2-17-4765/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. november 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-17-4765

Tsiviilasi

Osaühing Blaumont Invest hagi Gilbert Nahksepp vastu

võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

494,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Blaumont Invest; registrikood 11176328;

asukoht Lodumetsa tee 38, Tallinn, 11912, Harjumaa.

Hageja esindaja: Triin Reinmaa; e-post: triin@creditreform.ee

Kostja: Gilbert Nahksepp; isikukood XXX; tegelik elu- ja

viibimiskoht XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega osaühing Blaumont Invest hagi Gilbert Nahksepp

vastu võla väljamõistmiseks.

2. Mõista Gilbert Nahksepalt (Nahksepp) (ik XXX) osaühing Blaumont Invest (registrikood

11176328) kasuks välja 431 (nelisada kolmkümmend üks) eurot 72 senti (sealhulgas

laenusumma 255 eurot 65 senti, käsitluskulu 22 senti, võla sissenõudmise kulud 30 eurot

ning viivis alates 9. veebruarist 2010 kuni 27. märtsini 2017 summas 145 eurot 85 senti).

3. Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja soovib käsitluskulu väljamõistmist suuremas

summas kui 22 senti ja võla sissenõudmiskulude väljamõistmist suuremas summas kui 30

eurot.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 87% kostja kanda ja 13% hageja enda kanda; kostja

menetluskulud jätta kostja kanda.

7. Mõista Gilbert Nahksepalt (Nahksepp) osaühing Blaumont Invest kasuks välja

menetluskulu 169 (ükssada kuuskümmend üheksa) eurot 65 senti.

8. Mõista Gilbert Nahksepalt (Nahksepp) osaühing Blaumont Invest kasuks välja viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest

kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse

summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule ei ole teada kostja elu- ega viibimiskoht.

Kostja ei ela kohtule teadaolevatel aadressidel. Samuti ei ole õnnestunud kostjaga ühendust

saada kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite andmeid kasutades. Hagimaterjalid ja

kirjaliku vastuse nõue on kostjale seetõttu kätte toimetatud avalikult Tartu Maakohtu 22.

septembri 2017. a määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 22.

septembril 2017. a. Kohus loeb TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse nõude kostjale avalikult kätte toimetatuks 8. oktoobril 2017. a. Kostja, kellele kohus

andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS §

407 lg 6 alusel rahuldamata.

Kohus leiab, et hageja põhivõla ja viivise nõue on tervikuna õiguslikult põhjendatud. Selles

osas tuleb hagi rahuldada.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ferratum Estonia OÜ ja kostja, kas on tarbija, 9. jaanuari 2010.

a. laenulepingu. Kostjale väljastati 9. jaanuaril 2010. a. laenusumma 255,65 eurot (4 000 EEK).

Kostja oli kohustatud laenusumma tagastama hiljemalt 8. veebruariks 2010. a. Kostja ei ole

laenusummat tagastanud. Ferratum Estonia OÜ loovutas 1. detsembril 2012. a. nõude

Creditreform Eesti OÜ-le. Hagejale loovutati nõue 30. juulil 2014. a. Hageja võib seega

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1, § 396 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda kostjalt laenusumma

tagastamist. Hageja võib VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda kostjalt ka viivist seadusjärgses määras

alates 9. veebruarist 2010 kuni 27. märtsini 2017 kokku summas 145,85 eurot.

Kohus leiab, et laenu väljastamise ja käsitlemise kulu nõue ning võla sissenõudmise kulude

nõue on osaliselt õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduse kohaselt ei ole Ferratum Estonia OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingus

intressi tasumises kokku lepitud. Samas on kostja laenulepingu järgi olnud kohustatud laenu

tagasimaksmise kuupäevaks tasuma lisaks laenusummale ka laenu väljastamise ja käsitlemise

kulu 57,52 eurot. Arvestades, et kostja on kohustatud laenu väljastamise ja käsitlemise kulu

tasuma selleks, et laenu saada, on sisuliselt tegemist tasuga raha kasutamise eest, so intressiga.

Ferratum Estonia OÜ ja kostja on seega laenulepingus laenu kasutamise tasus ehk intressis

kokku leppinud. Intress on 57,52 eurot.

Hagiavaldusest ei nähtu samas, et kostjale oleks laenulepingus või muul viisil kirjaliku

taasesitamist võimaldavas vormis teada antud andmed krediidi kulukuse määra kohta. Kuna

kostja on laenu kätte saanud, ei too krediidi kulukuse määra lepingus märkimata jätmine VÕS

§ 408 lõigete 1 ja 2 järgi siiski kaasa lepingu tühisust. Krediidi kulukuse määra lepingus

märkimata jätmise korral saab aga intressi VÕS § 408 lg 4 järgi nõuda ainult VÕS §-s 94

sätestatud intressimääras. Hagejal on seega õigus nõuda intressi VÕS § 408 lg 4 ja § 94 järgi

alates 9. jaanuarist 2010 kuni 8. veebruarini 2010 summas 22 senti.

Hagiavalduse kohaselt on Ferratum Estonia OÜ saatnud kostjale kaks meeldetuletuskirja.

Hageja palub mõista kostjalt teise meeldetuletuskirja saatmise eest VÕS § 1132 lg 1 alusel

välja viis eurot. Lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirjade eest tasu nõudmine

eeldab VÕS § § 1132 lg 1 järgi aga seda, et mõni kohustus oleks muutunud enne lepingu

lõppemise kuupäeva sissenõutavaks. Antud juhul pidi hagiavalduses esitatud asjaoludel kostja

laenu ja intressi tagastama 30 päeva jooksul ühe osamaksega. Leping lõppes seega samal

kuupäeval, mil laenusumma tagastamise ja intressi tasumise kohustus muutus sissenõutavaks.

Hagiavaldusest ei nähtu, et enne lepingu lõppemist oleks mõni muu kohustus sissenõutavaks

muutunud. Hageja ei saa seega nõuda kostjalt VÕS § 1132 lg 1 alusel meeldetuletuskirja

saatmise eest tasu viis eurot. Samas on pärast lepingu lõppemist saadetud kostjale neli

meeldetuletuskirja, sõlmitud kostjaga maksekokkuleppeid, edastatud meeldetuletusi e-posti

teel ning tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks. Hageja võib seega nõuda

kostjalt VÕS § VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel pärast lepingu lõppemist kantud sissenõudmiskulude

hüvitist summas 30 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse ligikaudu 87% ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt hageja menetluskuludeks riigilõiv 100 eurot ja esindajatasu 150 eurot

(käibemaksuta), kokku 250 eurot.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175

lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades käesoleva

tsiviilasja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et tegemist on hagiga, mille sarnaseid on hageja

kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud varasemalt korduvalt, leiab kohus, et hageja

esindajakulu on põhjendatud 95 euro ulatuses.

Hageja menetluskulud käesolevas asjas on seega kokku 195 eurot (100 + 95). Kohus jätab

TsMS 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 87% kostja kanda ja 13% hageja enda kanda.

Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 169,65 eurot. Kostja

menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades, et kostja ei ole menetluses osalenud ega

hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik