Legislator Case Law & Legislation
3-17-2111/7 AI generated

3-17-2111/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-17-2111/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 16.10.2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, paludes peatada Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 kehtivuse või täitmise. Taotleja on seisukohal, et kõnealune käskkiri rikub tema põhiseadusest tulenevaid õigusi.

Legislator headnote

AI generated

3-17-2111/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Taotleja sai kohtu 23.10.2017 määruse kätte 26.10.2017. Sellest hakkas kulgema kolmepäevane tähtaeg määruse täitmiseks. Tähtaja viimane päev oli 29.10.2017 (pühapäev). Kui tähtaja viimane päev ei lange tööpäevale, möödub tähtaeg järgmisel tööpäeval (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 67 lõike 4 teine lause). Seega oli taotleja jaoks viimane päev kohtu 23.10.2017 määruse täitmiseks 30.10.2017. Kohtu andmetel ei ole taotleja siiani riigilõivu tasunud. Samuti ei ole taotleja kohtule esitanud menetlusabi taotlust.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-17-2111 Määruse kuupäev 01.11.2017 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi X esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirjaga nr 1-1/49 RESOLUTSIOON Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 16.10.2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, paludes peatada Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 kehtivuse või täitmise. Taotleja on seisukohal, et kõnealune käskkiri rikub tema põhiseadusest tulenevaid õigusi.

2. Kohus jättis 23.10.2017 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis taotlejale tähtaja kolm päeva alates määruse kättetoimetamisest riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks ning taotlejale tekkivate kahjulike tagajärgede selgitamiseks.

3. Taotleja sai kohtu 23.10.2017 määruse kätte 26.10.2017. Sellest hakkas kulgema kolmepäevane tähtaeg määruse täitmiseks. Tähtaja viimane päev oli 29.10.2017 (pühapäev). Kui tähtaja viimane päev ei lange tööpäevale, möödub tähtaeg järgmisel tööpäeval (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 67 lõike 4 teine lause). Seega oli taotleja jaoks viimane päev kohtu 23.10.2017 määruse täitmiseks 30.10.2017. Kohtu andmetel ei ole taotleja siiani riigilõivu tasunud. Samuti ei ole taotleja kohtule esitanud menetlusabi taotlust.

Lisaks eelmainitule ei ole taotleja kohtule selgitanud, millised kahjulikud tagajärjed talle saabuvad, kui kohus esialgset õiguskaitset ei kohalda. Tegemist on selliste puudustega, mis takistavad esialgse õiguskaitse taotluse sisulist läbivaatamist. HKMS § 55 lõike 2 esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. Selle sätte alusel jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

4. HKMS § 252 lõike 7 kohaselt võib menetlusosaline esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule. Kohus on seisukohal, et sellest sättest tuleneb isikule õigus vaidlustada ka sellist määrust, millega kohus jättis isiku esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. HKMS § 204 lõike 2 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

(allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik