3-17-1188/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 2. november 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-1188 Haldusasi I.S.i kaebus Tallinna Vangla 11.05.2017 otsuse nr 5-1/17/962 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – I.S. Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik Menetlustoiming Menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON 1. Keelduda kaebuse muutmisest. 2. Lõpetada haldusasja nr 3-17-1188 menetlus.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.S. esitas 02.06.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 11.05.2017 otsuse nr 5-1/17/962 tühistamiseks. Selle otsusega määras Tallinna Vangla kaebajale distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise 7 ööpäevaks 5-kuulise katseajaga selle eest, et kaebaja kasutas 14.04.2017 kaaskinnipeetava suhtes vägivalda. 2. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 31.07.2017 määrusega menetlusse. Kohus tunnistas vastustajaks Tallinna Vangla.

2 3. Harju Maakohtu 21.08.2017 määrusega kohtuasjas nr 1-14-5959 vabastati kaebaja Tallinna Vanglast tingimisi ennetähtaegselt. Kaebaja vabanes vanglast 06.09.2017. 4. 28.09.2017 esitas kaebaja kohtule taotluse kaebuse tühistamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üle minekuks. 5. Kohus küsis 16.10.2017 kohtunõudega kaebuse muutmise taotlusele vastustaja seisukohta. Vastustaja kohtule seisukohti ei avaldanud.

KOHTU PÕHJENDUSED 6. Kohus leiab, et kaebuse muutmine ei ole praegusel juhul lubatav. HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks lubatav. HKMS § 49 lg-st 1 tulenevalt peab kaebuse muutmiseks seega olema täidetud kaks eeldust: muutmine on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebus on muudetul kujul lubatav. Kaebuse muutmise otstarbekuse hindamisel tuleb mh arvestada muutmise vajadust õiguskaitse seisukohast (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-60-15). Kaebaja on kaebuse muutmise taotluses avaldanud soovi muuta tühistamiskaebus tuvastamiskaebuseks ning tuvastada vaidlustatud käskkirja õigusvastasus. 7. HKMS § 38 lg 4 järgi peab kaebaja tuvastamiskaebuses selgitama, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Käskkirja õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huvina on kaebaja toonud välja soovi fikseerida õigusvastaselt tekitatud olukord, et hiljem esitada hüvitamiskaebus. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldus on õigusvastane ning sellega tekitati talle nii mittevaralist kui varalist kahju, mille eest ta soovib hiljem kohtu kaudu hüvitist nõuda. Mittevaraline kahju väljendub kaebaja hinnangul inimväärikuse rikkumises ning varaline kahju selles, et kaebaja paigutati käskkirja tegemise järgselt vangla kinnisesse osakonda, kus ta kaotas töötamise võimaluse ja sellega tekkis tal varaline kahju saamata jäänud töötasu osas. 8. Vastustaja on vastuses kaebusele märkinud, et vaidlustatud käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristust ei ole täitmisele pööratud (tl 35). Lisaks nähtub käskkirjast, et isikut ei ole distsiplinaarkorras karistatud mitte töölt eemaldamisega, vaid kartserisse paigutamisega. Käskkirjas on leitud, et tööhõive mõjub kinnipeetavale positiivselt ega avaldaks kaebaja suhtes konkreetsel juhul soovitud mõju (tl 8p). Seega ei ole vaidlustatud käskkirjaga kaebajat töölt eemaldatud ega avavanglast kinnisesse vangla osakonda paigutatud. Kohtu hinnangul ei saanud vaidlustatud käskkirja andmisest seetõttu kahju tekkida. Kaebajale väidetavalt tekkinud mittevaraline kahju on ebatõenäoline olukorras, kus kaebajale määratud distsiplinaarkaristust täitmisele ei pööratud. Kaebajale võis distsiplinaarmenetlus olla küll mõnevõrra ebamugav, kuid kohtu hinnangul ei kujuta see endast inimväärikuse alandamist määral, mis annaks aluse mittevaralise kahju tekkimisele. Kaebajale väidetavalt tekkinud varaline kahju ei saa olla seostatav distsiplinaarkaristuse käskkirjaga. Kui kaebaja eemaldati töölt ja paigutati avavanglast kinnisesse vanglasse, pidid nende toimingute aluseks olema koostatud vastavad haldusaktid. Kaebaja ei ole neid haldusakte praeguses asjas vaidlustanud. Kaebajale väidetavalt tekkinud varaline kahju saab seonduda üksnes haldusaktidega, millega kaebaja töölt eemaldati ja kinnisesse vanglasse ümber paigutati ning millest tulenevalt ei ole tal olnud võimalik käia tööl ning seeläbi teenida töötasu. 9. Isegi kui kohus tuvastaks distsiplinaarkaristuse käskkirja õigusvastasuse, ei oleks kaebajal seega võimalik saavutada hilisema hüvitamiskaebuse edukust, sest kaebaja ei ole tema töölt eemaldamise ja

3 avavanglast kinnisesse vanglasse paigutamise haldusakte vaidlustanud ning need kehtivad. Seetõttu ei saa tuvastamiskaebuse esitamist praegusel juhul lubatavaks pidada ning seetõttu ei ole lubatav ka tühistamiskaebuse muutmine tuvastamiskaebuseks. 10. Tuginedes HKMS § 49 lg-le 1 keeldub kohus kaebuse muutmisest. 11. Tühistamiskaebuse osas tuleb menetlus haldusakti ammendumise analoogiat kasutades lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-44-14). Distsiplinaarkaristuse käskkiri on kaebaja õiguste seisukohalt oma regulatiivsuse ja kehtivuse kaotanud. Kaebaja vanglast vabanemise tõttu ei ole distsiplinaarkaristuse käskkirja tühistamine kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik. 12. Asjas tasutud riigilõiv tagastatakse kaebajale tema taotlusel (HKMS § 104 lg 5 p 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ragne Piir