkumuste vastavust hanketeates ja hankedokumentides esitatud

tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või

tagasilükkamise kohta. RHS § 47 lg-st 2 tulenevalt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei

vasta hanketeates või hankedokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada

pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest.

Vaidlust ei ole selles, et tulenevalt „Nõuded pakkumusele - vastavustingimused“ p-st 3 peavad

hankelepingu täitmisel kõik pesud olema varustatud elektroonilise jälgimissüsteemiga

(kiibistamine) ning pakkujal peab olema olnud selline, hankelepingu täitmisel kasutatav, pesude

elektrooniline jälgimissüsteem (kiibistamine) kasutuses vähemalt 12 kuud (alates august 2016).

Süsteemi kohta tuli pakkujatel esitada jälgimissüsteemi kirjeldus koos visuaalsete jooniste ning

12(16)

tehniliste andmetega. Samast punktist tuleneb ka, et hankija kontrollib vastava elektroonilise

jälgimissüsteemi olemasolu ja toimimist pakkuja juures kohapeal.

20. Asja materjalist nähtub, et kolmas isik on esitanud vastustajale koos pakkumusega kinnituse

elektroonilise jälgimissüsteemi olemasolu kohta, et elektrooniline jälgimissüsteem on kasutuses

alates 01.07.2016 ning on esitanud kasutatavate seadmete ja tarkvara nimekirja, süsteemi näidis

kirjelduse (VAKO toimik lk 142) ning elektroonilise jälgimissüsteemi skeemi (VAKO toimiku lk

143). Nimetatud dokumentides on kolmas isik oma elektroonilist jälgimissüsteemi kirjeldanud,

nimetanud konkreetsed kasutavad seadmed ja tarkvara ning lisatud skeemilt nähtub elektroonilise

jälgimissüsteemi paikemine kolmanda isiku pesumajas. Lisaks on vastustaja vastavalt

vastavustingimuste p-ile 3 kontrollinud pakkumuses kirjeldatud süsteemi olemasolu ja toimimist

seal, kus pakkuja tegutseb 16.08.2017. Vastustaja 23.08.2017 hankekomisjoni protokollist

nähtub, et kaks hankija hankekomisjoni liiget on 16.08.2017 kontrollinud kolmandal isiku

tegevuskohas Jõhvis elektroonilise jälgimissüsteemi olemasolu ja selle toimimist. Hankija on nii

viidatud protokollis kui ka vaidlustuskomisjonile ja kohtule esitatud menetlusdokumentides

selgitanud, mida kolmanda isiku juures kontrolliti (süsteemi komponente), kuidas testid läbi viidi

ja milliste dokumentide alusel tuvastati kolmanda isiku elektroonilise jälgimissüsteemi kasutusaeg

(süsteemi tarkvara tekitatud andmete, sh saatelehtede alusel). Kohus nõustub VAKO-ga, et

vastustaja poolt 16.08.2017 läbiviidud kontroll ei olnud formaalne.

Kolmanda isiku poolt VAKO-le esitatud saatelehtedel kajastuvad perioodil juuli 2016 - august

2017 süsteemis kajastatud pesu kogused, üle antud ja vastuvõetud pesu, konkreetsed kiibid, sh

millal on neid loetud pesumajja saabudes ja pesumajast lahkudes, samuti see, kui mitu korda on

olnud korduvkasutust ning kliendi andmed (VAKO toimiku lk 30-126). Tegemist on kolmanda

isiku süsteemist tehtud väljatrükkidega, mille ehtsuses puudub kohtul alus kahelda. Viidatud

saatelehtedelt nähtub, et kolmas isik on talle kliendi poolt üle antud pesu elektrooniliselt jälginud,

st tal on olemas selleks vastav süsteem. Süsteemi olemasolus veendus vastustaja kohapealse

kontrolli tulemusel 16.08.2017.

Kohus leiab seega, et kolmanda isiku pakkumust on kontrollitud nõuetekohaselt ja vastavalt

hanketingimustele ning kolmanda isiku esitatud dokumendid ja kontrolli tulemused tõendavad

pakkumuse vastavust vaidlusalusele vastavustingimusele. Vastustaja on kontrolli läbiviimisel

lähtunud nii RHS-ist kui ka hanke alusdokumentidest. RHS § 50 lg 1 kohaselt arvestab hankija

pakkumuste hindamisel ainult hanketeates, hankedokumentides või pakkumuse esitamise

ettepanekus sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriume. Sellest nõudest on vastustaja praegusel

juhul kinni pidanud.

21. Kaebaja väitel viitab elektroonilise jälgimissüsteemi mittevastavusele asjaolu, et kolmas isik

ei ole eelmises riigihankes (viitenumbriga 171822) suutnud vastustajale nõuetekohast pesude

jälgimissüsteemi pakkuda.

Sellele asjaolule (eelmises hankes nõuetekohase süsteemi mittevõimaldamisele) ei ole vastustaja

ja kolmas isik vastu vaielnud. Nähtuvalt vastustaja poolt hankemenetluses 27.07.2017 kell 10:49

antud selgitusest ei olnud aga viidatud riigihanke nõudeks toimiva elektroonilise pesude

jälgimissüsteemi olemasolu. Nõudeks oli kiibistatud pesu kasutusele võtmine (VAKO toimik tl

139). Vastusest nähtub, et pakkuja rikkus nimetatud nõuet õigussuhtes vastustajaga, millest

tulenevalt esitas vastustaja vaidlusaluses hankes nõude juba olemasoleva süsteemi olemasolu.

Kohus nõustub VAKO-ga, et hanke alusdokumentides ei ole tingimust, et „Nõuded pakkumusele-

vastavustingimused„ p-s 3 nõutav pesude elektrooniline jälgimissüsteem peab pakkujal olema

olnud kasutusel hankijale pesupesemisteenuse osutamisel, mistõttu ei saa asjaolu, et kolmas isik

pole hankijaga riigihanke viitenumbriga 171822 tulemusena sõlmitud hankelepingu täitmise

raames seda pesude elektroonilist jälgimissüsteemi rakendanud, olla aluseks et lugeda kolmanda

isiku pakkumust mittevastavaks. Kolmas isik on süsteemi olemasolu tõendanud esitatud

elektrooniliste saatelehtedega, mille ehtsuses puudub kohtul alus kahelda. Vastustaja ei ole

13(16)

hankemenetluses tuvastanud, et vastavad elektroonilised saatelehed ei ole puutumuses

elektroonilise jälgimissüsteemiga ning ei kajasta tegelikke andmeid (st väljatrükid on tehtud

mõnest muust süsteemist, mitte kolmanda isiku asukohas paiknevast süsteemist).

22. Kaebaja väitel viitavad elektroonilise jälgimissüsteemi mittevastavusele hankemenetluse

raames esitatud küsimused nr 5 ja 6 ning nendele küsimustele antud vastused. Eeltoodud

küsimuste ja vastuste põhjal on kaebaja asunud seisukohale, et kolmas isik on ise oma küsimustes

asunud seisukohale, et ainus nõuetele vastav pakkuja on kaebaja (ainus pesumaja, kellel on toimiv

elektrooniline pesude jälgimise süsteem) ning vastustaja on teadlik, et kolmandal isikul vähemalt

eelneva aasta jooksul toimivat süsteemi ei olnud.

22.1. Hankemenetluses on esitatud küsimus nr 5 (tl 27 pöördel): „Vastavustingimustes p.3 näeb

ette elektroonilise jälgimise süsteemi olemasolu vähemalt augustist 2016 . Sellest perioodist alates

on selline süsteem Eestis ainult ühel pesumajal ja seda teab ka Ida-Tallinna Keskhaigla.

Tulenevalt sellisest asjaolust ja vastavustingimustest saab hankel osaleda ainult üks pakkuja.

Samas hankes saaks osaleda ka teised Eesti pesumajad, kui vastavustingimused võimaldaks

pakkujal soetada jälgimissüsteemi alles siis, kui on edukaks tunnistatud. Meie andmetel on

võimalik Teie poolt nõutud süsteemi paigaldada kuni 45 päevaga. Seega iga pakkuja saaks esitada

kinnituse, et parimaks tunnistatud pakkumise korral paigaldab elektroonilise jälgimise süsteemi.

Kas Ida-Tallinna Keskhaigla on teadlikult vastavustingimustesse lisanud p.3 selleks ,et ainult üks

pesumaja saaks kvalifitseeruda?“ Hankija volitatud isik on 27.07.2017 kell 10:49 (tl 28) andnud

järgmise vastuse: „Lugupeetud pakkuja, hankija korraldas sarnase hanke aasta tagasi, kus samuti

oli nõudeks kiibistamine. Hankel edukaks tunnistatud pakkuja pidi võtma kiibistatud pesu

kasutusele, kuid ei teinud seda tuues erinevaid põhjuseid. Oluline oli, et pakkujal ei olnud

tegelikku kogemust sellise teenuse pakkumiseks. Seetõttu on hankija seekord esitanud nõudeks

juba olemasoleva süsteemi, et tagada hankija jaoks vajalik teenus. Lugupidamisega, Katriin

Alasoo“. Küsimuses nr 6 on küsija palunud täpsustavat vastust seoses hanke vastavustingimuste

punktiga 3 ning on mh teatanud, et hankijale on teada, et Eesti vastab kõnealusele tingimusele vaid

üks hankija, mistõttu on tegemist suunatud hankega. Hankija on vastuses (tl 28 pöördel)

selgitanud mh, et vastav nõue tugineb hankija varasemale kogemusele, kus pakutud süsteem, mis

eelnevalt kasutusel ei olnud, ei hakanudki tööle.

22.2. Kuni 31.08.2017 kehtinud RHS § 56 lg-s 1 on sätestatud, et igal hankemenetluses osaleval

isikul ja huvitatud isikul, kellel on vastaval hetkel võimalus selles hankemenetluses osaleda, on

õigus saada selgitusi või täiendavat teavet hanketeate ja hankedokumentide kohta ning pakkumuse

esitamise ettepaneku kohta. Viidatud sättest ning ka muudest RHS sätetest tuleneb, et esitatud

küsimustel ja hankija poolt esitatud vastustel on oluline tähendus hanketingimustest aru saamisel

ning nende määratlemisel. See tähendab antud juhul seda, et vastustaja on oma vastustes

selgitanud, et hankija nõudeks on toimiva süsteemi olemasolu ning nimetatud osas möönduste

tegemine küsimuste esitaja poolt taotletud viisil ei ole lubatav. Hankija teeb otsuse pakkumuse

nõuetele vastavuse osas pakkuja poolt esitatud ja hankija poolt hankemenetluses nõutud

dokumentide alusel. Seega, isegi kui viidatud küsimused esitas kolmas isik, ei saanud vastustaja

nende küsimuste alusel asuda seisukohale, et kolmanda isiku pakkumus ei vasta nõuetele.

Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et küsimustel võib olla faktiliselt teoreetiline

tähendus ja provokatiivne eesmärk ning küsimustes kajastuv ei pruugi kajastada tegelikku

olukorda (st antud juhul seda, et ainus pesumaja, kellel on toimiv elektrooniline pesude jälgimise

süsteem on kaebajal) ja nende põhjal ei saa hankija tuvastada pakkumuse mittevastavust

hanketingimustele (RHS § 50 lg 1).

Küll aga ei saa selgitusi ning faktilisi asjaolusid kajastavad hankija vastused olla provokatiivsed

(RHS § 56 lg 2). Kui hankija väidab, et eelmises hankes edukaks osutunud pakkuja ei suutnud

nõuetele vastavat süsteemi rakendada, siis saavad teised pakkujad eeldada hankija vastuse

tõepärasust. Ka ei ole vastustaja ega kolmas isik ümber lükanud asjaolu, et kolmas isik eelmises

14(16)

riigihankes vastustajale toimivat pesude jälgimise süsteemi pakkuda ei suutnud. Seega puudub

selle asjaolu üle ka vaidlus.

23. Kaebaja hinnangul pidanuks vastustaja arvestama kolmanda isiku osas oma eelneva

kogemusega, kus kolmas isik eelnenud aasta jooksul ei suutnud vastustajale töökorras ja toimivat

pesude jälgimissüsteemi pakkuda, ning lugema kolmanda isiku pakkumuse mittevastavaks.

Kohus leiab, et kuigi hankijal on mh õigus võtta arvesse eelnevat kogemust konkreetse pakkujaga,

ei saa hankija üksnes selle põhjal otsustada, et kolmanda isiku pakkumus nõuetele ei vasta.

Asjaolu, et kolmas isik ei pakkunud vastustajale eelmises hankes toimivat pesude jälgimise

süsteemi, ei välista praegusel juhul automaatselt seda, et kolmandal isikul on olnud nõutaval

perioodil (august 2016 - august 2017) toimiv pesude jälgimissüsteem. Asjaolu, et seda süsteemi ei

pakutud vastustajale eelmise hankelepingu raames, ei tähenda, et toimiv süsteem puudus.

Süsteemi hankijale võimaldamata jätmisel võib olla erinevaid põhjuseid (nt kokkulepitud hind jne)

ning need ei oma tähtsust vaidlusaluse hanke tingimuste nõuetele vastavuse tuvastamisel.

Olukorras, kus vastustaja on kolmanda isiku poolt esitatud dokumentatsiooni ja kohapealse

kontrolli tulemusel jõudnud järeldusele, et kolmandal isikul on hanke nõuetele vastav

elektrooniline jälgimissüsteem olemas (sh, et süsteem on toiminud viimase 12 kuu jooksul), ei saa

vastustaja tunnistada pakkumust mittevastavaks põhjusel, et talle seda süsteemi eelneva hanke

raames ei pakutud (vastavat nõuet vaidlusaluse hanke tingimustes ei olnud). Pakkumuste vastavust

saab hankija kontrollida vastavalt hanketingimustes ettenähtule ja RHS-le. Praegusel juhul on

vastustaja kolmanda isiku pakkumuse nõuetele vastavuses veendunud kolmanda isiku poolt

pakkumusega esitatud dokumentide ja kohapealse kontrolli põhjal. Vaidlust ei ole, et samal viisil

on tuvastatud ka kaebaja pakkumuse vastavus (Hankekomisjoni protokollist - tl 75 ja pöördel -

nähtub, et vastustaja on korduvalt tutvunud kaebaja süsteemiga alates 2015. aastast, viimati

11.04.2017 ning kaebaja on esitanud ka kinnituse süsteemi olemasolu kohta).

24. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja poolt VAKO-le 08.09.2017 lisaselgitusest (tl 42)

võib järeldada, justkui oleks kolmandal isikul eelneva 12 kuu jooksul olnud kasutuses kaks pesude

jälgimise elektroonilist süsteemi ning et kolmanda isikuga varasema riigihanke (viitenumbriga

171822) raames sõlmitud hankelepinguga kasutatud pesude jälgimissüsteem ei ole sama, mida

kolmas isik pakub vaidlusaluses hankes. Samas ei ole vastavat väidet kinnitanud kolmas isik ega

ka vastustaja ise hilisemas menetluses. Ka kaebaja ise on märkinud, et vastustaja ega kolmas isik

ei ole menetluses esitanud ühtegi kaebajale kättesaadavat tõendit, mis viitaks sellele, et kolmandal

isikul on kaks paralleelselt toimivat süsteemi, millest üks töötab ja teine ei tööta. Kohus selgitab,

et selliseid dokumente ei ole esitatud ka kohtule. Eeltoodust tulenevalt võib vastustaja poolt antud

selgitus kohtu arvates olla eksitav ja ebatäpne. Samas ei ole antud vaidluse teemaks küsimus

sellest, kas kolmandal isikul on olemas veel täiendav pesude jälgimise süsteem. Oluline on kas

kolmanda isiku poolt pakutud süsteem vastas vastustaja poolt hankes esitatud nõuetele.

Kohus leiab ka, et hankija ei saanud hakata vaidlusaluses hankes lahendama eelnenud hankel

tõusetunud probleeme. Vaidlusaluse hanke esemeks ei ole eelneva hanke puuduste põhjuste

väljaselgitamine. Vaidlusaluse hanke eesmärk oli sõlmida hankeleping isikuga, kelle pakkumus

vastab hanketingimustele ning vastustaja on talle esitatud dokumentatsiooni ja kohapealse

kontrolli alusel vastava asjaolu tuvastanud. Vastustajalt ei saa ka nõuda, et ta asuks vaidlusaluse

hanke tingimuste nõuetelevastavuse kontrollimiseks välja selgitama, kas kolmandal isikul oli

eelneval perioodil kasutusel kaks süsteemi või nõuda kolmandalt isikult vastava asjaolu

tõendamist. Kui kolmas isik täitis hanke tingimuse ehk pakkus vaidlusaluses hankes vastustajale

süsteemi, mis on toiminud eelnevad 12 kuud, ei pidanud hankija hakkama välja selgitama põhjust,

miks seda süsteemi talle varem ei pakutud või ei rakendatud (näiteks võis olla süsteemi pakkumata

jätmise takistuseks kokku lepitud hind, millega kolmas isik ei pidanud otstarbekaks toimivat

elektroonilist süsteemi kasutada).

25. Kaebaja hinnangul on hankija selgitused vaidlustusmenetluses vastuolulised. Nimelt on

vastustaja 05.09.2017 vastuses VAKO-le teatanud, et tuvastas kolmanda isiku pesusüsteemi 12-

15(16)

kuulise toimimise elektrooniliste saatekirjade põhjal, kuid 08.09.2017 vastuses on teatatud, et

toimimine tuvastati süsteemi tarkvara tekitatud andmete põhjal. Kohus selgitab, et dokumendid,

mida vastustaja on nimetanud „elektroonilisteks saatekirjadeks“ või „süsteemi tarkvara poolt

tekitatud andmeteks“ ei erine oma sisu poolest ja need on lisatud VAKO toimikusse (VAKO

toimik lk 30-126). Vastustaja on VAKO-le koos esitatud dokumentidega kinnitanud, et pidas oma

seletuses silmas viidatud dokumente (VAKO toimik tl 29). Seega ei ole vastustaja selgitused

nimetatud osas vastuolulised.

Asja materjalist nähtub, et kolmas isik on esitanud vastustajale hankele eelneva 12 kuu kohta

elektroonilised saatekirjad (kannavad pealkirju saateleht), milledelt nähtub kuupäevade kaupa

pesumajja saabunud ja sealt välja läinud pesude arv, kiipide numbrid ja kliendi nimi (VAKO

toimik lk 35-126). Samuti on esitatud pesude korduvkasutust tõendav dokument (tl 30-34). Samuti

nähtub, et kolmas isik on esitanud hankijale kinnituse, et omab elektroonilist jälgimissüsteemi,

mis on kasutuses alates 01.07.2016 ning on esitanud kasutatavate seadmete ja tarkvara nimekirja,

süsteemi näidis kirjelduse (VAKO toimik lk 142), elektroonilise jälgimissüsteemi skeemi (VAKO

toimiku lk 143) ja kinnituse elektroonilise jälgimissüsteemi olemasolu kohta (tl 144). Kohtu

hinnangul tõendavad esitatud dokumendid ning kohapeal läbiviidud kontroll kolmanda isiku

süsteemi vastavust piisavalt ning kaebaja märgitud täiendavate tõendite (süsteemi logid, kannete

sagedus, tarnedokumendid) nõudmine hankemenetluses osutuks ühte pakkujat liigselt koormavaks

ega tagaks pakkujate võrdset kohtlemist.

26. Eeltoodust nähtub, et vastustaja on õiguspäraselt tuvastanud kolmanda isiku pakkumuse

vastavuse hanketingimustele ning seega on vastav vastustaja otsus õiguspärane. Kuna vastustaja

otsus kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta on õiguspärane, siis on

õiguspärane ka vastustaja otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks. Ka

vaidlustatud VAKO otsus on eeltoodud põhjendustel õiguspärane.

27. Kohtu hinnangul puudub praegusel juhul põhjus ja alus kolmanda isiku pakkumuse vastavust

veel põhjalikumalt kontrollida või nõuda kolmandalt isikult täiendavaid tõendeid pakkumuse

vastavuse tõendamiseks. RHS § 1 kohaselt on RHS eesmärk tagada hankija rahaliste vahendite

läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate

konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. RHS § 3 näeb ette hankija kohustuse

järgida riigihanke korraldamisel põhimõtteid, mis peavad kindlustama riigihanke kooskõla

seaduse esimeses paragrahvis sätestatud eesmärgiga tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev,

otstarbekas

ja

säästlik

kasutamine,

isikute

võrdne

kohtlemine

ning

olemasolevate

konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Seega on riik huvitatud sellest, et

riigihankemenetlus oleks küll läbipaistev, kuid ei oleks liialt kulukas ja aeganõudev.

Hankemenetluse läbiviimine ei tohi andmete ja tõendite kogumise tõttu muutuda võimatuks või

ebamõistlikult keeruliseks (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr asjas 3-3-1-24-13, p 19).

Riigihankemenetluse olemusega oleks vastuolus rakendada sellises mahus uurimisprintsiipi, mida

näiteks maksuhaldur teeb maksumenetluses, kus sarnaste tööde tegemist tõendataks kõikvõimalike

tõenditega paikvaatluse ja tunnistajate ütlusteni välja. Riigihankemenetlus on teistsuguse

iseloomuga ja sellise uurimispõhimõtte rakendamine tekitaks suure tõenäosusega pakkujate

ebavõrdse kohtlemise ja muudaks hankemenetluse ebamõistlikult aeganõudvaks ja rahaliselt

kulukaks, mis hakkaks takistama normaalset majanduselu. Lisaks on hankijal oluliselt raskem

hanget läbi viia ning muudab hankes osalemise ka potentsiaalsetele pakkujatele vähem

atraktiivseks. Riigihankemenetluse eesmärk on kaasata riigihanke konkurssi võimalikult palju

pakkujaid. On üldteada asjaolu, et Euroopa keskmisega võrreldes on Eestis pakkumusi ühe hanke

kohta alla keskmise ning seda on majanduselus korduvalt ka Eesti riigihangete süsteemi

edendamist vajava probleemkohana välja toodud. Seega ebamõistlike barjääride tekitamine ei ole

vajalik.

28. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.

16(16)

MENETLUSKULUD

29. HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, seetõttu jäävad tema võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

30. Kolmas isik osales menetluses vastustaja poolel, seega tuleb nende menetluskulud jätta

kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 8). Kuna ka kolmas isik ei ole menetluskulusid tõendavaid

dokumente kohtule esitanud, jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS §

109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm