2-14-62992/46 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

21462992

Otsuse kuupäev

Tartu, 2. november 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Malle Seppik, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

OÜ STENERSEN hagi Tahe Kayaks OÜ vastu 21 662 euro

24 sendi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. detsembri 2016. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tahe Kayaks OÜ kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

23 427 eurot 71 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja OÜ STENERSEN, esindaja vandeadvokaat Margus Mugu

Kostja Tahe Kayaks OÜ, esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp

Asja läbivaatamise kuupäev

4. september 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 21462992

ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada Osaühingule Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co Tahe Kayaks

OÜ kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ STENERSEN (hageja) esitas 22. detsembril 2014 Harju Maakohtule Tahe Kayaks OÜ

(kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista otsese kahju 15 265 eurot 64 senti ja saamata

jäänud tulu 6396 eurot 60 senti ning seaduses sätestatud viivise.

Hagiavalduse ja 23. märtsi 2015 menetlusdokumendi kohaselt valmistas kostja 2012. a hagejale

viimase tellimusel sõiduauto järelkäru katte Brentex 370 valuvormi (edaspidi valuvorm). Hageja

võttis valuvormi 27. aprillil 2012 vastu, sellel ei olnud märgatavaid puudusi. Hageja tasus kostjale

valuvormi valmistamise eest kokku 15 265 eurot 64 senti (ilma käibemaksuta). Valuvorm jäi kostja

valdusse katete valmistamiseks hageja tellimusel. 2013 veebruaris–aprillis tellis hageja kostjalt iga

2-14-62992

kuu 10 suure katte valmistamise (kokku 30 katet) (edaspidi suured katted). See tellimus jäi täitmata,

mistõttu hageja nõudis 2013. a aprillis valuvormi kostjalt endale ning andis selle uuele töövõtjale

(Efekt AS). Uus töövõtja valmistas hageja tellimuse täitmiseks uue valuvormi, sest kostja tehtud

valuvorm oli kasutuskõlbmatu. Uue töövõtja juures ilmnesid pärast valuvormi kasutamist allpool

loetletud puudused. Valuvormi käitamislahendus ei vastanud oma efektiivsuselt tänapäeva

masstootmise tingimustele. Valuvormi konstruktsioonilahendus (kahest poolest poltühendustega

kokkukäiv) on kohmakas ja selle kasutamine on aeganõudev. Valuvormi kandekonstruktsioon oli

tugevusveaga. Pärast valuvormi kasutamist ilmnevad vormis praod, mida tuleb vormi korduvaks

kasutamiseks iga kord parandada. Hageja teatas kostjale puudustest 3. detsembril 2013.

Kostja võlgneb hagejale kasutuks osutunud valuvormi tootmiseks kulutatud 15 265 eurot 64 senti.

Samuti võlgneb kostja hagejale saamata jäänud tulu kokku 6396 eurot 60 senti 2013. a tootmata

jäänud 30 suure katte eest (hagejal oleks olnud võimalik saada 2013. a tulu iga katte müügist

vähemalt 2012. ja 2014. a kasumite keskmise väärtuse ulatuses, s.o 213 eurot 22 senti iga katte

kohta).

2. Kostja ei tunnistanud hagi. Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud valuvormil puudusi. Hageja ei

ole esitanud väidetavate puuduste kohta mingeid tõendeid. Kostja ei oleks ka puuduste eest vastutav,

sest hageja ei ole nendest õigel ajal ega õigesti teatanud. Hageja ei ole andnud kostjale täiendavat

tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kahjunõude suurus on ebaõige. Hageja on arvanud enda

kahjuks lisaks valuvormi valmistamise tasule ka tasu, mille hageja on kostjale tasunud mudeli

valmistamise eest. Samas ei ole hageja tuginenud sellele, et mudel oli puudustega.

Hageja saamata jäänud tulu nõue on alusetu. Hageja loobus ise 20 (2013. a veebruari ja aprilli

tellimus) suure katte ostmisest, tühistades tellimused 21. veebruari ja 15. aprilli 2013 e-kirjaga.

Kostja eeltoodule vastu ei vaielnud ja seega lõpetasid pooled tellimused kokkuleppel. Hagejal võiks

olla kostja vastu nõue vaid märtsi tellimuse osas. Hageja ei ole andnud kostjale täiendavat tähtaega

tellimuse täitmiseks ning ei saa seetõttu kostjalt kahju hüvitamist nõuda. Samuti on saamata jäänud

tulu nõue tõendamata. Kahjuhüvitisest tuleks maha arvata kokkuhoitud kulud, eelkõige

transpordikulud.

Juhuks, kui kohus rahuldab hagi, tegi kostja hagejale tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas oma

7332 euro 65 sendi suuruse nõude hageja vastu. Kostja kahju hüvitamise nõue tuleneb sellest, et

poolte 16. juuli 2012 kokkuleppe järgi pidi hageja tellima kostjalt 100 väiksemat katet (edaspidi

väiksed katted), kuid tellis vaid 35. Ühe katte tasuna oli kokku lepitud 304 eurot ning ühe katte

valmistamise kulu oli 191 eurot 19 senti. Lepingu täitmisel saanuks kostja 65 väiksema katte eest

seega 7332 eurot 65 senti (65 * 112 eurot 81 senti).

3. Harju Maakohus rahuldas 13. mai 2016. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja põhivõlgnevuse 4264 eurot 40 senti, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise 477 eurot 55 senti ja võlaõigusseaduse (VÕS) §s 113 sätestatud määras viivise

põhivõlgnevuselt alates 15. jaanuarist 2016 kuni selle tasumiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse

suuruse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid valuvormi tegemiseks töövõtulepingu (VÕS § 635 lg 1).

Valuvormi kavatseti kasutada katete edasiseks tootmiseks.

Hageja nõue puudustega valuvormi valmistamisega tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb jätta

rahuldamata. Kostja ei ole valuvormi valmistamisel oma lepingulisi kohustusi rikkunud

2(10)

2-14-62992

(VÕS § 100, § 641 lg 1 ja lg 2 pd 1 ja 2). Hageja ei ole etteheidetavaid puudusi tõendanud. Hageja

tugines mh sellele, et valuvormis olid praod, mida tuli parandada, kuid pragude tekkimise põhjused

ei ole üheselt tuvastatud. Hageja võttis valuvormi 27. aprilli 2012 aktiga vastu. Hageja tellis kostjalt

ka valuvormi edasiarenduse. Hageja ei ole esile toonud, et enne vormile tehtud muudatusi oleks

selles olnud pragusid või et vorm oleks valmistatud ebakvaliteetselt. Asjatundja ütlustest nähtuvalt

võis valuvormi kvaliteet halveneda hageja enda täiendava tellimuse tulemusena, kui ta palus kostjal

vormi modifitseerida. Kui vormi muutmisel on tekkinud valuvormis praod, ei vastuta kostja nende

eest (VÕS § 641 lg 3). Hageja sai valuvormi enda valdusse aprillis 2013 ning ajaks, mil hageja

teatas kostjale valuvormi puudustest (3. detsember 2013), oli möödunud VÕS § 644 lg 1 järgi

selleks mõistlik aeg. Hageja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, miks võiks teavitamisega hilinemine

olla mõistlikult vabandatav. Pragusid on kirjeldatud kooskõlas VÕS § 644 lgga 2. VÕS § 645 lg 1

pd 1 ja 2 ei kohaldu, kuivõrd asjas on tõendatud, et kostja on hagejat teavitanud, et vormi muutmisel

võib selle kvaliteet halveneda, kuid hageja on vaatamata sellele soovinud vormi modifitseerida.

Hageja nõue suurte katete tellimuse täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb rahuldada

osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista 4264 eurot 40 senti saamata jäänud tulu 2013. aasta märtsi ja

aprilli tellimuste täitmata jätmise eest (20 * iga katte müügist saadav tulu 213 eurot 22 senti)

(VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 4). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole tellitud suuri katteid

veebruaris–aprillis 2013 hagejale valmistanud. Veebruari tellimusega kostja hilines ning hageja oli

sunnitud sellest tellimusest loobuma ja ostma katted teistelt ettevõtetelt. Seega on hageja enda

klientide vastu kohustused täitnud ning tal oli võimalus veebruaris tulu saada. Kostja ei ole esile

toonud ühtegi põhjendust, miks ta märtsi tellimust ei täitnud. Kuna kostja jättis juba veebruari ja

märtsi tellimuse täielikult täitmata, oli hagejal mõistlik aprilli keskel eeldada, et kohustust ei täideta.

Kuna kostja ei olnud tootnud aprilli keskpaigaks ühtegi katet, siis polnud ka mõistlik anda talle

täiendavat tähtaega, sest sellel poleks olnud tulemust. Kui kostja oleks oma kohustusi kohaselt ja

tähtaegselt täitnud, oleks hageja saanud valmis katete müügist tulu. Hageja hinnakalkulatsioonile

kostja sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Saamata jäänud tulust tuleb maha arvata kokkuhoitud kulud,

kuid hageja on kohtule põhistanud, et tal ei ole ladustamis- ega transpordikulusid.

Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 4264 eurot 40 senti,

samuti võlgneb kostja hagejale viivise. Kostja hageja viivisenõudele sisulisi vastuväiteid ei esitanud.

Kostja tasaarvestusavaldus tuleb jätta rahuldamata. Asjaolu, et kostja pidi 2012. a jooksul

valmistama hagejale 100 väiksemat katet, ei ole tõendatud. Tõendite kohaselt oli tegemist pigem

poolte hinnakokkuleppega 2012. aastaks.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi

rahuldamata, ning uue otsusega hagi rahuldada.

5. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi

rahuldati.

6. Kostja palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Hageja vaidles kostja

vastuapellatsioonkaebusele vastu, leides, et see tuleb jätta rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30. detsembri 2016. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega

jäeti hagi rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas, ning rahuldas hagi. Ringkonnakohus

3(10)

2-14-62992

mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 21 662 eurot 24 senti, ringkonnakohtu otsuse

tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 3525 eurot 81 senti ja sealt edasi VÕS §s 113

sätestatud määras viivise põhivõlgnevuselt kuni selle tasumiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse

suuruse. Ringkonnakohus jättis maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohus tuvastas, et pooled käsitlevad omavahelisi tellimusi ühe töövõtulepinguna, mis on

osadeks jagatav. Töövõtulepingu raames vaidlevad pooled kolme kokkuleppe üle:

- 2012. a kokkulepe valuvormi valmistamiseks;

- 2013. a veebruari–aprilli kokkulepe 30 katte (suured katted) valmistamiseks;

- 16. juuli 2012 kokkulepe 100 katte (väikesed katted) tarneks.

Hageja on tuginenud valuvormi mittevastavusest tuleneva kahju nõudes VÕS §le 649 kui kahju

hüvitamise erisättele. Maakohus ei hinnanud tõendeid nõuetekohaselt (maakohus tugines üksnes

asjatundja arvamusele), kui leidis, et valuvormi praod ei tekkinud kostja töö puuduse tõttu.

Maakohus leidis õigesti, et muid etteheidetavaid puudusi ei ole hageja tõendanud (kostja ei ole

rikkunud VÕS § 641 lg 2 p 2). Asjatundja arvamus koosmõjus tunnistaja A. Jõeveri (uue töövõtja

töötaja) ütlustega lükkab ümber tunnistaja Y. Evstigneevi (kostja töötaja) ütlused, et kostja juures

pragusid ei tekkinud ning need ei olnud põhjustatud erinevate materjalide kokkusobimatusest.

Kostja pole väitnud, et hageja oleks vormi valesti ekspluateerinud. Asjatundja arvamuse kohaselt,

kui vormi on korrektselt ekspluateeritud, siis võib eeldada, et pragude tekkepõhjuseks on

ebasobivate materjalide omavahel kombineerimine. Asjaoludest järeldub, et üleandmisel pragusid

vormis ei olnud ja need pidid ilmnema alles hilisema tootmise käigus. Seega oli tegemist varjatud

puudustega. Loogiline on hageja seisukoht, et puudusest saadi teada alles siis, kui vorm saadi oma

kätte, et jätkata sellega tootmist. Tõenditest tulenevalt oli valuvormi puudus (pragude tekkimine)

oluline, kuna takistas oluliselt sellega töötamist. Seega ei vastanud vorm lepingutingimustele

(VÕS § 641 lg 2 p 1 mõttes), kuna nõudis igakordse parandamise tõttu täiendavat raha- ja ajakulu.

Kostja vastutab oma kohustuse rikkumise eest (VÕS § 642 lg 1). Maakohus leidis õigesti, et

puudustest teavitamisest oli mõistlik aeg VÕS § 644 lg 1 mõttes möödunud. Maakohus jättis samas

ebaõigesti VÕS § 645 lg 1 p 1 kohaldamata. Kostja töötaja ütlustest ei nähtu, millistest

konkreetsetest kvaliteedi muudatustest hagejat hoiatati. Kostja pidi olema pragude tekkimise ohust

vastava ala spetsialistina teadlik, kuid hagejat sellest ei informeerinud. Igakordne pragude tekkimine

valuvormi kasutamisel on oluline puudus ning see viitab asjaolule, et töö lepingutingimustele

mittevastavus on tekkinud kostja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseva kõrgema

hoolsusstandardiga oma ala asjatundja raskest hooletusest.

Kuivõrd hageja on tõendanud, et valuvorm ei vastanud lepingutingimustele, kostja vastutab selle

eest ja hageja on tasunud vormi eest 15 265 eurot 64 senti (hagejale tekkinud kahju), tuleb hagi

VÕS § 649 alusel selles osas rahuldada. Tekkinud kahju on hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-

eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Kuivõrd kahju tekkis töövõtja raske hooletuse tõttu, ei ole vajalik

hinnata asjaolu, kas kahju tekkimine oli kostjale ettenähtav juba lepingu sõlmimise ajal. Kahju ja

rikkumise vahel on põhjuslik seos, kuna lepingutingimustele vastava asja valmistamisel poleks

hagejale kahju tekkinud (VÕS § 127 lg 4). Kostja ei ole tõendanud, et rikkumine oli vabandatav

(VÕS § 103 lg 1). Asjas ei esine VÕS §des 139 või 140 toodud kohaldamisele kuuluvaid asjaolusid.

Hageja nõue suurte katete tellimuse täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb

VÕS § 649 alusel rahuldada. Maakohus jättis põhjendamatult poolte kokkuleppe tingimustele

2013. a veebruaris–aprillis kostjalt iga kuu 10 suure katte tellimise kohta hinnangu andmata.

Tõendite kohaselt leppisid pooled kokku töö valmimises hiljemalt kuu lõpus ja rääkisid läbi

4(10)

2-14-62992

tarnekogused. Tõendite kohaselt oli kostja teadlik, et hageja vajab suuri katteid hiljemalt veebruari

lõpuks, et täita omakorda tellimust kolmandate isikute ees. Tõenditest tuleneb, et kostja ei

valmistanud suuri katteid kokkulepitud tähtajaks (rikkus lepingut) ja vastutab selle eest (VÕS § 100

ja § 115 lg 1). Maakohus kohaldas õigesti hageja saamata jäänud tulu nõude lahendamisel

VÕS § 128 lgt 4. Saamata jäänud tulu suurus iga katte osas on õigesti tuvastatud. Maakohus leidis

siiski põhjendamatult, et kostja ei vastuta veebruari tellimuste täitmata jätmise eest. Kostjalt tuleb

hageja kasuks VÕS § 115 lg 1 alusel välja mõista 6396 eurot 60 senti (30 * iga katte müügist saadav

tulu 213 eurot 22 senti). Tekkinud kahju on hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga

(VÕS § 127 lg 2). Kostjale pidi olema ettenähtav juba lepingu sõlmimise ajal, et katete lepingus

kokkulepitud tähtajaks valmistamata jätmise korral võib hagejale tekkida kahju (VÕS § 127 lg 3).

Kahju ja rikkumise vahel on põhjuslik seos, kuna katete tähtaegselt valmistamisel poleks hageja

pidanud neid tellima mujalt ja talle ei oleks kahju tekkinud (VÕS § 127 lg 4). Kostja ei ole

tõendanud, et rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103 lg 1). Asjas ei esine VÕS §des 139 või 140

toodud kohaldamisele kuuluvaid asjaolusid.

Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 21 662 eurot 24 senti,

samuti võlgneb kostja hagejale viivise.

Maakohus jättis põhjendatult kostja tasaarvestusavalduse arvesse võtmata, siinkohal tuleb aga

maakohtu otsuse põhjendusi muuta. Tõenditest (2012. a poolte kirjavahetus) nähtub, et hageja

nõustus kostja pakkumusega tellida 100 katet neljas jaos hinnaga 298 eurot. Kuna hinnapakkumine

oli sajale kattele ja hageja tellis vaid 35 katet, võis kostjal tekkida kahju sellest, et hageja ei tellinud

ülejäänud 65 katet. Kostja saaks küsida 35 katte tellimiseks kulunud hinnavahet, mis oleks kulunud

väiksema koguse katete valmistamiseks, kuid ei ole sellekohaseid arvestusi esitanud. Kostja ei ole

väitnud, et ta oleks 65 katet tootnud ja et neid ei ole olnud võimalik müüa. Kostja ei ole ka

usutavaks teinud asjaolu, et 35 katte valmistamisega on ta kandnud hinnavahe tõttu sedavõrd suurt

kahju, mis oleks võrdne 65 katte valmistamiseks kokkulepitud hinnaga. Seega ei ole kostja

tõendanud, et tal oleks hageja nõudega tasaarvestatavat nõuet.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ning jätta hagi rahuldamata

või saata asi lahendamiseks tagasi maa- või ringkonnakohtule.

Ringkonnakohus asus põhjendamatult tõendeid ümber hindama, leides, et valuvormile tekkisid

praod kostja tegevuse tõttu. Tõendite objektiivsest ja loogilisest hindamisest sellist järeldust ei

tulene. Ringkonnakohtu järeldus, et kostja pole väitnud, et hageja oleks vormi valesti kasutanud, on

vastuolus tõenditega. Veelgi enam, kostja soovis maakohtu menetluses valuvormi eriteadmistega

isiku juuresolekul üle vaadata ning teha ekspertiisi. Hageja on aga pahauskselt valuvormi menetluse

kestel utiliseerinud (tõendi hävitanud) ja sellega tulnuks tõendite hindamisel arvestada.

Ringkonnakohus kõnealust kostja väidet ei analüüsinud.

Ringkonnakohus leidis valesti, et hageja saab tugineda VÕS § 645 lg 1 pdele 1 ja 2. Põhjendamatu

on ringkonnakohtu järeldus, et üldisest kvaliteedi langusest teavitamine ei olnud piisav ning kostja

pidanuks teavitama hagejat spetsiifiliselt võimalikust pragude tekkimisest. Ringkonnakohus põhistas

hageja teavitamise kohustust valesti VÕS §ga 649, sest hageja ei tuginenud sellele sättele ega

asjaolule, et kostja on jätnud uue töövõtja valuvormi kasutamise otstarbest teavitamata, mille tõttu

valuvorm sai kahjustada. Viidatud sätte kohaldamine oli üllatuslik, sest seda pooltega ei arutatud.

5(10)

2-14-62992

Ringkonnakohus leidis valesti, et kahju suuruse üle ei vaielda, ning jättis kostja sellekohased

vastuväited tähelepanuta. Hageja nõue sisaldas peale valuvormi valmistamise veel kulusid mudeli

tootmisele ning kulusid arendusele ja materjalidele. Nende kulude osas ei ole hageja kostjale

etteheiteid teinud. Valuvormi enda valmistamise kulu on olnud üksnes 5340 eurot, millele lisandub

käibemaks. Seega ei saa hageja kahjunõue võrduda valuvormi tootmise eest tasutuga.

Ringkonnakohus leidis valesti, et hageja on tõendanud saamata jäänud tulu nõude, mis tulenes

suurte katete tellimusest. Ringkonnakohus pidanuks selle nõude lahendamisel arvestama kostja

vastuväidetega, et hageja ise loobus suurte katete tellimisest, ning et hageja ei andnud kostjale

kohaseks täitmiseks täiendavat tähtaega.

Ringkonnakohus leidis valesti, et kostjal ei ole hageja vastu tasaarvestatavat nõuet. Ringkonnakohus

tuvastas, et pooltel oli kokkulepe 100 väikese katte valmistamiseks, millest 65 jäi tegemata, kuid

leidis igasuguse põhjenduseta, et 65 väikese katte müümata jätmise tõttu kostjale tekkinud kahju ei

ole võimalik arvestada, lähtudes tootmise kulu ja müügihinna vahest.

9. Hageja vaidleb kostja kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691

p 2 ja § 692 lg 1 pde 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

11. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis kostja tasaarvestusavalduse rahuldamata. Tellitud

valuvormi valmistamisega tekkinud kahju hüvitamise nõue jäi rahuldamata, sest maakohtu

hinnangul kostja valuvormi valmistamisel oma lepingulisi kohustusi ei rikkunud (sh ei vastuta

kostja valuvormile tekkinud pragude eest). 30 suure katte tellimuse täitmata jätmisega tekitatud

kahju hüvitamise nõude rahuldas maakohus 2013. aasta märtsi ja aprilli tellimuste täitmata jätmise

eest. Ringkonnakohus rahuldas hagi ja nõustus maakohtuga, et kostja tasaarvestusavaldus jääb

rahuldamata. Tellitud valuvormi valmistamisega tekkinud kahju hüvitamise nõue rahuldati, sest

ringkonnakohtu hinnangul vastutab kostja valuvormile tekkinud pragude eest. 30 suure katte

tellimuse täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldas ringkonnakohus 2013. aasta

veebruari, märtsi ja aprilli tellimuste täitmata jätmise eest (st kogu hageja nõutud ulatuses).

12. Kassatsioonkaebuse kohaselt vaieldakse asjas selle üle, kas kostja vastutab tellitud valuvormi

puuduste (pragude tekkimine) eest, ning kas hagejal on õigus nõuda sellest tulenevalt valuvormi

valmistamisega tekitatud kahju hüvitamist. Samuti vaieldakse selle üle, kas kostja rikkus poolte

kokkulepet 30 suure katte valmistamise kohta ning kas hagejal on õigus nõuda sellest tulenevalt

katete valmistamata jätmisega tekitatud kahju (saamata jäänud tulu) hüvitamist. Ühtlasi vaieldakse

ka selle üle, kas kostjal on hageja vastu tasaarvestatav nõue ning kas sellest tulenevalt

tasaarvestusavalduses esitatud nõuded välistavad hageja nõude maksmapaneku.

13. Kolleegium käsitleb esmalt kostja kassatsioonkaebuse alusel hageja nõuet kostja vastu

puudustega valuvormi valmistamisega tekitatud kahju hüvitamiseks.

14. Maakohus tuvastas, et hageja tugineb valuvormiga seotud kahju nõudes sellele, et valminud

tellimus (valuvorm) oli puuduste tõttu kasutamiskõlbmatu, mistõttu peab hageja oma kahjuks

6(10)

2-14-62992

valuvormi eest kostjale makstud tasu. Maakohus tugines selle nõude lahendamisel VÕS §des 115,

127 ja 128 sätestatud üldistele eeldustele, samuti töövõtulepingu tingimustele mittevastava töö kohta

sätestatud normidele (VÕS §d 641, 642, 644 ja 645). Ringkonnakohus leidis, et hageja on tuginenud

kahjunõude esitamisel (nii valuvormiga kui ka suurte katete valmistamisega seotud kahju nõude

puhul) kahju hüvitamise erisättele VÕS §le 649. Viidatud sätte kohaselt võib tellija nõuda töövõtjalt

ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis tööna tehtud asja otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui

kahju tulenes sellest, et töövõtja teavitas tellijat ebapiisavalt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis

asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu.

Kolleegium nõustub esmalt kostja kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohtu eeltoodud

seisukoht (hageja tuginemine VÕS §le 649) on ekslik ning kõnealuse sätte kohaldamine oli pooltele

üllatuslik. Riigikohus on selgitanud, et kohtu õiguslik hinnang ei või tulla pooltele üllatuslikult, st

kohus peab üldjuhul juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja

võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt nt TsMS § 348 lgd 1–3; § 351; § 392 lg 1 pd 1

ja 3; § 400 lg 5; § 401 lg 1; § 436 lg 4 ning Riigikohtu 5. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas

nr 32111610, p 40; 22. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 32115310, p 16). Ringkonnakohus on

eeltoodud menetlusõiguse norme rikkunud, sest toimikust nähtuvalt ei ole ringkonnakohus

võimaldanud pooltel esitada väiteid ja vastuväiteid VÕS § 649 kohaldamise kohta. Samuti nõustub

kolleegium kostja kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta leiab,

et praegustel asjaoludel on kõnealuse sätte kohaldamise eeldused täidetud (st et tuvastatud asjaolude

kohaselt sai valuvorm kahjustada selle otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, mis tulenes sellest,

et kostja ei teavitanud hagejat piisavalt, või et puudustega töö tõttu tekkis kahju valuvormile

endale). Kolleegiumi hinnangul ei ole ringkonnakohus tuvastanud asjaolusid, mis vastaksid

VÕS § 649 kohaldamise eeldustele. Hageja nõuab raha, mida ta maksis töövõtulepingu järgi hiljem

kõlbmatuks osutunud valuvormi eest. Kolleegium leiab, et hageja see nõue võib olla kvalifitseeritav

pigem hageja lepingust taganemisest tuleneva üleantu tagastamisnõudena.

15. Ringkonnakohus asus erinevalt maakohtust seisukohale, et kostja vastutab valuvormi puuduste

eest.

Kolleegium leiab, et ringkonnakohus jagas kõnealuse nõude lahendamisel õigesti poolte

tõendamiskoormuse. Samas on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta kostja väited selle kohta, et

ringkonnakohus ei ole andnud hinnangut hageja pahausksele käitumisele kohtumenetluses (hageja

on menetluse kestel valuvormi utiliseerinud, st tõendi hävitanud). Kolleegium nõustub selle väitega

ja leiab, et ringkonnakohus on rikkunud sellega oluliselt menetlusõiguse norme, mis võis kaasa tuua

ebaõige otsuse.

Toimiku materjalide kohaselt pöördus kostja 11. jaanuaril 2016 maakohtu poole palvega kohustada

hagejat võimaldama vaidlusalusele valuvormile ligipääs. Kostja eesmärgiks oli esitada vastukaaluks

hageja tõenditele enda tõend (asjatundja arvamus valuvormi kohta) (II kd, tl 6). Maakohus osutas

8. veebruari 2016. a menetlusdokumendis sellele, et hageja tegevus, mis takistab valuvormi

ülevaatust, on pahauskne, ning palus hagejal võimaldada kostjale valuvormile ligipääs selle

ülevaatamiseks (II kd, tl 12). Kostja märkis 22. veebruari 2016. a menetlusdokumendis, et hageja

valuvormi peitmine viitab sellele, et valuvormil puudusi ei olnud või ei olnud need tingitud kostjast

(II kd, tl 14). Hageja teatas 18. märtsil 2016 kohtule, et tal ei ole võimalik kostja soovi rahuldada,

sest valuvorm oli kasutu ja hageja andis selle üle Stenersen AS-ile utiliseerimiseks (hagejale

teadaolevalt on valuvorm demonteeritud) (II kd, tl 13). Samuti nähtub toimikust, et kostja on

tuginenud maakohtus korduvalt sellele, et kohtul tuleb tõendite hindamisel arvestada hageja

7(10)

2-14-62992

pahauskset tõendi hävitamist (vt II kd, tl 14 ja 51). Kostja osutas eeltoodule ka 8. juuli 2016

menetlusdokumendis (vastus apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebus) (II kd, tl 93).

Ringkonnakohus kõnealust kostja väidet ei käsitlenud, rikkudes sellega TsMS § 654 lgt 5. Viidatud

sätte kohaselt peab kohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike

väidete kohta, muu hulgas seletama lühidalt, miks ühel või teisel asjaolul ei ole asja lahendamisel

tähendust. Kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb tal võtta

otsuses seisukoht poolte maakohtu menetluses esitatud kõikide väidete ja vastuväidete kohta.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul anda hinnang kostja väitele hageja pahatahtliku

käitumise kohta. Juhul kui kostja väide on põhjendatud (hageja on käitunud pahatahtlikult), tuleb

ringkonnakohtul võtta seisukoht, kuidas mõjutab eeltoodu poolte esitatud tõenditele antavat

hinnangut. Kolleegium märgib, et kohtul on TsMS §s 2 sätestatud eesmärgi tagamiseks kohustus

kontrollida, kas menetlusosalised käituvad menetluses heauskselt. TsMS § 200 lg 1 kohaselt on

menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Heas usus käitumise

kohustuse rikkumisega (tõendi pahatahtlik hävitamine) kahandab rikkuja pool vastaspoole

tõendamisvõimalusi ja suurendab seeläbi enda tõendamisvõimalusi. Tagamaks TsMS §s 7 sätestatud

põhimõtet, et pooli peab kohtlema kohtumenetluses võrdselt, tuleb kõnealust rikkumist tõendite

hindamisel arvestada. Ebaõiglane oleks lugeda rikkuja tõendamiskoormus täidetuks nt olukorras,

kus rikkuja on vastaspoole võimaluse esitada oma vastuväiteid kinnitavad tõendid täielikult

välistanud.

16. Juhul kui ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel tuvastab, et vaidlusaluse valuvormi

puudustest tulenev hageja nõue on tõendatud, tuleb ringkonnakohtul kontrollida selle nõude suurust.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendustel on hageja tõendanud lisaks eeltoodule (kostja vastutusele

valuvormi puuduste eest) ka talle tekkinud kahju suuruse, milleks on valuvormi eest kostjale tasutud

15 265 eurot 64 senti. Ringkonnakohus märkis samuti, et pooled ei vaidle selle üle, et hageja tasus

valuvormi eest kostjale kokku 15 265 eurot 64 senti. Kostja kassatsioonkaebuse väitel leidis

ringkonnakohus ekslikult, et nimetatud summa suuruse üle ei vaielda, ning jättis kostja sellekohased

vastuväited tähelepanuta. Kolleegium nõustub selle seisukohaga.

Toimiku materjalide kohaselt tugines kostja maakohtu menetluses sellele, et hageja nõutud summa

sisse on arvatud ka summad, mida hageja ei ole valuvormi eest tasunud. Kostja selgitas tehtud tööde

ja esitatud arvete kohta, et kõigepealt valmistati hageja jooniste järgi mudel, mida kasutati omakorda

valuvormi võtmiseks, ning nimetatud erinevad tööd kajastusid ka kostja esitatud arvetel (I kd,

tl 106; II kd, tl 52). Asjas esitatud arvetelt nähtub, et kostja arvel nr A0028 on eraldi märgitud kulud

mudeli tootmisele ja valuvormi tootmisele (I kd, tl 7) ning arvel nr A0038 on märgitud kulud

arendustööle ja materjalidele (I kd, tl 10). Kostja viitas eeltoodule ka 8. juuli 2016

menetlusdokumendis (II kd, tl 93 pöördel). Ringkonnakohus eeltoodud kostja väiteid ei käsitlenud,

rikkudes sellega eespool viidatud TsMS § 654 lgt 5.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hageja esitatud asjaolude alusel kvalifitseerida

valuvormi puudustest tingitud nõude õiguslik alus ja kontrollida nõude aluse eelduste olemasolu.

Juhul kui ringkonnakohus tuvastab, et kostja rikkus lepingut, valmistades puudustega asja

(valuvormi), tuleb ringkonnakohtul otsustada poolte väidete ja esitatud tõendite alusel, kas ja mis

ulatuses on hageja see nõue põhjendatud.

8(10)

2-14-62992

17. Kolleegium käsitleb järgnevalt kostja kassatsioonkaebuse väiteid, mis puudutavad hageja nõuet

kostja vastu 30 suure katte valmistamata jätmisega tekitatud kahju (saamata jäänud tulu)

hüvitamiseks.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud tulu 4264 eurot ja 40 senti ning

viivise, kuna kostja jättis täitamata 2013. aasta märtsi ja aprilli tellimuse katete valmistamiseks.

Maakohus jättis välja mõistmata saamata jäänud tulu 2013. aasta veebruari tellimuse täitmata

jätmise eest põhjendusega, et hageja on enda klientide vastu kohustused täitnud ning seega oli tal

võimalus veebruaris tulu saada. Ringkonnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata

jäänud tulu ka 2013. aasta veebruari tellimuse täitmata jätmise eest. Kostja väidab

kassatsioonkaebuses, et nii maa- kui ka ringkonnakohus on hageja saamata jäänud tulu

põhjendamatult rahuldanud, kuna hageja ei ole tõendanud, et ta oli teinud ettevalmistusi ja et tal oli

reaalne kavatsus ja võimalus kasu saada. Lisaks väidab kostja, et hageja oleks pidanud tõendama, et

ta on teinud just nende katete müügiks ettevalmistusi ning et tal oli võimalus just nende katete

müügist tulu saada. On tõendamata, et hagejal jäi vastav tulu reaalselt 2013. veebruarist kuni

aprillini samata. Kolleegium leiab, et kostja väited on osaliselt põhjendatud.

Ringkonnakohus leidis muuhulgas, et katete tähtaegselt valmistamisel poleks hageja pidanud neid

tellima mujalt ja talle ei oleks kahju tekkinud. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on sisuliselt

jätnud andmata hinnangu hageja väitele, et kuna kostja tellimust ei täitnud, oli hageja sunnitud

tellima katted mujalt. Nimetatud hageja väide viitab pigem just sellele, et hagejal ei tarvitsenud

jääda katete müügist tulu tegelikult saamata või vähemalt mitte sellises ulatuses, mida väidab

hageja. Seetõttu leiab kolleegium, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ka hageja kasuks saamata

jäänud tulu väljamõistmise osas. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus uuesti poolte

esitatud asjaolude alusel hindama, kas ja kui suures ulatuses on hageja saamata jäänud tulu nõue

põhjendatud.

18. Kostja kassatsioonkaebuse väite kohta, mis puudutab tema tasaarvestusavalduse lahendamist,

märgib kolleegium järgmist.

Ringkonnakohus asus tõendeid hinnates seisukohale, et pooled sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt

pidi kostja valmistama hagejale 100 väikest katet. Ringkonnakohus on eeltoodud järeldust piisavalt

põhjendanud. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja ostis kostjalt vaid 35 katet (st kokkulepitust

65 katet vähem). Kostja tugines asjaolule, et kui hageja oleks lepingut kohaselt täitnud ning temalt

65 ülejäänud katet tellinud, oleks kostja saanud nende katete valmistamise eest hagejalt tasu.

Tuvastades hageja lepingurikkumise, leidis ringkonnakohus samas, et kostja pole oma hageja

nõudega tasaarvestatavat nõuet tõendanud. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole oma järeldust

nõuetekohaselt põhjendanud. Ringkonnakohus leidis järgmist: „,Kostja saaks küsida 35 katte

tellimiseks kulunud hinnavahet, mis oleks kulunud väiksema koguse katete valmistamiseks, kuid ei

ole vastavaid arvestusi esitanud. Kostja ei ole ka usutavaks teinud asjaolu, et 35 katte

valmistamisega on ta kandnud sedavõrd suurt kahju hinnavahe näol, mis oleks võrdne 65 katte

valmistamiseks kokkulepitud hinnaga.“ Ringkonnakohtu põhjendusest ei ole võimalik aru saada,

miks on kostja tasaarvestusnõue tõendamata. Kohtu järeldused tuvastatud asjaoludest peavad olema

selged ja üheselt mõistetavad. Kostja ei ole väitnud, et ta on saanud kahju 35 katte valmistamisega,

vaid on väitnud, et hageja jättis tellimata 65 väikest katet ja seetõttu jäi kostjal saamata tulu 65 katte

eest. Asjakohatu on ringkonnakohtu etteheide kostjale, et viimane ei ole väitnud, et ta oleks 65 katet

tootnud ja neid katteid ei oleks olnud võimalik müüa, kuna nende asjaolude tõendamine oleks

tegelikult hageja tõendamiskoormis, kui ta tahaks väita, et 65 katte tellimata jätmisest kostjale kahju

9(10)

2-14-62992

ei tekkinud. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus asjakohaseid asjaolusid ja tõendeid

hinnates tuvastama, kas kostja tasaarvestusnõue on põhjendatud.

19. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja

rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel ringkonnakohtu

otsustada.

20. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

kassatsioonikautsjon tagastada. Kostja on palunud tagastada kautsjon Osaühingule Advokaadibüroo

Eversheds Sutherland Ots&Co.

Malle Seppik

Peeter Jerofejev

Jaak Luik

10(10)